Säästev areng ja keskkonnapoliitika Mis on säästev areng? Säästev areng- sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Säästva arengu peamine idee majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Keskkonnapoliitika Keskkonnapoliitika on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel. Keskkonnapoliitika olulised valdkonnad: Ø Keskkonnakorraldus Ø looduse mitmekesisuse kaitse Ø loodusvarade kasutus Ø Jäätmekäitlus Ø veekaitse ja -kasutus jne. Keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka...
Geograafia KT 1. Mõisted: · Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest · Troposfäär-atmosfääri alumine kiht (maapinnalt 815, temp. langeb, ilmastikunähtused) · Stratosfäär-atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal (1050km, temp. tõuseb, osoon) · Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri olek, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevad füüsikalised protsessid (kujundavad õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul) · Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim · Maa kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe · Konvektsioon- on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis · Õhutsirkulatsioon-õhu liikumine · Tuul- looduslikel põhjustel liikuv õhk · Mussoon-...
Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada sotsiaalset progressi ning kõrgemat elatustaset vabamates tingimustes, tunnustades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on Inimõiguste ülddeklaratsioonis ja rahvusvahelistes inimõiguskonventsioonides välja kuulutanud ja kokku leppinud, et igaühel on õigus kõigile neis esita...
Inimõigused I loeng Mida uurida? Andmed Küsimused millele vastuseid otsida - Kas on usaldusväärseid indikaatoreid - Uni- või mitmedimensiooniline? - Kas on muutujaid mis ennustavad IÕ käitumist? - Mõju teooriale ja poliitikale Allikaid: - ÜRO - FreedonHouse; AI, HRW - US Department of State - CIRI Human Rights Data Set Õiguse tüübid - Nõudeõigus- ostjal õigus müüjalt leiba osta ja müüjal õigus ostjalt raha kätte saada – korrelatiiv - kohustus; vastand – mitte-õigus - Vabadus - korrelatiiv - mitte-õigus; vastand – kohustus - Võim - korrelatiiv - vastutus; vastand – võimetus - Immuniteedid - korrelatiiv - võimetus; vastand – vastutus Mis teeb õigusest õiguse? Definitsioonid Jones „Rights“ 1994 - Õigused kui hüved (vahel ka huvid) - Õigused kui valikud - Õigus kui valdus - Õigused j...
SEMINAR RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Situatsioon Arkaadias toimus hiljuti sõjaline riigipööre, mille tulemusena sai võimule kindral John Smith. Selleks, et oma võimu kindlustada, hakkab kindral peagi kasutama repressiivseid meetmeid eelmise režiimi pooldajate ja teiste tõenäoliselt ebalojaalsete isikute vastu. Paljud põgenevad Utoopiasse, kus organiseeruvad häälekaks opositsiooniks. Selle liikmed korraldavad Arkaadia diplomaatilise esinduse regulaarseid meeleavaldusi, mida Arkaadia peab solvavateks ja palub Utoopial ära keelata. Lisaks soovib Arkaadia, et Utoopia annaks välja mõjuka opositsiooni juhi Jane Doe, keda süüdistatakse riigireetmises. Utoopia ei ole nõus täitma kumbagi nõudmist. Lisaks on Arkaadiale pinnuks silmas Utoopia ajakirjanik Robert Jones, kes avaldab kohalikes ja rahvusvahelistes väljaannetes Arkaadiat kritiseerivaid kirjutisi. Jane Doe reisis Latoonia lippu kandva reisilaevaga Arkaadia naaberriiki Patagooniasse. John Smi...
INIMÕIGUSED Jaak Roosaare 29.jaanuar.2013 Kuidas on inimõigused täiesti erinevad teistest rahvusvahelise õiguse aladest? Inimesi kaitstakse ka nende enda elukoha eest. Riigid võisid oma kodanikega teha ükskõik mida nad tahavad oma territooriumil ja teistel riikidel polnud asja sinna sekkuda, see oli kuni ÜRO loomiseni põhimõtteliselt. See on arenenud aeglaselt ja problemaatiliselt viimastel aastatel rohkem. Nr Süürias, vahelesekkumised on seletatud ja põhjendatud, kui enesekaitset. Kahtlemata on riikidel õigus enesekaitsele, seda on peetud tugevamaks aluseks vahelesekkumiseks kui humanitaar integratsioon. (Tollene peasekretär) 1991 ÜRO aruandes kirjutas ta integratsiooni probleemides, nentis, et see ei peaks olema seotud selle probleemida ei tohi teiste riikide si...
BALTI RIIGID NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL NSV Liidus toimunud sulaperiood ehk teatav liberaliseerumine algas pärast Stalini surma 1953. aastal, kuid tavaliselt seostatakse seda siiski 1956. aastaga, mil isikukultus ning Stalini kuriteod NLKP XX kongressil ametlikult (osaliselt) hukka mõisteti. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju asumiselt, Siberist hakkasid naasma sajad tuhanded represseeritud. Päris täisõiguslikke kodanikke neist siiski ei saanud, paljud jäid julgeolekuor- ganite järelevalve alla. Hirmuatmosfäär leevenes, ent samas osutas Ungari ülestõusu mahasurumine, et impeerium on jäänud põhiliselt endiseks ning et Läänelt pole Baltimaadel abi loota. Nõukogude süsteemiga tuli kohaneda, aegamööda sai sellest mugandumine. Suurenes eestlaste-lätlaste-leedulaste valmisolek astuda komparteisse, mõnele tundus koguni, et nii on võimalik oma maa ja rahva heaks midagi kasulikku ära teha. See oli siiski alusetu lootus. Bal...
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD Liigitus Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalses allikas esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks – normid omandavad õigusjõu just tänu avaldamisele teatud vormis. Materiaalsed on allikad, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelises õiguse puhul formaalsetest allikatest rääkida ei saa, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Kuigi osa allikate puhul on kehtima hakkamiseks vajalikud teatavad formaalsed toimingud, ei tähenda see õigusallika teket, vaid konkreetsest instrumendist õiguste ja kohustuste teket. Kehtivusulatuse alusel liigitatakse rahvusvahelise õiguse allikad üldisteks allikateks e universaalseteks ja partikulaarseteks allikateks e regionaalseteks. Esimesed on tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat osa rahvusvahelise õiguse subjektidest. Partikulaarsed allikad on aga rahv...
USA VÄLISPOLIITIKA 1970.AASTATEL Majandusprobleemid: *Nafta hind tõusis 4x, vähenes ettevõtete tulu ning osad suleti. Riigile ei laekunud makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teav...
KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vasta...
RAHVUSVAHELISED SUHTED 1930. AASTATEL Uute sõjakollete kujunemine 1.sõjakolle – 1931.a. Kaug-Idas – ● Jaapan vallutas Mandžuuria ● Jaapani lahkumine Rahvasteliidust ● Vastuseks USA tunnustab NSVLiitu, et kasutada seda Jaapani positsioonide tugevnemise vastu Kaug-Idas Saksamaa sammud teel uuele sõjale ● 1933.a. hakatakse salaja arendama r elvatööstust ● 1934.a. referendum Saarimaal ● 1935.a.lahkus Rahvasteliidust ● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – W ehrmacht ● Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku r ajamist Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika) alguseks...
Yom Kippuri sõda Essee See sõda oli üheks osaks Araabia-Iisraeli konfliktist, mis kestab siiani alates Iisraeli riigi loomisest 1948a. Kuuepäevase sõja ajal 1967 Iisrael vallutas Egiptuselt Siinai poolsaare kuni Suessi kanalini ja umbes pool Süüria Golani kõrgendikust. Aastatel, mis sellele sõjale järgnesid, kindlustas Iisrael enda kohalolekut mõlemas kohas. 1971 aastal Iisrael kulutas oma Suessi kanali positsioonide kindlustamisele ca 500 miljonit dollarit (,,Bar Lev'i joon" Iisraeli kindrali Chaim Bar Lev järgi). Nii Egiptus kui Süüria - mõlemad soovisid Kuuepäevases Sõjas kaotatud maid omale tagasi saada, kuid Khartoumi Araabia tippkohtumisel otsustati ,,kolme ei" kasuks (,,ei rahu, ei tunnustamist, ei läbirääkimisi Iisraeliga"). Kui Egiptuse president G. A. Nasser 1970a suri, siis temale järgnev president Anwar Sadat otsustas, et kuuepäevases sõjas kaotatud maad tuleb Iisraelilt tagasi saada, vajaduse korral jõuga. 1971 aasta...
