Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sallivus ja sallimatus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sallima, seksuaalsuse, homoseksuaalsus, helen, keller, taluda, usaldada, arvamusi, sallivuse, vastand, halvaga, stereotüübid, kriminaalid, moslemid, tunnen, ajada, sugugi, homoseksuaalne, ebaloomulik, düsfunktsionaalne, propaganda, uutele, noorest, peast, stereotüüpidest, sellistest, teemadest, soovimeKuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides. Sallivuses pole iseenesest midagi halba ja see on isegi hea, näiteks mustanahaliste võrdväärne kohtlemine valgete inimestega. Probleemide koht on aga tingitud globaliseeruvast maailmast tulenevalt. ,,Rikka põhja" kõrge elatustase ja head elutingimused ning koolid on
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonna jätkusuutliku arengu eelduseks on solidaarsus ehk sallivus. Raske on kujutada ette tänapäeva ühiskonda, kus puudub tolerantsus teiste inimeste vastu. Loomulikult ei saa siinkohal rääkida täielikust sallivusest ühiskonnas, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuli silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. Kahekümne esimeseks sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooiharaid, puudega inimesi või usulise kuuluvusega indiviide. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna
südametunnistust sokeerivad. Kuid kuna rahvusvaheline ühiskond on juba oma põhimõtete poolest väga salliv, siis oma reziimi nõrkuse tõttu kujuneb ta praktikas veelgi sallivamaks ning ka vajalikke seisukohavõtte annab pikalt oodata. Konsotsiatsioonid ehk kahe-või kolmerahvuselised riigid on omamoodi sangarlikud korraldused, mis püüavad hoida koos impeeriumit ilma vastava bürokraatia ja distantseerituseta ning kus erinevad grupid peavad sallima üksteist ja töötama välja oma kooselu tingimused. Selline korraldus pole võimatu ja edu saadab sellist ühendust tõenäolisemalt siis, kui taoline konsotsiatsioon enne tugevate rahvuslike liikumiste algust tekib sest siis ei kiputa kallale vanadele kommetele. Aga just hirm kallalekippumise ees võibki konsotsiatsiooni lõhki ajada, st üks osapool hakkab kartma ühenduse muutumist rahvusriigiks, kus enamuses ja valitsevaks praegune naaber ja liitlane, kes siis teise
Julgeolekutunne- kuidas seda suurendada? Minu töö käsitleb põhiliselt inimeste julgeoleku (human security) teemat. Selle eesmärgiks on tuua välja tegurid, mis alandavad seda turvatunnet ning lisaks leida viise, kuidas julgeolekut nii riiklikul, kogukondlikul kui ka personaalsel tasandil suurendada. Minu põhisõnumiks on, et inimeste julgeoleku suurendamisel on suur mõju sellel, kui inimestel on palju kokkupuuteid endast erinevate inimestega näiteks eri rassist, eri kultuuri jne inimestega. Eriti suureneb sellisel viisil kogukonna julgeolek, sest inimesed suudavad elada eelarvamusteta, on üksteise suhtes sallivamad ja ühiskonnas valitseb usaldustunne. Inimesed tunnevad end kindlamalt, mugavamalt ja turvatunne on suurem. Ehk lühidalt öeldes turvatunne põhineb usaldusel ja eelarvamusteta eksisteerimisel. Kindlasti on ülimalt oluline ka kodanikuorganisatsioonide olemasolu, sest just erinevad organisatsioonid on need, mis ühendavad sarnaste huvidega inimesi. Oma
piisavalt põhjendatud ega proportsionaalne. IÕK rõhutab lisaks, et võimalik partnerlusseadus tagaks juriidilise võrdsuse, ent selle alusel registreeritud kooselu ühiskondlik tähendus oleks kehtivast abielu institutsioonist erinev. Tegelik probleem -- Eesti ühiskonnas valdav sallimatus samasooliste paaride suhtes jääb lahendamata ning pigem halvendab suhtumist samasoolistesse paaridesse kui sotsiaalselt teisejärgulistesse ja erinevatesse. IÕK leiab siiski, et koos sallivuse suurendamisele suunatud teavitustegevusega võimaldaks partnerlusseadus lõpptulemusena jõuda abieluinstitutsiooni avamiseni samasoolistele paaridele. Eesti Naisühenduste Ümarlaud (ENÜ) rõhutab, et juba aastakümneid on perekonnastruktuurid Eestis muutunud, liikudes patriarhaalsele abielule tuginevatest vabale kooselule tuginevateks. ENÜ on seisukohal, et perepoliitikate arendamine peaks kaasas käima perekondades toimuvate strukturaalsete muudatustega ja võrdselt abielul
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõi
Tulemus: sotsiaalsed probleemid, minema aetud naised meeleheitel, lapsed jäid vanemata jne. Etnotsentrism oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt. Eri rahvaste arusaamu: · Uus-Ginea dobude silmis on varastamine moraalselt õige, lääne inimese arvates väär. · Lapsetapmine. Üks Ida-Aafrika hõim viskas väärarenguga lapsed jõehobude ette. · Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. · Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra. · On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma vananevad vanemad tappa (näiteks kägistamise teel). Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, pole
„loomuliku“ koha ning ei äratanud tähelepanu või polnud kõneväärt. Jan Löftström on läbi töötanud Soome rahvaluulearhiivis leiduva seksuaalhuumori, vanapoisi ja vanatüdruku naljandid, jutud imelikest inimestest ja muu teemaga seotud vana pärimuse ning ka 1993. aastal spetsiaalselt homoseksuaalsust puudutanud küsitluse vastused. Ta jõudis järeldusele, et soome agraarkultuuris polnud homoseksuaalsus teemaks, kuna kujutlus õigest „mehelikkusest“ ja „naiselikkusest“ ei saavutanud talupojakultuuris nii suurt vastandust kui näiteks linnakultuuris. Eesti rahvapärimusest võib leida mehe ja naise tavapäraseid rolle lõhkuvaid või naeruvääristavaid kombeid ja tavasid. Nende funktsiooniks oli tõenäoliselt maandada pingeid, mis võisid tekkida jäika normatiivse mehelikkuse või naiselikkuse mudelisse mahtumisega.
inimese olemusest ( nt märk otsaees, kui on reetur). Tuntuim uurija Goffman. Stigma alla mõeldaks midagi tähelepandavat erinevust inimese identiteedis (erinev keskmisest inimesest). Räägitakse 3 liiki stigmast: 1. füüsiline stigma (pikk, lühike, lonkav, ratastoolis istuv, füüsilised erinevused, mida pannakse tähele, erisusena tavapärasest) 2. Isiklik stigma (veidrad kalduvused - hakkab lugema luuletusi, homoseksuaalsus, mõni räägib nii kõva häälega, et paistab silma) 8 3. grupistigma mingi teise grupi liige grupis, kus sedatüüpi inimesi tavaliselt ei ole (nt endine vang asub õppima magistriõppes). Stigma on olemas siis, kui teised vaatavad sellele persoonile, teise pilguga (ta on teistugune), kui seda pilku pole, puudub ka stigma. Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad.
Arvatakse, et paljud riikidevahelised konfliktid on just sellest nähtusest sõltuvad. Ohud identiteedile. Stigma (Goffman) · Stigma all mõeldakse teistsugusust, erinevust teistest. (vanas Kreekas tähendas stigma halba erinevust teistest) · Stigma ja stigmatiseerimine 3 tüüpi stigmat: 1) füüsiline. nt pikkus, puue 2) isiksuslik stigma kui isiksuse eripära: nt veidrad kalduvused, homoseksuaalsus 3) grupistigma teistsuguse grupi liige, kus seda tüüpi inimesi tavaliselt ei ole · Stigma on suhtumine, seda ei ole looduses olemas. Mõnes kultuuriruumis peetakse teatud stigmasid heaks ja neid ülistatakse · Stigma loob tähelepanu, mida inimesele tema eripära tõttu ostutatakse. Tegelikult ükski inimene ei taha seda tähelepanu, sest see on peale surutud.
B)negatiivse ületahtsustamine- ettemuretsemine. C)positiivse alatähtsustamine- sain ülikooli siis, aga kuidas ma seal hakkama saan?. 2)Mõtete lugemine põhineb vääral usul, et kõik inimesed mõtlevad ühtemoodi ja arvamus, nagu teine loeks mõtteid. 3)Liigne sisemine sund ,,peab" kaotab ära sõna ,,võib". Nt ,,,ma ei taha homme tööle minna, aga pean"- sa oled vaba inimene ja void jätta minemata- Selline tajumine annab parema võime taluda asju, mida ta muidu ei taluks. ,,Võin" ja ,,tahan" tähendab enesemotivatsiooni. 4) Orienteeritus negatiivsele indiviid leiab keskkonnast paljude asjude seast just halva ja võimendab seda. See on omane perfektsionistile. 5) Liialdatud süütunded minevikus tehtud eksimuse pidev meelespidamine tähendab enese halvana tunnetamist. ÕPETAJA JA ÕPILANE
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
1. Oraalne faas- sünnist kuni 12. elukuuni, peamiseks naudingualuseks on suu. 2. Anaalne faas- 1. kuni 3. eluaastani, iseloomulik on lapse huvi roomamise vastu. 3. Falliline faas- 3. kuni 5. eluaastani, elavneb huvi suguelundite vastu. 4. Latentne faas- kestab murdeea alguseni. Seksuaalreaktsioonide ja- huvid alanevad ajutiselt. Suguküpsusega algab genitaalne arengufaas, mil rahuldust otsitakse seksuaalsest lähedusest. Freud esitas ka idee, et seksuaalsuse väljakujunemist mõjutavad varased lapsepõlveelamused, eriti suhted vanematega. Homoseksuaalsus Isik on homoseksuaalne, kui teda tõmbavad seksuaalselt peamiselt oma soo esindajad. Täielikult homoseksuaalsed on umbes 4% meestest, samas on paljudel noorukitel olnud teatavaid homoseksuaalseid kogemusi; naistest on homoseksuaalsed vaid 1-2%. Esineb ka biseksuaalsust- neil inimestel on seksuaalsuhteid mõlema soo esindajatega.
väärtused, sotsiaalsed ootused mõjutavad bioloogilist keha · Paljudes ühiskondades määrab sugu, millise staatuse inimene saab ja millised võimalused tal oma elus on nt paljudes aasia riikides tähendab naiseks sündimine automaatselt võimust ilmajäämist, ohtu olla näljas või saada varakult tapetud kui ebasoovitav pereliige · Hiina ja ühe-lapse-poliitika 14. seksuaalsuse funktsionalistlik, konfliktiteoreetiline ja sümbolistlik perspektiiv? Funktsionalistlik lähenemine: seksuaalsus on võimas kirg, mida tuleb teadlikult kanaliseerida sotsiaalselt produktiivses suunas. Lastele õpetatakse juba varakult sobivaid soorolle ja seda, milline on aktsepteeritav seksuaalkäitumine Konfliktiteoreetiline perspektiiv: lähtub samuti sotsialiseerimise mudelist, kuid keskendub sellele, kes määrab normid
tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla -- sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid sterotüübist lähtuvalt. Stereotüübid toetavad põhiliselt negatiivset suhtumist. Stereotüüp on vahest väljamõeldud omadustega, lihtsustatud ja ka moonutatud. Stereotüüp moodustatakse suvaliste tunnuste põhjal, mis tegelikkuses ei kehti kindlasti kõikide antud grupi liikmete kohta. Stereotüüpidega manipuleerimine võimaldab mõjutada inimeste hoiakuid mingite gruppide suhtes. Näiteks on pärast 11. septembri
Tallinna Ülikool Konflikti psühholoogilised põhjused Lõputöö Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Konfliktist üldiselt......................................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimine.....................................
- 3. periood 20 saj algus - SP kui teaduse koidik, 1862-1894 - Wundt pakkus välja 2 haru: füsioloogial põhinev psühholoogia ja sotsiaalne e rahvapsühholoogia. Varajased aastad 1895 1935 Triplett, 1895 Kuidas inimese sooritus muutub vastavalt sellele, kas teised inimesed on kohal või ei ole? Avaldatud 1897 esimene eksperiment pani lapsed jalgrattaga sõitma. Võttis terve inimpõlve aega, enne kui aru saadi, mis fenomeniga oli tegemist sotsiaalne soodustamine. Selle vastand on sotsiaalne looderdamine. McDougall ja Ross, eraldi publitseeritud erinevad tekstid 1908. M pidas oluliseks indiviidi, R pidas indiviidi - sotsiaalpsühholoogia rajaja. Kumbki oma valdkonna teadusliku külje rajaja. 1924 Floyd Allport, imbunud kaasaegsesse psühholoogiasse: I believe that only within the individual can we find the behavior mechanisms and consciousness which are fundamental in the interaction between individuals. There is no psychology of
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
On öeldud, et Freud oli see mees, kes rebis maha lapseealt süütuse loori ja sidus seda samuti seksuaalsusega. Selles raamatus tänapäevases mõttes midagi sokeerivat ei ole. Selle raamatu põhiidee on see, et Freud väidab, et seksuaalsusel on märksa laiem tähendus, kui üldlevinud arusaam, et seksuaalsus on seotud ainult suguorganite või -vahekorraga. Seksuaalsus ei alga mitte puberteedieas, vaid tegelikult seksuaalsuse ilminguid võib näha sünnimomendist alates. Raamatu teine põhiseisukoht on selles, et mõisted seksuaalne ja genitaalne on erinevad. Esimene on märksa laiem ja hõlmab ka selliseid toiminguid, kus genitaalid ei osale. Freud väidab selles raamatus, et seksuaalelu põhifunktsiooniks on inimesel oma kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine. Teatud momendil võib see viia soojätkamiseni. Kuid ta rõhutab seda, et soojätkamise ja naudingu funktsioonid ei pea alati kokku langema
Nt aja ja ruumi kategooria, mis organiseerivad seda teadmist. Noumenaalne maailm ei mahu tunnetusliku maailma sisse, see on väljaspool tunnetust. Sellega tegeleb kunsti valdkond. Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism) Looja tüüpi nimetati geeniuseks - vahendas looduse ilu. Käsitöö on teine kunsti viis. Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile? Samwell Coleridge määratles mis on kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevus. Cultivation- kõrgete väärsuste poole püüdlemine, kultuurseks saamine. Tsivilisatsioonil on kalduvus ähvardada kultuuri. Clerisy - intellektuaalne eliit, mis valdab et kultuurilised püüdlused saaksid vabalt liikuda. Valgustusajastu ühiskonna teooria: Rousseau jne Inmene on olend, kelle päritolu on looduslik. Baas asub looduses.sellest tulenevalt
teistkordne töötlemine, kindlad väljendusvahendid (üldiselt visuaalsed). Freudi kõige tõlgitum raamat on ,,Argielu psühhopatoloogia". Käsitleb igapäevaelu eksimusi, näiteks unustamine, keelevääratused jne. Kõige enam kriitikat on saanud ,,Kolm esseed seksuaalsusteooriast", kus Freudi jaoks on libidos seksuaalelu liikumapanevaks jõuks. 3 teesi: *Seksuaalelu algab juba sünnihetkest. *Mõisteid seksuaalne ja genitaalne tuleb eristada. Seksuaalsuse puhul ei pruugi suguorganid osaleda. *Üheks seksuaalelu funktsiooniks on kehaosade kaudu naudingute hankimine. Freud hoidis neist teooriatest jäigalt kinni. Laps on sünnist saadik biseksuaalne, mingil hetkel asendub monoseksuaalsusega. Libiido peab võitlema häbitunde ja vastikustundega. Ühiskond piirab üksikisiku seksuaalsust. Väikelapsel on 5 seksuaalsuse faasi: 1) 0-1,5 aastat. Oraalne faas. Domineerib suu (toitumine, pöidla imemine, annab lapsele sõltumatuse tunde)
1.2 Suhtlemise tähendus elus Väljapaistva Ameerika psühholoogi ja psühhiaatri H. Murray järgi on inimese põhitarbeist enamik otseselt või kaudselt seotud sotsiaalse käitumisega, Tema klassifikatsioon on eriti lai, hõlmab tervenisti 20 liiki tarbeid: allumise, edu, saavutamise, sõpruse, pealetungi, iseseisvuse jonni, enesekaitse, aupauklikkuse, võimu, väljapaistvuse, ettevaatuse, häbi vältimise, abistamise, korra, mängu, keeldumise, tundmuse, ahastuse, seksuaalsuse ja taipamise tarve (Kidron 2004: 9). Nagu Murray tarvete kirjeldusest selgub, on suhtlemine meile erakordselt tähtis teiste inimestega usalduslike ja püsivate suhete loomiseks. Suhtlemisel me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast (minapilt). Võtame üle mitmesuguseid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Saame sotsiaalses elus hädavajalikku infot. Mõjustame teisi endale soovitud viisil, lastes ka ennast mõjutada. Lisaks sellele saab suhtlemisel
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
Modernne ehk isikukeskne mudel: Rõhuasetus iga pereliiikme individuaalsusel. Isa on rohkem kiindunud ja vähem käskiv, ema muutub korra loojaks perekonnas. Rõhuasetus motiividel ja tunnetel, miks laps teeb, mida ta teeb. Lapses väärtustatavad omadused on õnnelikkus, saavutused, järelemõtlikkus, huvi ja enesekontroll. Distsiipliin baseerub mõtestamisel, isoleerimisel, süütundel ja armastusest ilmajäämise kartusel. Rääkides rõhutatakse rohkem isiklikke kogemusi ja arvamusi, rõhuasetus minal. Kommunikatsioon vanema ja lapse vahel on kahesuunaline, vanem on avatud veenmiisele. Vanem põhjendab oma nõudmisi. Rõhuasetus reeglite mõistlikkusel, reegleid saab kritiseerida kõrgemate ratsionaalsuse ja eetilisuse printsiipide baasilt. Laps omandab tugeva mina-tunde, aga tal võivad tekkida identiteediprobleemid, süütunne ja võõrandumine. 5.4. Milliseid olulisemaid sotsialiseerimisprotsessi agente võib eristada ja kuidas neid kirjeldada?
Kuna nad usuvad, et turvalisuse otsinguil võidakse neid hüljata, siis nad hakkavad oma kiindumusvajadust eitama. Selle tulemusena üritavad nad elada ilma teiste inimeste armastuse ja toeta ja olema emotsionaalselt sõltumatud. Neil õnnestub hoida endast positiivset pilti eemaldudes teistest ja mitte lubades, juhul kui neid hüljatakse, haavumist. Nad rõhutavad iseseisvust ja tihtipeale keskenduvad pigem intensiivselt tööle või harrastustele lähisuhete asemel. Nemad eristavad seksuaalsuse tunnete alusel kiindumusest ja nad peavad ka enda avamist ebameeldivaks. 29. INVESTEERIMISMUDEL See mudel baseerub vahetusteoorial ja ta võimaldab ennustada nii rahulolu suhetega kui ka seotust selle suhtega. Selleks et ennustada rahulolu kõrvutab inimene neid tasusid mis ta suhtest saab nende kulutustega, mis suhte säilitamine talt eeldab. Seda resultaati kõrvutatakse omakorda nende tulemitega, mis tal on olnud eelnevatest suhetest
Kuna nad usuvad, et turvalisuse otsinguil võidakse neid hüljata, siis nad hakkavad oma kiindumusvajadust eitama. Selle tulemusena üritavad nad elada ilma teiste inimeste armastuse ja toeta ja olema emotsionaalselt sõltumatud. Neil õnnestub hoida endast positiivset pilti eemaldudes teistest ja mitte lubades, juhul kui neid hüljatakse, haavumist. Nad rõhutavad iseseisvust ja tihtipeale keskenduvad pigem intensiivselt tööle või harrastustele lähisuhete asemel. Nemad eristavad seksuaalsuse tunnete alusel kiindumusest ja nad peavad ka enda avamist ebameeldivaks. Investeerimismudel Investeerimismudel (Rusbult 1980) See mudel baseerub vahetusteoorial ja ta võimaldab ennustada nii rahulolu suhetega kui ka seotust selle suhtega. Selleks et ennustada rahulolu kõrvutab inimene neid tasusid mis ta suhtest saab nende kulutustega, mis suhte säilitamine talt eeldab. Seda resultaati kõrvutatakse omakorda nende tulemitega, mis tal on olnud eelnevatest suhetest
perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel. Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, altruism, abivalmidus ja pühendumus. Seksuaalse püüdluse olemasolu eristab olulisel määral erinevaid armastusi. Mehe armastusel naise vastu ja naise armastusel mehe vastu (homoseksuaalse suhte puhul ka samast soost armastajatel) on seksuaalsusel väga oluline roll. Lapsevanema armastusel lapse vastu seksuaalsuse roll praktiliselt puudub. Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata. Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Armastuse erandlikud vormid võivad põimuda vihkamisega ning isegi ajendada armastuse objekti hävitama. 3.2.2. Romantiline armastus Üks inimesi kõige enam huvitanud ning kunstis enim käsitletud armastuse liike on erootilis-romantiline armastus. Kõige sagedamini mõistetaksegi armastuse all sügavat,
- Soojus, Seltsivus, Kehtestavus, Aktiivsus, Seiklusjanu, Positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele - seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu; ebakonventsionaalsed, võtavad hõlpsasti omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. Vastandina konservatiivid, kes eelistavad vana ja järeleproovitut uuele ja tundmatule. - Fantaasiale, Kunstile, Tunnetele, Tegudele, Ideedele, Väärtustele Sotsiaalsus - seadumus usaldada teisi inimesi olla omakasupüüdmatu ja leplik; on valmis teisi aitama, olles veendunud, et teised vastavad samaga. Mittesotsiaalne inimene on egotsentriline ja skeptiline teiste inimeste kavatsuste suhtes, pigem antagonistlik kui kooperatiivne, teiste seas vähem populaarne. - Usaldus, Siirus, Omakasupüüdmatus, Järeleandlikkus, Tagasihoidlikkus, Osavõtlikkus Meelekindlus - seadumus kontrollida oma soove ja impulsse; planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma
rääkida ka endast. Kui minnakse teist korda, süvaintervjuud tegema, on inimestel kergem end avada. Ilma sissejuhatuseta ei pruugi intervjuu süvaintervjuuks kujuneda. Süvaintervjuu: a) struktureeritud ettevalmistatud küsimustega kava, kindlas järjekorras, temaatiliselt liigendatud. Kõik küsimused küsitakse läbi. Kui inimene kaldub teemast kõrvale, siis suunatakse ta küsimuse juurde tagasi. Range, hea kasutada, kui küsitletakse paljusid inimesi ning soovitakse arvamusi samade asjade kohta. Lühemad vastused. Saab teha võõrastega. b) Poolstruktureeritud samuti küsimuskava, aga see pole nii range. On teatud valdkonnad, mille kohta soovitakse teavet. Pole kindlat järjekorda. Kava ei pea olema ees, lihtsalt kindlaks tehtud, mis teemadel rääkida soovitakse. Eeldatakse pikemaid vastuseid, veidi lubatakse ka mõtetel uitama minna, kui aga liiga kaugele minnakse, siis tuuakse teemade juurde tagasi. Kestavad
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
erinev töökohast. Teisest otsast naiste tarbimist igapidi soodustati. Esimene kaubamaj Bon Marche Pariisis pakkus naistele transporti ja kalendreid ja muud abivahendeid. Naiste tarbimine olli tühine, irratsionaalne. Kaubamajad olid ,,tarbimispaleed" - tulge siia ja lõdvestuge. 1920ndatel naisi koheldi hoolitsusega, kuid samas näiteks esialgu hoiti neil silm peal ostude kontrollijad (floor walkers), uuringud kleptomaania ja seksuaalsuse seostest. Teataval määral nähti tarbimises naise jaoks (pseudo)vabanemise tee: majanduslik iseseisvus, oma aeg, omad asjad. ,,Korralikult manipuleeritud Ameerika naised said identiteedi, eesmärgi, loovuse, enseteostuse, seksuaalsuse 20. Milline on naiste roll tarbimise teooriatele pigem optimistlikust vaatenurgast (näiteks Elizabeth Wilsoni (1985) järgi)? Selles mõttesuunas shoppamisest sai asi iseenesest ja selle abil said naised vabaks perekonna rüpest.
suuremaid muresid ja probleeme, kui sellised muutused. Me ei vaja hetkel muutusi, mida me põhjendada ei suuda, mille kasutegur on meile tänaseks päevaks arusaamatu. Muretsegem pigem laste tuleviku pärast – kust tuleb meile edaspidi uus ja haritud, kvalifitseeritud tööjõud alusharidusse, kes alushariduse kõrget latti hoiab. Üheksakuuselt lasteaeda igailmaga õue (Õpetajate Leht 10.10 2014 M.Kirsipuu) Loetud artikkel tekitas minus vastakaid arvamusi. Põnev oli lugeda Eesti ja Soome alushariduse erinevusi kuid samas tekitas artikkel ka palju küsimusi.Kas lapse 9-kuuselt lasteaeda viimine on ikka õige? Räägime ju pidevalt, et lapse jaoks tuleb leida aega.Väike laps vajab eritiema toetust ja hoolt, armastust ja turvatunnet. Kas meie ühiskond oleks selliseks muutuseks valmis? Kindlasti on vanemaid, kellele selline muutus oleks vägagi sobilik. Mina emana seda heaks ei kiidaks.
annaabi.ee 
