Kirik, kui kesksaja kultuurikandja (2)

“ Kirik , kui kesksaja kultuurikandja”
Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas.
5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 „vabaks kunstiks”.
6. sajandil need rühmitati:
1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia , muusika
2. triivium : grammatika, retoorika , dialektika
11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli.
12.saj. – Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool
13.saj – Cambridge ’i ülikool ja Salamanca ülikool
Sellest järeldub, et keskajal pandi haridusele väga suurt rõhku, ning avati palju uusi ülikooli mis töötavad tänapäevalgi.
Keskaja tähtsaim tüli oli Rooma paavst Gergorius VII ja Saksa-Rooma keisri Heinrich  IV vahel. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest, püüdes sellega lõppu teha ilmaliku võimu sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga.
Innocentius III – kõige võimsam keskaja paavst. Just tema oli IV ristisõja organiseerija.
Ketserid – inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud kirikuga .
Inkvisitsioon – katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada . Järelikult oli keksajal paljude tülide põhjuseks kirik ja sellega seotud sündmused.
Haridus ja teadus keskajal. Keskaegsete inimeste jaoks oli kõige tähtsam maailmas jumal. Loodus peeti oluliseks vaid kui jumala loomingut. Tähtsamad teadmised jumalast saadi piiblist.Keskasene haridus ja teadus põhinesid eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Järelikult keskajal oli olemas piibel ja inimesi juhtis elus piibel ning jumal.
Kooliharidust jagati mitmetes kohtades, peamiselt küll kloostri- ja kirikukoolides. Selle eesmärgiks oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus tõimus sel ajal ladina keeles. Sest seda oskasid kõik haritud inimesed euroopas. Kuid talupojad olid kirjaoskamatud, ja feodaalide seal oli haritud inimesi vähe. Ning enamiku haritlaskonna moodustasid vaimulikud . Kui tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid. Sellest järeldub, et linnade tekkides tulid kohe ka linnakoolid ja hariduse said peamiselt vaimulikud, ning üksikud feodaalid .
Keskaja maalikunst on säilinud peamiselt tänu sellele, et kaunistati kirikuid. Ning jumal pidi pildil olema kõige suurem. Kõike kujutati justkui ühel tasapinnal . Inimese kujutamisel ei pööratud suurt tähelepanu tema kehale, vaid püüti tabada hinge. Järelikult tänu kirikule on säilinud enamus keskaja maalikunsti, mis kattis kirikut seestpoolt.
Teatri ja maskeraadi eesmärk oli korraldada inimestele kiriklikke näitemänge ehk müsteeriume kui ka ilmalikke näitemänge. Algul mängisid näitemängudes preester ja kooripoisid, ning hiljem ka tegelastena koguduse liikmed. Esialgselt mängiti kirikus, hiljem kiriku esisel väljakul. Ja teemad näitemänguks võeti piiblist. Järelikult keskajal oli kõige tähtsam raamat piibel ja selle järgi elasid kõik inimesed ja teemad näitemänguks võeti isegi piiblist.