docstxt/129115632262692.txt
Õpetati tulevasi Valmistati ette kirikuteenreid, kes ei vaimulikke astunud vaimulikku seisusesse 05.01.13 7 vaba kunsti Kvardiivium: Triviium: Aritmeetika Grammatika Astronoonia Retoorika Geomeetria Dialektika Muusika 05.01.13 Ülikoolid 12.saj 13 saj Pariisi ülikool Cambridge'i ülikool Oxfordi ülikool Salamanca ülikool 1119.a. asutatud Bologna ülikool. 05.01.13 Õppevormid Loeng Dispuut 05.01.13 Trükikunst Euroopas 1440 05.01.13 Ebateadused Astroloogia- Ennustamine tähtede järgi Alkeemia- Püüd valmistada "Tarkade kivi", mis muudab kõik kullaks 05.01.13 Skolastika 1. Eelskolastika 8-12 saj 2
the world, having won a record 9 european cups. The City is also the host of the Circuito Permanente Del Jarama, a motorsport race circuit. Madrid hosts the largest bullring in Spain. It was established in 1929. Bullfighting season begins in March and ends in October. WHY DO I LIKE IT? I Chose Madrid for my presentation beacuse, it is a very cultural and a beautiful city.Madrid is also the home for many historical buildings like st. Barbaras curch, Arganzuela and Salamanca. Madrid is the European city with the higest number of trees and green surface. Summers are warm to hot and winters are cold to a bit under the freezing level. Thank you for Listening.
aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele. Pariisi ülikool keskajal · Ülikooli reeglid · Tudengielu Pariisis Õppine Pariisis 14. Sajandi lõpus. Põrandal istuvad õpilased loevad Suuri Prantsuse Kroonikaid (Grandes Chroniques de France) Ülikoolid 12. sajandil · Pariisi ülikool · Oxfordi ülikool 13. Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astronoomia · Geomeetria · Muusika Triivium: · Grammatika · Retoorika · Dialektika Õppevormid · Dispuut · Loeng Kunstideteduskond (filosoofiateaduskond) · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Ülikooli struktuur · Rektor · Doktorid/Magistrid · Bakalaureused · Tudengid Skolastika · Piibel + antiikautorite teosed
Neid õpetati vana-roomaga võrreldes tunduvalt kärbitult. Euroopa ülikoolide rajamine Koolide rajamise tõukejõud on haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu. Ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikooli mõiste alla. Vanim ülikool - Bologna ülikool 1119 (privileegid 1158) - Õpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid - doktoreid. juhtis rektor. 12. saj Pariisi ülikool, juhtis kantsler.. Oxford, Cambridge, Salamanca... Eeskujuks sai Pariisi ülikool. Alustati kunstide teaduskonnast, hiljem sai valida ka usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Valiti juht, kes sai ametinimetuseks dekaan. Ülikooli privileegid ja luba saadi paavstilt, hiljem riigivalitsejatelt. Skolastika ülikoolides viljeldud teadusi nimetati skolastikaks. Iseloomulik joon on toetumine autoriteetidele - hüljati kogemus. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. 1210. tühistatud keeld Aristotelese teostel tühistati 1270.
Haridus Kooli minnakse 6 aastaselt. Kohustuslik on 8 klassiline algkool. Pärast 8. klassi keskkooli lõpetamist, saab asuda normaalkooli. Normaalkooli kestus on kaks aastat, pärast seda saab asuda tööle lasteaiakasvatajana või algkooliõpetajana. Teine võimalus on asuda õppima kutse- või keskeriõppesse, mille kestus on kolm aastat. Pärast eelnevate lõpetamist on võimalus edasi õppida ülikoolis. Salamanca ülikool http://costas-spain.perfecttravelblog.com/800px- Salamanca_Catedral_by_Magnus_Manze.jpg Kasutatud materjal Angelina Silk-Hispaania töö.
· Free settles from Europe (19 th century) Gold Rush · Edward Hammond Hargraves · 1851 · Blue Mountains, New South Wales · Rushing to Australia · Population growth · The end of the prison Natural sites in Australia · Kangaroo Island Third-largest island Many animals · Bungle Bungles Purnululu National Park Last unexplored lands · Simpson Desert Red sand Largest sand dune desert Cultural sites · Melbourne Hidden Laneways Food, buskers and street artists · Salamanca Place Tasmania Food, art, shopping and music · The Rocks Museums and galleries Cul-de-sacs Sydney Harbour Bridge Melbourne hidden laneways General facts about New Zealand · Capital: Wellington · Population: 4 596 700 · Area: 268 021 km² · Anthem: God Defend New Zealand · Currency: New Zealand dollar · Languages:English, Maori and New Zealand sign language History of New Zealand · Last major landmass settled by humans · Abel Tasman: 1642
Ülikoolid: Ülikoolidele andis tegevusloa paavst Tekkisid Itaalias, umbes XI-XII sajandil Salernos- X sajandil Euroopa tähtsaim arstide kool Bolognas- tekkis XI-XII sajandi vahtusel, peamiselt õpetati õigusteadust Pariisi ülikool- tekkis XII sajandil kloostri ja kiriku koolide ühinemisel. Teoloogia uurimise ning õpetamise keskus Oxfordi ülikool- tekkis umbes XII sajandil. Matemaatika ja loodusteadus Cambridge ülikool-XIII sajandi algul Salamanca- Arstiteadus Põhja-Euroopa esimene ülikool oli Uppsala ülikool Rootsis, 1477 aasta Ülikoolid: Kunstide teaduskond (filosoofiateaduskond) Õigusteaduskond Arstiteaduskond Usuteaduskond Üliõpilastel oli tihti linnas halb maine, sest nad käitusid halvasti-varastasid; kaklesid, taplesid Üliõpilased olid enamasti 15-25 aastased noormehed Naised õppida ei tohtinud kuna üliõpilastel oli vaimulik staatus
Bolognas tekkis 11. kuni 12. sajandi vahetusel ülikool, kus õpetati peamiselt õigusteadust. Pariisi ülikool tekkis 12. sajandil kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel ja sellest sai Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Sel ajal pandi alus ka matemaatika ja loodusteadusega kuulsust võtnud Oxfordi ülikool Inglismaal. Cambridge'i ülikool alustas tegevust 13. sajandi algul. Hispaania kõrgkoolidest sai kõige tuntumaks arstiteaduse keskus Salamanca ülikool. Saksamaal tekkisid ülikoolid alles 15. sajandil ja Põhja-Euroopas veelgi hiljem esimene oli siin 1477. aastal asutatud Uppsala ülikool Rootsis. Õppetöö ülikoolis Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest: grammatika ehk kirjutamine, retoorika ehk kõnekust ja dialektika ehk arutluskunst moodustasid alamastme. Neli järgmist: aritmeetika ehk arvutamisõpetus, geomeetria ehk ruumilisi kujundeid käsitlev
5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Sellest järeldub, et keskajal pandi haridusele väga suurt rõhku, ning avati palju uusi ülikooli mis töötavad tänapäevalgi. Keskaja tähtsaim tüli oli Rooma paavst Gergorius VII ja Saksa-Rooma keisri Heinrich IV vahel. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest, püüdes sellega lõppu teha ilmaliku võimu sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja
armu. Haridus ja teadus: Õppevormid: loengud, väitlused. Kõik toimus ladina keeles. Milline roll oli varakeskajal kloostril? Varakeskajal oli peamine haridusasutus klooster, kus õppisid vaimulikud. Klooster ning hiljem ka kiriku kool oli ladina keeles. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Esimesed ülikoolid 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: Kunst, õigus, usk, arst. Seisused: Vaimulikud: Koolitasid end teiste arvelt. Vaimulike seas oli väga suur hierarhia. Alustades alamastme mungaga lõpetades paavstiga.Vaimulik oli karm ja ilmalikes küsimustes rangelt erapooletud. Munk peab põlgama mööduvat ja maist ning oskama seda kõike sisendada ka tavakristlasele. Aadlikud: Kuni 7 aastaseks saamiseni kasvati kodus, hiljem ranges sõjakoolis ( hiljem saatis isa poja kogenud aadli juurde)
inglisekeelses maailmas. Mõned allikad viitavad kooli olemasolule juba 12. sajandi alguses. Sajandi lõpuks oli ülikool selgelt välja kujunenud. 13. sajandi I poolel saavutas kogu Euroopas tunnustuse matemaatika ja loodusteaduste alal. Teine kuulus Inglismaa haridus- ja teaduskeskus on Cambridge'i ülikool, mis tegutseb alates 1209. aastast. Ka Hispaanias asutati mitu kõrgkooli, neist esimesena 1218. aastal Salamanca ülikool. Meile lähim ja ka meie kultuurilugu mõjutanud on, Põhja-Euroopa vanim, Rootsis asuv Uppsala ülikool, mis asutatud aastal 1477. Edaspidi sai lääne- ja Kesk-Euroopas avatud ülikoolidele eeskujuks Pariisi ülikool, kus olid kõige selgemalt välja kujunenud need jooned, mida peame tänapäevalgi ülikoolidele ainuomasteks. Kuna Pariisi ülikoolis oli 4 teaduskonda, siis jäi see arv pikka aega määravaks ka mujal
Saleron oli 10.sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 11- 12.sajandi vahetuse ülikool(1119a.), kus õpetati peamiselt õigusteadust. Pariisi ülikoolis tekkis 12.sajandil kloostri-ja kirikukoolide üinemisel, tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Samal ajal ka matemaatika ja loodusteaduste Oxford. Cambridge asutati 13.sajandil. Hispaania arstiteaduse keskus Salamanca ülikool. Saksamaal tekkisid ülikoolid alles 14.sajandil. Põhja-Euroopas veel kauem, esimene ülikool oli Uppsala ülikool Rootsis. Õppetöö ülikoolis Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vabakunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme: 1)grammatika kirjutamine 2)retoorika- kõnekunst 3)dialektika- arutluskunst. Nelijärgmist ülemastme ehk quadriviumi : 1)aritmeetika arvutamisõpetus 2)geomeetria-
antikatoliikliku propaganda tõttu ringleb inkvisitsiooni kohta palju müüte.Inkvisitsioonikohtute toimikud on enamikus riiklikes arhiivides säilinud. Esimesed ülikoolid:X saj Salernos-arstide kool,Bolognas XI-XII õp.õigusteadust.Pariisi ülikool XII saj kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel.Samal ajal pandi alus ka matale ja lotale kuulsuse võitnud Oxfordile inglismaal.Cambridge'i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis. AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast.Oma tähtsaimas teoses ,,Summa Theologiae" seletas ta usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi.
Inca Garcilaso de la Vega (1501-1536) · näitekirjanik · esimene kuulsam mestiits (eurooplane+indiaanlane) · pärit kuninglikust suguvõsast · ,,Kuninglikud kommentaarid" 1609 : inkade kuninglikest suhetest · ,,Peruu üldine ajalugu" · ekloogid: karjaseteema Juan Boscan (1492-1542) · panus luule uuendamisse · pärit Barcelonast, aadlik · ,,Castiglione" tõlkis · Sonetid, luuletused, kantsioonid Luis de Leon (1527-91) · Õppejõud Salamanca ülikoolis · 1572 vangi, süüdistati Vana Testamendi ülemlaulude liiga vabas tõlkes · tõlkis Petrarcat ja Bembot, Vergiliust, Europidest · luuletused ,,Noche Serena", ,,Vida netirada" Juan de la Cruz (1542-91) · kasutas eriti 5-värsilist stroofivormi · võitles usupuhastuse eest · suleti kloostrisse, sealt põgenes, hiljem sai pühakuks · lüürika tõlkija · ,,Unico espiritual" · ,,Esposo/a" · ,,Noche oscuro" luuletus
Salernos oli X saj arstide kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool. Pariisi ülikool tekkis XII saj ning sellest sai tähtsam Euroopa teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. U sellel ajal pandi alus ka Oxfordi ülikoolile Inglismaal, mis sai kuulsaks matemaatika ja loodusteadusega. Cambridge'i ülikool asutati natukene hiljem, XIII saj algul. Hispaania ülikoolide seas sai tuntuimaks arstiteaduse keskus Salamanca. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõudu nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi kutsuti scolarius või studiosus. Õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles, mis võimaldas erirahvusest inimestel hakkama saada. Ülikool valis endale juhi ehk rektori praktiliste asjade korraldamiseks. Õppejõud määrasid aga dekaani. Seitsme vaba kunstiga sai alguse ülikooli stuudium
Poggio Bracciolini komplekteerimine Biblioteca Laurenziana Antonio Magliabechi LINNAD Matthias Hunyadi I Bibliotheca Corviniana, abiks Beatrix Vatikani raamatukogu Richard de Bury Philobiblon ehk raamatuarmastusest. Vana-Liivimaa. Dokumentide erinevad tüübid. Halduslikud institutsioonid. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Ülikoolide tekkimise eeldused. Varasemad ülikoolid. Bologna (1119, 1158 põhikiri). Salerno. Pariis, Oxford, Cambridge, Salamanca, Padua, Napoli, Praha, Krakov, Viin, Erfurt, Heidelberg, Köln, Upsala, Kopenhaagen 15 s. lõpul 65 kooli Õppetöö korraldus. ÜLIKOOLIDE RAAMATUKOGUD 12.-17. SAJANDINI Raamatukogude asupaigad. Fondi täiendamine. Laenutuse omapärad. Nn. ketiraamatukogu. II periood 16.-17. sajand Thomas Bodley. Oxford`í ülikooli raamatukogu taasavamine 1603 BODLEIANA TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU ALGUSPERIOOD Academia Gustaviana asutamine. 1647.a. Ludwig Hintelmani pärandus.
Pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde sooritati palverännakuid. Ketserlusega võitlemiseks lõi kirik spetsiaalse kohtu- inkvisitsiooni. Ülikoolid ja teadus XI-XIII sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Tuntumad ülikoolid oli Salernos (arstiteadus), Bolognas (õigusteadus), Pariisis (teoloogia uurimine ja õpetamine), Inglismaal Oxfordi (matemaatika ja loodusteadused) ja Cambridge ülikoolid, Hispaanias Salamanca (arstiteadus) ülikool ning Rootsis Uppsala ülikool. Ülikoolid olid oma olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõude nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi nimetati scolariusteks või studiosusteks. Õppejõududel ja üliõpilastel olid vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi ehk rektori, õppejõud määrasid aga dekaani.
13.saj.moodustasid doktorid omaette kolleegiumi. · 12.saj tekkis ka Pariisi ülikool, mida pandi juhtima kantsler. Õpinguid tuli alustada knstide teaduskonnas, kus õpetati ,,vaba kunsti". Pärast selle omandamist või valida usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Õppejõud valis endale juhi- dekaani. · Vanimate ülikoolide seas mainitakse ka Oxfordi ülikooli(matemaatika ja loodusteadused) ja Cambridge'i ülikooli, Hispaanias Salamanca ülikool Skolastika · Ülikoolides viljedud teadusi nimetati skolatikaks · Isl. Joon oli toetumine autoriteetidele, kellest tõusis esile Aristotoles Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus · Oxfordi ülikooli professor (1214-1294) · Esitas väite, et oskus teha katseid on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse.
5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. Keskaja teadus Skolastika keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma
Francisco Vázquez de Coronado y Luján (1510 22 September 1554) Coronado sündis Salamanca linnas rikka kaupmehe perre. Kuna ta oli peres teine poeg, siis ei saanud ta perekonna vara pärijaks olla. Seepärast läks ta Püha-Rooma keisri Charles V (Hispaania Charles I) alluva Mehhiko asevalitseja Antonio de Mendoza alluvusse tööle. Pärast Mehhikosse jõudmist 1535. aastal ta kiirelt tõusis asevalitseja soosingusse. 1537. aastal ta abiellus Doa Beatriz de Estrada'ga, kes oli Uus Hispaania endise rahandusbossi tütar. 1538
seadusi ja võimuorganeid, mida nimetati kontinentaalsüseemiks. 1805. aastal saavutas Suurbrirannia Prantsusmaa üle võidu suures Trafalgari merelahingus. Briti admiral Horatio Nelson (1758-1805) sai lahingus surma, aga tema võit päästis Suurbritannia invasiooniohust. 1808. aastal tungis Napoleon Hispaaniasse ja puhkes sõda Suurbritanniaga, kes toetas Hispaaniat ja Portugali. Inglased saatsid Hispaaniasse väed, keda juhtis Wellingtoni hertsog. Ta saavutas võidu Salamanca (1812) ja Vittoria (1813) lahingus ning tõrjus parantslased Hispaaniast välja. Napoleoni katastroofiga lõppenud sissetungi tagajärjel Venemaale 1812. aastal suri nälga või hukkus lahingus üle 500 000 prantslase. 1813. aastal sai Npoleon Leipzingi lahingus hävitava kaotuse Euroopa ühendatult vägedelt, keda juhtis Preisi kindral von Blücher. 1814. aastal tungisid võõrväed Prantsusmaale ja Napoleon pagendati. Ta küll põgenes asumiselt, aga sai 1815.
