Kuidas Jaanusest sai Tasuja? (0)

Kuidas Jaanusest sai Tasuja ?
14. sajandil, elas Jaanus metsas, koos oma isa Tambetiga. Tal oli vanaisa, Vahur , kes oli karuga võideldes saanud piiskopihärra käest tükikese metsa ning oli sinna talu rajanud. Seda kutsuti Metsa taluks .
Kui Vahur, hakkas surema, oli Jaanus tema surivoodi juures ning jättis vanaisa poolt Tambetile öeldud viimased õpetlikud sõnad eluks ajaks meelde. Vahur soovitas Tambetil talu harida ja viimasele kõrge müüri ümber ehitada ning mitte sakstega läbi käia, kuid viimast Tambet ei teinud. Ta pani Jaanuse Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima.
Esimene kohtumine Lodijärve mõisalastega polnud just kõige meeldivam . Lossihärra poeg Oodo ässitas oma koera Jaanusele kallale, mis polnud just kõige kombekam käitumine. Jaanust häiris ka koera nimi Tarapita , kuna see oli eestlaste jumala nimi ja Jaanusele ei meeldinud üldse, kui koeral selline nimi on. Kuid mõisahärral oli ka tütar Emiilia , keda kutsuti ka Emmiks. Ta lepitas poisid ja neist kolmest said head sõbrad. Jaanus käis nüüd igapäev lossis, oma uutel sõpradel külas.
Ühel ilusal suvepäeval ratsutas Jaanus oma uue täkuga metsas. Seal kohtas ta Emiiliat ja Oodot. Oodo oli ikka veel ülbe ja nõudis, et nad Jaanusega hobused vahetaksid. Jaanusele see mõte ei meeldinud, kuid kui Emiilia talle paluvalt otsa vaatas , ei suutnud ta keelduda. Jällegi sai Oodo oma tahtmise. Järsku andis ta hobusele ootamatu hoobi ja põrutas too minema. Kui Emiilia ja Jaanus talle järele sõitsid siis nägid nad, kuidas Oodo hobuse seljast kukkus. Ta oli teadvuse kaotanud. Sõbrad viisid ta Prohveti -Pärdi juurde. Kui Oodo ärkas, oli ta Jaanuse peale väga vihane . Ta sõimas Jaanust ning kui viimasel hing täis sai, lõi ta Oodot vastu nägu. Sellega lõppes ka sõim.
Nüüd, kui sakstega enam sõprust polnud, ei olnud Jaanusel ka enam midagi teha. Ta käis nüüd tihti Prohveti- Pärdi juures. Prohvet õpetas Jaanusele sõjakunsti ja muud tarkust ning Jaanusest sai tark mees.
Kord kui Jaanus raamatut luges , sammus ta õuele Emiilia, kes oli koos rüütel Kuunoga jahil. Nende jutuajamine ei olnud pikk, kuid see jäi Jaanust tükiks ajaks häirima. Teda häiris Emilia küsimus, kas Jaanus peab teda oma vaenlaseks? Kas ta võitluse ajal hävitaks nende perekonna? Jaanus armastas Emiliat ning ei soovinud nende perekonnale halba. Kuid samas ta vihkas oma kodumaa rõhujaid. Veel enam vihastas Jaanust see, kui ta kuulis , et Maanus oli mõisas peksa saanud. Jaanus ravis poisikese haavu ja käis teda iga päev vaatamas. Paari päeva pärast, kui Jaanus magas, kuulis ta oma aknale koputamist ja oma nime. See oli Maanus. Ta oli põgenes, kuna kubjas tahtis talle jälle peksa anda. Järgmisel päeval oli kubjas Jaanuse maja ukse taga ja nõudis, et ta annaks Maanuse tagasi. Jaanus lasi sulastel kubjase välja visata . Kubjas läks Oodole kaebama, ning seda kuuldes läks Oodo ise Metsa tallu . Seal algas suur võitlus. Talu pandi põlema, Jaanus pääses, kuid Maanus jäi tulle. Jaanus põgenes salakäiku pidi, kuid ta isa viidi vangi. Nii lõppes Jaanuse tavaline elu ning ta tuli tagasi Tasujana.
Tasuja ajas paljud eestlased kokku, et hakata mässama. Nad põletasid mõisaid, kloostreid ja hooneid , milles elasid saksad. Kõik mehed olid valmis sõtta minema ja kodumaa eest surema. Lodijärve lossi vangikoopasse minnes nägi Tasuja Metsa Tambeti surnukeha . Sellest tuleneva suure viha ja tahtmisega tappis ta Oodo. Rüütel Kuunoga võideldes laskus Emiilia Tasuja ette põlvili ning palus andestust. Tasuja lahkus koos mässajatega Tallinna alla. Kõik mehed surid surmates ning Eesti müüdi 19000 marga hõbeda eest Saksa ordule.
AGA 2011