Huvitav oli kuulda, et torupille on olemas mitut sorti, et igal maal on torupill erinev. Lõbus oli kuulata vana lõõtspilli mängu, mis kõlas väga imelikult, nagu oleks olnud vanalajal kõrtsis. Lauri Õunapuu mängis meile kah palju pille nagu näiteks, hiiukannelt, kannelt, torupilli ja lõõtspilli. Lauri Õunapuu laulis vanade eestlaste jahilaulu, kuidas lasti tedreparve, haavati parte, kuis Riia härrad ja Saare saksad küsisid, miks mets verd täis on. Mulle meeldis väga kuidas Lauri laulis, kuna ta on selline mõnus ja võimas hääl. Mina jäin pärimusmuusika aidaga väha rahule, jutt oli huvitav ning meile näitati ja mängiti paljusid erinevaid pille. Lähen kindlasti veel kuulama selliseid huvitavaid üritusi. Ainukene miinus, mis mulle ei meeldinud oli see, et üritus oli väga lühike. Nad küll rääkisid väga huvitavalt, aga ma oleksin kindlasti rohkem
rahvalaulule. Vanem rahvalaul on pea-aegu alati ühe-häälne. Setu laul on aga hoopis teistsugune, see on erandiks. Setu laul on esiteks mitmehäälne ja teiseks see on nii masoori kui minoori vahel. Regilaule peame me 1-2 realiseks vastavalt sellele kas motiiv kohtub ühtemoodi või kahtemoodi. Uuem rahvalaul tekkib 18-19 saj.Tekkepõhjuseid palju: Mereäärsed rahvad liiguvad rohkem, inimesed liigvad ja kuulevad teistsugust muusikat.Linna oragmiseerumine, ja ka mõisate vahendusel,kus saksad olid.Rüütlid, lossid, vangikongid- küik mõisate kaudu tulnud. Uuema rahvalaulu tunnusteks on salmilaul, lõppriim.Laulma hakkavad ka mehed, teemaks põhiliselt paroodia või vemmalvärss. Uuem rahvalaul toob kaasa ka salmikukultuuri (kirjutati uuemate rahvalaulude sõnad) Sellega tulid aasa ka uued seltskonnatantsud.Ringmängulaulud nt labajalg, polka, valss. Vaimulik rahvalaul- Lutheri koraali suupärane varjant Luterlus jõuab Eestisse16 saj.
Tõnisson · Nõuti konstitutsioonilist monarhiat · Nõuti Eestimaa ühendamist ühtseks kubermanguks · Baltisaksalaste õiguste piiramist · Riigimaade jagamist rahavale Radikaalid kandsid 1905. a. detsembris rahutused üle maale. Algas mõisate põletamine. Rahvaluule räägib oma ajast Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa jääb meitele (1905) Valitsuse vastused rahvarahutustele Balti kubermangudes kehtestati sõjaolukord Hukati · Liivimaal 315 · Eestimaal 168 · Kuramaal 112 Saadeti välja · Liivimaal 182 · Eestimaal 101 Keelati elamast Baltimaadel · 392 isikul Iseseisva töö võtab kokku 1905.a. revolutsiooni 25. aastapäeva tähistamiseks rahva algatusel koguti raha ja mälestussammas telliti skulptor Juhan Raudsepalt. Monument valmis 1931. a
süüa. Nad passisid peale ja mõtlesid plaani, et terve vutivõistkonnaga rüttavad rikkureid kolmes erinevas rühmas. Vahepeal toimus vutivõistlus, mis lõppes viigiga. Peale vutivõistlust tuligi kättemaksupäev, mis oli samuti päev enne Värdi perekonna kolimist. Nad ründasidki saksi nagu oli plaanitud ja andsin neile korralikult nahad. Värdi andis Uunole ja Ottole oma ema ja venna ja iseenda eest ja tegid neile koti pähe ja saksad kadusid nuttes minema. Kolimispäeval tulid kõik vutimehed neid saatma, raske oli minna, kuid siiski kättemkas oli antud ja oli hea tunne lahkuda. 29.aprill 2012
Kui mina hakkan laulma , siis külad jäävad kuulama, mõisad mõtteid märkama saksad parves seisma, linnad eemalt luurama. Linda oli oma laulusuuga kangeid poegi kasvatanud, samasuguseid nagu isa. Linda oli nad inimeseks imetanud ja kangelaseks karastanud . Kui pojad suureks kasvasid läksid nad õnne otsima, pesa- aset püüdma , sest Linda ja Kalevi põllumaake enam neid ära toita suutnud. Kalevite taat ütles ,et kunagi peab Viimase poja nimeks saab Sohni ,sest muud ei osatud nimeks panna.
1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum). Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. 3 Teose kokkuvõte Lugu ise keskendub Villule. Orvule, kelle talurahvas on võtnud kasvatada. Villu on oma olukorra ohver. Eriti sellel ajastul - saksad arvasid, et ega madalama klassi inimesed polegi võimelised millekski tähtsamaks, suuremaks või ilusamaks kui põllul ning heinamaal töö rabamiseks. Villu oli nutikas ja terane poiss. Noorukieas selgus, et ta oskab väga hästi ka kirjutada. Lisaks jäi talle silma üks mõisapreili, ehk nii öelda kõrgema klassi tüdruk. Ka tüdrukule meeldis Villu, ainult et tüdruk oli määratud kihluma mõisniku pojaga. Samas
Pingelõdvendus väljendus · Saksamaade leppimine 1955-66 Hallsteini doktriin- Saksade vahelised suhted külmutatud. W. Brandt- idapoliitika, saab SLV peaministriks valimistel. NKLile see meeldis. Idalepingud-Lääne-Saksa ennem Lääne-Poola piiri ei tunnistanud, lepingutega tunnistas. See parandas suhteid NKLi ja L-S vahel. Transpordi lepingud- Lääne-Berliin sai rahvusvaheliseks üksuseks, ent esindab seda L- S. 1972 mõlemas Saksad tunnustavad üksteist diplomaatiliselt. Mõlemad ÜROsse. NKLi ja L-S suhted head, Saksad Breznevi võõrustaja Helmut Schmitd. · NKLi ja Lääneriikide suhete paranemine USA ja NKL: Takistuseks Vietnami sõda ja Kuuba kriis. 1969 saab USA presidendiks Nixon- otsustab suhteid parandada. 1972 Nixon Moskvas, esimene külastus pärast 2.MSi. 1972 SRP-1 leping- lepiti kokku võidurelvastumist piirata- edukas. 1979 sõlmitaks SRP-2, seda ei rakendata ellu.
Sten Kangilaski 12B Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" Märkmeid, mõtteid ja häid tsitaate... - Sissejuhatus on pikk ja tundub igav - Tekst segane, raskusi loetu mõistmisega - Infot ja nüansse on palju, põhiideele pihta saamisega on raskusi - Saksad on ennasttäis ja pirtsakad, vihmaga ei julge väljagi minna, ei kõlba ! Ja siis vinguvad ka veel takkaotsa. - Kohutavad troopilised unenäod :D - Laused on kohati jube keerulised, väga palju infot, pikka kirjeldust on ühte lausesse topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" Sabatu naermine ?!?!
See oskus tuli küll Läänest , aga eestlased näitasid üles oskust teiste pealt head üle võtta ning õppida. Külades elas erinevat rahvast , demokraatia kui sellist polnud. Ühiskonna parimad olid varanduslikult teistest üle ja üldse olid ülikud ühiskonna kõrgklassina tunnistatud , nemad omasid ka maad ja nimetasid end ,,vanemateks". XII sajandi alguses hakkas Mõõgavendade ordu piiskop Meinhard Liivimaal usku levitama. Usku pidid saksad levitama aga ka oda ja mõõgaga , et tugevamalt pähe raiuks. 1208.aastaks jõuti aga nii kaugele levitamisega , et meie emakene Eesti jäi ette ja otsustati ka see osa maailmast õigesse suunda pöörata , Kristuse poole. Eesti rahvas näitas küll ka oma jõudu ja vahepeal tundus , et suudetakse raudrüütlid tagasi lüüa , aga hiljem võttis sõda uue pöörde , sest Mõõgavendade Ordu koos liitlastega oli liiga arvukas.
nõudis, et ta annaks Maanuse tagasi. Jaanus lasi sulastel kubjase välja visata. Kubjas läks Oodole kaebama, ning seda kuuldes läks Oodo ise Metsa tallu. Seal algas suur võitlus. Talu pandi põlema, Jaanus pääses, kuid Maanus jäi tulle. Jaanus põgenes salakäiku pidi, kuid ta isa viidi vangi. Nii lõppes Jaanuse tavaline elu ning ta tuli tagasi Tasujana. Tasuja ajas paljud eestlased kokku, et hakata mässama. Nad põletasid mõisaid, kloostreid ja hooneid, milles elasid saksad. Kõik mehed olid valmis sõtta minema ja kodumaa eest surema. Lodijärve lossi vangikoopasse minnes nägi Tasuja Metsa Tambeti surnukeha. Sellest tuleneva suure viha ja tahtmisega tappis ta Oodo. Rüütel Kuunoga võideldes laskus Emiilia Tasuja ette põlvili ning palus andestust. Tasuja lahkus koos mässajatega Tallinna alla. Kõik mehed surid surmates ning Eesti müüdi 19000 marga hõbeda eest Saksa ordule.
Sten Kangilaski 12B Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" Märkmeid, mõtteid ja häid tsitaate... - Sissejuhatus on pikk ja tundub igav - Tekst segane, raskusi loetu mõistmisega - Infot ja nüansse on palju, põhiideele pihta saamisega on raskusi - Saksad on ennasttäis ja pirtsakad, vihmaga ei julge väljagi minna, ei kõlba ! Ja siis vinguvad ka veel takkaotsa. - Kohutavad troopilised unenäod :D - Laused on kohati jube keerulised, väga palju infot, pikka kirjeldust on ühte lausesse topitud. - Väga pikad liitlaused. Tsitaate: - ,,Kremeri bismarklikud kulmupuhmad tõusid veidi" - ,,Kremer naeris sabatult" Sabatu naermine ?!?!
tuttavaid igatsema? Huvitav , kas Pallu oma raha doktori käest ei saanudki kätte. Mina Balthasari asemel oleks oma isale midagi hüvastijätuks ütelnud või oodanud ,kuni isa koju tuleb ja ära rääkinud, mis plaanid tal edasiseks on. 4.Küsimused. 1.Kuidas Pallul edaspidi Saksamaal läks? 2.Kuidas sai doktor oma naise maha müüa? 3.Kas Katharina oli uue mehe juures õnnelik? 5. 4 olulist sõna , mis iseloomustavad raamatut. Raha, mats, saksad, võim 6.Loovülesanne Ühenda ! Balthasar Russow Pallu parim sõber. Härra Frolink Voorimees Siioni poeg. onu Jakob Doktor Friesneri naine, hiljem koadjuutori. Katharina kaupmees, kes andis Pallule Saksamaale minekuks raha. Epp Doktor, kes ravitses jõukamaid inimesi. Matthias Friesner Naine, kesPallule meeldis ja kellega and koos metsa tegid.
Seal oli väike sõdimine, kuid kui Jaanus kaotas kõik oma sulased ära, jooksis ta majja, maja pandi põlema, kuid Jaanus jooksis mööda salakäiku minema. Kahjuks põles Maanus ära, ja Tambet jäi ellu, sest Jaanusel oli Oodoga kokkulepe, et kui Jaanus kaotab, siis jätab Oodo tema isa ellu... Oli aasta 1343, Jüriöö, künkal seisis kübaraga ratsanik, ta hõidis käe tõrvalondi, mille ta põlema pani. Siis süttisid igal pool mõisad põlema, kus elasid kas saksad või taanlased, see oli Jüriöö ülestõus. Päeva pärast oli lahing Lodijärve lossis, Jaanus avastas oma isa surnult all vangikoobast, tappis Oodo ära, kuid jättis Emiilia ja rüütel Kruuno ellu, ning juhtus see ellepärast, et Emmi lausus sellised sõnad:"Ma kahetsen meie noorepõlve-sõprust esimest korda. See on minu peigmees...Ma armastab teda, nagu ma sind põlgan ja vihkan." Tasuja ja tema abilised läksid Tallinnasse appi, kus oli ka sõda.
kalli sugurahva keskel- kohtad muu seas sellist imet: isad - emad - eesti - omad, või siis segaabielud, Eesti-Läti käeanded; aga nende kallid lapsed - puhtgermaanid! Täisverd saksad! Kulla rahvas, mis see on? - See on sellest paganlusest, hinge ebavabadusest, alles nõdrukesest vaimust, - küll ka mingist selgrooveast - ning see nõuab inimohvreid, verelaskmist Eesti soontest:
1) Anonüümne 2) Pärimuslik 3) Kollektiivne Rahvaluule jaguneb 3-eks: 1) Rahvalaulud 2) Rahvajutud 3) Rahvaluule Lühivormid *Rahvalaulud jagunevad 2-ks: 1. Regivärsiline 2. Riimiline Regivärsiline Rahvalaul N: Igav on olla iluta Hale olla laulemata Kole käo kukkumata Raske rõõmuta elada. Parallelism ---------) Mõtteriim Alliteratsioon Kole käo kukkumata. Algriim Assonants Igav on olla iluta. *Riimiline Rahvalaul N: Saksad sõitsid saaniga, Talumehed tõllaga, Vabadikud vankriga, Mina, vaikne, kelguga! Kiri kuer õli kelgu ies, Ise istsin kelgu sies! ( Lüganuse ) Lõppriim --------) Häälikute kokkukõla värsi lõpul *Rahvajutud jagunevad 4-jaks: 1) Muinasjutt 2) Pajatus 3) Naljand 4) Muistend Muinasjutud jagunevad omakorda 3-eks: 1) Loomamuinasjutt 2) Imemuinasjutt 3) Olustikuline muinasjutt *Tegelaste vastandamine *Kolm arvu *Õnnelik lõpp
Hlestakovi teener Ossip hoiatab ,et nüüd oleks küll viimane aeg sealt linnakeset jalga lasta enne kui paljastub Hlestakovi tõeline isik.Too lahkubki,tuues ettekäändeks et onu külastada vaja ja lubades naasta paari päeva pärast,olles pulmadeks tagasi. Viies vaatus. Linnapealik koos oma naise ja tütrega on rõõmsad ja elevil millise au osaliseks nad saanud on,et panevad oma tütre mehele nii suursugusele härrale,-nad unistavad juba oma uuest elust,et hakkavad elama nagu suured saksad ja kolivad Peterburi. Linnapealik kutsub kaupmehed enda juurde ja sõimb neil näod täis ,et need revidendile tema peale kaebamas käisid .Kohtunik,hoolekandeasutuse kuraator,koolideülem,politseipristav,eruametniku ja kõik lugupeetud inimesed linnas tulevad linnapealikku perekonda kihluse puhul õnnitlema . Keset seda toretsevat pidulikkust tormab sisse postiülem lahtivõetud kirjaga ja teatab et ametnik keda kõik pidasid revidendiks ,ei olnudki revident. Hlestakovi kiri loetakse
sammuma oma sihtpunkti poole, saades tasapisi mustadest mõtetest vabaks. 6. Aastad möödusid ning Remmelgas ja kandimees kohtusid vanglas.(2-3 aastat oli kulunud kokkusaamiseni). Nad olid mitu päeva koos olnud, ilma teineteist tundmata. Lõpuks tulid nad üksteisele meelde ja kandimees hakkas rääkima jälle oma vaesusest ja viletsusest, mis läks ikka suuremaks. Mõisnikuga oldi räägitud, kuid too ei teinud muud, kui mõtles. Lõpuks põletati mõisaid ja saksad surid. Kandimehe pere hakkas juba õnne tundma, kuid teisel päeval tuli sõjavägi, kandimehe vend poodi üles, kaks meest lasti maha, teistele anti 200 piitsahoopi. Mitmed on siiani kinni samuti ka kandimees. Kogu õhtu kuulas Remmelgas kandimehe kurba juttu maast, mis jääbki saamata. Remmelgas oli vanglas ka sellepärast et ta oli "Mässaja". Nimelt oli ta tahtnud teha palju asju, kui koolmeistriks sai, kuid ei saanud teha, kuna igasugused keelud olid peal
Siis oodati mõni hetk. Kilter peeretas, oli kuulda ukse kiuksumist. Kurat tassis peeretuse kiltri hinge asemel põrgusse. Ja kilter sain rahulikult Peetruse ukse taha minna. Kõige iroonilisem kuidas sulane Jaan mõisa sahvris seepi söömas käis arvates, et see on idamaade maiusroog, ning pärast kõhuvalus vaevles. Jaan oli harimatu ja rumal. Tema ei teadnud, et see roosilõhnaline idamaade maiusroog oli tegelikult seep, millega saksad ennast pesid. Tema käis mõisasahvris õgimas ja sõi kõige rohkem just seepi, hiljem vaevles ta tohututes kõhuvaludes ja teda ravima kuitsuti Rehepapp. 3) Ma arvan, et Kivirähki raamat on eri eas lugejate seas nii populaarne, sest Kivirähki raamatud on huvitavad kõigile ja sobivad eri vanustes lugejatele. Kivirähki raamatud on naljakadja humoorikad ja neid on hea lugeda. 4) Raamat ,,Rehepapp" jätab välismaalastele mulje, et eestlane on rumal, ropu
millegi uue eesolevat, tundsid ühise rahvustunde tekkimist ja jõudu. Eestlaste mõtteid väljendas kokkuvõtvalt J.Hurt, kes esimest korda astus avalikkuse ette just laulupeo kõnepuldis. Hurt esitas oma kolm põhiteesi: rahvas peaks oma vaimuharimise eest hoolt kandma; et haritud eestlane oma rahva peale ,,üle õla ei vaataks" ning et ei tohiks leppida vaid valla-ja kihelkonnakoolidega, vaid tuleb asutada ka kõrgema astme koole. Küll mõistsid seda kuulavad saksad, et Hurda poolt esitatud soovid on juba täitumas ning võisid vaid pahameelest tõdeda, et see sugu, keda nad olid harjunud oma jalgade alla tallama, hakkas kõnelema ja mõtlema mingist iseseisvast haridusest. Eesti rahva sümpaatia kuulus aga vene rahvale, vastupidiselt sunnitud sõpruseavaldustele baltisakslaste aadressil. Talurahvas demonstreeris oma naiivset usku keisri heatahtlikkusse valjude hurraahüüete ja
karistama. Rüütel Kuunot ei olnud teiste seas. Kui Oodo oma saatjaskonnaga Metsa tallu jõudis, ei tahtnud ta Jaanuse selgitusi üldse kuulata. Ta oli ärritunud ja tahtis ainult kätte maksta. Kõik haarasid relvad, Tambet sai raskelt haavata, võitlus oli väga ebavõrdne. Jaanuse sulastest ei olnud rüütlitele vastast. Lõpuks taganes Jaanus majja, sulased olid hukkunud, isa lamas raskelt haavatuna maas. Saksad süütasid talu põlema, et Jaanust välja suitsetada. Vaene Maanus jäi leekidesse lõksu ja põles ära. Osa lossihärradest arvas, et põles Jaanus. Veel kaua valvasid lossihärrad varemete juures, et ega Jaanus kuskilt välja ilmu. Lõpuks seoti Tambet kinni ja veeti lossikeldrisse kongi. 1343 aasta kevad. Ühel pilvisel ööl jüriööl peatus üksik ratsamees Tallinna lähedal kõrgel künkal. Kaugel kiirgasid Lodijärve lossi valgustatud aknad. Ratsanik võttis kuue alt
VÕLG" - 16. saj mindi väga paljudes eramõisates pea täielikult üle loonusrendilt raharendile. - TALUPOEG HAKKAS VASTU: esitas kaebusi mõisniku peale, hakkas vastu mõisasundijale, kolis minema. - Kuna talupoegi asus ümber nii palju, võtsid piirkonniti mõisnikud vastu otsuste, et pagenud talupoeg tuleb välja anda. - 16. saj algus - PÄRISORJUS - TALUPOEGA MÜÜ, KINGI, VAHETA VÕI PÄRANDA. Põhilisi isiklikke vabadusi talupoegadel ei olnud. - 16. saj teine pool, Liivi sõda(eesti saksad vs venemaa) - sõda tõi talurahvale ainult kannatusi ja koormisi; külad jäid kaitsetuks mõlemate poolte sõja- ja rüüsteretkede ees; rahvas pidi maksma erakordseid makse, et palgasõduritele palka maksta; talumehi värvati ka sõjaväkke. - 16.saj lõpp - Eesti kolme kuninga valduses: Talupojad: a) Poola aladel: - Talupoeg on sunnismaine. - Olukorda leevendas veidi see, et suurem osa maadest läks riigi valdusesse ja seal oli rõhumine pehmem kui aadlimõisates
Maapiirkondadesse aadlikud(sakslased) elama ei asunud,seda sellepärast, et ega eestlasi eriti ei usaldatud. Kardeti , et nad lööksid väga kiiresti neid maha, kui nad oma mõisadesse elama läheksid. Seega räägitakse kahest erinevast maailmast. Oli sakslaste maailm, mis eestlastele oli täiesti suletud, ja oli eestlaste maailm. Sakslased tegid aga ränga vea, mis alles 19 saj avastati. Saksastamist ei hakatud tegema, sisuliselt eraldati kõigest väest eestlased saklaste maailmast. Saksad elasid linnades või oma linnustes ja eestlased oma maal , sest nende jaoks olid linnad suletud. Ei saksastatud, sest arvati, et eestlased ei ole võimelised nii kõrget keelt nagu saksa keelt ära õppima ja kardeti, et eestlased on siis samaväärsed sakslastega. Sakslased seega õppisid ära maakeele. 19 saj nähti, et see oli viga, kuna kui siis taheti saksastama hakata, avastati, et eestlus on juba väga tugevalt välja kujunenud Eesti talupojad.
2. Lüürika ja lüro-eepika Erinevus lüürika ja eepika vahel seisneb oluliselt nende sisus, osalt küll vormiski. Lüro-eepilistes lauludes on vähem paralleelvärsse. Ei leidu loomingut, milles ei väljenduks looja suhtumine kujutatavasse. Inimese tundmused on esile kutsutud välistest olukordadest. Sellepärast esineb luules kaks külge elu peegeldus ja suhtumine ellu. Nagu luuletaja, nõnda ka rahvalaulik väljendub üldistavais kujudes, kujundite vahendusel (saksad-sahad, prouad-adrapulgad, kupjad-adrakured). Ja nii polegi meil eepilist, sündmusi kauge objektiivsusega edasiandvat laulu, on vaid lüro-eepilised laulud, milles elamuste ja mõtete osa pole vähem tähtis kui sündmustik. Võiks ütelda: siin valitseb lüüriliste ja eepiliste tasakaal. Sündmusi ja tegelasi peegeldatakse olulistes ja üldistes joontes. Nt. rahva kangelased on varustatud parimate omadustega.
talupojad pidid sellest hoolimata täitma kõiki koormisi ega tohtinud oma kodukohast lahkuda. 5.3. Maamiilitsa Vaiksaare Jaagu kõne 11.01.1807 Talupoegade maaväkke kutsumine oli kohaliku võimu jaoks paljuski riskantne ettevõtmine. Näiteks 11. jaanuaril 1807 pidas Vaiksaare Jaak Sindi kõrtsis pärast Pärnus maamiilitsasse astumist kõne kohalikele talupoegadele, kus ta kutsus neid kõiki ühinema maamiilitsaga, et siis üheskoos saksad minema ajada ja jääda ootama prantslasi, kes nad vabastaks. 1807. aasta märtsi alguses korraldati ajutine maakaitsevägi ümber mobiilseks maamiilitsaks üldsuurusega 201 075 meest ning see jagati polkudeks, pataljonideks ja roodudeks. Eesti- ja Liivimaa mobiilse maamiilitsa liikmed koondati väljaõppeks Tallinna ning Tartusse. Teenistusse nimetatud mehed vabastati teotööst ja pearahamaksust, samuti hakkasid nad saama palka. 25
Nii ta tahtis oma armastatule Luisele sisse sööta sitapirukat, sest nõid oli öelnud, et kui Luise seda sööb, siis ta hakkab Jaani armastama. Jaani rumalus väljendus ka seebi söömises. „“Kes seda täpselt teab, nendel sakste roogadel ju polegi maakeeles nime. Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme! Seda sõin kõige rohkem.“ „See Idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa!“ (lk. 4). Ints pakkus Jaanile ka parukat süüa, Jaan küll mõtles, et teda veetakse ninapidi, kuid võttis ikka Intsu pakutud paruka vastu ja hakkas seda sööma (lk. 90). Tänapäeval on paljud inimesed laisad, loodavad, et kõik tuleb lihtsalt kätte, et ei pea midagi tegema ning justkui mingi võluvägi, teeb nad targaks, edukaks ja rikkaks. Õuna Endel – Ta oli väga ebaviisakas mees, kellele meeldis Liina. Räägu Rein sobitas noori
kohe süüa. Selle valvega püüti surnul igavust peletada, kuna arvati, et kui surnul on igav, röövib ta mõne pereliikme endaga kaasa. Inimese asemel prooviti surnule kaasa anda loomi. Samuti söödi haual, osa jäeti surnule. Haual söömist kutsuti peieteks. Kui kõiki kohustusi surnu ees ei täidetud, tuli surnu ,,võlga" sisse nõudma, hakkas nagu rahvas nimetab ,,kodu käima". Kodukäijateks saavad ka nõiad ja kurjategijad, mitte õiget surma surnud isikud ja saarlaste arvates kõik saksad. Samuti hakkasid surnud ,,kodu käima" kui surnule antud lubadust murti. Osad surnud hakkasid kohe peale surma kodu käima, mõned alles peale matmist, paljud aga jäid rahulikult hauda puhkama. Kodu käimise aeg on väga erinev. Mõned käivad lühikest aega nagu nädal, mõned aga kuid või isegi aastaid. Enamik surnuid eelistab pereliikmeid külastada öösiti, lahkub tavaliselt varahommikul, päikesetõusu ajal.
(,,Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl") Üks tuntuimaid laule on veel ,,Iga mees": ,,Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja." *** ,,mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saab meitele (meitele, jah, meitele, meitele, meitele, meitele!) *** (,,Iga mees") 4. MINU ISIKLIK ARVAMUS PAUL-EERIK RUMMOST Valisin Paul-Eerik Rummo eelkõige asjaolu tõttu, et temaga olen ma isikilikult kohtunud 2 aastat tagasi,kui ta käis Tartus noortega kohtumas
Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastupanuks rõhutati saksa volksgesichtes koloniaalmaad. Eestlaste-lätlaste vähe mainimine mitte etniline probleem vaid sotsiaalne. Baltisaksad leidsid, et keskaeg oli nende kuldaeg, kus nad olid iseseisvad. Vallutamist ei pidanud õigustama, sest tegu paganate ja metslastega. Kohtuvõitlustes (ordu vs piiskop) hoiti ordu poole, sest nemad oleks suutnud Venemaale vastu panna. See oleks lõpuks kaasa toonud ka ordu sekulariseerimise (nagu oli Preisimaal)
metafoor, siis sinise taeva ratas on metonüümia. Lausekujundeid: *kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul. *parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega *antitees: vastandlike mõtete kõrvutamine *astendus: tähenduslik tõus või langus *retooriline küsimus/hüüatus vm: väljendab emotsiooni, mitte seda, mis otse öeldi/küsiti. *ellips: väljajätt või katkestus (saksad sandid, majad madalad, puudub sõna on) *sõnamäng: e. kalambuur tekib sõnade, eriti homo- ja sünonüümide ootamatul kõrvutamisel. *paradoks e. vastuoksus: vastuolu sisaldav kummaline ütlus (mehele läksin, mees ei võta, koju jääksin, poiss ei võta) *ristlause e kiasm: nt. jääb tulemeri - tuleb jäämeri, malehobused valetavad ja valehobused maletavad. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Salm e
unistadagi Suursoomest. Enesetunde, iseteadvuse puudus, orjahinge enda alaväärsuse tunne, — see on näruseim element eestlase hinges, mis lööb läbi ka meie mentaliteedis. Siin — ja sisemise kultuuri puudulikkuses — ongi igasuguste ideoloogia aseainete põhjus. Rahuldutakse, kui arvatakse olevat kas või väliselt, nagu teisedki — härrad, eurooplased jne. Nagu see O. Rütli tuntud uhkustamine värvimütsini jõudmisega: et nüüd oleme, nagu NEMAD, — s. o. saksad. Sellist viletsat enesetunde rahuldamist on meie vaimuelu tulvil täis. Snobism on kõikjal, igal on oma comme il faut-ideaal või unistus … Levinud on see meie akadeemilistest ringkondades, kus on läbi löönud Euroopasse trügimine. Asendagem J. Barbaruse ühe luuletuse motos Mon dernier eri Paris, Paris! Paris l’Europe’igdi, — pole küll riimis, aga sisu vastab. Tulla toime tööga, uuringuga, mille referaat satuks mõnda välismaa eriajakirja ja sealt siis
prantsusmaal ja suurbritannial palju vaidlusi, aga koloniaallepinguga silutakse suhteid liidud Euroopas enne I maailmasõda Kolmikliit 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari 1882 Itaalia Itaalia huvi jahtub 20, saj alguses Prantsusmaa ja Venemaa toetavad huvisid Liibüas Prantsusmaal valdused põhja-Aafrikas Türgi võetakse ära Ottomani impeeriumilt Antant Prantsuse-Vene leping 1894 sõjalise sisuga leping, lubati oma sõduritega rünnata saksamaad kui saksad ründavad teist lepingu osapoolt Prantsuse-Inglise lepe 1904 reguleeritakse koloniaalvaldusi reguleeriti isegi palju võib kuskil kala püüda jne Inglise-Vene leping 1907 - huvisfäärid Aasias Tai ja muude taoliste piirkondade kuuluvus võtab kahe suurriigi vahel pingeid maha I maailmasõja põhjused USA ei sekku pikalt sõtta USA sekkub sõtta, kui saksamaa uuendab allveelaeva tegevust Atlandi ookeanis
siis sinise taeva ratas on metonüümia. Lausekujundeid: *kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul. *parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega *antitees: vastandlike mõtete kõrvutamine *astendus: tähenduslik tõus või langus *retooriline küsimus/hüüatus vm: väljendab emotsiooni, mitte seda, mis otse öeldi/küsiti. *ellips: väljajätt või katkestus (saksad sandid, majad madalad, puudub sõna on) *sõnamäng: e. kalambuur tekib sõnade, eriti homo- ja sünonüümide ootamatul kõrvutamisel. *paradoks e. vastuoksus: vastuolu sisaldav kummaline ütlus (mehele läksin, mees ei võta, koju jääksin, poiss ei võta) *ristlause e kiasm: nt. jääb tulemeri - tuleb jäämeri, malehobused valetavad ja valehobused maletavad. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Salm e
Bürgermusse saali otsused olid tagasihoidllikumad. Nõuti konstitutsioonilist monarhiat ja üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist ning tauniti vägivalda. Algasid vahistamised, tagaselja surma mõistetud Päts ja Teemant põgenesid Sveitsi. Tallinnast saabunud tööliste toetusel algas mõisade põletamine. Kokku rüüstati ja hävitati Eestis, peamiselt eestimaa kubermangus u 120 mõisa. Kuulsaks sai laul "Mõisad põlevad, saksad surevad.." Nüüd alustasid tegevust karistussalgad, keda sagely juhtisid baltisaksa mõisnikud. Kehtestati verine terror. Revolutsioon ei lõppenud siiski päevapealt.1906.a valiti I Riigituuma, kuhu pääses ka Tõnisson. Peagi saadeti esimene duuma laiali, Tõnisson kirj alla seda taunivale nn. Viiburi üleskutsele ja pandi mõneks ajkas vangi. 1905.a olid eestlased sasnud aimu, mida kujutab endast pahempoolne ideoloogia nii teooria kui
Taevani toustes ülles ! ! Iggavust ommale otsida? (K. J. Peterson) ! ! Laena mulle kannelt, Vanemuine! (F. R. Kreutzwald) ! ! Oo, et sädemeid kiljuks mu hing ! ! kui käial lihvitav väärisvaas! (P.-E. Rummo) Ilukõnelausid saavutatakse lauseliikmete ÜMBERTÕSTE e INVERSIOONIGA. !! ! ! Mis säält paistab päälta ladva? (rahvalaul) ! ! Ju lapsena igatsesin merd ääretult mina (F. Tuglas) Sagedased võtted on ka lauseliikmete VÄLJAJÄTT ehk ELLIPS, ning LAUSEKATKESTUS ehk HÄLVE. !! ! ! Saksad sandid, majad madalad (rl) ! ! Männi roheline samet, ! ! üksik metsatee, ! ! pedak heleroheline, ! ! kask kuldkollane. (J. Liiv) ! ! Olen... olen Merineid. (M. Under) Kohata võib SIDESÕNATUST või selle vastandit SIDESÕNAKUST. !! ! ! Tulin linnast, lumesadu. ! ! Tööd ei leidnud kusagilt. ! ! Lumesadu- Jalad väsind. ! ! Läbi, läbi näljane. ! ! ja liigub ja loob ja lehvitab ! ! ja kauneid radasid rajab. KUHJAMINE ! ! Kodu poole, kulla poole ! ! elu poole, hella poole !
Oma kiitus haiseb; Ülekohus ei seisa kotis; Uus luud pühib puhta toa; Käsi peseb kätt; Hea sõna võidab võõra väe; Õige hõlma ei hakka ükski; Kingitud hobuse suhu ei vaadata; Hunt hunti ei murra; Jagajale jäävad näpud; Omad vitsad peksavad kõige valusamini; Aeg annab head nõu 9 B. Mittevõrdusliku vormiga koondlaused korduvate predikaatkomponentidega Naistel on pikad juuksed, lühikesed arud; Talupojad toitvad saksad ja sandid; Jaagobipäevast jääb kaste künka ääre, hall aja ääre; Heategu ei põle tulle, ei upu vette; Maailm läheb vanemaks ja pääv-päävalt ikka targemaks C. Võrdused ja võrdlused · Mitmesugused on-köitmega seotud võrdusstruktuurid (sh. nn. XYZ-struktuurid, nagu Habe on mehe au jts.): Leib on peremees; Suu on südane mõõt; Tamm on talupoja raud; Mets vaese mehe kasukas; Julge pealehakkamine on pool võitu; Rahaahnus on kõige kurja juur; Heateo palk on kuri
