Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonna globaalprobleemid ja looduskaitse (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kasvab rahvaarv?
Rahvastiku kasv ja negatiivsed mõjud
  • Kiire kasv Aafrikas, Ida- ja Kagu-Aasias, Ladina-Ameerikas
  • Toidupuudus (v.a arenenud riikides)
  • Immigrandid
  • Linnastumine
  • Elamispinna puudus
  • Kuritegevus
  • Jäätmete probleem
  • Vee reostus
  • Kütuste suur kulu
  • Õhu saaste
  • Haiguste levik
    • Loodusvarade ammendumine
    • Metsapindade vähenemine
    • Karjamaade ja kalavarude kurnatus—mulla erosioon
    • Elurikkuse vähenemine
    Miks kasvab rahvaarv?
    • Lapsed tööjõuks
    • Usulised tõekspidamised
    • Vanemate hooldajaks
    • Naise viljakus on voorus
    Kasvu piiramise abinõud
    • Pereplaneerimine
    • Rasestusvastaste vahendite levitamine
    • Hariduse pakkumine
    • Laste piiramine

    Õhu saastega kaasnevad probleemid
  • Kasvuhooneefekti ilmnemine
  • Osoonikihi hõrenemine
  • Happesademed
    Kasvuhooneefekt
    Põhjus: aurumine veekogudest, vulkaanipursked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine , põlluharimine, karjakasvatus
    Tagajärg: keskmine temperatuur tõuseb, veetaseme tõus maailmameres, kliimamuutused maismaal, loodusvööndite nihkumine
    Lahendus: arendada, muuta kättesaadavaks, ahastada KKhoidlikku tehnoloogiat, vähendada kasvuhoonegaaside heitkogusid
    Kasvuhoonegaasid: Co2, H2O, CH4, N2O , O3
    Osoonikihi hõrenemine
    Põhjus: hõrendavad freoonid külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, kõrgel lendavad lennukid
    Tagajärg: suureneb Maale langev soojuskirguse hulk- kliima soojenemine, suureneb haiguste hulk
    Lahendus:
    Lõhkuvad ained: juukselakid, deodorandid, õhuvärskendajad, kloororgaanilised ühendid
    Happesademed
    Põhjus: energia tootmisel, fossiilsete kütuste põlemisel
    Tagajärg: kahjustab puude lehti, oksi, uhutakse vahakiht, suureneb aurumine(veepuudus), taimed vastuvõtlikumad haigustele, muld hapestub, aeglustub mullas lagunemus protsessid(mullateke), vesi hapestub(väh liigiline koosseis)
    Lahendus: soojuselektrijaamadele filtrite kasutus, vähem põletada fossiilseid kütuseid.
    Gaasid: SO2 SO3 NO2
    Sudu
    Kivisöe põletamisel, biomassi põletamisel, lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite reaktsioonis. Heitgaasid tänu autodele
    METSAD
    Vihmametsade vähenemise negatiivsed tagajärjed
  • Taime- ja loomaliikide vähenemine
  • Elusorganismide elupaikade hävimine
  • Suureneb erosioonioht
  • Kasvuhooneefekt
  • Loodusvara kadumine
    Metsaraie seos kasvuhooneefektiga- suureneb CO2 sisaldus atmosfääris, sest ei toimu fotosünteesi.
    Veega seotud probleemid
    Saasteallikad : tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed.
    Kirde-Eestis põhjavee taseme langus (põlevkivikaevandus), saastumine sulfaatidega
    Kagu, Lõuna-Eestis suur rauasisaldus
    Eutrofeerumine- fosfaat ja lämmastikühenditega rikastumine.
    Tagajärjed: vetikate vohamine, veeorganismide surm, O2 puudus,
    Ärahoidmine:
    Eesti veeseisundi paranemine:
  • Kvaliteetsed veepuhastussedmed
  • Põllumaj.tegevus langenud- veetarbimine vähenenud
  • Inimeste teadlikkus
  • Veemõõdikute paigaldamine
    Vee puhastamine
  • Mehhaaniline
    - setitamine
    - filtreerimine
  • Keemiline
    - osoonitakse
  • Bioloogiline
    - mudaga
    Jäätmekäitluse põhimõtted
  • Jäätmemajanduse hierarhia
  • Terviklik ja piisav jäätmekäitlusüsteem
  • Parima võimaliku tehnika rakendamine ilma liigsete kulutusteta
  • Läheduse põhimõte
  • Tootja vastutus- et poleks KK saastvad ain.
    Raskemetallid satuvad keskkonda nii: bensiinist taimedele-loomad-inimene nt lehm ja piim
    Alternatiivsete energiaallikate kasutus
    Tuul, vesi, bioenergia, energiavõsa(lepp, paju), päike
    Jääkreostuskolded Eestis
    Aktiivsest majanduslikest tegevustest kõrvalejäänud objektid
  • Ehitusplatsid
  • Väetiselaod
  • Endised mürgilaod
  • Endised militaarobjektid
    Looduskaitse ja keskkonnakaitse ühisjoon
    Proovivad säilitada looduslikku mitmekesisust
    Looduskaitse ja keskkonnakaitse erinevus
    KK peamine eesmärk on elanikkonna teadlikkuse tõstmine, aga LK on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. LK loob kaitsealasid, aga KK loob lepinguid. LK kaitsed liikide elupaiku, KK loob säästlikku ühiskonda.
    Rahvusparkide rajamise eesmärk
    Looduse kaitsmine, taastamine, uurimine , tutvustamine, maastike ja kultuuripärandite kaitse, tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine.


  • Keskkonna globaalprobleemid ja looduskaitse #1 Keskkonna globaalprobleemid ja looduskaitse #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rebekka Mäng Õppematerjali autor
    Rahvastiku kasv ja negatiivsed mõjudMiks kasvab rahvaarv?Osoonikihi hõrenemine-põhjus, tagajärg, lahendusHappesademed- põhjus, tagajärg, lahendusKasvu piiramise abinõudÕhu saastega kaasnevad probleemidKasvuhooneefekt- põhjus, tagajärg, lahendusVihmametsade vähenemise negatiivsed tagajärjedJäätmekäitluse põhimõttedVeega seotud probleemidJääkreostuskolded EestisAlternatiivsete energiaallikate kasutus RaskemetallidEutrofeerumineEesti veeseisundi paranemine:Looduskaitse ja keskkonnakaitse ühisjoonLooduskaitse ja keskkonnakaitse erinevusVee puhastamineRahvusparkide rajamise eesmärkSudu

    Sarnased õppematerjalid

    Keskkonna globaalprobleemid-ja looduskaitse kordamine
    6
    docx

    Keskkonna globaalprobleemid ja looduskaitse kordamine

    (ainevahetuses), enamik aga kahjulikud, kahjustades kesknärvisüsteemi, maksa, neeru, nahka, luid ja hambaid. 9.Seadused 9.1 Agenda 21 - säästlik majandamine 21.sajandil, säästva arengu programm, kõikide riikide tegevuskavade koostamise aluseks. 9.2 Londoni 92.aasta leping - merekaitse üldleping - keelustab jäätmete merre uputamise 9.3 Helsingi 92.aasta leping - Läänemere kaitse leping HELCON 9.4 KYOTO protokoll - Kliimamuutuste konventsioon 9.5 Rio de Janeiro leping- Keskkonna - ja Arengu konverents, 5 dokumenti 9.6 Ramsari konvetsioon- Märgalade kaitseks (Matsalu rp, Nigula lka, Soomaa rp) 9.7 Washingtoni konvetsioon e CITES- Kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike ning reguleerib nende sisse -ja väljavedu. 9.8 Berni konvetsioon- Euroopa looduskaitse leping (Eestis: pruunkaru, ilves) 10. Bioindikatsioon - keskkonnaseisundi hindamine teatud kitsa ökoloogilise amplituudiga liikide

    Bioloogia
    Bioloogia eksamiks
    15
    pdf

    Bioloogia eksamiks

    >generatiivsed ­ hulkrakse organismi sugurakkudes, päranduvad ainult sugulisel paljunemisel, mutatsioon võib hõlmata suuremaid kehapiirkondi. >somaatilised ­ keharakkudes, kanduvad järglastele vegetatiivsel paljunemisel, sugulisel mitte. Hõlmab piiratud kehaosi >mittepärilik (modifikatsiooniline) muutlikkus On keskkonnatingimustes tulenev fenotüübiliste tunnuste varieerumine. Sõltub keskkonna erinevustest, juhuslikest asjaoludest ega puuduta genotüüpi. Pärilike haiguste ravi Asendusravi ­ organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone Dieetravi ­ rakendatakse pärilike ainevahetushaiguste korral Kirurgiline ravi ­ kõrvaldatakse pärilikud väärarengud Geeniteraapia ­ organismis asendatakse defektne geen tervega VII RAKENDUSBIOLOOGIA BIOTEHNOLOOGIA

    Bioloogia
    Geograafia-kordamine eksamiks
    14
    odt

    Geograafia, kordamine eksamiks

    näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 ­ 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib

    Geograafia
    Üldgeograafia 10 kl
    30
    doc

    Üldgeograafia 10.kl

    ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt

    Geograafia
    Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks
    33
    docx

    Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

    Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Põhikooli geograafia eksamimaterjal
    30
    doc

    Põhikooli geograafia eksamimaterjal

    PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist

    Geograafia
    Geograafia riigieksami materjal
    37
    doc

    Geograafia riigieksami materjal

    reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt Mõisted: veereziim, maailmameri, rannaprotsessid, rannavall, järsk ja laugrannik, jõgede äravool, valgla, infiltratsioon; MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD 34. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; (vt materjali algusesse) 35. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; 36. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil; 37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; Säästev areng

    Geograafia
    Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
    38
    docx

    Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

    o geneetika o evolutsiooniõpetus · keemia · füüsika Keskkonnaökoloogia ­ (environmental ecology) · uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuuridele ja talitlusele · uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele · uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Keskkonnaökoloogia ja keemia ­ ökotoksikoloogia ­ mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni · Maastikuökoloogia ­ maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes · Looduskaitse Ökoloogia liigendus põhineb looduse organisatsioonitasemetel ökosfäär ökosüsteem Elukooslus populatsioon organism (isend)

    Keskkonnakaitse ja säästev areng




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun