Juhan Liiv „Vari“ (0)

Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium
Ruth Rohtla
Juhan Liiv „Vari“
Referaat
Kuressaare 2018

Sisukord

Autorist 3
Mälestuste jäädvustamine 3
Teose kokkuvõte 4
Mõtteid minus tekitas 5
Kasutatud materjal 6

Autorist

Juhan Liiv oli eesti luuletaja ja proosakirjanik . Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus , õppis Naelavere külakoolis ja  Kodavere  kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali ("Baltlaste Piirikivi") Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal. Liiv oli lapsepõlvest saadik nõrga tervisega . Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed kirjatööd. Vaimne ülepingutus vallandas kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. 1894. aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses oma käsikirju. Elu lõpul Liivi tervis halvenes, tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. 1. detsembril 1913, pärast ränka külmetust, suri Juhan Liiv 49-aastaselt tiisikusse.

Mälestuste jäädvustamine

Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree.
Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad
Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi.
1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum  (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum ).
Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas.

Teose kokkuvõte

Lugu ise keskendub Villule. Orvule, kelle talurahvas on võtnud kasvatada. Villu on oma olukorra ohver. Eriti sellel ajastul - saksad arvasid, et ega madalama klassi inimesed polegi võimelised millekski tähtsamaks, suuremaks või ilusamaks kui põllul ning heinamaal töö rabamiseks. Villu oli nutikas ja terane poiss. Noorukieas selgus, et ta oskab väga hästi ka kirjutada. Lisaks jäi talle silma üks mõisapreili, ehk nii öelda kõrgema klassi tüdruk. Ka tüdrukule meeldis Villu, ainult et tüdruk oli määratud kihluma mõisniku pojaga. Samas Liiv delikaatselt libisebki teemast üle nii, et selle aja inimesed isegi ei osanud mõelda nii kaugele, et midagi tegelikult ka võiks areneda karjapoisi ning mõisapreili vahele. Kõiges, mis paha mõisas sündis, olid süüdi ikka töölised. Ka Villu jääb seadusesilma all süüdlaseks nii jänese "varguses" kui ka hobuste viljapõllule laskmises, olemata ehk tegelikult süüdi ei ühes ega teises, vähemalt mitte pahatahtlikult. Küll aga mõisniku poeg Hugo kaitseinglina päästab Villu paarist väga raskest olukorrast. Hea inimene on hea ning ta leiab austuse varem või hiljem ka teistelt inimestelt. Paha inimesega ei taha keegi tegelikult tegemist teha ning ta lõpetab üksikuna austuseta, mahajäetu ning unustatuna. Mõned pahad tihti enne surma jõuavad arusaamisele oma pahandusest ning muutuvad. Eriti sellel ajal kui usk oli ehk suurema tähtsusega ning usklikke rohkem ning usuti ning kardeti jumalat rohkem, siis taheti ju ikka "taevas" oma kohta kindlustada enne kui ükskord viimsepäeva kohtumõistmispäev saabub.

Mõtteid minus tekitas

Kui ma seda raamatut lugesin , siis tekkis tunne, et ma ei saa sõnastki aru. Minu jaoks oli keerulise sisuga ja kuidagi rändava loomuga raamat. Sain raamatu sisust aru alles siis, kui lugesin internetist sisukokkuvõtet. Oli küll põnev lugeda neid murrakuga lugusid, kuid ülejäänu jäi minu jaoks segaseks.

Kasutatud materjal

Juhan Liivi raamat „Vari“
http://danzumees.blogspot.com.ee/2010/12/vari-juhan-liiv.html
https://annaabi.ee/J-Liiv-Vari-mx26719.html
https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv