Kirik, kui kesksaja kultuurikandja (2)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Hiliskeskaeg

· kääbusgalerii ehitised · kasutati värvilist kivi · kimppiilarid · kitsad aknad · laiad aknad · suured tornid · vitraazid · läänefassaadil 1-2 torni N: Cluni kloostri kirik · ida pool peenike torn · rohkesti skulptuure · kaetud justkui kivipitsiga · roosaken · portaalide kohal

Ajalugu

50

ppt

KESKAJA KULTUUR

* ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT  SKOLASTIKA • NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT • EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT • SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID • KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS • KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS. MUUD TEADUSED KESKAJAL • ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE • ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI VALMISTADA TARKADE KIVI, MIS PIDI VÕIMALDAMA TEISI METALLE KULLAKS MUUTA. • ARSTITEADUS  ARHITEKTUUR • KÕIGE OLULISEMAD KESKAEGSED EHITISED OLID KIRIKUD • KÕIGE TÄHTSAMAD OLID PIISKOPLIKUD PEAKIRIKUD-

Ajalugu

14

docx

Elust keskaajal

· ümarkaareline friis · kõrgusesse · kääbusgalerii pürgivad ehitised · kasutati värvilist kivi · kimppiilarid · kitsad aknad · laiad aknad · suured tornid · vitraazid N: Cluni kloostri kirik · läänefassaadil 1-2 torni · ida pool peenike torn · rohkesti skulptuure · kaetud justkui

Ajalugu

25

ppt

Keskaja kultuur

* KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT  NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS.  ASTROLOOGIA EHK TÄHTEDE JÄRGI ENNUSTAMINE ALKEEMIA, SELLE EESMÄRGIKS OLI VALMISTADA TARKADE KIVI, MIS PIDI VÕIMALDAMA TEISI METALLE KULLAKS MUUTA. ARSTITEADUS  KÕIGE OLULISEMAD KESKAEGSED EHITISED OLID KIRIKUD KÕIGE TÄHTSAMAD OLID PIISKOPLIKUD PEAKIRIKUD TOOMKIRIKUD EHK KATEDRAALID KIRIKU PEASISSEKÄIK ON PORTAAL KATUST TOETAVAD SAMBAD JAGASID

10.klassi ajalugu

4

docx

Keskaja Kultuur

Seda oskasid kõik haritud inimesed euroopas. Talupojad olid kirjaoskamatud, feodaalide seas oli haritud inimesi vähe. Haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks : Alumine aste · Grammatika · Retoorika · Dialektika Ülemine aste · Geomeetria · Aritmeetika · Astronoomia · Muusika Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejail ning linnaisedel aga oli tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakoole oma õpetust täiustama ja edasi arendama, järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse 1119. Aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. · Õppejõud ­ doktor ­ oli meistrite osas.

Ajalugu

2

doc

Keskaja kultuur, haridus ja teadus

Seda oskasid kõik haritus inimesed Euroopas. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumise astmemoodustas grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst) ja dialektika (vaidlemiskunst), ülemise astme aga geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid, õpetus neis oli sammuti kiriklik. Tavaliselt oli igal kogudusel oma kool, kus õpetas kohalik preester. *Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejaid ning linnaisadel oli aga tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakooli oma õpetust täiustama ja edasi arendama. Järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse tavaliselt 1119 aastal Bologna linnas Põhja- Itaalias rajatud kooli. Keskaja lõpuks oli Euroopas juba üle 60-ne ülikooli. Õppejõud -doktor- oli meistri osas. Temast allpool seisid bakalaureused-

Ajalugu

5

doc

Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid

püüdsid viia usku rahvale lähemale. Kuulsad ka oma koolide poolest. Olid rahva seas austatud. Rüü must, Eestis klooster Tallinnas. Augustiinlaste ordu rajas Augustinus. Nad liikusid samuti rahva seas, jutlustasid palju. Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital. GREGORIUSE REFORMID By Oll©®TM 2004 Gregoriuse reformide eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalike huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Muutuste järjekindla eestvõitleja Gregorius VII (paavstitroonil 1073- 1085) järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle

Ajalugu

7

docx

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

,,Arignoni vangipõlv" - selles peegeldub vaid itaallaste suhtumine fakti, et paavstivõimu keskus ei asunud roomas mitte aga paavstide tegelik elukord nimetatud ajajärgul. Inkvisitsioon ­ katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada Peatükk 14 Simoonia ­ tulutoovate vaimulikukohtade omandamine raha eest. Gregoriuse reformid ­ kiriku sisene uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Investituuritüli ­tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, s.t. Vaimulikele nende vaimuliku vimu ametitunnuste jagamise õigusest. Paavsti diktaat sisaldas järgmisi olulisemaid teese:

Ajalugu

Kommentaarid (2)