TEST - vägivald Milline töövägivalla vorm sageneb kogu maailmas: kas füüsiline või psühholoogiline vägivald ? Kogu maailmas sageneb töövägivalla vormina psühholoogiline vägivald Mis on bullying ? Bullying on järk-järguliselt suurenev protsess , mis lõpeb ohvri surumisega madalamale positsioonile ja muutumisega üha rohkem süstemaatiliste negatiivsete sotsiaalsete rünnakute sihtmärgiks. Kas bullying on süstemaatiline nähtus ? Bullying on psühholoogiline vägivald (kellegi ahistamine, solvamine, sotsiaalne isoleerimine või kellegi tööülesannete negatiivne mõjutamine). Selleks, et seda
Ka Eestis kasutatakse ravimuda haiguste raviks. Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud meretekkelist mineraalset Haapsalu ja Kassari ravimuda ning Värska järvemuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda. Ravimuda mõjub organismile kui termiline, mehhaaniline ja keemiline ärritaja. Tekivad muutused närvi- ja südame-vereringesüsteemis, nahas, vere koostises, ainevahetusprotsessides. Mudaprotseduuride mõjul sageneb haigetel pulss, protseduuri algul ka hingamine, paraneb vereringe. Ravikuuri algul võib kergelt ägeneda krooniline haigusprotsess, sest ainevahetus aktiviseerub. Ravimuda mõjub organismile kui termiline, mehhaaniline ja keemiline ärritaja. Tekivad muutused närvi- ja südame-vereringesüsteemis, nahas, vere koostises, ainevahetusprotsessides. Mudaprotseduuride mõjul sageneb haigetel pulss, protseduuri algul ka hingamine, paraneb vereringe.Mudavanne ning muid ravimuda protseduure
ERITAMINE Kerli Loopman, Kaisa Kuldranna Õde I, 2.rühm Eritamine on elamistoiming, mida inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu Vastsündinu eritamine toimub reflektoorselt Väikelapseiga- oluline on tahtliku kontrolli saavutamine eritamise üle Täiskasvanud ja vanurid-elukaare lõpuosas võib toimuda muutus: - WC-s käimine sageneb - krooniline kõhukinnisus Mõjutavad tegurid: BIOLOOGILISED -Uriin -Roe -Eritamise füüsiline toiming Mõjutavad tegurid PSÜHHOLOOGILISED -inimeste hoiakud ja arusaamad mõjutavad toimingu sooritamise viisi -teatud emotsioonid Mõjutavad tegurid: SOTSIOKULTUURILISED -erinevad nimetused erituse protsessi ja produktide kohta erinevates kultuurides Mõjutavad tegurid: KESKKONNATEGURID - erinevad käimlatetüübid - kätepesemisvõimalused Mõjutavad tegurid:
1. Miks tekib tsüstiit sagedamini naistel? Anatoomiline iseärasus – lühike kusiti, mis asub päraku läheduses, mis on küllastatud bakteritega 2. Millega seostatakse tsüstiiti meestel? Mingi muu kuse-suguelundkonna haigus – prostatiit, gonorröa. 50+ eesnäärme suurenemisega, sageneb tsüstiit, sest põide jääb jääkuriin. 3. Missugused on bakterid, mis põhjustavad tsüstiiti? E. Coli, staphylococcus , enterokokid 4. Missugused tegurid soodustavad tsüstiiti haigestumist? Sage külmetumine jääkuriin Seksuaalne aktiivsus Halb isiklik hügieen Rasedus Diabeet Kateeter, hospitaalinfektsioon Östrogeeni vähesus immuunpuudulikkus 5. Missusgused on haige kaebused ja sümptomid tsüstiidi korral? Kipitav valu urineerimisel, eriti lõpus
On lapsi, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest, koolivägivallast, ebakindlusest edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate survest, õpetajatest, suurtest klassi-koosseisudest, kaaslastega suhtlemisest jne. Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni ja kriminaalsete tegudeni. Ülepinge leevendamise ja enesetunde parandamise võtteid ja meetodeid on mitmeid. Esiteks tuleb osata keskenduda, nii füüsilist kui vaimset koormust reguleerida ja ka lõõgastuda. Loovtegevused nagu joonistamine, laulmine, tantsimine ja käsitöö rahustavad ja muudavad meeleolu
· vasak vatsake - veri liigub aorti läbi kehasse · aort - pumpab vere kehasse · kehaveenid - toovad hapnikuvaese vere paremasse kotta · parem koda - veri liigub paremasse vatsakesse · parem vatsake - pumpab vere kopsuartrite kaudu kopsudesse · kopsuarter - viib vere südamest kopsu Südameklapid kindlustavad ühesuunalise liikumise südames, südamesse ja südamest välja. Südamelöögi sagedus sageneb vajadusel, kui organis vajab rohkem hapnikku , siis löögi sagedus suureneb. Kuid alati ei pruugi sellega hapnikusisaldus veres suureneda, see oleneb ka inimese treenitusest. 7. VERESOONED JA VERERINGE 1)Veresooned on torujad elundid , mida mööda veri ringleb. Versoone liigid : · kapillaarid ( ainevahetus ) · arterid ( kannab verd kapillaaridesse ) · veenid 2)Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. Veri voolab tugevama rõhuga
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.3 Küsimused: 1. Milline töövägivalla vorm sageneb kogu maailmas: kas füüsiline või psühholoogiline vägivald ? 2. Mis on bullying ? 3. Kas bullying on süstemaatiline nähtus ? 4. Kas bullying on levinud kõikides valdkondades ? 5. Kas bullying on eskaleeruv protsess ? 6. Kas Euroopa Liidus on bullying seadusega karistatav ? 7. Kas Eestis on bullying seadusega karistatav ? 8. Kas bullying on ettevõttes heakskiidetud nähtus ? 9. Kuidas saab bullyingut ennetada ? 10. Mis peab ettevõttes olema bullyingu ennetamiseks ? Vastused: 1
Tsüstiit 1. Mõiste Tsüstiit on kusepõiepõletik, mis tekib mikroobide ehk haigustekitajate sattumisel põide. Põiepõletik on suhteliselt sage haigus. Anatoomiliste iseärasuste tõttu on eelkõige ohustatud naised (lühike kusiti, mis asub bakteritega rohkelt asustatud päraku lähedal) ning haigestumine sageneb seksuaalse aktiivsuse suurenemisega (näiteks nn. honeymoon(ingl.k. mesinädalate) tsüstiit). Meestel esineb põiepõletikku harva ja on tavaliselt seotud mingi muu kuse-suguelundkonna haigusega (inimene.ee). 2. Etiopatogenees Tsüstiidi puhul tekivad põletikulised muutused kusepõie limaskestas sinna sattunud mikroobide elutegevuse tulemusena. Mikroobid satuvad põide enamasti kusiti kaudu, harvem
Kemikaalid, mida kutsutakse amiinideks ja mis esinevad kõigis püsivärvides või tekivad neis, suudavad nahka läbida ja püsida juustes nädalaid, kuid või isegi aastaid pärast värvi kasutamist. Need võivad reageerida tubakasuitsu ja heitgaasidega, moodustades eriti mürgiseid kemikaale Nnitrosamiine. Vähki tekitavate ainetena on viimased kosmeetikumides keelustatud, kuid teadlaste sõnul võivad need ikkagi tekkida lihtsate keemiliste reaktsioonide tagajärjel. Järjest sageneb ka värvide koostisainetest põhjustatud allergiate esinemine, mõnikord lausa fataalsete tagajärgedega. Õnneks on olemas poodides ka täitsa looduslikku Henna juuksevärve, millel on palju erinevaid toone. Kuigi enda juukseid heledamaks ei saa muuta. Seda võite kasutada nii tihti kui soovite. Metallisooladeta , ilma keemiliste värvaineteta, bakterivaba. Senna paneb juuksed särama Senna (Cassia obovata) lehed sisaldavad palju antrakinoon- ja krüsofaanhapet, mis mõjuvad hästi nii
maksatsirroos-maksa rakud hukkuvad ja nende asemele kasvab sidekude, mis ei jaksa enam ülesaneid täita. 1.Keskmine hingamissagedus? 14/18 hingetõmmet minutis. 2.Kuidas kohaneb organism väiksema hapnikusisaldusega õhus? Kui inimene satub nt kõrgmäestikusse siis hapnikusisaldus õhus väheneb, alguses on väiksem hapniku kogus inimesele harjumatu, kui siis hemoglobiini tase tõuseb ehk hapniku transport veres suureneb. Hingamine sageneb kuna ei saada piisavalt hapniku. Kuidas kinnitab neid teadmisi graafik? Mida kõrgemale inimene merepinnast läheb seda rohkem vererakke tema kehas on. Madal suhkrusisaldus? *algab pankreas a-rakkudes glükogooni süntees. See jõuab vere kaudu maksa ning aktiveerib seal ensüüme, mis hakkavad gülkogeeni lagundama ja selle tulemusena vabaneb glükoos. See jõuab verre ja veresuhkrusisaldus normaliseerub. Negatiivne tagasiside
takistavad vere voolamist soontes. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust. Meestel on seejuures täheldatud varasemat haigestumist, kui naistel. Mis on triglütseriidid? Oluliseks südame- ja veresoonkonna haiguste riskiteguriks on ka triglütseriidid, mis on kolesterooli kõrval üks vererasvade osa. Triglütseriidide suurenenud sisaldus pole nii tihedas seoses ateroskleroosi arenguga kui LDL-kolesterool, kuid märgatav seos on olemas
-Seos puudub Vanuse ja raadio kuulatatavus r= 0,325247 -Seos on nõrk 3.5 Sagedus Järgnevalt uurisin milline soo esindaja vaatab rohkem televiisorit ning kuulab raadiot. TV Raadio Mees 16 20,5 Naine 13 27,5 Tabeli põhjal selgub, et minu tutvusringkonnas televiisori vaatamist harrastavad rohkem mehed kui naised. Raadiot meeldib aga kuulata rohkem naistel. Seejärel tahtsin selgusele jõuda, milline haridustase sageneb rohkem. Lõppu lisasin tabeli põhjal koostatud tulpdiagrammi, mis näitab piltlikult haridustaset küsitletavate seas Inimeste Haridustase arv Keskharidus 4 Kesk-eri 3 Rakend.Kõrg 1 Kõrgharidus 2 Kokku 10 Kõige rohkem on esindatud keskharidus ja seda neljal korral, samuti kesk-eri haridus. Kõige
toimuks kiiresti, nt oksendamine (uus okserefleks on järgmise alguseks), vere hüübimine, sünnitamine. 7. Kirjelda negatiivse tagasiside põhimõtet. Ärritav info regulatsioon surutakse alla. Nt hingamise ja vereringe regulatsioon. 8. Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon? Vere CO2 sisaldus tõuseb pH väheneb info vegetatiivsesse närvisüsteemi, O2 puudus südame löögisagedus ja löögimaht suurenevad, pulss tõuseb, hingamine sageneb 9. Kuidas mõjutavad adrenaliin, lihaste töö ja vererõhk südame tööd? Adrenaliin valmistab organismi põgenemiseks (hirm), südametöö kiireneb, vererõhk kui on liiga kõrge, siis südametöö aeglasem, kui on liiga madal, siis südametöö kiire, lihaste töö südame löögisagedus kasvab, sest veri hakkab rohkem hapnikku laiali viima 10. Kirjelda kuidas toimub veresuhkru sisalduse reguleerimine?
Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Täpsemalt sellest, kuidas vere kõrge kolesteroolisisaldus tekitab südame-veresoonkonna haigusi. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust. Meestel on seejuures täheldatud varasemat haigestumist, kui naistel. Normaalne vererõhk on sõltumatult vanusest 120/80 mmHg, maksimaalseks normaalseks vererõhuks võib pidada 130/85 mmHg. Vererõhku peaks kontrollima vähemalt üks kord aastas. Vajadusel määrab arst sobiva ravi. VERE KOLESTEROOLISISALDUSE LANGETAMINE Selleks, et alandada vere kolesteroolisisaldust tuleb järgida dieeti ja liikuda. Siin kehtivad samad
proovimine- aine väikestes kogustes tarvitamine ilma eelneva planeerimiseta. Tubaka, marihuaana ja alkoholi eksperimenteerimine suurendab märkimisväärselt tõenäosust, et proovitakse ka teisi. • Regulaarne kasutamine e. väärtarvitamine- ainete tarvitamine muutub regulaarsemaks ja sagedamaks, planeeritakse ostmist. Hinded halvenevad. Võõrutatakse uimasteid mittetarvitavatest sõpradest . Sageneb tugevate uimastite tarbimine. • Kuritarvitamine- tegevuse keskpunktis on uimastid, muu on kõrvalise tähtsusega. Tarvitatakse ka üksinda, pilves olemine muutub normaalseks. Tekib kõrgenenud teluvus e. tolerantsus aine suhtes. Loobutakse õppimisest. Sageli tekivad masendus, enesetapumõtted ja katsed. Ei ole võimeline enam tarvitamist lõpetama. • Sõltuvus- kasutatakse ainet ka siis, kui seda ei taheta. Tekivad kehalised ja psüühilised
tunda, mõeldes samal ajal tööle või millegi muule. Neitsinahk- õhuke membraan, mis poolkuu- või rõngakujuliselt ümbritseb ja osaliselt katab naise tupe ava. Tavaliselt esimese penetratsioonigaseksuaalvahekorra käigus hüümen rebeneb. Seda nimetatakse defloratsiooniks. Suguline vahekord- on esmases tähenduses inimestevaheline kopulatsioon. Rasestumine- Sellega kaasnevad mitmed muutused - menstruatsiooni ärajäämine, rindade pakitsemine, iiveldus ja oksendamine, väsimus, sageneb urineerimine. Petting- See on oma olemuselt eelmäng, kuid selle erinevus seksist on fakt, et vaginaalset sisenemist ei toimu vaid teineteist "viiakse lõpuni" ainult käte, näppude, keele, huulte ja teiste kehaosade abil. Suudlemine- See on kellegi või millegi rituaalne või erootiline puudutamine suu abil.Suudlemine on üks ilusamaid viise oma armastust näidata. On nii palju erinevaid viise suudlemiseks, sõltuvalt sellest, kellele oma suudluse kingid.
üldisest O2 tarbimisest. Väikesel lapsel umbes 50 %. ) Intensiivse vaimse töö korral suureneb aju hapniku tarbimine 20-35 % võrra !!! Muutused vereringes on vastupidised lihastöö ajal esinevaga: ajuveresooned täituvad verega, laienevad ja mõnevõrra laienevad ka siseelundite veresooned. Samal ajal aga ahenevad jäsemete perifeersed veresooned. Vaimse pinge suurenemisel kiireneb alati ka südametalitlus ( 90-100 x min) , tõuseb vererõhk (160/100 ), sageneb hingamine, mis muutub ühtlasi pinnapealsemaks ja ebaühtlaseks !!! See omakorda kutsub esile vere puuduliku hapnikuga varustamise. Kaasnevad ka vegetatiivsed häired näiteks liigne higistamine, temperatuuritõus, kõhulahtisus. NB! Oluline on õhutada ruume !!! Vaimse töö iseärasuseks on see, et ,,ärritaja" lakkamisel ei kao tööga seotud mõtted kohe. Eriti kaua püsib see neil, kes töö ajal teiste inimeste juuresolekul ei suuda oma mõtteid koondada ja süveneda
Keppideta suusatades ei tohi sammu pikaks venitada ja tõuge tuleks suunata alla. Keppidega suusatades saab sammu pikendada ja käsi liigutades suundub suusatõuge pisut tahapoole. Suusatõugete puhul peaks vältima ülakeha ülesalla liikumist. Sõiduasend olgu püstisem, nii saab paremini ära kasutada käte ja jalgade hooliigutusi. Tasasel maal ja paremate tehnikaoskuste puhul laugel tõusul sõites kasutab suusataja pikka sammu ja rõhub jalgadele. Tõusule minnes samm lüheneb ja sageneb ning suusatõuge siirdub enam niiöelda enda alla. Hoomatav on aga käte osatähtsuse suurenemine. Tavatsetakse öelda, et suusataja liigub käte najal. See peab eriti paika siis, kui suusataja ei suuda suusaga õigesti tõugata või libiseb suusk tagasi. Viimasel juhul vajub samm pikaks ning hädast aitab välja vaid ülakeha ja käte jõul liikumine. Paaristõukeline sõiduviis
aminohapped, mida teistest allikatest on raskem kätte saada. Vältima peaks silmaga nähtavat rasva. Kala sisaldab hulgaliselt oomega3rasvhappeid, mis on tervise seisukohalt parim rasvhape. Lisakorrus Suhkur, maiustused 24 portsjonit päevas 1 portsjon on 2 tl suhkrut, mett või moosi või 2 küpsist või 10 g sokolaadi või 150 g limonaadi. Karastusjookide tarbimisega kaasneb liigse energia saamine ja selle tõttu suureneb kehakaal ning sageneb rasvumine. Maiustustest on südamele parim eelistada tumedat sokolaadi. Lisatavad toidurasvad 35 portsjonit päevas 1 portsjon on 1 tl (5 g) rasva, võid, õli või 2 tl (10 g) väherasvast margariini või 10 g pähkleid või seemneid. Kasulik on osa rasvainete portsjonid valida pähkliportsjonitena. Määrderasvadena soovitatakse kasutada nn pehmeid võisid ehk võitaimerasva segusid, vähem margariini. Margariinid sisaldavad transhappeid ja on kahjulikumad kui mõõdukas
Kõige rohkem on noori, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest, koolivägivallast, ebakindlusest edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate survest, õpetajatest, suurtest klassi-koosseisudest, kaaslastega suhtlemisest jne. ,,Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni (ligi 12% põhikoolide õpilastest langeb koolist välja!) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!)." Olen ka ise läbi elanud stressiperioodi, mis oli tingitud koolis tekkinud pingetest. Ühel hetkel tundsin, et õppimist ja tõid kuhjub määratul hulgal mulle ette ning midagi ei jõua
somaatiliseks sümptomiks. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks painajalikud unenäod. Unetuteks võib pidada kõiki inimesi, kes ei ole oma unega rahul, sõltumata sellest, mitu tundi nad ööpäevas magavad. Une pikkus ei väljenda selle kvaliteeti. Seega võib tõsise uneaegse hingamishäirega norskaja magada päeval mitmeid unetunde lisaks, aga see uni ei ole täisväärtuslik. Unetus on laialt levinud probleem, selle esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes viiendikul koguelanikkonnast ja kuna pooltel üle 55 aastastest võib esineda probleeme unega. Sagedamini esineb insomniat naistel ja vanematel inimestel. Unetust diagnoositakse vaid umbes pooltel unehäiretega inimestel ja sageli ei ravita seda õigesti. See mõjutab selle all kannatavaid inimesi ja samuti kogu ühiskonda. Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon : näiteks nälga suudab inimene paremini taluda kui unevõlga
3) Ruumiline intelligentsus 4) Kehali-kinesteetiline intelligentsus 5) Muusikaline intelligentsus 6) Interpersonaalne intelligentsus 7) Intrapersonaalne intelligentsus 8) Naturalistlik intelligentsus Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval? 1) Uurimuslikul eesmärgil 2) Psühholoogilise konsulteerimise eesmärgil Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? 1) jah/Ei 3. Loeng Õpilaste isikuomadused. Kognitiivne stiil ja loovus. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika. Miliiste valdkondadena käsitletakse tavaliselt laste ja noorukite arengut? 1) Kognitiivne 2) Sotsiaalne 3) Füüsiline Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste järgi? 1) Kiiruse alusel 2) Vormi alusel 3) Muutuste toimumise järjekorra alusel
ümberehitust. Piimanäärmed suurenevad. Võivad tekkida perioodilised peavalud ning enam ei taluta mõningaid lõhnu, ilmuvad ootamatud tahtmised teatud toitude järele ja vastupidi. Kõik see on loomulik ning kannab nimetust rasedate varajane toksikoos. Need muutused võivad ilmuda kõik koos, võivad tekkida episoodiliselt või siis kogu raseduse ajal hoopiski puududa. Need ajutised nähtused kaovad pärast 12-13 nädalat. Esimesel trimestril sageneb uriinieritus, seejärel normaliseerub, kolmandal aga sageneb taas kasvava emaka rõhumise tõttu põiele. Sündmused: 5. nädala alguses pannakse alus südamele, samuti algab vereloome esmastes veresoontes -- moodustuvad vere tüvirakud, milledest tulevikus arenevad kõik vere rakud. Hakkavad formeeruma sugunäärmed, ilmuvad esimesed sugurakud. Arenema hakkab ka kõhunääre. Pannakse alus maksale. Embrüo pikkus on kõigest 1,5 mm. 18. -- 60
) sisalduv gluteen, kutsudes esile peensoole limaskesta hattude atroofia, see omakorda põhjustab toitainete imendumise häireid • Tegemist on autoimmuunse haigusega (1997a.) • Soodustab < 6. kuu vanusele imikule või esmakordselt suures koguses antud teraviljatooted, lühike rinnapiimaga toitmise periood • Eestis aastatel 1990-2000 0,4 uut tsöliaakia juhtu 1000 elusa vastsündinu kohta (mujal Euroopas 3-5 juhtu) (O. Uibo) • Haigus sageneb, mis on seotud gluteeni aktiivse kasutamisega toiduainetetööstuses • Haigust diagnoositakse üha enam suurematel lastel ja täiskasvanutel • Suhteliselt sagedamini esineb I tüübi diabeedi haigetel Tsöliaakia II Sümptomid: • Toitainete imendumishäirega (malabsorptsioon) seotud kasvu- ja kaalupeetus(langus), kõhupuhitus ja kõhulahtisus, aneemia Diagnoosimine: • Autoantikehade määramine (autoimmuunhaigus) • Peensoole bioptaadi uuring Ravi:
deodorandid. Allergeeniga kokkupuutekohal tekib nahal kihelus, punetus, turse ja mõnikord villikesed ning leemendus. Sellised nähud on sageli niklist tingitud sõrmuse, kõrvarõngaste, pannalde ja nööpide ning käekella või metallrihma korral. Allergiahaigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb haigestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Peamised allergiahaigused on bronhiaalastma, allergiline nohu, allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem, nõgestõbi ja allergiline turse 2 Kas allergia on pärilik?
Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Täpsemalt sellest, kuidas vere kõrge kolesteroolisisaldus tekitab südame- veresoonkonna haigusi. Pildil on veresoon, mille seinale on tekkinud naast - selline näeb välja veresoon, kuhu on kogunenud kolesterool. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust. Meestel on seejuures täheldatud varasemat haigestumist, kui naistel. Kolesterool - toitumine : Kolesterool on loomset päritolu, seega sisaldavad loomsed toiduained kolesterooli nagu ka inimorganism. Kala seevastu sisaldab kolesterooli vähem. Soovitatavad toiduained: Valge liha (kana ja kalkun) ilma nahata Rasvata sink ja tailiha Munavalge Kala on südamele väga hea, kuna sisaldab omega3 rasvhappeid.
SILMADE TERVISHOID SILMAD JA TELEVIISOR Televiisori pikaajaline vaatamine ei ole hea lastele, vanematele inimestele ja inimestele kellel on haiguslikud protsessid silma võrkkestas ja veresoonkestas. Sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus Kestev televiisori ees istumine tekitab: Füüsilist väsimust Silmade väsimist vilkuvast kujutisest Televiisori valguse spekter ei lange kokku päevavalguse spektriga SILMAD JA TELEVIISOR (2) Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m.
Selle ajani tunneb inimene end tervena, küll aga võib nakkust teadmatult teistele edasi anda. Nakkust saab kindlaks teha veeniver uurimisega, kuid mitte enne 2-3 kuud pärast nakatumist. Praegused ravimid on väheeffektiivsed, lükates vaid edasi haigusnähtude teket ja leevandades pisut AIDSi tüsistusi. Nakkust pole võimalik ravida. Organismi kaitsevõime nõrgenemise tõttu tekivad paljud raske kuluga nakkushaigused ja kasvajad, mis põhjustavad surma. Esinemine sageneb, kuna väljaravida ei ole võimalik ja nakatunu on eluaeg teistele nakkusohtlik. SÜÜFILIS 3-4 nädalat (vahel kuni 5 kuud) pärast nakatumist tekib nakatumise kohale (suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed
· Konkreetne mõju · Temperatuur · Niiskus · Materjalid(ehitus-) · Lisad Saunravi peetakse füüsikalise ravi algvormiks. Ajalugu Andmed saunravi rakendamise kohta pärinevad Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajast kui rajati termid(ühiskondlikud saunad). Esimesed teaduslikud käsitlemised leidsid aset 17. ja 18. sajandi vahetusel kui uuriti soome ja vene sauna toimet erinevate haiguste korral. Üldine info M.M.Levy sõnul sageneb saunas pulsi ja hingamise sagedus, higi eritumine suureneb, kehamass, uriini hulk, organismi erutatavus ja lihasjõud väheneb ning ravimite imendumine nahaalusest koest paraneb. Sauna kasutamist ravivahendina soovitati reumaatiliste haiguste, mao-soolekatarride, koolera(peiteperioodis), elavhõbedamürgituste, nihestuste, nahahaiguste, neuralgiate, vanade haavandite, menstruatsiooni puudumise ja pohmeluse puhul. Saun
*Rahutus ESMAABI 1) Säilitada rahu nii endal kui lapsed, võtke teda sülle toetades teda selja tagant 2) Ärge pange lapsele midagi kurku 3) Laps aurusesse ruumi- kuum vesi jooksma, istuda koos lapsega ruumis 4) Julgustada last hingama ise ette näidates 5) Tagage värske õhu juurde vool 6) Jälgi, ole juures 15. Larüngiidi mõiste , sümptomid, EA. LARÜNGIIT e. kõripõletik, mille tekitajaks viiruseks. Sügisel ja talve algul haigestumine sageneb. Sage 1-2 aastastel. Kõri ja trahhea seina turse. SÜMPTOMID *Hääle kähedus *Haukuv köha *Sissehingamisel kõrin *Rahutus *Istuv asend *Hingeldus *Sümptomid tekivad äkki ja tihti just öisel ajal ESMAABI 1) Säilitada rahu nii endal kui lapsel, võtke teda sülle toetades teda selja tagant 2) Ärge pange lapsele midagi kurku 3) Laps aurusesse ruumi- kuum vesi jooksma, istuda koos lapsega ruumis 4) Julgustada last hingama ise ette näidates
(Tromboos, 2016) Arteriaalne tromboos on sagedaseim arterites, mis varustavad südant verega, põhjustades nii südameinfarkti. Samasugune hüüve võib tekkida ka aju arterites, põhjustades insuldi. Tromboos on laialt levinud haigus ja kolmandaks peamiseks surmapõhjuseks maailmas. Venoosne tromboos tekib aasta jooksul ühel inimesel tuhandest. (Mis on tromboos, 2016) Tromboos võib tekkida igaühel sh noortel, kuigi enamasti on see vanemate inimeste haigus ja sageneb vanuse kasvades. Lisaks vanusele on veel teisigi tegureid, mis soodustavad tromboosi tekkimist: perekondlik taust, liikumatus, ülekaal. (Mis on tromboos, 2016) Tromboos võib kulgeda üksikute sümptomitega või hoopiski ilma vaevusteta, mistõttu viidatakse vahel tromboosile kui „vaiksele“ seisundile. Seetõttu ongi oluline teada tromboosi riskitegureid ja võimalikke sümptomeid. (Tromboos, 2016) 1.2 Südametreening
on suurenenud ka oht saada seenhaigus näiteks trennis, SPAs või ujulas viibides silmaga ei saa kindlaks määrata, kas haigustekitaja on seal olemas või mitte. Seetõttu peaks käepärast olema just isiklikud kaitsevahendid, nt pihustatavad spreid ja puistepulbrid, mida jalgade kuivatamise järgselt kasutada. Seenhaigusi põhjustavad sagedamini Candida-pärmseened ja dermatofüüdid. Pärmseened tekitavad naha ja limaskestade kandidiaasi, levinuim on tupe kandidiaas naistel. Sageneb küünte kandidaasi põdevate patsientide hulk. Dermatofüüdid kahjustavad nahka, küüsi ja juukseid. Eestis on laialt levinud jalgade ja varbaküünte seenhaigus, mida põhjustab inimeselt inimesele leviv seen Trichophyton rubrum. Eestis läbi viidud uuringu andmetel põeb jalgade ja varbaküünte seenhaigust 18% 20-55 aastastest inimestest. Kõikjal maailmas sageneb laste jalgade seenhaigus kuna lapsed on elustiili muutudes samadest riskidest ohustatud (külastavad haigete
Inimeste füüsiliste ja vaimsete omaduste järgi. 55. Millised on sagedamini esinevad riskifaktorid staatilise ülekoormusega töötamisel? (Kui mingit objekti tuleb üles tõsta ja üleval hoida, on lihastel staatiline koormus.) Staatilise koormuse tagajärjel lihased väsivad ning mõne aja möödudes võivad hakata valutama, kuna on pidevalt pingutatud olekus. Lihaste staatiline koormus pikema aja jooksul koormab ka südant. Pulss sageneb, kuna veri püsib lihastes. 56. Loetlege tingimusi, mis on vajalikud mugava istumisasendi saavutamiseks. Istekoht peab olema kujundatud nii, et saaks küünitada igasse vajalikku töökoha punkti, ilma et tuleks end üleliia sirutada või painutada. Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt ja tööobjektile lähedal. Töölaud ning tool peaksid olema paigutatud selliselt, et tööpind asuks küünarvartega ühel kõrgusel, selg oleks sirge ja õlad lõdvestatud asendis
sambad toodi Itaaliast (lammutati tempel) originaalid. Tsentraalehitis basiilikad : karolingide basiilika- 2 transepti (põikihoonet), apsiid oli pikaks venitatud kloostrid- vaimu ja majandusliku elu kompleksid, mille moodustasid kirik, kool, võõratemaja, eluruumid, töökojad, laudad, köögiviljaaed etc Kujutav kunst: peamine oli miniatuurmaal tuntumad on pärit Bütsantsist miniatuurmaal ei ole illustratsioon vaid initsiaalide kaunistamine sageneb inimeste ja loomade kujutamine peamiseks jääb paelornamentika ja paelmuster abstraktse ornamendi kõrval ka looduslikud motiivid kujunevad erinevad koolkonnad
kasutusele võtmise algupäevadel? 21. Milles seisneb Flynni efekt? Üldises vaimsete võimete ... 22. Millised on Sternbergi praktilise intelligentsusteooria põhikomponendid? 23. Nimetage intelligentsuse avaldumise põhitahud Gardneri multiintelligentsusteooria järgi. 24. Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimekust tänapäeval. 25. Kas intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või väheneb üldtendentsina? Kognitiivne stiil ja loovus 26. Mis on kognitiivse stiili põhi erinevus intelligentsusest? Kui intelligentsus iseloomustab vaimset võimekust info töötlemisel, siis kognitiivne stiil ... 27. Millist kahte kognitiivse stiili ilmingut kasutatakse kõige sagedamini õpilaste eripära kirjeldamiseks? 28. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo vanuse kasvades? 29
Selle ajani tunneb inimene end tervena, küll aga võib nakkust teadmatult teistele edasi anda. UURIMINE Nakkust saab kindlaks teha veeniver uurimisega, kuid mitte enne 2-3 kuud pärast nakatumist. RAVI Praegused ravimid on väheeffektiivsed, lükates vaid edasi haigusnähtude teket ja leevandades pisut AIDSi tüsistusi. Nakkust pole võimalik ravida. TÜSISTUSED Organismi kaitsevõime nõrgenemise tõttu tekivad paljud raske kuluga nakkushaigused ja kasvajad, mis põhjustavad surma. ESINEMINE Sageneb, kuna väljaravida ei ole võimalik ja nakatunu on eluaeg teistele nakkusohtlik. SÜÜFILIS KAEBUSED 3-4 nädalat (vahel kuni 5 kuud) pärast nakatumist tekib nakatumise kohale (suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed
(mineraalvett, mahla, teed), et taastada organismis higistamisel kaotatud vedelik. Oluline on, et kuumadel ja päikselistel suvepäevadel välistingimustes töötamisel oleks töötajatel heledad peakatted peas ja soovitavalt ka hele riietus seljas. Külmas keskkonnas (nt.talvel, külmlaos, kütmata ruumis) töötamisel toimub inimese keha nahaveresoonte ahenemine, et säilitada kehas ja elutähtsates organites normaalne temperatuur. Külma tõttu suureneb ka vee kadu neerude kaudu (sageneb urineerimine), seega külma tõttu kaotab organism vett. Külmas töötamine kutsub esile lihastoonuse tõusu - lihased muutuvad kangeks. Külmavärinate abil organism toodab soojust rohkem kui tavaliselt. Kontakt külmade esemetega (nt traktori rool, kangid) soodustab külmatraumade tekkimist. Külma toimet soodustab ka halb toitumine, madal kehakaal (alatoitlus), suitsetamine ja alkoholi tarbimine. Külmetusohtu suurendab suur õhuniiskus, tuul (tuuletõmbus) ja vähene riietus.
jõuda hingamisteedesse ning sealtkaudu verre. Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud seenemass .Silmaga ei pruugi hallitust veel nähagi olla,kuid organism, eriti tundlikum ehk nõrgema immuunsusega, hakkab juba ringilendlevatele hallitusseente eostele reageerima. Inimene tunneb väsimust, peavalu, teda võivad vaevata pidev nohu ja köha, palavikuhood, silmade, kurgu ja naha ärritus,sageneb haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse, tihti kimbutab kopsu-, põskkoopa- ja keskkõrvapõletik, väga tundlikel kipub välja kujunema allergia, isegi astma. Kõik hallitusseened pole mürgised, aga kui siseõhus leidub neid võrreldes välisõhuga ülemäära palju, tuleks nendesse suhtuda kui kahjulikesse. 5
reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. 2 Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid. Kehaline aktiivsus on ideaalne vahend vabanemaks igapäevastest pingetest ja saavutamaks lõõgastust ja head meeleolu. Eestis naiste hulgas läbiviidud uurimuses selgus, et naised, kes on nädalas vähemalt 2 korda kehaliselt
herilaste pisted. Allergilised reaktsioonid võivad olla: lokaalsed reaktsioonid: nõelamiskohal tekib naha punetus, valulikkus ja turse, mis möödub 1-2 päevaga. Allergikul on punetus ja valu tugevamad turse läbimõõt üle 10cm ja kestab kauem. Allergilised haigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb halgestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Astma Astma on bronhide põletikuline haigus, millega kaasneb bronhide ahenemine. See on bronhide suurenenud tundlikkusest tingitud reaktsioon mitmesugustele teguritele. Miks mõnede inimeste hingamisteed nii reageerivad, ei ole päris selge, kuid oma osa on siin pärilikult eelsoodumusel.
poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid olukord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Tegemist on neurokeemilise protsessiga, mille tulemusena suureneb muuhulgas südame löögisagedus, sageneb hingamine ning teravneb taju ümbritseva keskkonna suhtes. Kõik need on olulised reaktsioonid olukorras, kus hakkamasaamiseks on kaks valikut võitlus või põgenemine. Selline ammustel aegadel kasulikuks osutunud kohanemine aga ei õigusta end tänapäevases töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja
päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid. Kehaline aktiivsus on ideaalne vahend vabanemaks igapäevastest pingetest ja saavutamaks lõõgastust ja head meeleolu. Eestis naiste hulgas läbiviidud uurimuses selgus, et
Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohtutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänud sellele on osoonikihti kahadavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Teisel pool maakera ollakse väga ärevil osoonikihi hõrenemise pärast, sest ultraviolettkiirguse tugevnedes kahjustuvad kõik ökosüsteemid: langeb põllusaagikus, sageneb haigestumine nahavähki, suureneb katarakti oht jne. Uus-Meremaal käib hoogne kampaania freoonide CFC (R12) ja HCFC (R22) asendamiseks väheohtlikega, nagu HFC (R134a ja mitmed segud), hiljem aga täielikuks üleminekuks looduslike ainete (ammoniaak, CO2, propaan, õhk, vesi jne) kasutamisele külmaainetena. On loodud spetsiaalsed ettevõtted “halbade” freoonide kogumiseks ja kahjutustamiseks. Küllap on Antarktise osooniauk nii lähedal, et sunnib kiiresti ja otsustavalt tegutsema.
Diagnostilistel ja uurimuslikel eesmärkidel 1 26. Kas võrreldes 20. sajandi alguse ja keskpaigaga 43. Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos üle keskmise intelligentsuse testide kasutamine koolides sageneb või üldise vaimse võimekusega? väheneb üldtendentsina. 0,2 Väheneb. 44. alla keskmise üldise vaimse võimekusega? 27. Mis on kognitiivse stiili põhiline erinevus intelligentsusest? Suhteliselt suur, üle 0,3 ps: loomingulisuse avaldumiseks on IQ vajalik,
Kliimamuutused mõjuvad inimese tervisele. Kõrgenenud õhutemperatuuri all kannatavad eelkõige südamehaiged. Kuivas kliimas levivad paremini allergiat põhjustavad õietolm ja spoorid. Sooja ilmaga riknevad toiduained kiiremini tekib soodne olukord bakteritele ja kärbestele, prussakatele jt nakkushaiguste levitajatele. Olukord muutub soodsaks ka botulismibakteritele. Veetemperatuuri tõusu tagajärjel hakkab plankton võimust võtma tekib rohkem biotoksiine. Reostunud vetes sageneb vetikate õitsemine. Kliimamuutuste takistamise võimalustest Kui on tegemist looduslike protsessidega, siis kulgevad need loomulikult omasoodu ja me ei suuda neid eriti muuta. Lootustandev võimalus vähendada inimtekkelist kasvuhooneefekti seisneb inimeste koolitamises, uue põlvkonna mõttelaadi kujundamises. Märtsikuus peetud Tallinna foorumil kõneles ka akadeemik Jüri Martin
kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab kustuma. Suur hulk õpilasi kogeb ajutist või pidevat stressi seoses kehva edasijõudmisega mõnes aines (tüdrukud sagedamini füüsikas, poisidvõõrkeeltes jne.). Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikele lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käegalöömine koolist lahkumiseni (ligi12% põhikoolide õpilastele langeb koolist välja!) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!). 2.1 Mis võiks koolistressi vähendada? Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva
kinnitusena. Kinnitus võib olla nii positiivne kui negatiivne. Positiivne kinnitus ehk tasustamine võib koolis olla materiaalne (raha, preemia jne), sotsiaalne (hinded, kiitus jms) ning ihaldatud tegevuse võimaldamine (mängu mängimine vms). Viimast neist kasutatakse tasustusena harva esineva käitumise eest. (Krull, 2000) Negatiivse kinnituse all mõistetakse stiimulit, mille vähenemisel sageneb soovitav käitumine (Krull, 2000). Näiteks oma tuba lohakalt koristades tuleb see lapsel üle koristada. Selleks et vältida ebameeldivat tagajärge hakkab laps oma tuba hoolsamini koristama. Erinevalt karistusest, mis vahend soovimatu käitumise mahasurumiseks on negatiivne tagasiside otseses sõltuvuses positiivsest käitumisest. Õpilaste väärkäitumist alalhoidvad sotsiaalsed tegurid
· kaotab ohutunde või riskeerib meelega · · kõneleb, tegutseb, reageerib aeglasemalt kui varem · väljendab oma väärtusetust · räägib oma tuleviku puudumisest · räägib oma soovist surra · jagab laiali oma asju · omandab ohtlikke aineid (unerohi) Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni (ligi 12% põhikoolide õpilastest langeb koolist välja!) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!). Mis võiks koolistressi vähendada? Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva
Sellele vaatamata ei ole televiisori pikaaegne vaatamine hea lastele, vanematele inimestele ja isikutele, kellel on haiguslikud protsessid silma võrkkestas ja veresoonkestas. Kestev televiisori ees istumine tekitab füüsilist väsimust, mida sageli soodustab umbne suitsune ruum, teiseks väsivad silmad kujutise vilkumisest, kolmandaks ei lange televiisori valguse spekter ühte päevavalguse spektriga. Televiisori vaatamisel sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus. Oluline on vaadata televiisorit õiges kauguses, mida suurem on ekraan, seda suurem peab olema kaugus silmadest, mitte vähem kui 1,5....2 m. Soovitatav on, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisoriekraanile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades.
kindlasti nende poole pöörduda. Tüdrukutel kehakaalu probleemid. Üksteise figuuril hoitakse vägagi kiivalt silm peal - kes paksem, saab mõnitada, kes kõhnem, kogub kadetsejaid... Enda kaalu pärast on tüdrukud valmis nälgima kasvõi nii, et pilt silme eest kaob. Ja kõike seda võiks kahjuks jätkata (2) Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni (ligi 12% põhikoolide õpilastest langeb koolist välja!) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!). Mis võiks koolistressi vähendada? Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla
annaabi.ee 
