tagasi minna mõnede avastuste juurde matemaatikas.Juba muistses Egiptuses ja Kreekas arvestati matemaatilisi kuldseid proportsioone(kuldlõiget) seda arvestati nii püramiidide ehitamisel kui ka templite rajamisel. Kreeka skulptorid arvestasid kuldlõiget oma skulptuure luues ning mitmed renessansiaja kunstnikud olid pühendunud matemaatikud.Arvud ongi kunst.Teadus, kunst ja usk voolavad paljude arvates samast allikast. Kuldlõige rahuldab positiivsete reaalarvude hulgas unikaalset samasust. Kuldlõige on irratsionaalarv, kuid mitte transtsendentne arv. Kuldlõike reegel-ehitise massid ja pinnad jaotuvad nii, et terviku suhe suuremasse osasse oleks nagu suurema osa suhe väiksemasse osasse. Kuldlõige on teguriks siis, kui Fibonacci jada asümptootiliselt nagu geomeetriline jada.Kuldlõige pole termin ainult arhitektuuris vaid ka muusikas. Vähemalt alates renessansi ajastust alates on kunstnikud ja arhitektid kuldset lõiget kasutanud oma töödes, eriti kuldset
Arvatakse, et sõgeda armumise suurus, teineteise järele hull olemine ongi suure armastuse tõend, ometi võib see näidata vaid inimeste eelnenud üksioleku ulatust. Armastuseobjektid arvatakse, et kui midagi peale ühe ei armastata, siis on see sügav armastus, see võib siiski olla ka puhas kiindumus. Armastamise suhte määrab ära mitte objekt, vaid suhtumise armastuse tundesse. Arvatakse , et on vaja leida objekt ja siis on kõik korras. Võrdsus tähendab tänapäeval pigem samasust kui ühtekuulmist (peetakse ju samu ameteid, samu lõbustusi. Kõik ettevõtmised on ühtlustatud, tööl on kindel aeg-kiirus, struktuur paigas. Lõbustusedki valib kindel hulk inimesi kuskilt mujalt tv saated valivad kanalite peajuhid jms). Sugude vastandlikkus on kadumas, mehed-naised muutuvad ühesugusteks, mitte vastanditena võrdseteks. Autor kritiseerib Freudi ta nägi armastuse väljendamises vaid füüsilist poolt. Seksis on
kiirguste eripärad. Mõõtühik 1Sv (siivert). Dosimeeter – mõõtevahend inimeses neeldunud kiirgusdoosi hindamiseks. tuuma stabiilsuse tingimusi: tuum ei saa olla väga suur, tuuma energia peab olema madalaim võimalikest, prootonite tõukumine teeb suured tuumad ebapüsivaks, stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest. Tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis. Reegline on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. et massi ja energia samasust kirjeldab valem E m c 2 ja selle üheks rakenduskohaks on tuumareaktsioonid, erinevate radioaktiivsete kiirguste kasutusvõimalusi – α-kiirguse rakendused: vähiravi, tööstuses staatilise laengu eemaldamiseks, suitsuandurid, pikaajaliselt ilma hoolduseta töötavate aparaatide energiallikates nt kosmoseaparaadid. β-kiirguse rakendused: materjali tiheduse kontrollimine tööstuses, keha monitooring meditsiinis, silma- ja luuvähi ravi
piiratusest. Kõik eksisteeriv olendid, asjad, sündmused kuulub samas kokku, on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Püsitustaju võib mõneski äratada nukruse kõige kaduvuse pärast, ent budistide meelest oleks õigem kõike efemeerselt vaadata kaastundliku, ent samas ka dharmade eri kombinatsioonide vaatemängu imetleva pilguga.Kui joogas rõhutatakse inimese individuaalse mina samasust maailmakõiksusega (Brahmaniga), siis budismis leitakse, et oma mina individuaalsust, subjektiivsust, erilisust pole mõttekas manifesteerida - individuaalne mina on budismi järgi vaid tähekombinatsioon, meele moodustis, kujutluste vili hajus, püsitu, tinglik. Buddha õpetuse järgi on oma mina (laiemalt üldse oma individuaalsuse) väärkäsitus inimliku nõmeduse ja kannatuse olulisemaid allikaid. Budismi ürikuis on palju juttu sellest, mida mina ei ole.
Hermeneutika tagasitulek võlgneb William Diltheyle, kelle filosoofia põhiteemaks oli vaimuteaduste loomuse kirjeldamine nende suhetes loodusteadustesse. Hermeneutilise kasvatusteaduse ülesanne on olla teadus kasvatusest kasvatuse jaoks, et teha vaadeldavaks kasvatustegelikkuses immanentsena ( seesmiselt omane) olevad väärtus-ning tähendusstruktuurid. Hermeneutiline vaateviis viib taaskord kokku subjekti ja objekti, näeb ühisala uurija subjektiivsuses ning uuritava objektiivsuses, samasust indiviidis ja ühiskonnas. Teeb vaadeldavaks, kuidas minevik-olevik-tulevik üksteises sisalduvad ja kuidas teineteiseks saavad väärtused ning tõsiasjad. Aja vaim ja lapsepõlv Kasvatusteaduse uurimisvaldkonnas on palju tähelepanu pööratud lapsepõlvele. Lapsepõlve võib mõista mitmes tähenduses ; bioloogilist, psühholoogilist, kui ka sotsiaalkultuurilist ilmingut. Kiired muutused viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on suhtumine
Sellist klassi saab laiendada ja defineerida abstraktseid meetodeid – sarnane liidesega Abstraktset klassi kasutame reeglina ülemtüübina, kus saame meetoditele ka konkreetse realisatsiooni pakkuda Liidest kasutame eelkõige sellise käitumise spetsifitseerimiseks, mis ei ole seotud kindla tüübiga 22. Mida kontrollib == operaator? Mida teeb equals()? Primitiivsete tüüpide korral sisulist võrdsust: int a = 3; int b = 3; if (a == b) { // on võrdsed } Objektitüüpide korral samasust: Student a = new Student(„Mary”); Student b = new Student(„Mary”); if (a == b) { // ei ole samad } Objektitüüpide korral kontrollib, kas tegu on sama objektiga kuhjas (heap) equals() on meetod, mille eesmärk on kontrollida objektide sisulist võrdsust Objektide korral kontrollib equals vaikimisi sama, mida ”==”: kas kaks viita viitavad samale objektile Objektide korral kasutage equals(), aga:
" 1.2.1 Vennaarm Vennaarm on kõige tähtsamat tüüpi armastus ning sellel põhinevad kõik teised armastused. Siinjuures on silmas peetud vastutustunnet, hoolitsust, lugupidamist, teadmisi teisest, elu edendamise soovi. Vennaarm on armastus kõigi inimolendite vastu: see välistab valiku. See sisaldab kokkukuulumise kogemust kõikide teiste inimestega: inimlikku solidaarsust, lunastust. Vennaarm põhinebki kogemusel, et me kõik oleme üks. Selleks, et seda samasust kogeda, on vaja läbi välise jõuda sisuni. Kui ma teist inimest pealiskaudselt tunnetan, siis tunnetan peamiselt erinevusi: seda, mis meid lahutab. Kui ma tungin sisusse, siis tunnetan meie samasust, saan teadlikuks vennalikkuse olemasolust. Vennaarm on kõigepealt armastus abitu, vaese ja võõra vastu. Omaenese liha ja verd armastada ei ole mingi saavutus. Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki. Kaastundest abitu vastu tekib
Kui kviitungile trükitud kaardinumbrid ei lange kokku kaardil olevate numbritega, tuleb tehing tühistada. Samuti on tehing kehtetu, kui makseterminal annab teada, et kaardi neli viimast sisestatud 4 numbrit ei kattu magnetribalt loetuga. Sel juhul on tegemist pettusega ning välja tuleb kutsuda politsei. (Pankade Kaardikeskus 2010) Pärast kviitungi allkirjastamist tuleb vastuvõtutöötajal kontrollida allkirjade samasust allkirjaribal ja kviitungil. Kliendile antakse maksekviitungi koopia, ettevõttele jääb originaal. Kaardimaksete, samuti mobiilimaksete puhul tuleb järgida kahte aspekti: hotelli kehtestatud kulutuste limiiti ning kaardikompanii kehtestatud makselimiiti. Hotell võib kehtestada oma turvalisuse huvides klientidele kulutuste ülempiiri, mida ületades võtab vastuvõtutöötaja kliendiga ühendust ning kliendil tuleb tasuda vahearve. Kui arve on
ajuseisundid. Samasusteooria esitati empiirilise teesina: vaimuseisundis on identsed ajuseisunditega. Näiteks valu on c-kiudude ergastus. Smart oli seisukohal, et osalt on see empiiriline tees, aga mängivad rolli ka üldised lihtsuse kaalutlused. Erinevused teesi sõnastamisel. Place eristas: predikatsiooni „on“(tema müts on punane); definitsiooni „on“, paratamatu, tõene(punane on värvus); koostise „on“, juhtumisi tõene(tema laud on vana pakkekast) Place mõistad samasust koostise kaudu: vaimsed protsessid koosnevad ajuprotsessidest nagu vesi koosneb H2O’st. Kunagi oli see lause juhtumisi tõene, kui samasus võeti üldiselt omaks, siis muutus see lause paratamatuks. Feigli eristus: neurofüsioloogiliste ja fenomeniliste terminite ühiseks osutuseks on vahetult kogetud kvaliteedid“. Smarti eristus: osutuseks on see, mis teeb aistinglause tõeseks, füüsiline protsess ajus.
Esemetuid mõtteid olemas ei ole ja ei saagi olla.Tunnetus on alati esemeline. On üldiselt huvitav,et sõna ,,idee" ei toonud kreeka filosoofiasse Platon.Seda sõna kasutas vanem kaasaegne, materialist Demokritos. On olemas andmed, et Demokritos nimetas"ideedeks" oma kehalisi aatomeid ehk asjade materiaalseid elemente. Esialgu võib see fakt näida täiesti paradoksaalsena,segadusseajavana.Aatomid on ideed? Kuidas on see võimalik? Ning kuidas võiks materialist väita aatomite samasust ideedega? Arusaamatus hajub kiiresti,kui me pöördume filoloogia poole.Sõna ,,idee" tähendab Demokritosel sedasama,mis sõna ,,vormid"."Aatomid-ideed" tähendavad ,,aatomeid- vorme".Mõtte poolest on sõna ,,ideed" siin lähedane sõnale ,,kujud". Demokritose aatomid ei erine üksteisest mitte värvi temperatuuri jne. poolest,vaid oma kujult.Need on olemise elementide vormid-kujud.Demokritose järgi ei ole nad meeltega tajutavad,sest on selleks liiga pisikesed
". Need abstraktsed küsimused Aja ja Juhuse kohta, mis ajasid segadusse Augustinuse ja tõid kaotuse Hume'ile, võib klassifitseerida kontseptuaalsete küsimustena. Need on küsimused Mõistete kohta. Aga selline küsimus nagu "Kui kaua kestis lahing?" või "Kas sõbrad kohtusid juhuslikult või ettekavatsetult?" on küsimus lahingu või kohtumise kohta. Siin opereeritakse aja ning juhuslikkuse mõistetega [operate with], ei opereerita aga nende kallal [operate upon]. Mingil määral on siin samasust skulptori tegevusega, kes tegutseb peitliga, kuid see, mille kallal ta töötab, on kivi. Peitli enda kallal opereerimine on pigem mehaaniku kui skulptori amet. Pisut liialdades võiksime öelda, et mõistelisel küsimusel või mõistelisel formuleeringul on grammatiliseks subjektiks tavaliselt abstraktne nimisõna nagu "aeg" või "juhus" või "tõenäosus", samas kui faktiline küsimus lahingu, kohtumise või ilma kohta seostub vastava konkreetse ideega
on vahetatavad ehk kommuteeruvad, s.o. (¿ ¿−1) (¿¿ T )−1=¿ ¿ 57.Lineaarvõrrandisüsteem (LVS) – Süsteemi nimetatakse lineaarvõrrandite süsteemiks. Arve c1, c2,..., cn nimetatakse süsteemi lahendiks, kui süsteemi tundmatute asendamisel nende arvudega saame m samasust. LVSi nimetatakse vasturääkivaks, kui tal ei ole ühtegi lahendit kooskõlaliseks, kui tal on vähemalt üks lahend määramatuks, kui tal on täpselt üks lahend 58.Homogeenne ja mittehomogeenne LVS – homogeenne LVS- LVS, kus kõik vabaliikmed ai=0 mittehomogeenne LVS- LVS, kus vähemalt üks vabaliige ai ≠ 0 59. LVS-i maatriks - maatriks A a11 a 12 … a1 n A= a21 a 22 … a2 n
käitumisreeglite ja oma isikliku eeskuju alusel. Kuna lapsele on selles eas väga iseloomulik jäljenduslikkus, toimib eeskuju tugevamini. Laps kasutab eeskujuna talle lähedaste ja sümpaatsete inimeste käitumist. Eelkoolieas hakkab laps end identifitseerima teiste inimestega - eriti vanematega, aga ka vanemate õdede-vendade või muude lähedastega. Identifitseerimine on keerukas protsess, mille käigus laps, tajudes teatavat samasust teiste inimestega, teadvustab selle teise mingid omadused, mida ta tahaks omada. Laps näib käituvat lähtudes usust, et kui ta käitub samuti kui see teine inimene, siis toob see talle ka soovitud omadused. Algul laps vaid jäljendab teiste inimeste toiminguid, pikkamööda need generaliseeruvad, automatiseeruvad - muutuvad osaks lapse enese isiksusest. See identifitseerumisprotsess, mis algab eelkoolieas, jätkub ka veel kooliajal. (Kui algul poeg jäljendab isa käitumist
- Tunnetatud kujund tekib n-ö antud hetkel {ad hoc), ilma et varasemal kogemusel oleks selle kujunemisel erilist mõju. Geštaldi taju kujutab endast ahaa-elamust ehk insaiti. Minevikukogemused võivad küll aktualiseeruda olevikulisena, ent neil pole kaugeltki seda tähtsust, mille andsid inimese varasemale elule nii psühhoanalüütikud kui ka biheivioristid. - Isomorfsuse printsiip postuleerib eri teaduste esile toodud seaduspärasuste põhimõttelist samasust. Sellest põhimõttest lähtudes võttis Lewin inimese hingeelu nähtuste kirjeldamisel laialt kasutusele mõisteid ja seletusskeeme keemiast, matemaatikast, topoloogiast ning füüsikast. Seegi arusaam on tekitanud nii mõneski vastuseisu. Teiselt poolt võimaldas psühholoogianähtuste avamine reaalteaduste keeles ning pinnalaotusliku ja ruumilise kaardistamise vahendusel Lewinil ilmselt teha rakenduslikust aspektist väärtuslikke tähelepanekuid ja üldistusi, milleni ta
Üheks vähestest asjaoludest, mis ehk õigustab seda, et me kasutame kõigi nende erinevate õpetuste puhul siiski ühtset nimetust “filosoofia”, võikski olla nende ühine ajalooline päritolu – nad kõik on ajalooliselt välja kasvanud ühest vaimuelu nähtusest, mis hakkas Euroopa kultuuriruumis kujunema umbkaudu 6. sajandil e. Kr. Antiik-Kreekas ning sai 5. sajandil nimetuse filosoofia. Kuid nimetuse ühtsus ei pruugi muidugi veel tähendada nähtuse enda samasust kogu selle ligikaudu kahe ja poole tuhande aasta vältel, millal sõna filosoofia Euroopa kultuuris käibel on olnud. Nii on filosoofia iga määratlus vaid üks võimalik, ilma et ükski neist võiks õigustatult pretendeerida üldisele tunnustatusele. Teisiti pole lugu ka antud kursuses aluseks võetud filosoofia-määratlusega. Too on kujundatud silmas pidades just selle kursuse sihti – kirjeldada seda, milline on olnud filosoofia kui Euroopa kultuuri ühe osa kujunemiskäik
ja kooliskäimise uuringutest saab teha, on see, et kool sobib hästi keskkonnaks, kus intelligentsus saab areneda. Võimalik, et kool ei ole selleks ainumõeldav keskkond ja laste võimed areneksid sama edukalt ka mõnes muus piisavat vaimset stimulatsiooni pakkuvas keskkonnas - Põhjuslikkusest - 1) seos võib peegeldada intelligentsuse ja akadeemilise edukuse konstruktide sarnasust või koguni samasust; - 2) seos võib tuleneda intelligentsuse põhjuslikust mõjust haridusalastele saavutustele; - 3) seos võib olla põhjustatud hariduse mõjust intelligentsusele või vähemalt intelligentsuse ja hariduse vastastikmõjust. - Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid - kreegipuu - Tarkuse ja iseloomuomadustelpole seost - Vaimset võimekust ei saa kirjelduse alusel hinnata - Intelligentsust tuleb mõõta objektiivselt – mida mõõdame?
Gilbert Ryle, kelle arvates vaimust nimisõnana rääkimine oli kategooriaviga. Vaim viitab pigem käitumisviisile – teadvusel olema, otsustama jne. Ryle seega vastustab vaimu pidamist teiste kehaliste asjadega sarnaseks asjaks. Edasi jätkati argumenteerimist, et mentaalsed sõnad osutavad neurofüsioloogilistele protsessidele. Füsikalismiga vaimufilosoofias polemiseerib Donald Davidson. Füsikalistid usuvad et vaimuseisundid on ajuseisundid, st vaimuseisundite samasust neorofüsioloogiliste protsessidega. Eksemplar-eksemplar samasust pooldav D on seisukohal, et ei saa olla rangeid psühhofüüsilisi seadusi ja mentaalsed ning füüsikalised maailmakirjeldused pole küll päris sõltumatud, kuid mitte ka tõlgitavad üksteiseks – anomaalne monism. D ei eita ilmset, et vaimsete ja füüsikaliste sündmuste vahel on põhjuslikke seoseid. Kuigi põhjuslike seostega peaksid kaasnema ka ranged seadused
tuntud ära selle muutumise tõttu ja endist välimust on võimalik taastada. (6) Kui kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu või tunnistaja tunneb talle äratundmiseks esitatud objekti ära või kinnitab selle sarnasust uuritava sündmusega seotud objektiga, tehakse talle ettepanek nimetada tunnused, mille alusel ta on oma järelduse teinud, ja selgitada objekti seost uuritava sündmusega. Kui ta eitab samasust või sarnasust, tehakse talle ettepanek selgitada, mille poolest talle esitatud objekt või objektid erinevad uuritava sündmusega seotud objektist. (7) Objekti või objektikogumi äratundmiseks esitamisel seda pildistatakse või see videosalvestatakse. (8) Äratundmiseks esitamise käigus ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 21 ja § 68 lõikeid 2–6. 7. Läbiotsimine, võetus, vara arestimine 91. Läbiotsimine
- kinnistu, ehitise, korteri omandamise ja võõrandamise lepingud - pandilepingud (kinnisasjadega seotud) - piiratud asjaõiguste, seadmise lepingud. Selleks on nt hoonestusõigus - äriühingute asutamis, ühinemis ja jagunemislepingud - abieluvaralepingud - testamendid Notari ülesanded tehingute tõestamisel: - nõustamiskohustus- peab selgitama, nõu andma, toob välja olukorra eelised ja puudused - hoiatamisfunktsioon - uurimisfunktsioon- notaril on õigus kontrollida isiku samasust, vara, notar kontrollib teo ja otsuse võimet - esindusfunktsioon- notar ise pääseb igasugustesse registritesse ja peab tegema igasugused märkused/kanded vajalikku registrisse. 14 KOHTUTE SEADUS Kehtib meil aastast 2002, viimane muudatus 2013. Õigust mõistab kohus. Meil on 3-astmeline kohtusüsteem. 1. astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud, mõlemad on võrdväärsed.
Tähtis on, et oleks mõned siduvad traditsioonid. Kuna varem arvati, et folkloor = kirjaoskamatus, siis leiti, et tehnoloogia areng viib folkloori hukuni. Ometi on tehnoloogia areng folkloori levikut kiirendanud. Ka tehnoloogia ise on muutunud folkloori osaks (eksperimentaalteadus, näiteks). Luuakse uut folkloori, kasutades vana folkloori põhjasid. 5. Folkloori osa identiteedi kujundamisel (A.Dundes). Märgid ja narratiivid. Idenditeet ei pea tähendama absoluutset samasust (A=A). Idenditeet jääb konstantseks, kuigi füüsilised omadused muutuvad. Kaasaegne rühma- idenditeedi def: „Rühma-idenditeedist rääkides peetakse silmas neid tunnuseid, mis jäävad püsima rühma liikmete muutumisest hoolimata.” Vastandamise printsiip on nii isikliku kui rühma idenditeedi üks põhijoontest. Kuna iseenesest ei ole võimalik ilma teisteta ettegi kujutada, ei saa mõtestada üht gruppi ilma mõne teise grupita. St me
Tähtis on, et oleks mõned siduvad traditsioonid. Kuna varem arvati, et folkloor = kirjaoskamatus, siis leiti, et tehnoloogia areng viib folkloori hukuni. Ometi on tehnoloogia areng folkloori levikut kiirendanud. Ka tehnoloogia ise on muutunud folkloori osaks (eksperimentaalteadus, näiteks). Luuakse uut folkloori, kasutades vana folkloori põhjasid. 5. Folkloori osa identiteedi kujundamisel (A.Dundes). Märgid ja narratiivid. Idenditeet ei pea tähendama absoluutset samasust (A=A). Idenditeet jääb konstantseks, kuigi füüsilised omadused muutuvad. Kaasaegne rühma-idenditeedi def: ,,Rühma-idenditeedist rääkides peetakse silmas neid tunnuseid, mis jäävad püsima rühma liikmete muutumisest hoolimata." Vastandamise printsiip on nii isikliku kui rühma idenditeedi üks põhijoontest. Kuna iseenesest ei ole võimalik ilma teisteta ettegi kujutada, ei saa mõtestada üht gruppi ilma mõne teise grupita
Üleminekufunktsioon:
· ([tBx1][x1Cx2][x2Dx3],*) p' (a, [sAx3],*) iga oleku x1x2x3 korral, kui
automaadi M korral (BCD,t) p(a,A,s)
· (,*) p'(a,[sAt],*), kui M korral kehtib (,t) kuulub p(a,A,s)
· p'(,#,*) = {([q0,$,x], *) | x on olek}
Masina tööa algab sammudega (w,#,*)(w,[q0,$q],*)
Igale masina konfiguratsioonile (w,[q1A1q2][q2A2q3]... [qn-1Anqn],*) vastab
korteez
nõudele tagatis, siis merivõla puhul on esimene eriline kvaliteet selles, et kui merivõlaga tagatud nõuet ei rahuldata, on selle nõude omajal õigus nõuda laeva sundmüüki ja oma pandiõiguse teostamist sundmüügist saadud raha arvelt. St merivõla puhul on võimalik nõuda laeva sundmüüki, aga NB ainult 1 aasta jooksul. Merivõlga ei kanta registrisse, kuid ta läheb laevaga kaasa nii omaniku kui ka registri ja lipu vahetamise puhul. Kui merinõude puhul oli tarvis omaniku samasust kindlaks teha ajaliselt, siis merivõla puhul tuleb kindlaks teha IMO registri alusel, kas tegu on sama laevaga, selle eest peitu ei poe. Merivõlg käib laevaga kaasas, mis paneb mõtlema kasutatud laeva ostmise korral. Kust saad teada- registris ju seda pole. Kui ostad kasutatud laeva, pead ostu-müügilepingusse sisse kirjutama või eraldi võtma tõendi kohustuse laeva müüjalt, et laev pole koormatud merivõlgade ega muude koormatistega ,kui ilmneb, et on ja ostja kannab sellega seoses
Kuigi see termin pärineb hinduistlikest pühakirjadest, on ta eeskätt budistlik. Nirvaana poole püüdlemine on Hinduistliku pühaku eesmärgiks oli budistide jaoks elus olulisim. Nirvaana on elujanu ja ihade hääbumine. Karma puhastada oma hing karmast, kuni hing ise seadus ei kehti enam ning inimene (atman) kogeb samasust kõikjaloleva vabaneb uuestisündide ringkäigust. vaimuga (Brahman) ja need kaks sulanduvad ühte. Buddha õpetus oli ,,mitte-hinge" või ,,mitte-mina" õpetus.2 Seega on nirvaana teistsugune seisund, mida sai kogeda vaid see, kes oli ületanud ,,ise" ja igasuguse kujutluse sellest. See on midagi ülimat, igavest, mida pole võimalik kirjeldada kaduva maailma mõistete abil. Buddha sõnadega on see: "Rahu. Absoluut. Inimisiksuse lõpp. 2
PÕHILISED LOOGIKASEADUSED (aksioomid) IDENTSUSE SEADUS (Printsiip pärinevat Aristoteleselt, reegli sõnastas G. W. Leibniz) (ld principum(lex) identitatis; ik principle (law) of identity): Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga mõiste või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. Sümbolkujul: AA või p p, kus A tähistab mõistet, p otsustust (väidet, propositsiooni), samasust, järelduvust. Identsuse nõue on suhteline ja kontekstitundlik. VASTURÄÄKIVUSSEADUS (VASTURÄÄKIVUST VÄLISTAV SEADUS) (ld principum contradictionis; ik law of contradiction): Kui mõnes arutluses peetakse tõeseks kaht otsustust, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. Sümbolkujul: ¬(p & ¬p) , kus p tähistab otsustust (väidet), & konjunktsiooni (koostõesust) ning ¬ eitust.