1.Millal tuli riigi mõiste kasutusele? Mis oli enne terminiteks, kus? Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus, mis on rahvsvahelises suhtluses suveräänne igast muust võimust. 1. Millised tunnused iseloomustavad riiki? Iseseisvus ja suveräänsus. Territooriumil elavad püsielanikud ja stabiilne valitsus. 2. Maalima regioonide asukoht kaardi. Millised riigid sinna kuuluvad? Anglo-Ameerika; Kariibi mere regioon; Ladina Ameerika; Põhjamaad; Euroopa; Vahemere maad; sahara; saharast lõuna poole jäävad riigid; lõuna-aafrika; siber; edela-aasia; sise-aasia; lõuna-aasia; ida-aasia; kagu- aasia; austraalia. 3. Maailmamajanduse, rahvamajanduse mõiste. Maailmamajandus = ühe riigi piiresse jääv majandus. Rahvamajandus = ? 4. Iseloomusta erinevaid tootmisviise (ühiskonna arengu peamised jooned) agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtu...
Kommunistlik maailmasüsteem: Idablokk: *Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud juhtimist) *Beria ei m...
20. sajandi esimene pool oli sõdade periood. Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 ja Teine maailmasõda 1939-1945. Mõlemale sõjale järgnesid tähtsad rahulepingud ning territoriaal- poliitilised ja majanduslikud probleemid, mis saatsid meid terve sajandi. Mõlema sõja põhjustajaks loetakse Saksamaad. Versailles'i lepingu Saksamaad puudutavad sätted tegid Teise maailmasõja puhkemisele karuteene. Kuigi Saksamaa jäi pärast Esimest maailmasõda iseseisvaks riigiks, demilitariseeriti Ruhri tööstuspiirkond ja määrati kõrged reparatsioonimaksud, mis alandasid nii riiki kui rahvast. See andis tõuke Saksamaa rahulolematusele ja kaudselt ka Teise maailmasõja puhkemisele. Pärast Teist maailmasõda Saksamaa okupeeriti ja jagati neljaks okupatsioonitsooniks, millest hiljem tekkisid ideoloogiliselt erinevad Saksamaa Demokraatlik Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik. Demokraatlik Lääne-Saksamaa kaasati maailmamajandusse ja see aitas Saksamaal tagasi suurriigi...
USA ja NSVL vahel toimus võidurelvastumine. 1945 võeti USAs kasutusele esimene tuumapomm.1949 katsetas NSVL tuumapommi.Tekkisid massihävitusrelvad ehk ABC relvad. Aatompomm,Bioloogiline relv,Keemiline relv.1950- ndatel aastatel hakati valmistama rakette, sõjalaevu, allveelaevu. Koguti kokku kõik tankid, kahurid ja lennukid. Euroopa seisis uue maailmasõja lävel. 1980 kuulutas USA välja tähtede sõja.1961 rajati Berliini müür.Kriisid:Korea sõda (1950-1953)Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest.Lähis-Ida kriis:ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL.Indo-Hiina kriis (1960-1973):USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietna...
Laste ja vanemate peamised õigused, kohustused ja vastutus Erinevas vanuses ja erinevast soost lastel on erinevad huvid ning vajadused. Erinevustest hoolimata on nende õigused ühesugused. Kõigil neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Kõigil lastel on ühesugused õigused. Vanematele kehtivad samuti õigused ja kohustused, mida nad peavad täitma. Lapse sündides langeb vanematele suurem koorem, sest ellu tuleb uus inimene, kelle eest nemad peavad vastutama, juhtugu mis tahes. Lapse õigused on inimõigused. Lapsele kehtivad samad õigused, mis täiskasvanutele. Kõik on võrdsed, see tähendab, et tüdruk pole kehvem, kui poiss ja vastupidi. Lapse õiguste konventsioon võeti vastu 1989. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassambleel. Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal. ÜRO lapse õiguste konventsiooni (LÕK) põhimõtteid järgib ka 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (LaKS). Igal lapsel o...
Loodusressursid konfliktide allikana NIMI Sisejuhatus Pärast külma sõja lõppu on tavalisemaks muutunud nn. ressursisõjad, millede rõhuasetus on rahvusvahelistel või siseriikliku majanduse intressidel. ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) andmetel on viimase 60 aasta relvakonfliktidest 60% olnud seotud loodusressursside kasutamisega. Sõdade ja konfliktide põhjuseks on haruldased ja väärtuslikud loodusvarad nagu näiteks teemandid ja muud vääriskivid, nafta ja gaas, väärispuit, väärismetallid ning muud väärtuslikud metallid, näiteks mobiiltelefonides kasutatav koltan. Ressursisõjad on toimunud ja toimuvad näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Nigeerias, Birmas, Afganistanis ja Kolumbias. Konfliktide lahendamine on keeruline, sest selle jätkumine on mõlemale osapoolele majanduslikult tulusam kui rahu sõlmimine. Iraagi sõda põhjus nafta? Sõda algas 2003. USA, eesotsas G. Bush ründas Iraaki. Iraagi sõja peaeesmärkideks...
Nüüdisühiskond · Nüüdisühiskonda iseloomustavad: o Tööstuslik kaubatootmine (konveierid) o Rahva osalemine ühiskonna valitsemises o Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus o Kapitalism ja demokraatia o Teenindusühiskond o "kitsenev ja paisuv" maailm · Algas Inglismaal 18. saj. lõpus · Nüüdisühiskonna aluseks loetakse: o Protestantlust (eelkõige kalvinism) o Majandusliku huvi tekkimist (time is money) o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh. Postindustriaalüh. Infoja teadusüh. Ajavahemik U~3000eKr. 19.saj I pool1950ndad 1950ndad1990 1990... Euroopas 19.saj II...
Pariisi rahukonverents seal arutati läbi rahulepingute projektid 10-20 võitjariigi ning Saksamaa Euroopa Liitlaste(Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) vahel. 10. veebruar 1947 kirjutati need alla Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume. Albaania sai jälle iseseisvaks. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Nähti ette sõjaväelised piirangud. Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman USA president W. ...
Dokument: ÜRO (Viini) konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi lepingute kohta 1. Milline dokument on ja millega tegeleb Viini Konventsioon? ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (üldkasutatav lühend CISG) on rahvusvaheline leping, mis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakaubandusest. Leping allkirjastati Viinis 11. aprillil 1980. aastal ning seetõttu viidatakse sellele mõnikord kui Viini konventsioonile, kuid on oluline seda mitte segi ajada muude Viinis alla kirjutatud lepingutega. Leping jõustus 1. jaanuaril 1988 peale 10 riigi poolt ratifitseerimist. Konventsiooni depositaariks on ÜRO peasekretär [http://et.wikipedia.org/wiki/ %C3%9CRO_konventsioon_kaupade_rahvusvahelise_ostu-m%C3%BC %C3%BCgi_lepingute_kohta]. Kõige laiemas mõttes on rahvusvaheline leping rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkule...
Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis. Carolin Hussar Tartu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 1...
ÜHISKOND RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE ÜRO Ühinenud rahvaste Organisatsioon on 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk on internatsionaalse rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga ülemaailmsete probleemide lahendamine. ÜRO-s hetkel 192 liikmesriiki, Eesti ühines 17.sept 1991 Peakorter asub New Yorgis Põhikiri jõustus 24.okt.1945 (seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana) Peasekretär on Ban Ki-moon (Lõuna-Korea) NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline liite, millele pandi alus 4.aprill 1949. aastal Põhja- Atlangi lepinguga (Washingtoni leping). NATO liikmeid on 28, Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal Eesmärgiks on tagada (eelkõige liikmesriikide) inimestele turvalisus ja vabadus. NATO soovib kriise ja probleeme lahendada diplomaatilisel teel, kui see ei õnnestu, on NATO-l olemas väed sõjaliseks sekkumisek...
Bioloogia. Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Rahvuspargid; Globaalprobleemid ja konventsioonid. Ühe liigi esindajad koos moodustavad populatsiooni.Seega on populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal, samas elupaigas. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.Kõik niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioone nimetatakse selle niidu taimekoosluseks.Ökosüsteem on looduse elus-ja eluta osa hõlmav iserguleeruv tervik.Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus.Organismide pideva suremise, aga ka pideva juurdekasvu tulemusena püsib nende hulk koosluses teatud piirides. Tekib organismide arvukuse ja vastastikuste suhete looduslik tasakaal. Elusolendite arv ja liigline koosseis on tihedalt seotud eluta loodusega,sõltudes temperatuurist, valgusest jms.Ükski taim...
Arnold Rüütel · Arnold Rüütel sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas · Rüütel on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001- 2006. Elulugu · 19461949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. · Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. · Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Elulugu · Näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. · Aastal 1969 valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kellena ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga...
Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele INIMÕIGUSED ● Sageli kasutakse inimõiguste termini kõrval ka...
R. Pääsuke [email protected] Praktikum 5. Teatme- ja faktiotsingu allikad. Sõnaraamatud 1. Tooge alltoodud sõnastike abil paar näidet lingvistilistest sõnaraamatutest. 1) NETI>sõnastikud http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/TEADUS/Filoloogia/Sonastikud/ Murdesõnastik Sünonüümisõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat Tuxaatori Baas 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Sünonüümisõnastik Antonüümisõnastik 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Kõnekäänud ja fraseologismid (KM) Eesti keele seletav sõnaraamat (EKI) Faktiinfoallikad Leidke vastused järgnevatest allikatest (NB! Kasuta kõiki allikai...
Ökoloogilised globaalprobleemid Mida rohkem me maailmalt võtame, seda suuremaks muutuvad meie võlad ja lõpuks võib tulla aeg, mil me peame oma võlad tagasi maksma, tagasi maksma ajal, mis meie elu jätkamise seisukohalt võib-olla vägagi ebameeldiv. Norbert Wiener Las Vegas KASVUHOONEEFEKT Ülle Kõpp Õhu saastamisega seotud globaalprobleemid K a s v u h o o n e e fe k t O s o o n i a u g u d H a p p e v ih m a d Maa atmosfääri koostis · 78 % gaasilist lämmastikku · 21 % hapnikku · 1 % süsihappegaasi, väärisgaase, veeauru jne. Kasvuhoonegaasid · Süsihappegaas CO2 · Veeaur H 2O · Metaan CH 4 · Dilämmastikoksiid N 2O · Osoon O3 Kasvuhooneefekt Atmosfäär Päike Kasvuhoonegaasid Maa Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid · Aurumine veekogudest · Vu...
Trumani doktriin- USA president Harry Truman seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär George Marshalli poolt pakutud kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. NATO- lääneriikide üks tähtsaim sõjaline ja poliitiline liit Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon. Berliini blokaad- 1948 NSVL takistas lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne- Berliini, lääneriigid aga korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. ÜRO- Hitleri- vastase koalitsiooni kuulunud riikide liit, mille peaeesmärgiks oli ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Külm sõda- USA ja NSVLi vaheline vastasseis, ei toimunud otsest sõjategevust. ABC- relvad- aatomi-, bioloogilised- ja keemilised r...
Keskkonnateemalised uudised 13.09-29.09.13 13.September: Riik taastab lähiaastatel 2500 hektarit loopealseid Keskkonnaministeerium kavatseb aastatel 2014-2019 taastada 2500 hektari ulatuses kinnikasvanud loopealseid, millest suurem osa asub Saare- ja Hiiumaal. Loopealse taastamiseks on tarvis harvendada sinna kasvanud puud ja eemaldada võsa. 15.September: Läänemere põhja maetud keemiarelv on mõjutanud kalade arengut Gotlandi sopis on 8 000 keemilist mürsku ja raketti, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Keemiarelva matmiskohast on avastatud mürgitatud ning veidralt arenenud kalu. 16.September: Venemaal süttis tuumaallveelaev Venemaal süttis dokis parandustöödel olev tuumaallveelaev. Ametivõimude hinnangul põlenguga ei kaasnenud radioaktiivset leket. 17.September: 400pealine piimakari vabaneb keskkonnatasust. Järgmise aast...
Iraak Küsimused 1. Nimeta Iraagi maavarad. 2. Mida tehakse Iraagi kodanike elementaarsemate vajaduste rahuldamiseks? 3. Milline tähtsus on Tigrisel ja Eufratil Iraagis? 4. Milliseid uudiseid on Iraagist tulnud seoses Araabia kevadega? 5. Millise demograafilise ülemineku etapi juures on Iraak? Üldandmed · Lähis-Ida · Pealinn: Bagdad · Pindala: 438 000 km2 · Keeled: araabia, kurdi · ÜRO, OPEC Loodusolud · Kõrb · Madalikud · Haji Ibrahim (3600 m) · Viljakas ala: Tigris ja Eufrat · Vahemereline ja troopiline kliima Loodusressursid · Põllumajanduslik maa 12% · Metsamaa 2% · Nafta · Maagaas · Fosfaadid · Väävel · ÜRO erikomisjon Majandus · Plaanimajandus · SKT: 127,2 mld $ · Nafta - 95% riigi ekspordist · Väike, mitmekesine tööstussektor · Ebapiisav põllumajanduslik tootmine · Import: toit, ravimid · Turismi elustamine · Panus: nafta, maagaas Transport · Hõre teedevõrk...
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Keskkonnakorralduse õppetool SÄÄSTEV ARENG Referaat Koostaja: Kristina Lobjakas Rühm: LKS-1 Tallinn 2009 Sissejuhatus Jätkusuutlikku arengut ehk säästvat arengut määratletakse arenguteena, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna ühendamine; keskkonna kaitsmine; kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku areng...
Keskkonnakaitse Looduskaitsest maailmas 1872 esimene rahvuspark Yellowstone USA 1972 Rooma klubi raport ,,Limits to Grow" (Kasvu piirid) järeldus maaailm ei pea vasu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad. Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. 1982 ÜRO Julgeolekunõukogu ,,Maailma Looduse Harta" 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osooni kihi kaitse konvensioon 1992 ÜRO Rio de Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents. Kliima Muutmise Koostöö Konvensioon . Biodiversiteedi konvensioon. Agenda 21. 1997 Kioto protokoll 2001 Kioto protokoll jõustus Ökoloogia Keskkond vesi,õhk, ja maa ning nende vahelised seosed olusorganismidega Keskkonnakaitse tegevus millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ... Ökoloogia õpetus looduse vastastikustest mõjudest Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus ja medi...
Berliini blokaad(1948-1949)- Külma sõja algus. Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL-ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi vi...
KÜLM SÕDA Raili Arumets 9.a Tartu Kommertsgümnaasium Tartu 2008 Külm sõda 1940-ndad 1990-ndate algus Poliitiline sõda Psühholoogiline sõda Majanduslik sõda Sõjaks valmisstumine USA ja NSV Lidu vastasseis Kapitalismi ja kommunismi vastasseis Külma sõja põhjused Lääneriikide rahulolematus NSV Liidu poliitikaga Ida-Euroopas Soov saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Püüd laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas Soov omada rohkem ja paremaid relvi oma vastastest (Võidurelvastumine) Kriisid sõja aastatel Berliini blokaad (1948-1949) Korea sõda (1950-1953) Suessi kriis (1956) Kuuba kriis (1962) Vietnami sõda (1964-1973) Võidurelvastumine (1950-1980) Pinge lõdvendus (1970-ndad) Afganistani sõda (1979-1989) Berliini blokaad 1948-1949 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid Marsha...
2 MS eeldused: poliitilised - Versailles`i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks. MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigi...
Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti?...
Tööleht Külm sõda 1940.- 60.aa 1. Miks, kelle vahel, millal algas külm sõda? 1947-1991 - USA ja NSV Liidu ning nende liitlaste sõjaline, poliitiline, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline vastasseis. Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. M...
Uimastite kasutamise ajalugu · Vana-Egiptuses Unimaguna ehk mooni piimmahl (oopium) valuvaigistamiseks, eufooria tekitamiseks · Lõuna-Ameerikas kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks, eufooria saavutamiseks · Aafrika idaosas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks, väsimuse peletamiseks · Põhja-Ameerikas ja Mehhikos peyote kaktus ja nn. maagiliste seente mahl, kasutati religioossetel kombetalitlustel · Maailma eri paigus india kanepi lehtede suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistamiseks · Euroopa kultuuris on alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohoolsed joogid meeleolumuutuse esilekutsumiseks · Looduslike ainete kasutamine oli sotsiaalse suhtlemise osa · Uimastite kasutamist kontrollisid relig. Rituaalid ja elamistavad Uimastid Eestis · Muinasajast kuni 19.sajandini samanistliku kultuuri sugemetena, ...
