Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Kreeka jumalad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vana-Kreeka jumalad 
 
Zeus  lad.  Jupiter  -  peajumal , taeva ja tuulte valitseja. 
Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases  keskeas  mehena. Sümboliteks 
olid tamm, mille lehtede kohinast  oraakel  luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas.  
Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. 
Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii 
jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt 
 
Hera  lad.  Juno  - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. 
Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte  veetlev . Oli ka alati tohutult  armukade , kuna Zeus 
polnud just truuduse võrdkuju. 
Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja  paabulind .  
Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid 
mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel 
peale Hera 
 
Poseidon lad.  Neptunus  - Zeusi vend, vete valitseja. 
Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni 
loomaks  oli hobune. 
Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli  merede  valitseja. Kui ta oli  vihane , siis ta tekitas oma 
kolmhargiga mere peal torme. Kui ta oli heas tujus, siis oli merepeal hea ja rahulik sõita. Ta 
kutsus esile ka maavärinaid. Poseidoni loomaks oli hobune. 
 
Hades lad.  Pluton  ehk  Pluto  - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. 
Sümboliks oli granaatõun.  
Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. 
 
Demeter  lad.  Ceres  - maa- ja  viljakusjumalanna
Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. 
Demeter oli Zeusi õde. Ta oli viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna. Põlluharijad  pidasid  
temast väga lugu. Teda kujutati tavaliselt viljapeadega. 
 
Apollon lad.  Apollo  - kunstide ja  muusade  kaitsja, 
jahijumalanna  Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. 
Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. 
Apollon oli Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. 
Tal oli ka kuldset värvi lüüra. Tema hoole all oli  muusika  ja luulekunst. 
 
Artemis  lad.  Diana  - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose 
kolmest neitsilikust jumalannast. 
Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist  jahikoera , vibu ja  nooltega  lühikeses 
kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. 
Artemis oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Tema oli jahijumalanna. Ta oli Olümpose üks 
kolmest neitsilikust jumalannast. Ta oli väga osav kütt ja ta kaitses  elavat  loodust. Artemise 
lemmikloomaks oli  hirv
 
Athena  ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad.  Minerva  - tarkuse jumalanna ja 
sõjameeste kaitsja, Zeusi  peast  sündinud tütar. 
Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka 
võidujumalanna Niket. Oli  Ateena  linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli 
Parthenoni tempel. 
Tema sümboliks oli öökull. 
Athena oli Zeusi tütar (pildil). Ta oli sõjajumalanna. Ta kaitses sõdureid ja mehi. Ta oli Zeusi 
peast sündinud täiskasvanuna ja täies varustuses. Ta oli teine Olümpose kolmest neitsist. Ta 
oli Ateena linna kaitsja. Mõnikord hoidis ta käes võidujumalannat Niket. Ema õieti tal ei 
olnudki. 
 
Aphrodite  lad.  Venus  - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust 
Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. 
Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. 
Aphrodite oli Zeusi üks seaduslikest tütardest, kes sündis merevahust (pildil). Tema oli ilu ja 
armastuse jumalanna. Tal oli ka tiivuline poeg nimega Eros. Tema nooled panid armuma 
igaühe keda need tabasid. Aphroditet kujutati sageli peegli, lillede ja oma poja Erosega. 
 
Ares  lad.  Mars  - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. 
Oli julge, kuid taltsutamatu.  
Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. 
Ares oli Hera ning Zeusi poeg. Ares oli sõjajumal. Ta oli julge ja taltsutamatu, aga vähese 
aruga. Ta oli Aphrodite kallim.  Kreeklased  eriti teda ei armastanud. 
 
Hephaistos  lad. Vulcanos - sepatööjumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. 
Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli 
lonkur
Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. 
Hephaistos oli  sepp  ja lonkur. Ta kaitses sepatööd. Ta oli Aphrodite abikaasa. Ta oli ainuke 
inetu jumal, aga ta oli väga heasüdamlik. Talle eriti ei meeldinud Olümposel viibida. Ta veetis 
aega oma sepikojas. 
 
Hermes lad.  Mercurius  ehk Mercurio - kaupmeeste ja  varaste  jumal. Ettevõtlike inimeste 
kaitsja ning jumalate käskjalg. 
Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda  Kerberos  ainukesena läbi  laskis . Teda 
võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. 
 
Dionysos lad.  Bacchos  ehk  Bacchus  - veini- ja  viljakusjumal
Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. 
Teda  saatsid  sileenid, saatürid ja  menaadid
 
Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. 
Roomas vestaalide kaitsja. 
Hestia oli kodukolde jumalanna. Ta oli ka kolmas Olümpose neitsilikust jumalannast. 
Vana-Kreeka jumalad #1 Vana-Kreeka jumalad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mitteniitark Õppematerjali autor
Lühike kokkuvõte peamistest ja tuntumatest Vana-Kreeka jumalatest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka jumalad

Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsj

Ajalugu
thumbnail
36
pptx

Kreeka jumalad, jumalannad

Kreeka jumalad, jumalannad VTG 10.Kl Marina Zvereva Juhendaja: Krista Fatkin Sissejuhatus Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena.

Kunsti ajalugu
thumbnail
10
pptx

Vana-Kreeka Jumalad

VanaKreeka Jumalad Kristjan Juks Muistsete kreeklaste arvates elasid VanaKreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Zeus Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Jumalad ja Jumalannad

1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Jumalatest üldiselt............................................................................................... 4 3.Zeusist lähemalt.................................................................................................. 6 4.Apollon................................................................................................................ 7 5.Olümpose jumalad............................................................................................... 8 6.Kokkuvõte.......................................................................................................... 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 1. Sissejuhatus

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Kreeka jumalatest lühidalt

KREEKA JUMALAD APHRODITE LAD. VENUS: ILU-, ARMASTUSE- JA VILJAKUSJUMALANNA, ZEUSI TÜTAR , KES SÜNDIS MEREVAHUST KÜPROSE SAARE LÄHEDAL JA OLI VÄGA ILUS. APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA ON TEDA PEETUD EINEVATEL AEGADEL JA PAIKADES ERI JUMALAKS . ARES LAD. MARS - SÕJAJUMAL, ZEUSI NING HERA POEG. OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD. DIANA: JAHI- JA LOODUSEJUMALANNA , APOLLONI KAKSIKÕDE JA ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAKS JA AMATSOONIDE JUMALANNAKS

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö

veel kaks poega – Rhadamanthys ja Sarpedon.  Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa – Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope.  Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi.  Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 3. Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht.  Zeus lad

Kirjandus
thumbnail
8
docx

Antiikkirjandus

Antiikkirjandus. Üldised kordamisküsimused kontrolltööks. 1.Müüt. Müüdi mõiste ja müütide näiteid. -Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid ­ jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. -Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega.

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Kreeka KT konspekt 11. klass

Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare. Tugipunkt

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun