Loodus ja liikumine (6)

LOODUS JA LIIKUMINE
SISUKORD:

• Sissejuhatus
  
• Liikumine ja tervis
  
• Liikumine looduses- uues sajandi elustiil
  
• Kokkuvõtteks
  
• Kasutatud kirjandus
  

Sissejuhatus:
Liikumine ja aktiivne puhkus on meie elu lahutamatud osad, otsitakse juurde uusi ja erinevaid võimalusi lõõgastumiseks, enese vormishoidmiseks, haiguste ennetamiseks ja uue energia ammutamiseks. Nimelt on just looduses liikumine olnud inimesele omane juba ürgsetest aegadest peale. Loodus on kõige tervislikum ja kättesaadavam harjutuspaik, kus liikudes saab lahti liigsest närvipingest ja ülemäärasest kehakaalust. Meie Eestimaa loodus on eriline ja kütkestav, samas aga paljudele tundmatu ja mõistmatu.
Liikumine vabas looduses on viimasel ajal enim populaarsust võitnud harrastus. Looduses võib liikuda nii veel kui maismaal. Metsades tohib vabalt marju korjata ning seenel käia. Matkamine on enamasti jõukohane igas eas inimestele.
Viimasel ajal on ka Eestis tekkinud palju turismi- ja vaba aja veetmise keskusi, samuti erinevaid majutus - ja harrastusteenuseid pakkuvaid turismitalusid, kus inimestel on võimalik tegeleda ratsutamise, jalgrattasõidu, paadi-, kanuu- ja süstamatkadega. Samuti suusatada ja niisama vabas looduses jalutada.
Eestis on palju looduskaitsealasid, kus on erinevaid õppe- ja matkaradu. Paljudes neis organiseeritakse kogenud giidi juhtimisel retki ajaloolistesse või looduskaunitesse paikadesse.
Liikumine ja tervis.
On selge, et inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid elule ja elu aastatele . Mida tähendab olla vormis? Kõige lihtsam on vastata niimoodi : me suudame käia treppidest hingeldamata, me mahume vabalt oma eelmise aasta suveriietesse, suudame töötada efektiivselt terve päeva ja magame rahulikult kogu öö. Ühiskonna areng on muutnud oluliselt inimese eluviisi. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada - erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid- diivan -televiisor.
Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes . Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on:

ülekaalulisus

südamehaigused

kõrge vererõhk

valud liigestes

stress

depressioon ja ärevus.
 
Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomidega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäirete ja mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket.
Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist . Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine , käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid. Kehaline aktiivsus on ideaalne vahend vabanemaks igapäevastest pingetest ja saavutamaks lõõgastust ja head meeleolu. Eestis naiste hulgas läbiviidud uurimuses selgus, et naised, kes on nädalas vähemalt 2 korda kehaliselt aktiivsed, tunnevad oluliselt vähem psühholoogilist häiritust ja püsiärevust. Kehaliselt aktiivsed naised olid vähem tujukad , nad tundsid enam mõnu igapäevasest tegevusest, nad tunnetasid enam soojust suhetes lähedastega, olid vähem kannatuse katkemise piiril ning neil oli vähem probleeme raskuste ületamisega.
Üks tahk kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust on seega soodne mõju vaimsele tervisele, teine mitte sugugi vähem oluline tahk on kehalise võimekuse arendamin
Liikumine looduses - uue sajandi elustiil
Viimasel ajal on hakatud oluliselt enam rääkima sellest, et eestlane ei oska puhata, ei suuda igapäevasest töörütmist välja tulla, et oma töövõimet taastada. Üldiselt on eestlane kohusetundlik ja töökas, see on pärandus möödunud põlvedelt. Meid on õpetatud tööd tegema, kuid pole õpetatud, kuidas oma töövõimet taastada. Aeg on aga näidanud, et ka inimvõimetel on piirid ja tervis on esimene, mis ülepinge ja liigse rabelemise tulemusel häirekella lööb. Et sellele elutempole midagi vastu seada, peame oskama oma füüsist ja vaimu taastada.
Inimese tervise tugevdamise vajadust on mujal maailmas mõistetud, seetõttu on tekkimas üha rohkem võimalusi rekreatsiooniks* ehk inimese töövõime taastamiseks läbi aktiivse puhkuse. Aktiivse puhkusena võib mõista nii vaimse kui ka füüsilise tegevusega seotud puhkust - vastavalt sellele, millega inimene tegeleb oma põhitööl. Rekreatsiooni mõiste alla mahub väga palju erinevaid liikumisvorme ja tegevusi, mille siht on kokkuvõttes vaimse ja füüsiline rahulolu. Seega on rekreatsioon tervisliku eluviisi lahutamatu osa, andes inimesele võimaluse muuta oma elu täisväärtuslikumaks.
Leevendust pakub loodus
Eestis teatakse rekreatsioonist veel vähe, kuigi on ka neid, kes on informeeritumad ja on selle kasulikkusest ja mõjust teadlikud. On firmasid, kes oma töötajatele võimaldavad pääsmeid ujulatesse või jõusaalidesse. Populaarseks on muutunud ka firmapeod või tähtpäevade tähistamised vabas looduses, nii suve- kui talvespordipäevad. Et mitte liiga ühekülgseks muutuda, otsitakse juurde üha uusi ja erinevamaid võimalusi lõõgastumiseks, vormishoidmiseks, haiguste ennetamiseks ning uue energia ammutamiseks. Paljud ettevõtted aga ei soovi selliste ürituste tarbeks finantskulutusi teha ega teadvusta selle kasulikkust, mis tuleb ju firmasse tagasi paranenud töövõimekuse näol.
Tänapäeva tempokas karm elurütm kurnab nii vaimselt kui füüsiliselt. Igapäeva pinge tööl võib üle kanduda ka puhkepäevadesse ja pikemasse puhkusesse. Oskus puhata tervislikult ja rahuldust pakkuvalt polegi nii enesestmõistetav, kui võiks arvata. Kahjuks ei oska veel väga paljud vaba aega enda heaolu huvides ära kasutada, ega ole välja kujunenud harjumusi. Tihti ei ole ka igaühel kodukohas vastavaid tingimusi loodud. Suuremaid võimalusi aktiivselt puhata pakuvad kindlasti linnad, kus võimalusi ja nõudlust rohkem. Kuid turismi kui ettevõtluse kasvuga on võimalusi juba ka maaregioonides. Võimaluste ja tahtmiste puudumine vaba aja veetmiseks mõjub aga negatiivselt psüühikale. Tegeldes teadlikult oma tervise huvides, on rahulolu iseendaga tunduvalt kõrgem. Abi ja leevendust kõige eelpoolnimetatu vastu leitakse just looduses liikudes, sest see on olnud inimestele omane ammustest aegadest. Aktiivne kehaline tegevus on inimesele loomupärane ja vajalik, sõltumata paigast, kus treenitakse ja vormist, kuidas seda tehakse.
Seetõttu on eriti kasulik tööst vabal ajal jalutada, ujuda, sõita jalgrattaga , paadiga, vaadelda loodust, koeraga jalutada, matkata. Vaieldamatult on oma jõuvarude ja energia taastamiseks parim sportlik puhkus vabas õhus, aga efekt on veelgi suurem, kui päevase aktiivse tegevuse juurde ka midagi vaimule pakutakse ehk teisisõnu rikastatakse kehalist tegevust mõne kontserti või klubiõhtuga.
Appi tulevad rekreatsiooni korraldajad
Tänapäeva kiirustav inimene peaks meelsamini kasutama asjatundjate abi, et leida endale sobivaim viis vaba aja sisustamiseks. Seda aitavad korraldada TPÜs spetsiaalse väljaõppe saanud rekreatsiooni korraldajad. Rekreatsiooni korraldajad on inimesed, kes aitavad igas vanuses inimesel leida just talle sobivamat aja maha võtmise vormi, arvestades inimese huvisid ja tahet elada tervislikult. On ju tänuväärt võimalus oma organism jälle korda saada või lihtsalt tugevdades võttes osa tervise-, spordi- või vaba aja klubide tegevusest kogenud spetsialistide käe all.
Oluline on ka see, et sellised spetsialistid nagu rekreatsiooni korraldajad ei koonduks mitte ainult Tallinnasse, vaid jaotuksid Eestis laiali ja arendaksid ka väikestes linnades, valdades, omavalitsustes aktiivselt organiseeritud puhkevõimalusi.
Tänapäeva inimene vajab korralikke ja kaasaegseid tingimusi vaba aja veetmiseks (tenniseväljakud, võimlad, ujumispaigad, pargid), mida meil veel ei ole igalpool pakkuda. Aga selles suunas tuleb tõhusat tööd teha koostöös kohalike omavalitsustega, mis kuulubki nende pädevusse. Arvan, et igasugune rekreatsiooni võimaluste laiendamine maapiirkonnas on vaid aja küsimus.
Kõike eelpool arvesse võttes, kujundaks rekreatsioon kindlasti meie elulaadi positiivsuse suunas - tahame ju kõik tegelikkuses olla ja jääda terveks. Igaühe ettevõtlikkusest ning püsivusest sõltub liikumisharrastuse muutumine meie eluviisi lahutamatuks osaks. Liikumine looduses võiks saada uue sajandil iga eestlase elustiiliks. Järjepidev liikumisharrastus koos tervislike eluviiside ja toitumisega aitab säilitada hea tervise ja suurema töövõime paljudeks aastateks.
* Mõiste rekreatsioon
Eestis on rekreatsioon kui mõiste võrdlemisi uus, kuid sisu on igivana. Hetkel veel puudub sobiv eestikeelne vaste sellele sõnale. Enamikus Euroopa ja romaani kui germaani keeltes on vastavad terminid tuletatud ladinakeelsest sõnast recrea`tio, mis meie mõistes võiks tähendada virgestumist, taastamist, taastumist. Inglise keelne termin re-create tuleneb samuti sellest ladinakeelsest sõnatüvest ning tema võimalikest vastetest oleks täpsem ehk taasloomine või uuestisünd.
Filoloogilisest aspektist lähtudes on rekreatiivse tegevusena mõistetud mitte ainult otseselt puhketegevust, vaid igasugust personaalset aktiivsust, mis jääb väljapoole üksikisiku töö- ja majandustegevuse ning olmelise rutiini sfääri. Rekreatsiooni tulem peab olema rahulolu ja tervisliku eluviisi nauding ning töövõime taastamine.
Kokkuvõtteks:
. Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele töövõime tõstmiseks, hea enesetunde saavutamiseks, haiguste ennetamiseks ja ka haiguste korral nende kulgemise kergendamiseks.
Looduses liikumiseks on Eestis väga palju võimalusi, internet on täis matka ja looduse kodulehti, kust on võimalik infot saada matkamise ja puhkekohtade kohta.
Samas on võimalik ka igal inimesel oma kodu lähedal pargis või metsas jalutada ja veid trenni teha, see tuleb kõigile ainult kasuks.
Mõned interneti aadressid matkamise infoga.
www.loodus.ee
http://www.viroweb.ee/eesti/eesti.asp?ID=vaellus&luokka=puhkus
http://www.haanjapark.ee/
http://www.lahemaa.ee/
Kasutatud kirjandus:
https://www.eesti.ee/est/kultuur_ja_hobid/hobid/matkamine/?style=txt
http://www.terviseleht.ee/200136/36_toovoime.php