Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Haab (1)

1 HALB
Punktid

HAAB
Haab ( Populus tremula) on pajuliste sugukonda kuuluv puuliik .
Õied on ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Isasurvad on 7¼8 cm pikad, tumepunased, kuid kaetud hallide karvadega. Emasurvad on kuni 12 cm pikad, hõbehallid kattesoomuste karvade tõttu, emakasuudmed punased. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul.
Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad, läbimõõt 3…5 (10) cm pikad ja peaaegu niisama laiad , tömbilt saagja või laineliselt täkilise servaga lihtlehed. Noortel võrsetel ja vesivõsudel suuremad, munajad, teravneva tipuga ja sirge või nõrgalt südaja alusega. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased.
Vars : Noorelt on värvus rohekast hallikani, vanemalt tumehall, kaua sile, pikkade pragudega korp tekib alles kõrges eas. Noored võrsed läikivpruunid, pungad vaigused, läikivad, terava tipuga. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud.
Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud.
Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar, valmib juuni lõpul või juuli algul. Seemnete levikut hõlbustab karvatutt, seemned ise on väga väikesed, ühes grammis kuni 10000 seemet. Tuullevija.
Haab on mitmeaastane heitlehine lehtpuu , kahekojaline. Kõrgus kuni 30 (36) m, vanus harilikult kuni 100, harva 160 a. Isaspuid on emaspuudest tunduvalt rohkem.
Haab on pajuliste sugukonda kuuluv puuliik. Eesti kõrgeim lehtpuu. Harilik haab on papli perekonna ainus Eestis looduslikult kasvav puu.
Haab on kahekojaline puu, see tähendab, et ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied. Haab kasvab üksikult või väikeste saludena. Ühe salu puud on tavaliselt ühest soost,kuna on hakanud kasvama ühe ja sama algpuu juurevõrsetest.
Haab on kiire kasvuga ja väga laia levilaga. Eriti kiiresti kasvavad roheka tüvega haavad,kuna nende tüvi võtab fotosünteesist osa nagu lehedki.
Haavapuu lehed värisevad ka vaikse ilmaga, seda tänu pikale ja lapikule leherootsule. Lehe liikumine aitab puul paremini valgust püüda ja soodustab auramist lehtede kaudu.
Kiirest kasvust hoolimata ei ole metsamehed haaba eriti hinnanud,kuna ta on põdur puu ja enamus haabadest hakkab juba keskeas südamikust mädanema.Haava südamemädaniku põhjustaja on haavataelik.
Haab #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helluuuu Õppematerjali autor
Ettekanne

Sarnased õppematerjalid

Haab
14
pptx

Haab

Tuul- aitab tolmelda Biootilised tegurid Parasitism- haavtaelik tekitab südamemädanikku Herbivooria- oksad ja haavakoor on toiduks kitsedele, jänestele, hiirtele Kommensialism- haavapuu õõnes pesitsevad mitmed linnud ja pisemad imetajad Konkurents Antropogeensed tegurid Ulatuslikud metsaraied. Haaba raiutakse maha ning kasutatakse tselluloositööstuses ja rohkesti kütteks, samuti tuletikutööstuses. Haaba kasutatakse ka ilupuuks. Muld Haab on mullastiku suhtes väga nõudlik. Haab kasvab viljakatel, huumusrikastel muldadel. Peamisteks kasvukohtadeks on värsked või niisked viljakad saviliiv-ja liivsavimullad. Soostunud muldadel haab ei kasva. Fotoperiodism haavale ei mõju Populatsioonitüüp Haava populatsioonitüüp on kasvav, kuna haab annab väga rikkalikult juurevõsudest uusi taimi, eriti siis, kui vana puu maha raiuda, nii ei olegi temast võimalik metsas lahti saada. Eestis on haavikute pindala viimastel aastakümnetel suurenenud, mis on tingitud

Bioloogia
Harilik haab
9
ppt

Harilik haab

Harilik haab Kelly-Krette Kase Kivilinna Gümnaasium 10a Tutvustus Populus tremula( ladina keeles) Pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik Ainus Eestis looduslikult kasvav puu paplite perekonnast Metsa nimetatakse haavikuks Rahvapäraseid nimetusi: mädapuu, hundipuu, närvepuu Välimus Noorelt tüvi rohekas või hallikas ja vanemalt tumehall Tüvi on sirge Läbimõõt kuni 1m Kuni 40m pikkune Oksi vähe, aga tugevad ja hargnenud Lehed ümmargused või rombjad 3-5 cm harva ka 10 cm, lihtlehed Välimus Õied ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar Lehed värisevad tänu pikale ja lapikule leherootsule. Liikumine aitab valgust püüda ja soodustab taimauramist Paljunemine Seemnetega, enamasti siiski vegetatiivselt Kahekojaline puu, ühel puul on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied Kasvab üksikult või väikeste saluden

Bioloogia
Eestis kasvavaid puuliike
12
docx

Eestis kasvavaid puuliike

Käbid jäävad pärast varisemist kauaks puudele. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Poolvarjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab värskeid muldi (PIONEERLIIK). Juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Annab rikkalikult juurevõsu. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 70 aastat. 7. Kasutus: puit on kerge, pehme, hästi töödeldav. Kasutatakse vineeriks, nikerdamiseks, kütteks. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka. Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses. Harilik Haab (populus tremula) HB 1. Leviala: Euroopa, Aasia, Põhja-Aafrika. 2. Suurus: 30-36 m, tüve läbimõõt 1 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: võra lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor rohekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. 4. Lehed ja pungad: Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid.

Bioloogia
Lehtpuuvõrsete kogu
11
docx

Lehtpuuvõrsete kogu

hästi laasuv. Nooremalt kooniline, hiljem laiuv. Vahel kasvab ka Koor põõsana. Tüvekoor sile, rohekas, hiljem helehall, Koor pikirõmeline. Tüvekoor sile, hallikas, vanemas eas tekib peenerõmeline korp. Haab (Hb) Raagremmelgas (Re) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vahelduvad lihtlehed Vahelduvad lihtlehed Peaaegu ümmargused, läbimõõt kuni 7 cm, Elliptilised, teritunud tipuga, kortsus, kuni 15 cm jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel pikad, terve või lainja servaga, pealt

Metsandus
Dendroloogia konspekt-piltidega
57
pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

ja viljumiseks vajavad peaaegu täisvalgust, d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. Mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Näiteid erinevatest puuliikidest valgusnõudlikkuse järgi: Valgusnõudlikud - lehised, kask, harilik mänd ja mägimänd, torkav kuusk, haab Poolvarjutaluvad - elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, harilik toomingas Varjutaluvad - harilik kuusk, siberi nulg ja euroopa nulg, harilik jugapuu, harilik pärn, harilik pöök Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmisel: lehised -> arukask -> harilik mänd -> harilik haab -> harilik tamm -> harilik saar -> hall lepp -> sanglepp -> jalakalised -> harilik vaher -> harilik pärn -> harilik valgepöök -> harilik kuusk -> harilik pöök ->

Dendroloogia
Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö
9
docx

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö

KOOLI NIMI Õppegrupp NIMI Harilik Haab Komplekstöö Juhendajad: --- Asukoht ja aasta SISUKORD 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8

Metsandus
Puittaime liigid-tutvustus-31tk
142
pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud.

Aiandus
Puud
45
xls

Puud

Pungad munajad. Heitlehised, puud ja põõsad. Kõrgusega 1cm Paju, remmelgas Salix kuni 30m. Pungad on ühe kokkukasvanud tanuja soomusega, asetsevad vahelduvalt. Nooruses väga kiirekasvulised, võivad kasvada 30-40m, tüva läbimõõduga kuni 2m. Võra võib olla kerajas, munajas, äraspidine, Haab, pappel Populus sammasjas. Koor noortel sile, hallikasroheline, oliivroheline, kollakashall; vanadel hall, mustjashall. Juurestik hästiarenenud. Pungad vaiguta või vaigused. Igihaljad puud ja põõsad. Kasv on pidev, va külmaperioodidel. Tüve koor on väga

Dendroloogia




Kommentaarid (1)

Alliance144 profiilipilt
Alliance144: liiga lühike
15:33 22-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun