Veekriis ja veereostus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

ppt

Veekriis

Veekriis ja veekogude reostumine Triin Repnau, Kadri Aller, Mari-Liis Metsanurm Vesi ja selle kulutamine ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Veekogude saasteallikad Erinevad heitveed. Nafta- põlevkivi-, paberitööstus jne. Tuumaelektri-jaamade avariidest pärit radioaktiivne aine. Tööstusest pärit jahutusvesi. Puhta vee kulu vähendamine Tööstuses vähendada otse puhtast loodusest ammutavat vett. Kasutada vett kokkuhoidlikult. Vee korduv- kasutamine. Kas läänemere seisund on halvem kui teiste merede seisund? Läänemeri: üks maailma saastatumaid

Loodus õpetus

2

doc

Veekriis ja veekogude reostumine

on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse või üleliia kõrval probleemi teiseks pooleks.Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed, näiteks tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed. Enamik heitvetest juhitakse tänapäeval looduslikesse veekogudesse. Vähemal määral juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka

Geograafia

2

doc

Loodus ei andesta vigu

Loodus ei andesta vigu Ajal, mil maailm murrab pead, mida teha lähiajal ähvardava energiakriisiga, on jäänud kahe silma vahele, et vahepeal on saabunud veekriis, mis on kujunenud kõige tõsisemaks tevishoiu- ja keskkonnaprobleemiks maailmas. Maa pinnast on ligikaudu 72% kaetud veega, kuid sellest 97% on soolane, 2% jääs, seega vaid 1% on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.

Eesti keel

7

docx

Veekriis ja veereostus

Jakob Westholmi Gümnaasium VEEKRIIS JA VEE REOSTUS Referaat Autor: Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Maailmas põhilisteks keskkonnaprobleemideks on veekriis veereostus. Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa ja see aina kahaneb, kuna rahvastik kasvab väga kiiresti ja tänu selle kasvab vee tarbimine veel kiiremini. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on väga tugevasti saastunud või liiga sügaval Maa sees või mingil muul viisil kättesaamatu. Paljud kohad on ilma joogiveeta ja seda ei viida sinna ning teistes kohtades on jälle vett väga palju ja seda

Keskkond

8

pptx

Veekriis ja veekogude reostumine ning sellega kaasnevad probleemid

Veekriis ja veekogude reostumine ning sellega kaasnevad probleemid Eestis ja globaalselt Mai Triin Puström 12.Ki klass Jüri Gümnaasium 2014 Mis on veekriis? Kogu Maal olevast veest on kõlblik vähem kui 1%. Vee tarbimise kiire kasv. Veeressurside ebaühtlane jaotus. Tõsiseim tervishoiu- ja keskkonnaprobleem. Iga aasta sureb saastatud veest tulenevatesse haigustesse 3 miljonit inimest. Aastaks 2025 kannatab veepuuduse käes 2/3 inimkonnast. Kriitilised piirkonnad: India, Hiina ja Aafrika. Vee tarbimine Eestis Kogu Maailmas Tööstus Põllumajandus Põllumajandus Tööstus Olmekasutus Kodune majapidamine Veekogude reostus

Bioloogia

2

docx

Keskkonna probleemid

Parasvöötme keskkonnaprobleemid Põhilised keskonnaprobleemid: · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Veekogude reostumine : · ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. · Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. · Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv · vesi (7%). · Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Põhilised reostajad on : · pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termi

Geograafia

12

ppt

Veepuudus

vaid tühine osa sellest mage vesi. · Kogu maailma veevarust on ainult alla 1% joogikõlbulik  Veepuudust esineb... · PõhjaAafrika riikides · LähisIda riikides · Mehhikos · Pakistanis · LõunaAafrikas · Hiinas · Indias Veepuudus piirkonniti  Põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades · Naftareostus · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud.  naftareostus reovesi Põllumajanduse heitvesi Igapäevane vesi  Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia) · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist

Geograafia

4

doc

Ülevaade globaalprobleemidest

Eralduvad gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks. Prügilale ehitada puhastus- ja prügi töötlemis seadmed. Veekriis ja veekogude reostumine Pidevalt tilkuva kraani tõttu võid nädalas raisata keskmiselt 300-1000l vett.Vett tuleb tarbida mõõdukalt. Mis on probleemi põhjusteks? * Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% * Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus,tööstus ja kodune majapidamine * Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades * Naftareostus * Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine * Veekasutus tööstusriikides on 220l vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Probleemi tagajärjed * Naftareostus põhjustab loomade hukkumist * Veekogude eutrofeerumine * Mürkained kogunevad organismidesse * Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut * Magevee puudus paljudes piirkondades.

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)