(1) , kus , , ... , on tundmatud; , , ... , on vabaliikmed ning , , ... , on süsteemi (1) kordajad. Definistioon 1. Süsteemi (1) nimetatakse lineaarvõrrandite süsteemiks (lühidalt LVSiks). Arve , , ... , nimetatakse süsteemi (1) lahendiks, kui süsteemi (1) tundmatute asendamisel nende arvudega saame m samasust. Definistioon 2. LVSi nimetatakse 1) vasturääkivaks, kui tal ei ole ühtegi lahendit, 2) kooskõlaliseks, kui tal on vähemalt üks lahend, 3) määratuks, kui tal on täpselt üks lahend. Näide 1. Võrrandisüsteem 2 2 2 3 on vasturääkiv (lahend puudub). Siin m=2, n=1. Näide 2. Vaatleme võrrandisüsteemi
Ollakse arvamusel, et sugulastele võib alati kindel olla. Kollektivistlikus ühiskonnas sarnaneb töötaja ja tööandja suhe peresuhtega, seda iseloomustavad mõlemapoolsed kohustused ja lojaalsus. Individualismi ja kollektivismi alavormide eristamisel peetakse kõige tähtsamateks dimensioonideks horisontaalseid ja vertikaalseid sotsiaalseid suhteid, pakutakse, et kultuure võib iseloomustada ulatuse järgi, mil määral neis rõhutatakse indiviidi mina-kontseptsioonide samasust (horisontaalne dimensioon) või erisust (vertikaalne dimensioon) ning sõltuvust (kollektivism) või sõltumatust (individualism). Horisontaalsetes kultuurides ei soovi inimesed silma paista, ennast tahetakse näha nagu teisi, väärtustatakse võrdsust ja üheväärsust. Vertikaalsetes kultuurides soovivad inimesed olla teistest erinevad ning nad üritavad silma paista ja olla edukad, võrdväärsus ei ole kõrgelt hinnatud. 52. KULTUURIDIMENSIOONID. VÕIMU DISTANTS (G.HOFSTEDE´I JÄRGI)
b) suhted sõprade, töö- ja õpingukaaslaste ning naabritega ja c) suhted rahvusgrupi/ -kaaslaste ja ühiskondlike institutsioonidega (Allik jt, 2003). Lisaks sellele peetakse individualismi ja kollektivismi alavormide eristamisel kõige tähtsamateks dimensioonideks horisontaalseid ja vertikaalseid sotsiaalseid suhteid, pakutakse, et kultuure võib iseloomustada ulatuse järgi, mil määral neis rõhutatakse indiviidi mina-kontseptsioonide samasust (horisontaalne dimensioon) või erisust (vertikaalne dimensioon) ning sõltuvust (kollektivism) või sõltumatust (individualism). Horisontaalsetes kultuurides ei soovi inimesed silma paista, ennast tahetakse näha nagu teisi, väärtustatakse võrdsust ja üheväärsust. Vertikaalsetes kultuurides soovivad inimesed olla teistest erinevad ning nad üritavad silma paista ja olla edukad, võrdväärsus ei ole kõrgelt hinnatud (Triandis,1985).
Viimase tuletussammu formaalseks läbiviimiseks asendasime järeldusreeglis muutujad A ja B muutujatega B ning C. Enamik loogikaharusid kasutab lausearvutuse keele rikastatud variante, mis lubavad kirja panna märksa keerulisemaid väiteid, kui puhas lausearvutus võimaldab. Olulisem neist rikkamatest formaalsetest keeltest on predikaatarvutuse keel, milles saab rääkida objektidest, nende omadustest ja omavahelistest suhetest. Keerulisemad formaalsed keeled võimaldavad väljendada lisaks samasust, paratamatust, võimalikkust, teadmist ja aega, suhtuda väidetesse kui objektidesse, kasutada vaikimisi-reegleid jne. Põhimõtteliselt on võimalik konstrueerida kuitahes keerulisi ja väljendusrikkaid formaalseid keeli, kuid fikseerimata ning pidevalt areneva loomuliku keelega võrreldes jääb mistahes formaalne keel alati piiratuks. Kuivõrd loogika uurib mõtlemise fundamentaalseid ja abstraktseid omadusi, siis on formaalse keele piiratus loogika seisukohast kasulik
videosalvestise järgi või kui on alust arvata, et objekti ei tuntud ära selle muutumise tõttu ja endist välimust on võimalik taastada. Kui kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu või tunnistaja tunneb talle äratundmiseks esitatud objekti ära või kinnitab selle sarnasust uuritava sündmusega seotud objektiga, tehakse talle ettepanek nimetada tunnused, mille alusel ta on oma järelduse teinud, ja selgitada objekti seost uuritava sündmusega. Kui ta eitab samasust või sarnasust, tehakse talle ettepanek selgitada, mille poolest talle esitatud objekt või objektid erinevad uuritava sündmusega seotud objektist. Objekti või objektikogumi äratundmiseks esitamisel seda pildistatakse või see videosalvestatakse. Äratundmiseks esitamise protokolli kantakse: 1) äratundmiseks esitatud objekti või objektide nimetused; 2) milliste oluliste tunnuste poolest olid äratundmiseks esitatud objektid omavahel sarnased ja kus äratundmiseks esitatud objekt
tootja saaks kasumit veel kasvatada. Samakulujoonest kaugem tootmismahu isokvant oleks aga kättesaamatu, kuna see eeldaks kulude suurendamist. 20. Selgitage Edgeworth-Bowley kasti abil, miks on tootmine Pareto-efektiivne siis ja ainult siis, kui kõigil tootjail on sisendite tehnilise asendamise piirmäärad samad? Tehnilise asendamise piirmäära samasus tähendab kõikide tootjate puhul tehnoloogia samasust. E-B kastis on kahe tootja tootmise isokvandid vastamisi asendatud. Lisaks on eeldatud, et K ja L on mõlema tootja jaoks ühiselt piiratud suurused ehk kui üks tootja juba mingit tööjõu ühikut kasutab, siis teine seda sama ühikut kasutada ei saa. Siit järeldubki, et kui mõlema tootja tehnoloogia on sama, erineb vaid kogukulu ehk eelarve, saab Pareto- efektiivne tootmine aset leida, sest mõlemad tootjad tahavad maksimaalselt toota ja kasumit saada
lood võimaldavad väikesele lugejale ohtralt võimalusi samastumiseks. Heiki Vilepil on erakordselt hea lapsepõlvemälu, ta suudab iseloomustada isikuid ja olukordi lapsetasandil. Tema raamatutes liiguvad psühholoogiliselt usutavad lapstegelased. Peale loomupärase ande ja oskuse ,,lapse nahka pugeda" mängivad selles suurt rolli Vilepi erinevas eas lapsed, kelle mõttemaailma, keele ja juhtumiste peegeldusi võib tema teostest leida. Fiktsiooni ja reaalelu samasust rõhutab Vilep ka oma laste pärisnimede kasutamisega enamuses oma loomingus. Vilepi lapstegelased pakuvad samastumisrõõmu lastele ja äratundmisrõõmu nende vanematele. Heiki Vilepi 13 lasteraamatu hulka kuuluvad nii proosa kui luule, nii realistlikud jutud kui kunstmuinasjutud. Luules valdab Vilep hästi puänteerimist, kuid ka lüürilised toonid pole autorile võõrad. Nii luules kui proosas kasutab Vilep lastepärast keelt ja stiili
16.2. Märkus 16.2 Erijuhul, kui = , saame Euler'i samasuse ei· + 1 = 0, (16.4) mis kaasab ühte lihtsasse valemisse 5 tähtsamat matemaatilist konstan- ti ja lisaks 4 põhitehet: astendamist, korrutamist, liitmist ja võrdust. Viimase põhjal peavad paljud matemaatikud Euler'i samasust läbi ae- gade üheks kõige ilusamaks valemiks. Kui kirjutada ei· = -1, siis võib näha, et irratsionaalarvu e aste imaginaararvuga i annab tulemuseks täisarvu (reaalarvu) -1. Üsna kummaline, eks ole? Olgu antud kaks kompleksarvu eksponentkujul z1 = r1 ei1 ja z2 = r2 ei2 . Siis 1. z1 · z2 = r1 · r2 · ei(1 +2 ) ; z1 r1 2. = ei(1 -2 ) , r2 = 0; z2 r2 3. z n = (r ei )n = rn ei n , n Z;
Uudsus, tarbimisühiskonna peamine osa, on eesmärk omaette. Identiteedi asemel või selle väljenduseks performants. Identiteete mängitakse välja, mõnede arvates peale selle midagi ei olegi, redutseerumine. Stiil üle substantsi Æ enese kadumine. Loevad ainult kontekstid, tähendused, tunded. Mõne puhul: mida on meelte abil tunda ongi kõik. Hedonism? Postmodernismi kolmas teema: erinevus ja samasus ei ole vastandid, vaid sama münd kaks poolt. Ilma erinevuseta ei ole samasust. Mõlemaga tuleb tegeleda. Kuid samal ajal: nõue identiteedi/ise järele Samal ajal kui tarbimiskultuur ootab teiste kinnitust, on see meeletult enesekeskne. Giddens: refleksiivne inimene: me võiksime alati midagi teha oma välimuse, tervise, kommetega. Erinevate asjade tegemine on eneseväljendamine, pidev tuunimine. Me loome enda eludest narratiive, mõldes oma valikute tehes sellele loole. Olin siis see ja see... Sisemine kontroll
siis me ei lange Pleromasse, nimelt Eimiskisse ja lahustumusse. Teie väidate mulle vastu: sa ütlesid, et erinevus ja samasus olevat Pleroma ühtmoodi omadused. Kuidas siis olla, kui me taotleme erinevust? Kas me siis ei murra truudust oma olemusele? Kas me ei lange erinevust püüeldes ometi samasuse? Te ei tohi unustada, et Pleromal pole mingeid omadusi. Me loome need omadused mõtlemise abil. Niisiis, kui te püüdlete samasust või erinevust või mõnda muud omadust, siis te püüdlete mõtete poole, mis Pleromast teie suunas voogavad, nimelt mõtete poole Pleroma olematutest omadustest. Selles püüdluses nende mõtete poole langete te jällegi Pleromasse ja saavutate üheaegselt nii erinevuse kui ka sarnasuse. Mitte teie mõtlemine, vaid teie olemus on erinevus. Seepärast ei pea te taotlema erinevust, nagu teie seda mõtlete, vaid oma olemust. Seepärast on
Seepärast teooria üldisem ongi. Gravitatsioo- nijõu mõjul liiguvad gravitatsiooniväljas vabad kehad kiirendusega. Üldrelatiivsusteooria on see- pärast relativistlik gravitatsioonivälja teooria. Gravitatsioonijõu ja inertsijõu vahel ei ole mingisugust vahet. Sellisele ekvivalentsuseprintsii- bile ongi üles ehitatud kogu üldrelatiivsusteooria. Sellist printsiipi tõestavad kõik eksperimentaalsed katsed, mis näitavad raske ja inertse massi samasust. Need on võrdsed. Seega gravitatsioonivälja on võimalik asendada inertsijõudude väljaga. Näiteks keerleva kosmoselaeva tsentrifugaaljõud tõukab kehad kosmoselaeva välisseisnte poole. Sein muutub keerlevas kosmoselaevas põrandaks, millel on inimesel võimalik kõndida. Selline tekkiv tsentrifugaaljõud ( ehk inertsijõud ) on sarnane gravitatsi- oonijõuga. Niimoodi simuleeritakse gravitatsiooni eksisteerimist kosmoselaevas.
· otsustus faktiküsimuses (rahvahääletus) · otsustus personaalküsimuses (täitevorgani juhi otsevalimine, revokatsioon) · otsustamispädevuse ulatuslik üleminek kodanikule (nn puhas demokraatia) 6. Vahetu demokraatia ja esindusdemokraatia ühildumisest kohalikus omavalitsuses 6.1. Identsuse ja representatsiooni printsiibid Identsus- ja representatsiooniprintsiibid kujutavad võimu teostamise seisukohast endast kahte vastandpoolust. Identsus tähendab millegagi samasust, ühesugusus. Representatsioon on mitmetähenduslik mõiste. Avaliku võimu teostamise põhimõttena lahutab võimu kandmise selle teostamisest. Kitsamas mõttes on representatsioon esinduse eriliik ja tähendab institutsionaalset ühtsust, laiemas mõttes tähendab esindus mitte eraõigusliku volituse alusel, vaid tuleneb organisatsiooniõigusliku pädevuse määramisest. Identsusdemokraatia mudel osutub seega ebareaalseks, sest rahva tahte
). Vastuhakk vanemate eristab lihtsamaid pilte meetri kaugusele trikke) nõudmistele. Käsutab. raamatut vaadates, täiskasvanule, lööb 2 aastane on väga Jäigalt rõhutab rutiini armastab raamatuid jalaga suurt palli, enesekeskne, samasust/ püsivust. vaadata. Lühike sõidab kolmerattalise identiteedi ja Võimetus otsustada. tähelepanu kestus, väldib jalgrattaga, kuuluvuse tunnetus 2 aastane mängib lihtsaid riske, suudab Ta kasutab kriite, on alguses, sageli üksinda, sõltub
Seepärast teooria üldisem ongi. Gravitatsioo- nijõu mõjul liiguvad gravitatsiooniväljas vabad kehad kiirendusega. Üldrelatiivsusteooria on see- pärast relativistlik gravitatsioonivälja teooria. Gravitatsioonijõu ja inertsijõu vahel ei ole mingisugust vahet. Sellisele ekvivalentsuseprintsii- bile ongi üles ehitatud kogu üldrelatiivsusteooria. Sellist printsiipi tõestavad kõik eksperimentaalsed katsed, mis näitavad raske ja inertse massi samasust. Need on võrdsed. Seega gravitatsioonivälja on võimalik asendada inertsijõudude väljaga. Kiirenevalt liikuvate süsteemide matemaatilisel kirjeldamisel jõutakse välja mittehomogeense ruumi mõisteni. Massiivsete kehade ümber muutub ruum kõveraks. Seal hakkavad vabad kehad lii- kuma kiirendusega. Sellega seletataksegi gravitatsiooni. Kõveras ruumis on vaba keha kiirendusega liikumine niisama iseenesest mõistetav nähtus nagu ühtlane sirgjooneline liikumine ,,sirges" ehk
Seepärast teooria üldisem ongi. Gravitatsioo- nijõu mõjul liiguvad gravitatsiooniväljas vabad kehad kiirendusega. Üldrelatiivsusteooria on see- pärast relativistlik gravitatsioonivälja teooria. Gravitatsioonijõu ja inertsijõu vahel ei ole mingisugust vahet. Sellisele ekvivalentsuseprintsii- bile ongi üles ehitatud kogu üldrelatiivsusteooria. Sellist printsiipi tõestavad kõik eksperimentaalsed katsed, mis näitavad raske ja inertse massi samasust. Need on võrdsed. Seega gravitatsioonivälja on võimalik asendada inertsijõudude väljaga. Kiirenevalt liikuvate süsteemide matemaatilisel kirjeldamisel jõutakse välja mittehomogeense ruumi mõisteni. Massiivsete kehade ümber muutub ruum kõveraks. Seal hakkavad vabad kehad lii- kuma kiirendusega. Sellega seletataksegi gravitatsiooni. Kõveras ruumis on vaba keha kiirendusega liikumine niisama iseenesest mõistetav nähtus nagu ühtlane sirgjooneline liikumine ,,sirges" ehk
annaabi.ee 
