Vee saastumine
ja selle vältimine
Laura Tumala
9b
Veekogude peamised
saasteallikad
Tööstusheitveed
Põllumajandusheitveed
Kommunaalheitveed
Atmosfääriheitveed
Saastumise tüübid
Mehaaniline
Keemiline
Bioloogiline
soojuslik
Happesademed
sademed, mille pH on võrreldes looduslike
sademetega madalam.
Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem,
mis põhjustab probleeme kaladele ja
Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi.
Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi.
Vee saastumine ja selle vältimine Vee saastumine Veereostus ehk vee saastumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogudesse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus) Saastumise tüübid Mehaaniline Keemiline Bioloogiline Soojuslik Reostusained Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid Orgaanilisi aineid ins e ktiid id , h e rb its iid id ja m itm e d te is e d ke e m ilis e d m ürg id
planeedi veevarudest on inimesele kättesaadav ja rohkem kui 1,5 miljardil inimesel s.o. peaaegu ühel viiendikul maailma elanikkonnast, puudub juurdepääs puhtale ja tervisele ohutule joogiveele. /7/ Praegu on kasutusel umbes 16 % olemasolevatest mageveevarudest./3/ Õnneks on Euroopas küllaldaselt vett, kuigi Lõuna- Euroopas, näiteks Hispaanias, on veepuudus ja põud üha sagedasemad. Euroopas ei ole põhiprobleemiks mitte veekogus, vaid selle kvaliteet. Umbes 35% Euroopa veest on pärit pinnaveest, järvedest ja jõgedest, ja 20% sellest on ohustatud saaste tõttu. Ülejäänud 65% tuleb põhjaveest- vihmaveest, mis imbub läbi pinnase ja moodustab maa-alused veehoidlad. /7/ Kraanivesi kõlbab juua peaaegu kõikjal Euroopas, kuid enne kraani jõudmist on seda töödeldud. Puhastusprotsess on kallis ja kulutab palju energiat, kuid samas on see avajalik, et eraldada võimalikud väetised, taimekaitsevahendid, mürgised
hõljuma ja satub hingamisel kopsudesse. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. Inimtegevuse ja looduslike protsesside käigus tekkivate lisandite hulk muutub ajas ja ruumis, st lisandid paiknevad ebaühtlaselt. Lisandite looduslikku fooni ületav sisaldus õhus alates teatud kontsentratsioonist avaldab inimese tervisele kahjulikku toimet. Selle kontsentratsiooni määrab saastetaseme piirväärtus (SPV). Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele olema kehtestatud lubatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Väävli ühendite eraldamine gaasidest Väävli ühendie eraldamiseks saab kasutada järgmisu protsesse, milliseid võib jagada kolme gruppi: - märgmeetodid, - poolkuivmeetodid, - kuivmeetodid.
Saasteainete emissiooni vähendamine puhastusseadmete abil („end-of-pipe“ tech.) Saasteainete emissiooni vähendamine ennetava tehnoloogiaga, alternatiivsete kütuste, suletud tootmistsüklite abil („precautionary principle“) Keskkonna seire ja seisundi hindamine (Keskkonna seire seadus, vv 1999.a.) Keskkonna remediatsioon(puhastamine) ja taastamine Erinevad lähenemisviisid: heitmete lahjendamine, -puhastamine ja saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon ( O3 ): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust.
Kui põletusprotsess kulgeb täielikult, tekivad esialgsete toksiliste ühendite asemel keskkonnale kahjutud süsihappegaas ja vesi. Kui põletatavas gaasis on aga kloori-, väävli- või lämmastikühendeid või kui põlemine ei kulge täielikult, tekib protsessi tulemusena sageli keskkonnale ohtlikumaid ühendeid kui seda olid algühendid. Heitgaase võib põletada leegiga, termiliselt või katalüütiliselt. Gaasi võib põletada lahtise leegiga, kui selle energiasisaldus on piisav ja kui põletamisel ei teki keskkonnale ohtlikke aineid. Lahtise leegiga põletatavaid heitgaase tekib näiteks nafta töötlemisel. Lakivärvitööstuse, keemiatööstuse, elektroonikatööstuse jm. heitgaase põletatakse termiliselt täiendava kütteaine juuresolekul temperatuuril 650-850oC või isegi 1200-1400oC. Termilisel põletamisel eralduvat soojust saab ära kasutada ning vajaduse korral puhastatakse ka põlemisel moodustunud suitsugaasid.
kuidas ta miskit mõjutab. Toon välja nii positiivset kui ka negatiivset. Väga tähtis teema on rahvastiku kiire kasv mis puudutab meid kõiki. Samuti ka liikide hävimine on tõsine teema mis on seotud keskkonnaga väga tugevalt. Negatiivsuse alla lähevad kõige rohkem teemad kus on juttu metsade vähenemisest, näljahädadest ja veepuudusest. Üritan leida ka positiivset nendes teemades, mida inimene saab kõige selle heaks teha. 1. RAHVASTIKU KIIRE KASV Maailma elanikkonna kiire kasv on viimase aja nähtus. Varasema ajaloo jooksul on arvukust reguleerinud kolm tähtsat tegurit - epideemiad, nälg ja sõjad. Stabiilsuse ja mõõduka juurdekasvu tagas kõrge sündimus. Laste ja parimas eas täiskasvanute surm oli üpris tavaline ja keskmine eluiga lühike. Soodsamad tingimused paljunemiseks tõi tehnoloogia areng. Vana Maailma elanikele olid kindlasti väga tähtsad
Kõik kommentaarid