Külm sõda - blokaadid ja kriisid (0)

Berliini blokaad (1948-1949)- Külma sõja algus. Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform .
NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt.
Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb).
Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks.
Kuuba kriis( 1959 -1962)- Kahe üliriigi –USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL -ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi viis NV Liit raketid saarelt välja.
Berliini müür(13. aug 1961-1989)- Lääne- Berliin eraldati Ida-Berliinist müüriga, SLV(Lääne-USA,SB,PR) ja SDV(Ida-NSVL). Takistada Ida-sakslaste põgenemist Lääne-Saksamaale. Läbis tervet Saksamaad.
Suessi kriis(1952-1956)- Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga , kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr, aga Egiptus sai Suessi kanali omanikuks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule.
Vietnami sõda(1964-1973)- : Põhjas kommunistlik DV Vietnami ja lõunas(demokraatia) USA- meelne Vietnami Vabariik. USA pidas edutut sõda NL-ga, mis lõppes lüüasaamisega. Kogu Vietnam langes kommunismi alla.
Ungari ülestõus(1956)- Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. Nõukogude ja VLO liikmesriikide väeosad surusid revolutsiooni maha ning kommunistlik režiim taastati .
NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon , 1949 a. Loodud sõjaline ja poliitilne liit. Pandi alus 4. aprillil Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Algselt oli 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele.
VLO(1955-1991)- Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon.
Marshalli plaan(Euroopa taastamise programm)- USA poolt loodud 1947 a. mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle
Trumani doktriin - abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht.
ÜRO- Ühinenud Rahvaste organisatsioon, 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on rahu ning ollakse sõja vastu. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.
Afganistani sõda(1978-1989)
Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu  pärast II maailmasõda.
Külma sõja ajal sõditi järgmiste relvadega:

• Üksteise ületrumpamine relvade tootmise
  
• Majanduse arendamises
  
• Mõjuvõimu laiendamises Euroopas ja kolmandas maailmas( Aasia ,Lõuna-Ameerika)
  
• Kultuur, propaganda jne
  

Külma sõja algus: Berliini blokaad
Külma sõja lõpp: NSV Liidu lagunemine ja Saksamaa taasühinemine