seal väga hullusti. Ta rääkis ka, et talupojad on hakanud sealt liikuma. Adelheid ütles, et kas tal polnud mitte õigus. Nüüd aeti hobused ukse ette ja sõideti minema. Maha jäid ainult preili Marchand ja Herbert. Mõni päev hiljem tuli haagikohtunikult kiri, et saadetkase neile abiväed. Nüüd saatis Herbert jällegi kirja oma vanematele, et kõik on korras, asjad puutumata, talupoegi pole tulnud ja abi on teel. Rahvasuu räägib, et ka ühed lahkes ja heasüdamega saksad olid Tallinnase läinud, sest nad kartsid, et seal sama juhtub nagu mahtraski. Nende teener ütles, et neile ei tehta midagi, kuid siiski nad ei usaldanud teenrit. Nad sõitsid Tallinnasse. Kui nad olid tagasi tulnud, siis nägid nad, et kõik nende vara on puutumata. Pärast sõda Pärast sõda kartsid Mahtra inimesed, et teiste valdade talupojad ja uus soldatite armee tuleb neil küla põlema panema. Sama hirmu tundsid ka teiste valdade talupojad. Osa
seal väga hullusti. Ta rääkis ka, et talupojad on hakanud sealt liikuma. Adelheid ütles, et kas tal polnud mitte õigus. Nüüd aeti hobused ukse ette ja sõideti minema. Maha jäid ainult preili Marchand ja Herbert. Mõni päev hiljem tuli haagikohtunikult kiri, et saadetkase neile abiväed. Nüüd saatis Herbert jällegi kirja oma vanematele, et kõik on korras, asjad puutumata, talupoegi pole tulnud ja abi on teel. Rahvasuu räägib, et ka ühed lahkes ja heasüdamega saksad olid Tallinnase läinud, sest nad kartsid, et seal sama juhtub nagu mahtraski. Nende teener ütles, et neile ei tehta midagi, kuid siiski nad ei usaldanud teenrit. Nad sõitsid Tallinnasse. Kui nad olid tagasi tulnud, siis nägid nad, et kõik nende vara on puutumata. Pärast sõda Pärast sõda kartsid Mahtra inimesed, et teiste valdade talupojad ja uus soldatite armee tuleb neil küla põlema panema. Sama hirmu tundsid ka teiste valdade talupojad. Osa
kolme rahva lugudes, kus viimane kolmest motiivist eristub teistest ja kätkeb ühtlasi puänti. Need jõujooned ja karakteristikud võivad sotsiaal-ajalooliste muutustega käsikäes muutuda. Sotsiaalne ja etniline vektor võivad ka kokku langeda. Rootslased on ajalooliselt olnud soomlasi ahistanud ja valitsenud rahvas ning on jäänud soomlaste etnilise pila põhiobjektiks tänini. Eestlaste varasemad ajaloolised rõhujad olid peamiselt saksa rahvusest, aga saksad on ammu juba sotsiaalset seisundit, mitte aga rahvust märkiv sõna. Eesti vanema etnilise nalja põhiobjektid polnud sugugi 5 mitte naaberrahvad -- venelased, lätlased, soomlased, vaid ennekõike juudid ja mustlased, kes elasid mitte eestlaste kõrval, vaid keskel, ning eristusid talupoegadest ka sotsiaalselt: juudid eelkõige kaupmeeste ja käsitöölistena, mustlased ringirändava, maaruva ja varastava kontingendina.
manifesti. Oktoobrimanifestiga algas Eestis jõudude konsolideerumine. Novembris jõudis revolutsiooniline liikumine haripunkti. Tehti ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks, kuid niikaugele ei lasknud võimud asjal minna: detsembri algul kuulutati välja sõjaseisukord. Algasid massilised arreteerimised. Sellest hoolimata liikusid maale relvastatud töölissalgad, kelle õhutusel ja toetusel asus kohalik rahvas mõisaid põletama. Lauldi: "Mõisad põlevad, saksad surevad...". Kokku hävitati Eestis 11 120 mõisa, selle käigus paraku ka palju kultuuriväärtusi. Algas verine terror, juurdluse ja kohtuta lasti maha palju süütuid inimesi. Ülepaisutatud revolutsioonilised meeleolud asendusid hirmu ja masendusega. Kokku hukati Eestis umbes 300 inimest, ihunuhtlust anti 600-le. Paljud põgenesid välismaale, K. Päts mõisteti tagaselja surma. Suleti enamus Eesti ajalehtedest. Siiski arenes Eesti revolutsioonile järgnenud aastakümnel edukalt
Emmi, kes ka oli kohale jõudnud. «Mis seal kahelda?» naeris Oodo. «Hea küll, me läksime riidu ja kutsusime kupja kohtumõistjaks.» «Ega teil ka paremat kohtumõistjat olnud!» mõnitas Jaanus. «Teised ei mõista kohut ega midagi. Nad ehmatavad, kui nendega rääkima hakkad. Täied lambatalled. «Kust mina seda tean, junkur?» vastab üks, kui sa ta käest küsid, kas ta oinas või lammas on. «Eks noored saksad sõida mõlemad ilusti nagu inglid,» kostab teine. Ptüi! (Oodo sülitas.) Mina pean sõitma nagu ingel! Ja küsi va' halli väravavahi käest, see uriseb oma okashabemesse: «Mis te kargatekui täkud!» Aga kubjas -- vaat' see on üks hakkaja mees, olgu muidu nii suur kelm kui tahes. Alati on tal nõu valmis. Tema ütles: «Võtke mõlemad ühesugused hobused, seadke endale teatud tükk maad ara sõita, pühkige korraga minema -- eks siis näe, kumo enne sihile jõuab
Nt Jakobson 3 isamaakõnet. Jakob Hurda tegevus. 5. Eliidi olemasolu. Eksisteerib grupp haritlasi. Nt ajalehtede toimetajad, koolsüsteemi loojad. Nad hoiavad seda protsessi elus. Sotsiaalse suhtluse kasv. Nt ärkamisajal loodud seltsid. Oli nt jalgrattasõidu edendamise selts, räägiti hoopis poliitikast. 22. J. Hurda ja C. R. Jakobsoni seisukohad rahvusluse küsimuses 19. saj algul pole rahvusluse ideoloogia eriti populaarne. Rahvusluse mõte oli vaid ,,mina ja saksad". 19. saj I poolel Eesti maarahvas seda rahvuse nime enda kohta ei kasutanud. Etnonüümi ,,eestlane" eriti ei kasutatud. Seda, kes on eestlane, mis on eestlus, ei teadvustatud. Ühist filosoofiat siis polnud. A la minu küla mees, teise küla/kihelkonna mees. Eesti rahvusliku tunde loob rahvusliku liikumise ajastu. Rahvuslik ärkamisaeg. Eesti rahvuse narratiivi kuuluvad nt Faehlmanni muistendid, Kalevipoeg, isamaakõned, Koidula luuletused.
öelnud ta: ,,Noh, hää siis küll, kui ei saa; aga mina oleks taht veel palju valgemaks. Sest mis valguse asutus see on, kui ta ise pole küllalt valge ja ei torka silma." Nõnda siis ongi see kõige esimesema järgu kool, nagu ta on. Just kui vana Maurus isegi, sest ka tema on esimese järgu mees: väljaõppind kirikuõpetaja. Mõistate? Võib kas südaöösi altari ette astuda või kantslisse ronida; mitte nõnda nagu meie kahekesi, üks leti taga, teine leti ees, muud ei midagistki. Aga saksad ei annud talle kohta. Mitu kihelkonda tahtsid teist saada, aga saksad olnud igal pool vastu. Kui siis vana Mauruse hing karanud täis ja ta öelnud: ,,Ma tahan teile näidata, kuis kirikusaksa valitakse". Ajand teine mehed ja naised, terve kihelkonna, lapsed ka, kunskoppi kõrtsi kokku, lasnud neile sääl hääd ja paremat anda ning, kui kõigil olnd juba hea tuju, ilmund ta ise, kirikuõpetaja mantel seljas, lõpuksed lõua all, sametist müts pääs, karand kips-kops
Perioodi tulemus: - Kuigi Eesti- ja Liivimaa kubermangud olid Vene Keisririigi arenenumad piirkonnad, jäi poliitilis-ühiskondlik moderniseerumine pooleli ja piirkonnas jäi kehtima ühiskondlik tasakaalutus (nt maaomandi küsimus: üle poole põllumaast kuulus mõisnikele veel 1914) - Eestlased said poliitilised õigused kohaliku omavalitsuse tasemel maal ja linnades (1866-...) Eesti- ja Liivimaa ühiskonnaajalugu uusajal: - Seisusliku ühiskonna lõhe oli rahvuslik: ,,saksad" (härrad ja sakslased), eestlastest ,,maarahvas" (keskajal ,,mittesakslased") 1. Talurahva pärisorjuse/pärussõltuvuse lõplik väljakujunemine 16.-18.saj: - Ekspluateeriv õiguslik vahekord pärushärra/mõisniku ja pärustalupoja vahel - Tunnusteks mh talupoja sunnismaisus, tema allumine mõisniku politsei- ja kohtuvõimule, kitsendused talupoja omandiõigusele ja tegutsemisvabadusele, talurahva relvakandmiskeeld, mõisniku õigus talupoeg võõrandada (nt müüa)
Minu vanaisa ja memm ja muidugi mina ka! Tere-tere, see ongi me pere, kus hommikul kalli ja õhtul musi, Koos jagame tralli ja viperusi. Siilimäng Kuula, kuidas lõõtsutab tuul, tuul, tuul, Oksakesi õõtsutab puul, puul, puul. Vihmapiisku rabistab seal ja siin, Soojas pesas nahistab väike siil. LIISUSALMID vanamees, vanamees 66 poolteist hammast oli suus kartis hiirt ja kartis rotti kartis nurgas jahukotti *** himpel, pimel piila paala saksad sõivad ümber laua kokk oli keskel maitses praadi mamsel valas shokolaadi. mina praadi maitsema mamma lõi mind kulbiga mina ahjuroobiga mamma kukkus maha mina ahju taha leidsin rubla raha matsin mamma maha *** sinder-vinder ninaprill meil oli kodus krokodill krokodill tegi palju nalja ajas lapsed toast välja tahtis toas tantsu lüüa meie koogid ära süüa ema haaras raagus viha andis talle üle piha krokodill siis nuttis palus ära vihu, viht on valus pidas halvaks külma sauna
Sulasrahvas läks tööle mõisadesse, kust said palka. Kasvas vallaliste meeste ja naiste arv külaühiskonnas. Talu peremehed õppisid paremini raha lugemist ning välditi aasta töötajaid ja taheti võtta endale tööle hooajalis töötajaid (Aasta ringselt keegi tööd ei tee). Suurenes hooajaliste töötajate hulk (Suvilised ja päevilised). Mõisa teenijate hulk suurenes (Mõisa moonakad). Mõisarahvas: Jätkuvalt jagunes kaheks osaks : saksad ja mõisateenijad. Al 19 saj keskpaigast mõisateenijate ja tööliste arv hakkas oluliselt kasvama. Lihttööjõud mõisades kasvas mitmekordselt, üldjuhul tegemist aastapalgalitega. Nende kõrval mõisates ka päevilised. Kui kadus teorent, oli vaja mõisatel tööjõudu, mõisamoonakad tegid ära põhitöö. Veel elasid moonakad koos hoones, mida nimetati moonakamajaks. Mõisate juurde hakkab kuuluma moonakamaja. Mõisates jätkuvalt probleemiks tööjõupuudus, pigem alati vähe.
» «Kes nõnda priske ja lõbus on, nagu oleks ta lesk.» «Käige kus kurat!» urises meister Andry Musnier. «Meister Andry,» hüüdis Jehan ülalt kapiteelilt, «kui sa oma suud ei pea, kukun sulle kaela!» Meister Andry tõstis silmad üles, näis hetkeks mõõtvat samba kõrgust, siis võrukaela raskust, kasvatas mõttes seda raskust kiiruse ruuduga * ja vaikis. Jehan jätkas lahinguvälja peremehena võidukalt: 14 «Seda ma teen, kuigi olen ülemdiakoni vend!» «Kenad saksad need meie ülikoolihärrad! Ei respekteeri niisugusel päeval kui täna sugugi meie eesõigusi! Uuslinnas on meiupuu ja rõõmutuli; Vanalinnas müsteerium, narride paavsti valimine ja Flaami saadikud; meil ülikoolilinnas aga mitte midagi!» «Ometi on Mauberfi plats suur küllalt!» sõnas üks skolaaridest, kes üles aknalauale oli upitunud. «Maha rektor, elektorid ja prokuraatorid!» hüüdis Joannes. «Täna õhtul tuleks Champ-Gaillard'il meister Andry raamatuist rõõmutuli teha
annaabi.ee 
