50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sirli Salong
Õppematerjali autor
3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla.Vanemate järglastelt pärandavad kasulikke muutusi määravad geenid edasi. Isendite pärilikest muutustest kujunevad tervele populatsioonile Tulemused: kohastamine, liigi teke 4. Mis on kohastumine, 1kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. Kohustamine on mingil isendi rühmal tema elukohas kasulike tunnuste kujunemine Taimedel: kõrbetaime- sügavad juured, et vett kätte saada, Võilill- tohutu palju seemneid Loomadel: kaelkirjak- pikk kael tuleb puu pealt lehti võtta, Lepatriinu- mürgine, hasti märgitav, et keegi teda ei söö 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid.
Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla.Vanemate järglastelt pärandavad kasulikkemuutusi määravad geenid edasi. Isendite pärilikest muutustest kujunevad tervele populatsioonile Tulemused: kohastamine, liigi teke 4. Mis on kohastumine, 1kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. Kohustamine on mingil isendi rühmal tema elukohas kasulike tunnuste kujunemine Taimedel: kõrbetaime- sügavad juured, et vett kätte saada, Võilill- tohutu palju seemneid Loomadel: kaelkirjak- pikk kael tuleb puu pealt lehti võtta, Lepatriinu- mürgine, hasti märgitav, et keegiteda ei söö 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid.
Esimesed hulkraksed loomad (700) olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute (600) rühmad (ussid, lülijalgsed, limused; vanaaegkonna algul kõik rühmad; keeruline käitumine, kaitsekohastumused). Esimesed selgroogsed (500) olid kalad (keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü, väga kohmakad, arenesid kiiremad ja osavamad luukalad, praeguste kalade eellased). Esimesed maismaataimed eritasid õhku hapnikku, mistõttu elu maal muutus võimalikuks. Esimesed maismaaloomad olid väikesed selgrootud (400; hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad, hiljem kopskalad ja kahepaiksed). Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad (350; soomustega kaetud nahk kaitses kuivamise eest, sigimine polnud veega seotud). Keskaegkonnas oli sauruste ajastu (200), osa neist olid hiigelsuured. Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad (200; hiiresarnased loomad). Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid
· Juba möödunud sajand jõudsid teadlased järeldusele, et Maal elavad liigid ei ole kogu aeg olnud ühesugused. · Mida suurem ajavahemik seda erinevad nad on. · Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiste põlvnemise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiline evolutsioon. · Evolutsiooni iseloomustab · Kindel suund · Pöördumatus Olelus võitlus ja looduslik valik · Evolutsiooni iseloomustas: · Kindel suund · Pöördumatus · Evolutsiooni tulemus on:
kohanenud loomad. Tekkisid 500 miljonit aastat tagasi, vanaaegkonna keskel. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü, mistõttu nad olid väga kohmakad. 13 Maismaaloomad Maismaale said loomad tulla alles siis, kui õhus oli piisavalt hingamiseks vajalikku hapnikku. Esimesed loomad, kes maismaale suundusid, olid väikesed selgrootud: hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Neile järgnesid kahepaiksete eellased, kes said käia nii vees kui maal. 14 Roomajad Üle 150 miljoni aasta olid roomajad Maa domineeriv eluvorm. Kõige paremini tuntakse dinosaurusi. Keskaegkond oli sauruste ajastu, umbes 200 miljonit aastat tagasi. Roomajad on kõigusoojased loomad ja nad elavad soojas kliimas. 15 Imetajad Roomajataolistest eellastest arenesid hiiretaolised esimesed imetajad ja linnud. Imetajate valitsemise aeg oli 70 miljonit aastat tagasi
1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni.
EVOLUTSIOON 1.Mis on evolutsioon? Eluslooduse ajalooline areng,mile liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. 2.Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. On võitlus ellujäämise ja järglaste andmise pärast. Põhjustab paljunemise intensiivsus. 1)Liigisisene olelusvõitlus-ühe ja sama liigi vahel smade keskonnatingimuste või toidu pärast nt:lõvid, porgandid 2)Liikide vaheline olelusvõitlus- eriliikide vaheline olelusvõitlus. nt:gepard ajab antiloopi taga, umbrohi ja karul
Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes aga kahjulikeks (nt mesilase mürgiastel jääb imetaja naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast Kohastumused siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikri füsioloogias talveuni käitumises ränne paljunemises innaaeg Bioloogiline areng on elu areng esimestest elusolestest inimeseni, liikide üksteisest põlvnemise kaudu Tekivad uued liigid Organismid kohastuvad muutuva keskkonnaga Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi plannet Maa Liigiteke Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid