· 1470. aastaks oli avanud töökoja · Töötas Medicite õukonnas · Rooma · Maeti 1510 Tööde iseloomulikud omadused Vähene ruumisügavus Graatsiline joon Valgus ja vari Mütoloogilised stseenid Kevad(La Primavera) Armastusjumalanna Kolm graatsiat Iseloomulik stiil Venuse sünd Kõige tuntum Tuulejumal Aastaaegade jumal harmoonia Mars ja Venus Armastuse võit saatürid f Maagiline sünd Savonarola eeskuju Vaimne heilus Madonna raamatuga Neitsi maarja Jeesuse kannatused Tänan Kuulamast
· Dionysos viljakuse ja veini jumal · Eros Aphrodite poeg, armastuse jumal · Ares möirgav verejanuline sõjajumal · Sfinks naise pea&rinnaga ja lõvi kehaga tiivuline koletis · Kerberos verejanuline metalse häälega kolme peaga koer, kes valvas sissepääsu Hadesesse · Sireenid naise kehaga linnud, peibutasid meresõitjaid karile sõitma · Kükloobid ühe silmaga hiiglased · Nümfid noored naissoost vaimud, keda seostati kindla kohaga · Saatürid - loodusvaimud, metsikud, himurad ja ülemeelikud olendid, keda kujutati pooleldi hobuste taolisena mehe ülakeha, soku jalad ja sarved · Kentaurid inimese kehaga ja hobuse kere ja jalgadega olend · Laistrügoonid hiigelinimsööjate hõim · Graatsiad ilu- ja armsuse kehastused, lõbustasid jumalaid oma veetleva tantsuga. Olid osalised kõikidel pidudel. · Muusad erinevate kunsti- ja teaduse liikide kaitsjad
Achilleus oli müütiline vanakreeka kangelane, kes osales Trooja sõjas. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel. See oli Kreeka mütoloogias 12 peajumala elukoht. Olümpia oli Peloponnesosel asuv kultuskoht, kus peeti igal neljandal aastal Zeusi auks ülekreekalisi olümpiamänge. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nümfid olid kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Saatürid olid olendid, kellele enamasti omistati mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved. Titaanid on kreeka mütoloogias Gaia ja Uranose liidust sündinud jumalasugu. Kükloobid hiiglased, kelle ainus silm asus otsaesisel. Tartaros oli vanakreeka mütoloogias allmaailm. Algselt valitses seda Kronos, pärst Hades. Pandora laegas tundmatu sisuga keelatud asi. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_m%C3%BCtoloogia http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/veeuputus_liinametskula
dialoogilised osad näitleja(te)lt ja koorilt. Etenduse lõpetas viimane episood e. eksood- ja koori lahkumine. Atika ajajärgu perioodil on juhtivaks kirjandusliigiks draama. See arenes välja dionüüsiatest e. Dionysosele pühendatud pidustustest, kus korrladati suuri rongkäike, joodi veini ja lõbutseti. Rongkäigus esines ka saatüreid, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid ditürambe e. ühislaule jumalale. Atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida esitasid dionüüsiatel saatürid ja lõbusad meestesalgad. Atika komöödia üks tähtsaim oli: Aristophanes pilkas poliitikuid ja kirjanikke. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanakreeka_kirjandus www.oesel.ee/27a/6ppe/kirj11.doc Samuti leidsin lühikokkuvõtte raamatu ,,Kirjandus antiigist renessansini" kohta.
m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. -Antiikteatri silmatorkavaim erinevus tänapäeva teatrist oli see, et näitemäng oli üles ehitatud sõnale ja kõnele. 3.Kreeka teatris mängisid ainult kes ja milliseid eripäraseid rõivaesemeid nad kandsid? Saatürdraama. Saatürid. -Näitlejad oli ainult mehed. -Nad kandsid pikka rüüd, kohmakaid jalanõusid ja maski. Mask avas tegelaskuju olemuse: soo, vanuse, sotsiaalse ja majandusliku seisundi. -Saatürdraama, vanakreeka draama liik, mütoloogilise süzeega koomiline näidend, mille koori moodustasid saatürid. Esitatuna teatrietenduse lõpus, pärast kolme tragöödiat, leevendas saatürdraama lõbus sisu neist jäänud rusuvat muljet. Ainus tervikuna säilinud saatürdraama on Euripidese ,,Kükloop".
m.a. sai lüüa, ja Augustuse valitsemise ajal, nagu ütleb Milton, "mil julma sõja hääl jäi vait maailma pääl." Muidugi alustati Janusele pühendatud kuuga ka uut aastat. Faunus oli Saturnuse lapselaps. Tema oli midagi kreeka Paani taolist, maarahva jumal. Ta oli ka prohvet, kes kõneles inimestele nende unenägudes. Faunid olid rooma saatürid. Quirinus oli jumalaks saanud Romuluse, Rooma rajaja taevane nimi. Maanid (manes) olid allilma head surnute vaimud.Kohati peeti neid ka jumalaiks ja kummardati vastavalt. Lemuurid (larvae) olid halbade surnute vaimud, keda kohutavalt kardeti. Kameenid (camenae) olid esialgu praktiliselt kasulikud jumalannad, kes hoolitsesid allikate ja kaevude eest, ravisid tõbesid ja kuulutasid tulevikku. Kui aga kreeka jumalad
sõda. · Pegasos- lendav hobune. · Penelope- Odysseuse naine, kes ootas oma meest Trooja sõjast koju 20 aastat. · Poseidon- Kreeka merejumal, Zeusi vend · Prometheus-Andis inimestele tule, karistuseks aheldati ta kalju külge, kust kotkas iga päev tema maksa käis söömas, mis öösel tagasi kasvas. Inimesed kannavad tema mälestuseks kiviga sõrmuseid (kuigi nad ise ei tea miks) · Saatürid- metsikud loodusevaimud. · Sfinks- naise ülakeha, lõvi alakeha ja linnutiibadega koletis, kes valvas Teeba linna sissepääsu. Sisenejatele esitas ta küsimuse: ,,Kes kõnnib hommikul neljal jalal, ja õhtul kolmel ja on nõrgim siis kui kõnnib neljal. (Vastus: inimene) · Titaanid- valitasesid maailma enne Olümpose jumalaid. · Zeus- Kreeka mütoloogias peajumal, jagas maailma ära enda ja oma kahe venna Poseidoni (merejumal) ja Hadese (surnute jumal ) vahel.
(kõige kenamale), 3jumalannat läksid omavahel riidu, kes selle saab. Zeus teadis mis saab neist kes ei saa seda õuna, ning andis otsustamisõiguse Parisele, kes vali hoopis Helena. Pärast seda röövis Helena. Antiikteatri algus: Dyonisuse auks korraldatud pidustused. Tragöödia lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng. Komöödia meelelahutuslik naljamäng. Saatürdraama etendus pärast 3 tragöödiat, kus tegelasteks on saatürid (soku pea ja sabaga mees); sisu: koomiline ning eesmärk leevendada tragöödias tekkinud halbu emotsioone. Dionysos veini ja sigivusjumal. Teatrihoone: südameks tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks, keskel Dionysose altar, orkestra taga skenee. Deux ex machina jumal masinast; seadeldis, mille abil sai tõsta näitlejat ,,taevast maale". Sophokles tõi teatrisse keerukama tragöödia, kus oli karakteriseerimine peenem, stiil paindlikum ja harmoonilisem
inimesed talle vabatahtlikult, välja arvatud Damaskus, keda Dionysos seejärel lahingus võitis ja tappis Damaskuse kuninga. Indias sõdisid nad kolm aastat, enne kui indialased alla andsid ja Dionysost kummardama hakkasid. Kõikjal, kuhu ta sattus, õpetas ta inimesi viinamarju kasvatama, viinamägede eest hoolitsema ja veini tegema. Dionysos õpetas ka Atika kuninga Ikariose veini tegema. Erinevalt enamikust jumalatest olid Dionysosel tavaliselt saatjad. Tema saatjateks olid saatürid, Silenos ja metsanümfid menaadid. Dionysos võttis endale naiseks Ariadne. Tema pulmakink naisele oli Põhjakroon. Kui Ariadne lõpuks suri, asetas Dionysos Põhjakrooni taevavõlvile tähtede hulka. Müüt Dionysose sünni kohta on mitu erinevat varianti. Kõige levinum on lugu, milles Dionysose isa on Zeus ning emaks surelik Teeba printsess Semele. Loo järgi läks Zeus Semele juurde maskeeritult. Armukade Hera aga oli eelnevalt Semelet
orkestra (ümmargune mänguplats) ,3) skenee (garderoobiruumis näitlejatele ja koori liikmetele) 4)proskeenioon ( eeslava, kus on näitlejad ). Vanim Vana-Kreeka seni kasutusel olev teatrirajatis on on Peloponnesose poolsaarel asuv amfiteater. Vana-Kreeka teateri zanrid olid: 1) tragöödiad, 2) komöödiad, 3) saatüridraamad. Saatüridraama on lõbus näitemäng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatürid. Tuntuim Vana-Kreeka komöödiate autor oli Aristophanes. Tragöödiate kirjutajatest võib nimetada kolme kuulsat nime: Aischylos, Sophokles ja Euripides. Aischylose tragöödiatest eristatakse tänapäeval enim ,,Aheldatud Prometheus". Sophoklese näidenditest "Kuningas Oidipus". Vana-Kreeka teatriga võrreldes Vana-Rooma teater oma arengult palju kehvem ja kasutas kreeklaste eeskujusid ja traditsioone. Roomas hakkas teater kujunema (millal?) 3.saj eKr
· Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. · Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. · Nike lad. Victoria - võidujumalanna. Kärbitud tiibade, võidupärja ja pasunaga jumalanna. Sageli koos Athenaga. · Helios lad. Sole ehk Sol - päikesejumal. Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid kiiri. · Selene lad. Luna - kuujumalanna, eelmise õde. Oli kahvatu, kuusirbiga juustes, kahehobusevankriga. · Eos lad. Aurora - koidujumalanna.
Mask oli väga tähtis antiikkreekas. See avas lavakarakteri soo, ea, sotsiaalse ja majandusliku seisundi. Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks. Atika tragöödia saavutas oma suure populaarsuse juba 5. sajandil eKr ning 4. s. eKr levis juba üle kogu Kreeka. Esimesel pilgul paistab, et on olemas ka teooriaid, kus seostati tragöödiat saatürdraamaga, kuid jumal Dionysose saatkonna moodustanud ülemeelikud saatürid ei olnud üldsegi sarnased sokuga. Samas ei ole ka välistatud, et kreeklased võtsid selle sõna üle mõnelt teiselt rahvalt, kuid siiski on dialoogi tekkimine jälgitav meieni jõudnud koorilaulus. Arisoteteles aga sidus tragöödia tekke eeslaulja eraldumisega ditürambe laulvast koorist. Ditüramb algselt oli ülistuslaul Dionysose auks, kes oli viljakuse- ja veinijumal. Etendused Kreekas kuulusidki kõigepealt kevadpidustuste, suurte dionüüsiate kavva ning alles hiljem said nad
b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel- 1) Apollonlik muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik. 2)dionüüsoslik- muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik. c) klassikaline tragöödia- Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnev kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. d) saatürid ja korüfee- saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee- sellise koori eeslaulja e) muusikavormid- ehk muusikaline vorm on heliteose ülesehitus f) Helilaadid - muusikas erinevat funktsiooni omavate helikõrgusastmete abstraktne süsteem, mille konkreetseks avaldumisvormiks on helirida. g) ühendkunst ehk …muusika+poeesia+tants
korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik c) klassikaline tragöödia - klassikaline tragöödia – ehk “sokulaul”, on Vana- Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. d) saatürid ja korüfee - Ditürambide esitajaks saatürid, kelleks olid sikusarvede ja –nahkadesse riietatud mehed. Sellel kooril oli eeslaulja - korüfee, laulu saadeti pilliga e) muusikavormid - hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan, ditüramb f) helilaadid - Helilaadid koonduvad ühtseks süsteemiks. Tekib 3 iseloomu poolest erinevat helilaadi: dooria, früügia, lüüdia Helide märkimiseks kasutusel tähed (püsti, külili, kummuli)
paabulind Parisele kuldse õuna. Väga tülikas, riiakas. Dionysos Bacchus Zeusi ja Semele poeg, elas Ilves, sokk, Õpetas inimestele (surelik) Teebas. Esines sageli härjana. luuderohi, veinikultuuri; oli nii hea Veini ja joobumisjumal. viinamarjad, kui ka halb. Korraldas saatürid, sireenid, metsikuid orgiaid. kentaurid Poseidon Neptunus Kronose ja Rea poeg, Zeusi ja Kolmhark, härg, Otsustab meresõitjate Hadese vend. Hobuste, ilma, hobune saatuse üle. Trooja merejumal. sõjast on tuntud Posei
Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasuta. Omavahel võistles 3 autorit, kes pidid esitama 3 tragöödiat ja 1 koomilise saaturi draama. Igale autorile loositi välja esinäitleja ja patroon, kelle ülesandeks oli
kokku üheksa Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhy mnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. Zeus Võõravõitu sõnad : Titaanid - on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu - 6 meest ja 6 naist. Tartarus on Vana-Kreeka mütoloogias sügav kuristik. Saatürid - on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved.
Ta veetis aega oma sepikojas. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. Hestia oli kodukolde jumalanna. Ta oli ka kolmas Olümpose neitsilikust jumalannast.
Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. 4. Veeuputus kreeka mütoloogia järgi Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde
Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida). Sappho oli esimene naisluuletaja, kes elas Lesbose saarel, asutas tütarlastekooli. Atika ajajärk oli 5. saj kuni 4. saj. Tekkis teater. Saatürid olid Dionysose kaaslased kes laulsid jumalatele ülistuslaule ditürambe. Sealt tekkiski sõna tragöödia (tragos(kits) + ode(laul)). Pidustustel etendati näidendeid. Kolm autorit osales ka dionüüsuse pidustustel, mille ajal toimusid võistlustel, kus iga autor pidi tegema 3 tragöödiat ja ühe komöödia, millest zürii valis kolm parimat teost. Näidenditel olid esitajatel maskid ees. Teatrid ehitati templite ligidale. Orkestra oli ringikujuline keskväljak kus näitlemine toimus
heasüdamlik. Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Vana-Kreeka jumalannad Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar
Odüsseus maksab kätte kosilastele, tapab paljud. Kosilaste sugulased tahavad Odüsseust tappa, aga Zeus lepitab nad. Kokkuvõte: põhin. Müütidel, mida loonud rahas; jumalad ei ole idealiseeritud, on häid kui halbu tegelasi; inimeses hinnatakse vaprust, ausust, truudust; oli tähtis rahva lugema õppimisel; sellega alg Euroopa kirj. Antiikteater. 5. saj. eKr. Algus: pidustused Dionysose (veini-, viljakusejumal) auks. Saatjad saatürid e. traagosed (sõna tragöödia). Preestrid jutustasid ümber jumalate elulugusid. Thespis esines vankril, mis meenutas lava. Teatrifestivalid. Ettevalmistused 9- 10 kuud enne. Näidend esitati züriile- valis näidendid, näitlejad, patrooni. Teatrifestival 4 päeva- tragöödiad, viim päeval komöödiad. Alg rongkäiguga. Näitlejad kasut maske. Tragöödianäitl riietus värviline, kallihinnaline, jalas koturnid- näitleja nähtavam. Maskid korgist, riidest. Vajalik kõva hääl
Trgöödia olevat alguse saanud ditürombidest (ülistuslaul Dionysosele), komöödia falloselauludest, Altar Dionysosele mida esitasid veidrad sikutaoliseks kostümeeritud olendid ehk saatürid. Kõiki neid laule saatis rohke dramaatiline Pealtvaatajate element. Teatrietendused olid väga kohad populaarsed, need toimused dianüüsia viimasel 3 päeval, kus igal astus üles pks autor 3 tragöödia ja 1 saatürdraamaga. Omavahel võistlesid 3
Igal aastal korraldati Vana-Kreeka linnriikides pidustusi jumalate auks. Eriti suurejoonelised olid igakevadised Dionysose pidustused, mille käigus toimusid etendused. kontserdid, tegelaste rongkäigud ja muusikute võistlused. Dionüüsiate tähtsamaks osaks kujunesid tragöödiaetendused, mis jutustasid jumalatest ja inimeste raskest ja lootusestust võitlusest oma saatusega. Tragöödia on kreeka keeles otseses tõlkes sokulaul. Nimetus tuli Dionysose kultusest. Dionysose kaaslased saatürid olid sokupeadega olendid ja saatüriteks olid maskeeritud ka koorilauljad tragöödiaetenduses. Tragöödia oli muusadekunsti tippteos, kus ühinesid laulmine, poeesia, pillimäng ja näitlemine. Muusikal oli seal suur osa, enamus teksti esitati lauldes. Kesksel kohal oli koor, mis laulis vaheldumisi tegelastega. Tavaliselt esitati mitu tragöödiat ja publik valis nende hulgast parima. Kuulsamad tragöödia autorid olid Aischylos,
Preester esineb kreeka müütides harva ning tal pole neis mingit tähtsust. "Odüsseias" viskuvad preester ja poeet põlvili Odysseuse ette ja paluvad teda neid elu jätta, ja kangelane tapab ilma pikema mõtlemiseta preestri kuid kingib elu poeedile. Homerose sõnade järgi ei saanud Odysseus surmata inimest, kellele jumalad olid õpetanud taevalikku kunsti. Kreeka mütoloogia maailmas ei esine inimvaimu terroriseerimist. On säilinud rudimente aegadest, kui esines veel loomujumalaid. Saatürid on kitsinimesed ja kentaurid poolinimesed-poolhobused. Esineb müütilisi monstrumeid igasugusel kujul, nii gorgodena, hüdradena ja kimääridena, kuid need esimesed vaid selleks, et anda kangelastele kuulsusesära. Seetõttu kutsutakse ka Herat sageli ,,veisesilmaks". Kreeka mütoloogia koosneb suurelt osalt lugudest, mis jutustavad jumalatest, kuid neid lugusid ei saa võtta kui kreeka piiblit, kreeka religiooni katekismust. Müüdid
enne jahile minekut korraldati omavahel mänge, millega paluti jumalalt head saaki ja kui sul oli mängus õnne siis pidi ka muus elus hästi minema. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kommetest välja näitekunst, mis oli eri rahvastel isesugune. Teatri sünd on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega Kreekas. Kus tema auks korraldatud riitused ja rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Nendes rongkäikudes osalesid alati ka saatürid (Dionysose mütoloogilised kaaslased sokud), neid kehastasid mehed, nad laulsid ja käitusid ülemeelikult. Nendest lauludest mis need sokud laulsid on nime saanud tragöödia (kreeka tragoidia:tragos kits, sokk + o(i)de - laul). Arvatakse, et kõige algelisemad teatrietendused olid seotud jumalatele sokuohvri toomisega. Algul piirduti Dionysose austamisega kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja nende elust.
B)Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik C)klassikaline tragöödia- ehk “sokulaul”, on Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. D) saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee-sellise koori eeslaulja. E) muusikavormid- hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan (Apollonile pühendatud ülistuslaul kitara saatel), ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose auks). F) helilaadid- dooria, früügia, lüüdia G) ühendkunst ehk muusika+poeesia+tants H) pantomiim- balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab
esimese avaliku purskkaevu loomiseks. Selles osalesid kõige kuulsamad tolle aja skulptorid. Võitis Bartolomeo Ammanati, sest suutis kõige mõjuvamalt edasi anda ülemvõimu saavutamist selliste merelinnade üle nagu Pisa ning Püha Liidu loomist türklastevastasel võitlusel. 12 Võimas kaheksanurkne purskkaev valmis aastaks 1575. Nagu mitmed teised, on seegi võimas skulptuur Carrara marmorist. Skulptuuri ääristavad Giambologna loodud erinevad pronksolevused, sealhulgas saatürid (pilt1). Neptunus on väga jõuline, karmi näoilmega nagu merejumalus ikka: sõites oma merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Väljendades Firenze võimsust paigutati see oluline sümbol keset peaväljakut. 13 NÜMFID Nümfid on samuti juba antiikajal armastatud olevused, ennekõike kaitsevõimega loodusjumalannad, kes ei puudu ka antiigi taassünniaegsest Firenzest. Ajastu lõpu poole korraldati mitmeid konkursse linna kaunistamise eesmärgil. 16. sajandi flaami päritolu
Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati riitusi, mille rongkäigud sisaldasid ka näidendi elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilised kaaslased saatürid, kes kujutasid endast soku pea ja sabaga inimesekujulisi metsavaime. Saatüreid kehastasid mehed ning nad käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule ditürambe. Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia. Tragöödia on lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng, mis käsitleb olemise kõige tähtsamaid küsimusi nagu inimese suhe jumalatesse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse
osa tunti Homerose aegadest. Seoses Dionysose kultusega arenes, kui üks tema koostusosi, atika draama oma kolmes harus: tragöödia, komöödia ja saatüridraama.(Nahkur,A.2005, lk 28) Tragöödia lähted kajastasid Dionysose usundi "kannatuslikku" külge tema kõlbelises ümbermõtestuses, komöödia oli seotud karnevalipärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad zhanrid kaugele rituaalse mängu vahetuist vormidest. Mis puutub saatüridraamasse (saatürid metsadeemonid, sarvede ja sabaga olendid, Dionysose kaaslased), siis see ei etendanud iseseisvat osa ja oli vaid lisandiks tragöödia etendusele.(Lill,A.2004, lk 77) Jumalateenistuse teatriks muutumise algatas 6. sajandil eKr poeet Thespis, kes olevat rännanud koos kooriga oma kodupaigast Ikariast Ateena poole suurel kraamivankril, millest sai teha improviseeritud lava. Teel liikus ta ühelt peolt teisele, kuni jõudis Ateenasse, kus võitis suurtel dionüüsiatel auhinna.
Seoses Dionysose kultusega arenes, kui üks tema koostisosi, atika draama oma kolmes harus: tragöödia, komöödia ja saatürdraama.(Nahkur, A.2005, lk 28) Tragöödia lähted kajastasid Dionysose usundi “kannatlikku” külge tema kõlbelises ümbermõtestamise, komöödia oli seotud karnevali pärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad žanrid kaugele rituaalse mängu vahetust vormidest. Mis puutub saatüridraamasse (saatürid – metsadeemonid, sarvede ja sabaga olendid, Dionysose kaaslased), siis see ei etendanud iseseisvat osa ja oli vaid lisandiks tragöödia etendusele.(Lill, A.2004, lk 77) Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. sajandil eKr poeet Thespis, kes olevat rännanud koos kooriga oma kodupaigast Ikariast Ateena poole suurel kraami vankril, millest sai teha improviseeritud lava. Teel liikus ta ühelt poolt teisele, kuni jõudis Ateenasse, kus võitis suurtel dionüüsiatel auhinna.
· Lauto. Aasia tung, keelte hääl tungib esile. · Lüüra. Kaunis graatsiline. · Kreeka & Rooma · Apollon hoidis lüürat käes. Paiaan on kultuslaul, koor kannab ette (kitara saatel). Püütia mängud (kunstide alased) koos OM-dega. 9 muusat e jumalannat saatsid teda. Need on Kleio, Urania, Melpomene, Thaleia, Terpsichore, Kalliope, Erato ja Polyhymnia, Euterpe. · Dionysus saatürid (kitsinimesed) saatsid teda. Kultuslaul ditüramb => areneb tragöödia. Koos aulose e salmeiga. Alati lauldi Dionysose altari juures. Dionüüsiatel (varakevadised pidustused) mängiti -> amfiteater. Komöödia kasvas välja saatüridest. Sokud ohverdusteks. Tragöödiad ei lõppenud kunagi halvasti. · Athena valmistas, leiutas flöödi (kultuslaulu pole). Ta ei saanud kunagi
Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. 9 Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. (http://e- ope.khk.ee/ek/2012/antiikkirjandus/vanakreeka_jumalad.html 19.10.15) 10 6. Kokkuvõte Vanade kreeklaste arvates valitsesid maailma olümpose jumalad, kuid polnud seda alati teinud
· (Aristophanes), u 446385 eKr · (Menandros), u 343291 eKr Sophokles. Kuningas Oidipus. Tlk. Ain Kaalep, Ülo Torpats. Komment. A. Kaalep, Anne Lill. (1998, 2003, 2006) Anne Lill. Inimene ja maailm kreeka tragöödias (2008) Anne Lill. Tragöödialeksikon: teemad ja tegelased antiikkreeka teatris (2004) (u 496406 eKr) Aias Trahhislannad Elektra Philoktetes (409) Antigone (442) Kuningas Oidipus Oidipus Kolonoses (401) (Jälitavad saatürid) Kokku 123 teost Teada 110 pealkirja Kuningas Oidipus Teeba kuninga Laiose ja Iokaste poeg viidi mägedesse surema. Oraakel ennustas, et temast saab isa tapja. Imik pääseb ja kasvab üles teise kuninga peres. Oraakel teatab uuesti, et temast saab isa mõrtsukas ja ema mees. Poeg põgeneb kodust, et vältida õnnetust. Teel tapab ta tülitseva Laiose. Ta jõuab Teebasse, mida ahistab Sfinks. Ta lahendab Sfinksi mõistatuse ja see hukkub.
keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. 12) Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. 13) Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal.Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. SPARTA RIIK JA ÜHISKOND. Totalitaarsete riikide eelkäija .Asus Kreeka lõunaosas . Põhimõte oli, et inimene on riigi jaoks. Kodanikkonnas oli 3 klassi: 1)spartiaadid – toorlasest vallutajate järeltulijad 2)perioigid – vabad käsitöölised ja talupojad, puudusid poliitilised õigused 3)heloodid – orjad, õigused puudusid Riigile pani aluse kuningas Lykyrgos ning 9/ 8 saj. eKr paneb kirja esimesed seadused.
"heeroste" auks. Seoses Dionysose kultusega arenes, kui üks tema koostusosi, atika draama oma kolmes harus: tragöödia, komöödia ja saatüridraama. Tragöödia lähted kajastasid Dionysose usundi "kannatuslikku" külge tema kõlbelises ümbermõtestuses, komöödia oli seotud tema karnevalipärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad zhanrid kaugele rituaalse mängu vahetuist vormidest; mis puutub saatüridraamasse (saatürid metsadeemonid, sarvede ja sabaga olendid, Dionysose kaaslased), siis see ei etendanud iseseisvat osa ja oli vaid lisandiks tragöödia etendusele. Tragöödia saavutas kirjandusliku arengu enne komöödiat ja oli kogu V sajandi kestel ateena draama tähtsamaks liigiks. Tragöödia. Aristoteles ("Poeetikas", 4-ndas peatükis) väidab, et "tragöödia tekkis ditürambide eeslauljaist, komöödia aga falloselaulude eeslauljaist". Ditürambideks, nagu juba mainitud, nimetati
„Telegoneia“ – Odysseuse reis Thesprotiasse. Järg „Odüsseia“ sündmustele. Penelope kosilaste matus, Odüsseuse ohverdused nümfidele, reis Eleiasse, kus ta saab Polyxenoselt karika, mis kujutab Trophonius lugu, abiellubThesprotia kuninganna Kallidikega, sõda Brygoi’ga, Kallidike sureb, Odysseuse poeg Polypoetes päästab kuningriigi, Odysseus naaseb Ithacale. „Kükloop“ – Euripides, saatüridraama, kus kükloop Polyphemos on saatürid orjastanud. Nende juurde saabub Odüsseus kaaslastega ning saatürid vahetavad nendega toitu veini vastu. Kükloop, saanud teada vahetuskaubast, ähvardab sissetungijad ära süüa. Odüsseuse plaan kükloop täis joota ning tema silm välja lüüa õnnestub ning saatürid saavad vabadusse. Antiikaeg: Rooma „Troojalannad“ Seneca – Hekuba tütar Andromache üritab varjata oma poega
Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. Psyche - Erose abikaaasa. Kena printsess. Inimesed hakkasid hoopis teda Aphrodite asemel kummardama. Aphrodite läks selle peale raevu ja saatis poja Erose talle halba tegema. Kuid selle asemel nad hoopis armusid üksteisesse. Pygmalion naistevihkajast kujur . Mees, kes armus enda tehtud skulptuuri. Saatürid - olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja sokujalad ning sarved ning tohutu nõrkus nümfide vastu. Elasid metsikus looduses. Tuntuim saatür oli Paan. Semele -Teeba printsess, Kadmose ja Harmonia tütar, Dionysose ema. Sibüll - naisennustaja. Igal maakonnal oli oma sibüll. Sileen Nad on daimoneid. Daimoneid on jumalad, kelle vägi avaldub looduses ning seepärast kujutatigi neid pooleldi loomadena. Sageli sattusid nad Dionysuse kaaslaste hulka. Neil on hobuse
Maa poegade vangla; Tartarose all mõeldakse kõige sügavamaid maa- aluseid regioone 88. Kerberos- mütoloogias Hadese kolmepealine koer. Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteos 89. Styx- oli vanakreeka mütoloogias peal- ja allmaailma (Hades) piiriks olev jõgi, samuti selle jõe personifikatsiooniks olev jumalanna. Styx teeb üheksa tiiru ümber Hadese. 90. Saatürid ja dionüüsiad-S olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved.Tuntuim saatür oli Paan. 91. Pegasus- Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi. 92. Ariadne lõng- Ariadne oli kuningas Minose ja kuninganna Pasiphae tütar, kes oli
“) Lause on Alliksaare luules palju olulisemal kohal kui tavaliselt. Nad seisavad tihtilugu täiesti eraldi ning seos eelneva ja järgneva lausega on üpris nõrk. Alliksaare luule võib koosneda ainuüksi teesidest, antiteesidest, keeldudest, käskudest, õpetustest jne. Teos võib kogunisti meenutada lahtist mõttekillustikku. Näiteks mõned lõigud tema loomingust. (Muru, 1987) „Aeg irvitab nagu hambutu ige.“ „Päikese haukumist kostab kõiksuse kõikidest lõikudest.“ „Saatürid annavad saatekirju sanatooriumidesse, mis lahtipakkimisel osutuvad bordellideks.“ „Ainus asi, mida ei saa ära keelata, on keelamine.“ „Enne vabanemist on hea ori olla.“ 1.4. „Aduvik“ Kuna Alliksaare luule on nii kirju, siis võib paiguti seal kohata isegi vestluslõike, tõestuskatseid ning ühepoolseid dialooge. Seda tüüpi tunnuseid võib kohata luuletuses „Kevadine kõnelus“: ***
Terrakotakultuur Veji Appollon, Vulca, Terrakota 6. saj. Lõpp eKr eredad elurõõmsad toonid Tiivulised hobused Kimäär- kõrgetasemeline pronksivalu Arezzost 380-360 e.Kr Näkineiutaoline nümf 4. saj. Ekr Kapitooliumi emahunt. 5Saj. Ekr (Romulus ja Remus) Mars Todi'st, Pronks 4 saj. Ekr. Pool pead on kadunud, ilmselt olnud teisest materjalist. Nn Oraator- roomapärane riietud ja kujutamisviis Dünaamilised pronksskulptuurid Ficoroni cista ( Dionysos ja saatürid) pronks, 300ekr. Kosmeetika hoidmise nõu 3-1saj. Ekr- Üldistatud vormiga figuurid- mõjutus põhjapoolt alpe, maagilised ornamendid/märgid Öine vari- pikk kõhn figuur- inspireerinud 20. saj. Skulptuuri Henry Moore, A. Jacometi, Zoomorfsed keraamilised esemed. Pardikujuline kann Chiusist- peal enamasti naisfiguurid Inimeadega urnid- Antropomorfsed urnid 5-7 saj. Ekr Etruski sarkofaagid- terrakotast- egiptuse ja kreeka mõju Naised võisid olla etruskikultuuris positsioonikad
lõbusasisuline), lõbusamad laulud arenesid KOMÖÖDIAKS. IV sajandil tuli tragöödiate kõrvale lõbus ja ropp SAATÜRDRAAMA, mis tõenäoliselt kommenteeris nilbelt ja koomiliselt tragöödiate peateemat ja pidi leevendama tragöödiatest tekkinud masendavat meeleolu. Kreeka draama teater ei piirdunud siiski tragöödiaga,vaid tema kõrvale võrsus küla lõikuspidudelt komöödia. Oma veidrustega elustasid neid külapidusid Dionysist kaasavad saatürid poolinimesed, poolsokud. Just saatürite veidrustest ja muude külapidude jämedatest naljadest arenesid esimesed tõelised teatrikomöödiad. Suured dionüüsiad kestsid 5-6 päeva.Esimesel päeval kanti Dionysosele pühendatud väikesest templist teatrisse Dionysose puuskulptuur.Neljandal päeval algasid 2-3 päeva 6 kestvad etendused. Teatrietendusi korraldati näitekirjanike e dramaturgide võistlusena kaks korda aastas. Kümme kuud varem tuli esitada kolm tragöödiat ja saatürdraama
saj I poolel. Salvatore Dali ja Andre Bretoni, Andre Masson Gradiva metamorfoosid. Pompei kui kultuuriarhetüüpide allikas. Gradiva skulptuur oli aluseks Saksa autori Wilhelm Jenseni novellile „Gradiva“ Salvador Dali kasutas Gradiva nime oma naise hüüdnimena, ning Gradiva esineb paljudes tema piltides. 38.Milline sotsiaalne ja kultuuriline osa oli teatrietendustel Kreekas; milline oli teatrietenduste rituaalne taust? Tragöödia –„tragoidia“ tähendab sokulaulu. Sokud-saatürid olid Dionysose saatjad, tragöödiaid etendati tema auks. Teatrietendustele dionüüsiate ajal tuldi kaugelt kohale, sel kogunemisel oli sotsiaalne tähtsus. Tragöödiavõistlusele palumine oli autorile kõrge au, iga endast lugupidav kodanik käis võistlust vaatamas. 1)kirjanduslik traditsioon, esteetika (eepos, arhailine lüürika); 2)religioosne ja rituaalne taust, (kangelaskultused,müsteeriumid,antropomorfism religioonis) 3)ühiskonna areng (Ateena demokraatia) 39
· Penelope testis Odysseust viimast korda ja tahtis, et Odysseus liigutas oma voodit, mis oli aga võimatu(maja ehitati voodi ümber) · -------------,,Odüsseia" lõpp----------------------------------------------------------------------------------- Vanakreeka teater · teater sai alguse rituaalidest, mis oli põühendatud jumalale; tähtsaim jumal oli Dionysos · dionüüsiad(peod) kestsid 5-6 päeva, olid kohustuslikud · rongkäikudest võtsid osa saatürid (sokulaadsed; tegelikult mehed) ja nümfid(neiud) · 4. päeval saabus peo kõrghetk, kui algasid 2-3 päeva kestvad teatrietendused · etendati vabaõhuteatrites · orkestra ringikujuline väljak, kus esines koor; seal oli ka Dionysose altar · inimesed istusid poolringina ümber lava · hea akustika · orkestra taga oli skenee ruum, kus näitlejad riietusid; rohked kaunistused
sõnast tuwarsa- vein. Thriambos- rongkäik dithyrambos- Dionysesega seotud koor. Põhifunktsioon oli vein. Sealt edasi tuli viinamarjakasvatus, looduslik viljakus, eriti lopsakas taimekasv. Seondub vägagi ekstaasiga, hulluse (mania). Vein ühel poolt viib endast välja, aga teiselt poolt inspireerib. Jumalik inspiratsioon- enthusiasmos, seega osaliselt seotud Apolloniga kui vastandid. Kaaskond bakhandid. Jagunevad meesteks -saatürid ja sileenid (meesnümf?), kes on suht falloslikud tegelased; ja naisteks- menaadid. Neid on kujutatud ja kirjedatud (tragöödia "Bakhandid"). Nendega seondus omophagia- toorelt söömine. Omostes- toores, toorelt sööv Dionysus. Seda seostati ohvrilooma (metsloom) lõhkirebimist tükkhaaval ja toorelt söömist. Sellel ilmselt oli mingi rituaalne taust. Agrionia- üleaastane pidustus, kus naised menaadistusid. Tegid metsades või mägedes mingied riitusi. Peeti Dionysuslikke orgiaid
Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Nike lad. Victoria - võidujumalanna. Kärbitud tiibade, võidupärja ja pasunaga jumalanna. Sageli koos Athenaga. Helios lad. Sole ehk Sol - päikesejumal. Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid kiiri. Selene lad. Luna - kuujumalanna, eelmise õde. Oli kahvatu, kuusirbiga juustes, kahehobusevankriga. Eos lad. Aurora - koidujumalanna. Kujutati tegelikult vähe, peamiselt roosa taevana.
Cumaes. Õe saatel läks Spartacus konklaavi, kus teda ootas Valeria. Seal rääkis Valeria, et ta ei ole kunagi Spartacusest halvasti arvanud ning Spartacus tunnistas üles, et on käinud Valeriat varjus vaatamas. Nähtavasti oli Spartacuse ja Valeira vahel tekkinud mingisuguste salapäraste hoovuste kokkupuude. · Nümfid (lk 65) Vanade kreeklaste uskumuste järgi loodusvaimud, ilusad neiud, kes asuvad meredes, jõgedes, järvedes, mägedes ja koopais. · Saatürid (lk 65) metsa ja põlluvaimud, veini- ja viljakusjumala Bacchuse kaaslased. Neid kujutati tömbi ninaga ja sikusarvede, - kõrvade, -jalgade ning sabaga, flööt käes. · Palatinuse küngas (lk 65) Üks vana-Rooma seitsmest künkast. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak. Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna. Sinna
kordamisega. rüütlikirjandus vt kurtuaasne kirjandus. rüütliromaan keskaja seiklusromaan, milles kujutatakse rüütli(te) seiklusi, näiteks Carzi Rodriguez de Montalvo "Amadis de Gaula" (1508). Vt ka romaan, seikluskirjandus. S saaga Muinas-Islandi ajaloolis-heroilise sisuga jutustus (ka muistend), germaani rahvaste kangelaslaul. Saaga mõistet on kasutatud ka epopöa tähenduses. Näiteks John Galsworthy (18671933) "Forsyte'ide saaga" (tervikuna 1922). saatürid kreeka mütoloogias siku jalgade, saba, kõrvade ja sarvedega inimesekujulised loodusvaimud, viljakusjumal Dionysose saatjad. salm vt stroof. Sappho stroof antiikkirjanduse värsimõõt, mis on nime saanud Vana- Kreeka naisluuletaja Sappho (7.6. saj e.Kr) järgi. Näiteks: Kuu´lus kirju troo´niga A´frodi´te, ++++++ Zeu´si tü´tar, se´pitsusmei´ster ka´nge, pa´lun si´nd, et mu´rega ii´al ei mu´rraks sü´dant sa mi´nul. +++ (Sappho.)
abielurikkumised, laste ja vanemate konfliktid jm. Näidendite sündmustik oli vaatajatele enamasti hästi teada, sest see oli osa üldisest kultuuripärandist. Teatrisse tuldi eelkõige vaatama, kuidas kirjanik teemat tõlgendab ja näitlejad seda esitavad. Erinevalt hi- lisematest tragöödiatest ei lõppenud antiiktragöödiad tingimata peategelas(t)e surmaga. Suurtel dionüüsiatel esines tavaliselt kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja ühe lõbusasisulise saatürdraama. Saatürid olid poolinimesed-poolsokud, kes moodustasid Dionysose saatjaskonna. Nende veidrustest ja jämedatest naljadest arenes hiljem (5.-4. saj eKr) välja lõbusasisuline näidend - komöödia. Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus laulis koor. Keset orkestrat asetses Dionysose altar, selle taga skeene (telk), kus näitlejad ümber riietusid
joostes müüri alt õue, ja vett sealt ammutas rahvas. Nii oli Alkinoos jumalailt saand andisid ohtralt... Kreeka maastik koosnes mägedest, mäetippudest ja saartest, igal väikeselgi tasandikul oli oma paiga vaim e genius loci. Kreeklaste mõtteviisis oli loodus hingestatud. Igal paigal oli oma meeleolu sõltuvalt paiga vaimust. Koobastes, hiites ja voolavas vees elutsesid nümfid. Metsades ja mägedes elasid metsajumalad, faunid, saatürid. Sarvede ja kitsejalgadega Pan, karjuste jumal, elas kõrgel mägedes, metsarikastel nõlvadel. Mängis seal oma flööti ja tantsis nümfidega. Pan'i kodukandiks oli müütiline Arkaadia, kaunis ja lopsakas maastik õitsvate aasade, metsatukkade ja allikatega, kus karjused oma loomi karjatasid. Ideaalne paik armunud paaridele. Arkaadia müüti arendasid edasi roomlased (Vergilius). Tegelikkuses oli Arkaadia-nimeline paik viljatu ja
annaabi.ee 