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Korea sõda Teise maailmasõja lõpus vabastasid NSVL ja Põhja-Korea vs. Pariisi kokkulepped: NSVLi väed Korea põhjaosa ,mis läks kommunist-likuks ja USA väed lõunaosa, kus Lõuna-Korea Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsiooni-reziim ning ta võeti NATO liikmeks. NSVL ja temast kehtestati autokraatia. Juunis 1950 tungis Nõukogude relvadega varustatud Põhja- sõltuvad Ida-Euroopa riigid rajasid Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea armee Lõuna-Koreasse. Ungari ülestõus Üliõpilased protsestisid kommunismi vastu. Nõuti demokraatia taastamist, uut valitsust, NSVL vs. Ungari N...
Avameri Avameri, mida nimetatakse ka ulgumereks, on mere või ookeani osa, mis jääb väljapoole rannikuvööndit ning kus veemasside väljakujunemises ja liikumises ei kajastu otseselt ranniku mõju. Juriidiliselt ookeani- ja merealad või mere kõik osad, mis jäävad riigi majandusvööndist, territoriaalmerest või sisevetest või saarestikuriigi saartevahelisest merest väljapoole. Avamerel rakendatakse avamerevabadust vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ja muude rahvusvahelise õiguse normide kohaselt. See loodi, sest oldi teadlikud, et maailmamere probleemid on omavahel tihedalt seotud ning neid tuleb käsitleda tervikuna ning ajendatuna soovist vastastikuse mõistmise ja koostöö vaimus lahendada kõik mereõiguse küsimused ning olles teadlikud konventsiooni ajaloolisest rollist rahu, õigluse ja progressi säilitamisel kõigi maailma rahvaste jaoks. Konventsiooniga reguleerimata küsimustes juhindutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud n...
Metsanduse arengu võimalused Maailma metsaressursi kohta on värskeim andmestik kogutud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (UN Food and Agriculture Organisation (FAO)) poolt metsaressursside hindamise protsessi (Global Forest Resources Assessment) käigus. Eestis on umbes 2,3 mln hektarit metsa, millest majandatavaid metsi on umbes 1,5 mln hektarit, mis teeb umbes 70%. Kolmandik on aga erinevate kaitsereziimidega metsad. Euroopas oleme 4. Kohal metsasuse poolest. Eesti osakaal maailma metsade aastases raiemahus on umbes 0,17 %. Metsal on omad püsiväärtused, nagu see, et mets on paljude elusolendite kodu, mets annab meile toitu, nagu marjad ja seened ning jahisaadused, metsast saame tervist kasutades sealseid vaba aja veetmise võimalusi, metsa soodes ja rabades on tagatud puhta joogivee varude säilimine. Kõike seda tuleks hoida ja säilitada tulevastele põlvedele. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärk...
1. Nimeta omavalitsusüksused Eestis. Kes neid valitsevad? (asutuste/ametiisikute nimetused, kes mida teeb) Omavalitsusüksused Eestis on vabariigi valitsus, maavalitsus ja kohalik omavalitsus. Iseseisvad omavalitsusüksused on vald ja linn. St, et neil on oma valitus esindusorgan ehk volikogu. Üks volikogu ülesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu - linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. 2. Nimeta omavalitsuste üldised ülesanded. • Korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid. • Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust. • Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist. • Organiseerib ühistransporti. • Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 3. Kust saab omavalitsus oma tulud? Mille peale kulutavad omavalitsused peamiselt oma raha? Omavalitsus saab oma tulud suuresti omavalitsuse elanikeks regis...
Pilt [1] Kõrbestumine Sahelis Hugo Treffneri Gümnaasium Julia Shashkina Tartu 2013 Kõrbestumine · kõrbete pealetung ehk aridifikatsioon · viljaka maapinna hävimise protsess · langeb mulla toitainesisaldus · suureneb erosioonitundlikkus · aladel, kus on vähe sademeid ja/või hõre taimkate · Pilt [2] Põhjused Inimtegurid: Looduslikud tegurid: 1.Metsaraie 1.Põuad 2.Liigkarjatamine 2.Globaalne soojenemine 3.Liigne 3.Paduvihmad, põlluharimine üleujutused - 4.Ehitustegevus erosioon 5.Suurenev Pilt[3] Kõrbestumise oht Pilt[4] KõrbestumineAafrikas - Sahelis · Savannide ja Sahara kõrbe piiriala · 5,400 km Atlandi ookeanist kuni Punase mereni · Pindala: 3,053,...
Kordamisküsimused- Ajalugu 1. Külmsõda. Külm sõda oli lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmsõda oli aastatel 1945- 1985. 2.Marshalli plaan. Marshalli plaan oli USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ning kommunismi pealetungi ennetamiseks. 3. Turmani doktriin. Turmani doktriin oli USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga. See oli aastal 1947. 4. Võidurelvastumine. Riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, toimus 1950-1980.aastatel. Kasutusel olid massihävitusrelvad e. suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine valmistas hulgaliselt purustusi ning inimohvreid. (tuumarelvad, keemiarelvad ja bioloogilised relvad). USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esi...
Tänapäeva maailm Maailma ühtsus ja mitmekesisus Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine Globaliseerumise olemus · Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography · Maailm on muutunud väiksemaks. · Maailm on muutunud globaalseks külaks. Globaliseerumise põhjused · Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus Rahvusvaheliste ettevõtete teke (multinatsionaalsed suurettevõtted). finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV- d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) ...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM KRIISIKOLDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS REFERAAT Koostaja: 9. klass Juhendaja: PÄRNU 2009 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................3 Iraagi sõda...........................................................................4 Afganistani sõda.................. ................................................5 Gruusia sõda.........................................................................6 Lähis-Ida konfliktid..............................................................7-8 Sudaani kriis........................................................................9 Somaalia kodusõda...............................................................10 Sri Lanka kodusõda......................................................
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodus...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Vladlen Jakovlev SOMAALIA PIRAADID Organiseeritud kuritegevuse essee Juhendaja: teaduse magister Anna Markina Tallinn 2012 Sissejuhatus Piraatlus juba vanaajal oli tõsiseks probleemiks. Maailm ja ühiskond ajaloo jooksul arenes ning sellega arenes ja muutus ka piraatlus. Tänapäeval see näeb välja natuke teistmoodi erinevalt vanaajalt ning eksisteerib üsna palju piraatluse liike. Näiteks on alles aktuaalne merepiraatlus. On eriti aktuaalne arvutipiraatlus ehk võrgupiraatlus, mis tekkis ülemaailmse Interneti levimisega. See on piraatluse liik, kus erinevalt teistest liikest, et teosta füüsilist vägivalla, kuid rikutakse intelektuaalse omandi õiguse printsiipe ja norme. Käesolev töö on pühendatud merepiraatluse ning lähemalt fokuseerib Somaalia piraatluses kui organiseeritud kuritegevuse nähtuse...
SISSEJUHATUS Okeaania asub Vaikses ookeanis ning koosneb paljudest väikestest ning madalatest osaliselt asustamata saartest, mida ähvardab kliimamuutustest tulenev meretaseme tõus. Okeaania riike võiks lugeda uuteks riikideks, sest nad on iseseisvunud alles 20. sajandi keskpaigas ja paljud neist on tänini oma kunagiste emamaade sõltlased. Kaugemas minevikus valitsesid neid aga pärismaalaste hõimud ja kunagiste hõimupealikke võim säilis tihti ka kolonistide valitsemise ajal (emamaad kogusid pärismaalastelt makse ja tooraineid, kuid hõimupealikel oli siiski ka oma rahva üle kontroll ja võim). Antud referaadis tahan anda ülevaate iseseisvate Okeaania riikide tekkest, nende ajaloost ning riigisüsteemidest. Okeaaniasse kuuluvad iseseisvad riigid valisin Eesti Entsüklopeedia 15. köite järgi vältimaks arusaamatusi (erinevad allikad annavad erineva andmeid riikide Okeaaniasse kuulumise ja iseseisvuse kohta). Selle järgi on Okeaanias asuvad su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