00-Takayuki Matsumiya (Jaapan), 27. veebruar 2005 Kumamoto Maraton-2:04.26-Haile Gebrselassie (Etioopia), 30. september 2007 Berliin 100 km jooks-6:13.33-Takahiro Sunada (Jaapan), 21. juuni 1998 Tokoro 3000 m takistusjooks-7.53,63-Saif Saaeed Shaheen (Bahrein), 3. september 2004 Brüssel 110 m tõkkejooks-12.87-Dayron Robles (Kuuba), 12. juuni 2008 Ostrava 400 m tõkkejooks-46,78-Kevin Young (USA), 6. august 1992 Barcelona Kõrgushüpe-2.45-Javier Sotomayor (Kuuba), 27. juuli 1993 Salamanca Teivashüpe-6.14-Sergei Bubka (Ukraina), 31. juuli 1994 Sestriere Kaugushüpe-8.95-Mike Powell (USA), 30. august 1991 Tky Kolmikhüpe-18.29-Jonathan Edwards (Suurbritannia), 7. august 1995 Göteborg Kuulitõuge-23.12-Randy Barnes (USA), 20. mai 1990 Westwood Kettaheide-74.08-Jürgen Schult (Saksa DV), 6. juuni 1986 Neubrandenburg Vasaraheide-86.74-Juri Sedõhh (NSV Liit), 30. august 1986 Stuttgart Odavise-98.48-Jan Zelezn (Tsehhi), 25. mai 1996 Jena
· õpetada tohtis ainult teaduskraadiga inimene · õppejõud valisid endale juhi dekaan · õppejõud ja õpilased olid oma privileegidega vaimulikega võrdsel positsioonil VANIMAD EUROOPA ÜLIKOOLID · Bologna 1119 (privileegid 1158) · Pariisi ülikool privileegid 1200 · Oxford privileegid 1214 · Cambridge 1209 · Salamanca (Hispaanias) - 1218 · katoliku kiriku suurimaks teoloogiks peeti kõrgskolastika meistrit Aquino Thomast · Euroopas trükikunsti leiutaja Johann Gutenberg jõudis leiutamiseni 1446, kui ilmus tema trükituna Piibel (esimene trükitud raamat Euroopas)
Euroopast(Pürenee ps, Itaalias langobardide kuningriik, Põhja Saksamaa), Rooma paavst kroonis ta keisriks, sest ta tahtis, et Karl Suur taastaks Lääne-Rooma keisrivõimu. Pilet 4 1.Euroopa hiliskeskajal-must surm, talurahva rahutused. Pilet 5 1.Keskaegsed ülikooli, ülikooli ülesehitus, õppetöö korraldus Keskaegsed ülikoolid- Bologna(Itaalias, tähtsaim Euroopa õigusteaduskeskus), Pariisi ülikool(tähtsaim teoloogia kool), Oxford;Cambridge(matemaatika ja loodusteadused),Salamanca(Hisp. Arstiteadus), Uppsala(rootsi). Ülikooli ülesehitus- õppejõud e. Magister, professor; üliõpilased, olid vaimulikega samad õigused.Õppetöö ladina keeles, ülikooli juhtis rektor, õppejõud said palka üliõpilastelt. 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika, dialektikaaritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 2.Seisused keskajal-Vaimulikud, sõjamehed, töötegijad. Pilet 6 1.Vaimulikud ordud ja nende kloostrid
antikatoliikliku propaganda tõttu ringleb inkvisitsiooni kohta palju müüte.Inkvisitsioonikohtute toimikud on enamikus riiklikes arhiivides säilinud.Esimesed ülikoolid:X saj Salernos-arstide kool,Bolognas XI-XII õp.õigusteadust.Pariisi ülikool XII saj kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel.Samal ajal pandi alus ka matale ja lotale kuulsuse võitnud Oxfordile inglismaal.Cambridge'i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis.AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast.Oma tähtsaimas teoses ,,Summa Theologiae" seletas ta usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda.Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi
3)meister pidi tegema meistritöö e. sedöövri, tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus Miks hakati keskajal linnades koole rajama? Too näiteid erinevatest linnakooli tüüpidest. Toomkool põhikool ameti - ehk abakusekool ülikool Kuna rahvaarv kasvas ning kirikukoole oli liiga vähe. Nimeta viis keskaegse Euroopa vanimat ülikooli. Salerno arstiteaduse keskus, Bologna ülikool, Pariisi ülikool, Salamanca ülikool, Oxfordi ülikool Nimeta keskaegse ülikooli neli teaduskonda. Kunstide teaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond Nimeta seitsme vaba kunsti kolm alamastme ja neli ülemastme kunsti. Alamaste: grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Milles erines keskaegne ülikool tänapäevasest ja mis on jäänud samaks? Too kummastki kaks näidet.
bürgeripoegadele. Kloostrikoolid: ladina keele, piibli õpe munkadele. Taimeteadus raviotstarbel 9. Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Linnaelanikel tekkis vajadus hariduse järele. Eesmärk - haritud vaimulikud, juristid, arstid Esimesed ülikoolid 12.s kloostri- v linnakoolide baasil: Bologna (It, õigus), Pariis (teoloogia P. Abelard, Aquino Thomas), Oxford (loodusteadused), 13. s Cambridge (Br), Salamanca (Sp), Siena (It) Kesk-Euroopas esimesed ülikoolid 14. s Heidelberg, Praha, Viin, Buda Põhja-Euroopas 17. s Uppsala 10. Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus; Ladinakeelne suuline õpe. Loengud, dispuudid. Ülikoolide raamatukogud. Trükikojad al 15. s Ettevalmistus filosoofiateaduskonnas. 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika, dialektika. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 6 a bakalaureus
aineid mis kloostrikoolideski. Hiljem hakati rajama linnakoole ja ametikoole (abakusekoolid need olid raamatupidamise ja arvutuskoolid), kus hariduse said kaupmeeste ja käsitööliste lapsed., õppetöö oli emakeeles. 14. Keskaegne ülikool: esimesed ülikoolid, struktuur, juhtimise süsteem, õpitavad ained, Teaduskonnad. Esimene ülikool asus Bolognas, asutamisaasta on 1119 .Veel vanu ülikoole: Priisi, Oxfordi, Cambridge, Salamanca ja Uppsala. Kõik vanemad ülikoolid said asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Teaduse arendajaks oli kirik. Õppetöö toimus ladina keeles. Õppetöö vormideks: loeng, dispuut. Piiskopi esindajana juhtis ülikooli tööd kantsler, tudengite esindajana rektor. Dekaani määrasid õppejõud. Hiljem hakkas üha suuremat sõnaõigust omandama doktorite kolleegium. Olemuselt olid ülikoolid õppejõudude ja tudengite ametiühendused: * meistriteks õppejõud.
Pärast 8 klassilise põhikooli lõpetamist saab asuda õppima normaalkooli, mille kestuseks on kaks aastat ja lõpetajad võivad asuda tööle algkooliõpetajana või lasteaiakasvatajana. Teise võimalusena on võimalik asuda õppima kutse- või keskeriõppeasutusse, mille kestus on kolm aastat sh. kommerts- või tehinkakool. Nii keskooli kui ka keskeriõppeasutuse lõpetajal on võimalik astuda edasi õppima kõrgkooli. Suurimad ülikoolid asuvad Barcelonas ja Granadas, vanim on aga Salamanca ülikool- see asustati 1218.aastal (pilt8). 8.Salamanca ülikool. [http://costas-spain.perfecttravelblog.com/800px- Salamanca_Catedral_by_Magnus_Manze.jpg] 16 6. Ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad juba vanemasse paleoliitikumi aega
Hispaania renessanss ulatub 15. sajandi kolmandast veerandist 17. sajandi esimeste kümnenditeni. Kirjanduses esineb olustikuline, kohati satiiriline element. Seda suunda taotleb loomingus Juan Manuel (1282-1348) 'Krahv Lucanor'. Juan Ruiz (1238-1350), Hita ülempreester, teosega 'Hea armastuse raamat' Ajastu suurim lüürik oli Jorge Manrique (1440- 1479). Viljeles isiku- ja tundeluulet. 16. sajandi luules võistevad retooriliselt kodanikuluulet harrastav Sevilla ja intiimset laadi viljelev Salamanca koolkond. Esimes tegutses Fernando de Herrera (1534-1597), teises Luis de Leon (1527- 1591). Kelmiromaanid: Proosa oli kõrgetasemeline ning liigirohke. Viljeldi rüütli, kelmi ja lamburromaani. Sajandi teisel poolel kirjutati rüütliromaane nii palju, et võimud olid sunnitud nende avaldamist piirama. Rahvusliku romaaniliigina arenes kelmiromaan, milles peategelane jutustab oma kirevast elukäigust, andes kriitilise pildi kaasaja kommetest. Selle liigi eelkäijaks sai Fernando de rojas.
erakeskkoole kolleegiumiteks. Pärast 8 kl lõpetamist saab astuda normaalkooli (2 aastat, koolitab näiteks algkooliõpetajaid või lasteaiakasvatajaid), kutsekooli või keskeriõppeasutusse (3 aastat, sh kommerts- või tehnikakool). Nii keskkooli kui keskeriõppeasutuse lõpetanul on õigus astuda kõrgkooli. 1984 a oli kõrgkoole ligi 600, sh ülikoole 33, suurimad neist asuvad Barcelonas ja Granadas (vastavalt 1984 a 72 000 ja 35 000 õppijat). Vanimaks peetakse aga Salamanca ülikooli. Suurim raamatukogu on Rahvusraamatukogu (1984 oli u 3 mln köidet) ning kuulsaim muuseum Prado asuvad Madriidis. 10 Kasutatud materjal: ENE III köide lk 424-426, Tallinn 1998 www.mfa.ee/eesti/vmpo/hispaania/yldinfo.htm www.utlib.ee/ee/EURO/riigid.html http://www.odci.gov/cia/publications/factbook/geos/sp.html http://www.euroopaliit.ee/eesti/referents/a_to_z/regionaalpoliitika.html http://www.vm.ee/../eesti/vmin/../uus/.
privileegkiri Pariisi piiskopi esindajana pandi ülikooli juhtima kantsler Pikka aega oli kantsler rektorist kõrgemal astmel pariisi ülikool omandas üleeuroopalise tähtsuse usuteaduste keskusena 12 saj. dateeritakse ka Oxfordi ülikooli tegevuse algust juba 13 saj I poolel saavutas kogu euroopas tunnustuse matemaatika ja loodusteaduste alal Cambridge'i ülikool 1209 Hispaanias Salamanca ülikool 13.saj Lääne- ja Kesk-Euroopas avatud ülikoolidele sai eeskujuks eriti Pariisi ülikool Ülikool jagunes teaduskondadeks pariisi ülikoolis oli neid neli ning seega oli ka mujal maades neid neli Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast hiljem nimetatud filosoofiateaduskonnaks seal õpetati seitset ,,vaba kunsti" Peale seda võis omandada usu-, arsti-, õigusteaduskonnas
Idamaakaubandus aarablaste vahendusel, oli Siiditee Hiinast: siid, portselan, paber, vürtsid, juveelid, klaas ja Vürtsitee Indoneesiast: maitseained, narkoained, oopium. Kaubad jõudsid Konstantinoopolisse, Firenzesse, Veneetsiasse ja sealt edasi Euroopasse. 4. Millal tekkisid keskaegsed ülikoolid, kuidas toimus õppetöö? Ülikoolid:Tekkisid umbes 12.-13. Sajandil, Bologna Itaalias, Pariisis Prantsusmaal, Oxford ja Cambridge Inglimaal, Salamanca Hispaanias. Kesk-Euroopas 14.s ja Põhja-Euroopas 17.s .Õppetöö toimus ladina keeles ja suuliselt, koolitati vaimulikke, juriste, arste. Õpilasteks olid al 14 eluaastast noormehed. Filosoofiateaduskonnas õpetati 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika, dialektika, artimeetika, geomeetria, astronoomia, muusika- bkalaureaus ja sai spetsaliseeruda arsti-, teoloogia-, õigusteaduskonnas. 5. Kes oli Jeesus Kristus
alamateks teha? Küsimused olid püstitatud ja mõistetud, aga vastused paraku puudu. Veel enne seda maailmaajaloolist avalikku vaidlust hakati Hispaanias uue õigusprobleemi olemasolu tunnistama. Ühed õpetlased pidasid indiaanlasi nende alatuse ja laiskuse tõttu alaväärtuslikeks ja töökohustuslikeks, teiste arvates tulnuks vähemalt töökohustuse määr teha neile talutavaks. 40 aastat pärast Kolumbuse avastust andis õpetatud dominiiklane ja Salamanca professor Francisco de Vitoria (u 1492-1546) indiaaniküsimusele põhjaliku juriidilise seletuse. Paljude indiaanlaste tapmine ja süütutelt vara röövimine oli tuntud tõsiasi. Kuid millise õigusliku alusega sai sellist teguviisi õigustada? Kui toetuda Rooma omandamisõigusele, oleks lahendus lihtne. Selle järgi võib igaüks võtta peremeheta vara enda valdusesse ja nii kehtib see tänaseni. Kõne alla tuli ak õigus sõjasaagile. Tuli ka kaaluda, kas Lääne-Indias
Baldassare Castiglione- ,,Il Cortigiano" (Õukondlane) Võttis kokku renessansiinimese ideaali, on dialoogivormis proosateos. Luuletajaid on Hispaanias sel ajal väga palju. Üks on Fernando de Herrera, kogutähtsus on väiksem kui Garcilaso de la Vegal. Tema armastusluule on hinnatud, tuleb sisse ka ühiskondlik teema (mis on tähelepanuväärne) Sajandi teisel poolel hakkab Hispaanias levima müstiline kirjandus. Luis de Leon, esimene müstiline kirjanik. Oli Salamanca ülikooli teoloogia õppejõud, 1572.aastal ta vangistati, kus ta oli ligi neli aastat. Sest ta tegi tõlke piibli Saalomoni laulust- seda peeti väga vabaks ja meeleliseks. Üldiselt on teinud ka palju tõlkeid. Tõlkinud näiteks Pietro Bembot (itaalia petrarkistide koolkonna juht) tema enda luule pole väga mahukas. Kaks teemat on: igatsus puhta looduse järgi ja igatsus maise elu lõppemise järgi (jumala juurde jõudmine) Tema üks
Põhikool kool, kust said vajalikku algharidust (kirjutamine) käsitööliste ja kaupmeeste pojad. Abakusekool ametikool, kus põhitähelepanu kaubanduses tarvilikul arvutamisel ja raamatupidamisel. Salernos Itaalia ülikool, arstiteaduse keskus. Bologna Itaalia, õigusteadus. Pariisi ülikool teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. Oxford matemaatika ja loodusteadused. Cambridge. Hispaanias Salamanca ülikool arstiteadus. Põja-Euroopas esimene Rootsis, Uppsala ülikool. Õppejõud magister/professor/doktor, meistrite ülesanne. Üliõpilased scolariused õpipoiste e. sellide staatuses. Õppejõududel/õpilastel vaimulikega võrdsed õigused. Õppetöö ladina keeles. Immatrikuleerimine ? õpilasnimestusse kandmine. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool juhi e. rektori, õppejõud määrasid aga dekaani e. teaduskonna juhi. Seitse vaba kunsti:
3 71.70 Osleidys Menéndez Helsingi 14/08/2005 4 70.20 Christina Obergföll München 23/06/2007 5 69.48 Trine Hattestad Oslo 28/07/2000 6 68.38 Sunette Viljoen Daegu 02/09/2011 7 68.34 Steffi Nerius Elstal 31/08/2008 8 67.67 Sonia Bisset Salamanca 06/07/2005 9 67.51 Miréla Manjani Sydney 30/09/2000 10 67.20 Tatjana Shikolenko Monaco 18/08/2000 4. ODAVISE EESTIS 4.1 ODAVISKE AJALUGU EESTIS Odavise on eestlaste jaoks olnud alati üks hiilgealasid, kuigi viimaste aastate tulemuste järgi tundub see äärmiselt kummaline. Praeguse taseme juures võib õnnestumiseks lugeda juba selle, kui mõni Eesti mees ületab 75m joone
september 7.53,63 Bahrein Brüssel takistusjooks Shaheen 2004 110 m tõkkejooks 12.88 Xiang Liu Hiina Lausanne 11. juuli 2006 400 m tõkkejooks 46,78 Kevin Young USA Barcelona 6. august 1992 Javier Kõrgushüpe 2.45 Kuuba Salamanca 27. juuli 1993 Sotomayor Teivashüpe 6.14 Sergei Bubka Ukraina Sestriere 31. juuli 1994 Kaugushüpe 8.95 Mike Powell USA Tky 30. august 1991 Jonathan Suurbritanni Kolmikhüpe 18.29 Göteborg 7. august 1995 Edwards a Kuulitõuge 23
august Colin Jackson Suurbritannia Stuttgart 1993 110 m tõkkejooks 12,91 Xiang Liu Hiina Ateena 27. august 2004 400 m tõkkejooks 46,78 Kevin Young USA Barcelona 6. august 1992 Kõrgushüpe 2.45 Javier Sotomayor Kuuba Salamanca 27. juuli 1993 6 Teivashüpe 6.14 Sergei Bubka Ukraina Sestriere 31. juuli 1994 30. august Kaugushüpe 8.95 Mike Powell USA Tky 1991 Kolmikhüpe 18
Ametikoolid e abakusekoolid arvutamine ja raamatupidamine. Õppetöö toimus enamasti emakeeles. Ülikoolid. Varem tekkisid õppeasutused Itaalias. Bolognas oli esimene ülikool õigusteadusega, 11saj. Salernos oli 10.saj arstikool. Pariisi ülikool 12 saj tekkis kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel teoloogia ja õpetamise keskus. Oxfordi ülikool Inglismaal -12 saj matemaatika ja loodusteadused. Cambridge ülikool 13 saj. Hispaanias Salamanca ülikool 13saj arstiteaduses. Saksamaal tekkisid alles 14 saj ja P-Euroopas oli esimene 1477 Uppsala ülikool Rootsis. Tartu ülikool oli 1632. Ülikooliülesehitus. Õppejõud e professor, magister, doktor täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased e koolipoisid, püüdlejad, õpipoisid, sellid. Paavst andis ülikoolile privileegid selle tegevuseks, kus üliõpilastele ja õppejõududele olid samad õigused vaimulikega. Tekkisid paikkondlikud ühendused e natsioonid ja universiteedid
See kool püsis Euroopa tähtsaima õigusteaduse keskusena ka edaspidi. Pariisi ülikool tekkis 12.sajandil kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel ja sellest sai Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Umbes samal ajal pandi alus matemaatika ja looduteadustega kuulsust võitnud Oxfordi ülikolile Inglismaal. Cambridge'i ülikool alustas tegevust veidi hiljem, 13.sajandi alguses. Hispaania kõrgkoolide seas sai tuntumaks arstiteaduse keskus Salamanca ülikool (1218). Saksamaal tekkisid ülikoolid alles 14.sajandist alates ja Põhja-Euroopas veelgi hiljem- esimene oli siin 1477.aastal asutatud Uppsala ülikool Rootsis. Piiskopi esindajana juhtis ülikooli tööd kantsler. Tudengite esindajana rektor. Õppejõud valisid teaduskonna juhi dekaani. Hiljem hakkas üha suuremat sõnaõigust omama doktorite kolleegium. Oma olemuselt olid ülikoolid õppejõudude ja tudengite ametiühendused:
13.saj algul oli selliseid universiteete Bolognas juba 4. 13.saj moodustasid doktorid omaette kolleegiumi. 12.saj tekkis Pariisi ülikool, mille õppejõudude ja üliõpilaste eriseisundi fikseeris kuninga privileegikiri 1200.a. Ülikooli juhtis kantsler. Kantsler oli kõrgem kui rektor. 12.saj Oxfordi ülikooli algus. Tuntud kui matemaatika ja loodusteaduste alal. Cambridge ülikool Inglismal tegutseb al 1209 aastast. Hispaanias asutati esimesena 1218 Salamanca ülikool.Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast. Pärast seda võis valida usu,arsti ja õigusteaduskonna vahel. Ametijuht oli dekaan. Meie kultuurilugu mõjutas Uppsala ülikool. 8.Käsitöö ja kaubanduse areng kõrg-ja hiliskeskajal Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunfitedesse. Põhiüliesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle
ei lähe seal looja (Aleksander Suur ju ka??). See oli avastuste aeg, tehti julgeid uurimisretki merel ja maal, avati uusi kaubateid üle ookeanide, oli vallutuste ja Euroopa kolonialismi aeg. Koos hinnaliste metallide, vürtside, luksuskaupade ja põllundustaimede saabumisega, tõid Hispaania uurijad ja muudki, tagasi teadmisi, mis muutsid Euroopa arusaamist maailmast. Hispaanias kutsutakse seda aega Hispaania Kuldseks Ajastuks ja seda intellektuaalset liikumist Salamanca Kooliks. Aeglane "Hispaania allakäik" algas 17. sajandil, ning selles olid kaasatud ka poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväelistes püüete näol seda kogu Euroopas. Hispaania sõjavägi oli üldiselt edukas laialipaisatud habsburgide impeeriumi kaitsmisel, kuid see ettevõte viis lõpuks Hispaania 30-aastase sõja ajal pankrotti. 1640-ndaks aastaks, mil Hispaania jõud olid Euroopas laiali, kaotas
"Päike ei lähe seal looja"[viide?]. See oli avastuste aeg, tehti julgeid uurimisretki merel ja maal, avati uusi kaubateid üle ookeanide, oli vallutuste ja Euroopa kolonialismi aeg. Koos hinnaliste metallide, vürtside, luksuskaupade ja põllundustaimede saabumisega, tõid Hispaania uurijad ja muudki, tagasi teadmisi, mis muutsid Euroopa arusaamist maailmast. Hispaanias kutsutakse seda aega Hispaania Kuldseks Ajastuks ja seda intellektuaalset liikumist Salamanca Kooliks. Aeglane "Hispaania allakäik" algas 17. sajandil, ning selles olid kaasatud ka poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväelistes püüete näol seda kogu Euroopas. Hispaania sõjavägi oli üldiselt edukas laialipaisatud Habsburgide impeeriumi kaitsmisel, kuid see ettevõte viis lõpuks Hispaania kolmekümneaastase sõja ajal pankrotti. 1640-ndaks aastaks, mil Hispaania jõud olid Euroopas laiali, kaotas Hispaania Portugali
13.saj algul oli selliseid universiteete Bolognas juba 4. 13.saj moodustasid doktorid omaette kolleegiumi. 12.saj tekkis Pariisi ülikool, mille õppejõudude ja üliõpilaste eriseisundi fikseeris kuninga privileegikiri 1200.a. Ülikooli juhtis kantsler. Kantsler oli kõrgem kui rektor. 12.saj Oxfordi ülikooli algus. Tuntud kui matemaatika ja loodusteaduste alal. Cambridge ülikool Inglismal tegutseb al 1209 aastast. Hispaanias asutati esimesena 1218 Salamanca ülikool.Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast. Pärast seda võis valida usu,arsti ja õigusteaduskonna vahel. Ametijuht oli dekaan. Meie kultuurilugu mõjutas Uppsala ülikool. 8.Käsitöö ja kaubanduse areng kõrg-ja hiliskeskajal – Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunfitedesse. Põhiüliesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle
· Põhikool kool, kust said vajalikku algharidust (kirjutamine) käsitööliste ja kaupmeeste pojad. · Abakusekool ametikool, kus põhitähelepanu kaubanduses tarvilikul arvutamisel ja raamatupidamisel. · Salernos Itaalia ülikool, arstiteaduse keskus. Bologna Itaalia, õigusteadus. Pariisi ülikool teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. Oxford matemaatika ja loodusteadused. Cambridge. Hispaanias Salamanca ülikool arstiteadus. Põja-Euroopas esimene Rootsis, Uppsala ülikool. · Õppejõud magister/professor/doktor, meistrite ülesanne. · Üliõpilased scolariused õpipoiste e. sellide staatuses. Õppejõududel/õpilastel vaimulikega võrdsed õigused. · Õppetöö ladina keeles. Immatrikuleerimine õpilasnimestusse kandmine. · Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool juhi e. rektori, õppejõud määrasid aga dekaani e. teaduskonna juhi.
Hansa liit 1220 Lübecki esile tõus Läänemere regioonis Novgorodi-Kölni-Londoni joonel olevad kaubalinnad tekkis uut tüüpi laev: koge 15. Teadus ja ülikoolid triivium: grammatika, retoorika, dialektika kvadriirium: muusika, astronoomia, aritmeetika, geomeetria teadmised põhinesid antiikkultuuril, loodusteadused oli kiriku põlu all protoülikool Itaalias Salernos 10.saj 1119 Bologna ülikool privileegid 1158 Oxford, Cambridge, Pariis, Salamanca doktorid üliõpilaste palgatud õpetajad, õppejõud 1214 1209 1200 1218 organisatsioonid universiteedid, kes juhtisid koolielu rektor ametlik ülikooli juht Kunstide teaduskond harudeks kolleegium õpetajatest koosneb eksamineerimiskogu
5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. Keskaja teadus Skolastika keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma
o Ilmaliku teaduste edasiarengus oli põhiosa täita ülikoolidel 2 o Koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks on haridust ja teadust hiindavate inimeste olemasolu o Euroopa vanim Bologna ülikool(1119) o Doktorid-õpetajad o Üliõpilasorganisatsioonid-universiteedid o Juht-rektor o Doktorid moodustasid kolleegiumi o Pariisi ülikool, Oxfordi ülikool, Cambridge'I ülikool, Salamanca ülikool o Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast, pärast võis valida usu-,arsti-,õigusteaduskonna o Õppejõujuht-dekaan o Kesk-Euroopas sai ülikoolide rajamine alguse 14.sajand o Teadusi nimetati skolastikaks-tooetumine autoriteedile o Kujunesid matemaatika, füüsika, astronoomia o Suurimaks saavutuseks peetakse trükikunsti(tähed lõigati puuplaadi sisse, värviti, pressiti tekst papüürusele või pärgamendile)-Johann Gutenberg o 1456
annaabi.ee 
