Somaalia Piraadid essee (0)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS
Avaliku õiguse instituut
Vladlen Jakovlev
SOMAALIA PIRAADID
Organiseeritud kuritegevuse essee
Juhendaja : teaduse magister Anna Markina
Tallinn 2012

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Mere piraatluse tekkest 3
2. Piraatluse tekkimine Somaalias 4
3. Rühmitiste koosseis ja varustus 5
4. Reaktsioon rahvusvahelisel tasandil 5
4.1 Eesti osalus 6
5. Arvud ja faktid 6
6. Kui palju lunaraha makstakse? 7
Kokkuvõte 8

Sissejuhatus

Piraatlus juba vanaajal oli tõsiseks probleemiks. Maailm ja ühiskond ajaloo jooksul arenes ning sellega arenes ja muutus ka piraatlus. Tänapäeval see näeb välja natuke teistmoodi erinevalt vanaajalt ning eksisteerib üsna palju piraatluse liike. Näiteks on alles aktuaalne merepiraatlus. On eriti aktuaalne arvutipiraatlus ehk võrgupiraatlus, mis tekkis ülemaailmse Interneti levimisega. See on piraatluse liik, kus erinevalt teistest liikest, et teosta füüsilist vägivalla, kuid rikutakse intelektuaalse omandi õiguse printsiipe ja norme. Käesolev töö on pühendatud merepiraatluse ning lähemalt fokuseerib Somaalia piraatluses kui organiseeritud kuritegevuse nähtuses.

1. Mere piraatluse tekkest

Täpsemat kuupäeva ja koha, millal ja kus piraatlus tekkis, on võimatu määratleda. Siiski võib kindlasti öelda, et hetkel, millal meredes alustasti liikuma kaubalaevadega, siis tekkis piraatlus. Juba tol ajal võib rääkida piraatlusest kui organiseeritud kuritegevusest. Kui vaadata piraatluse nähtust sisuliselt, siis võib leida kõik „eeldused“, et omistada selle ebaõiglase tegevusele organiseeritud kuritegevuse iseloom. Mere piraatluse tekkimise aluseks, nagu juba mainitud , oli kaubanduslaevade liikumine meredes. Täthis see, et tavaliselt need laevad ei olnud piisavald relvadega varustatud, et ennast kaitsa piraatide rünnetest. Seega said need laevad lihtsaks ohvriks.
Arvatavasti, esimesteks piraatideks oli elanikkond, kes elas mere ääres ning samal ajal kaubanduslaevade teedest lähedal. Kaubanduslaevade konstruktsiioon ei võimaldanud neile käima rannikust kaugel. Rannikul olid mitmesugused salased lahtid, kus piraadid peidusid ning remondisid oma laevu. Sellistes kohtades tekkisid mõned tänapäevased sadamad ja linnad.
Sõna „piraatlus“ (lad. pirata) tuleneb Vana Rooma sõnast peirates. Kui tõlkida, siis otsene tõlge tähendab „õnne proovima (katsuma)“. Selle sõna võeti kasutusele umbed IV-III saj. enne kriistlust. Enne vaadeldava termini kasutusele võtmist kasutati sõna leistes, mis oli tihedalt seotud selliste mõistetega nagu röövimine ja tapmine .

2. Piraatluse tekkimine Somaalias

Somaalia piraadid on üsna aktuaalne probleem tänapäeval. On võimatu lahendada probleemi, kui ei ole teatud selle probleemi tekkimise põhjus.
Somaalia on riik, mis asub Aafrika kontinendis. Faktiliselt praegu see riik ei ole praegu terviklik. See on jaotatud mõneks osadeks kodaniku sõja ning separatiistide tegevuse tulemusena. Ametlikult käsitletakse Somaaliat kui vabariiki. Ta sai sõltumatuks riigiks aastal 1960 ning sõltumatust andis talle Itaalia ja Suurbritaania. Praeguses Somaalia ametlikus territooriumis võib leida 3 riiki: Somaalia ning mittetunnustatud Puntland ja Somaliland.
Majanduslikult Somaalia on väga vaene ja mahajäänud riik. Riigi majanduse peamiseks aluseks on loomakasvatus ning piraatlus. Lisaks nõrgale majandusliku seisule, mõnedel territooriumitel üldse puudub tsentralliseeritud võim. See pärast sellistel territoorium valitsemine toimub kohalikke hõimude vanemate ning piraadiklannide poolt.
Piraatlus Somaalias alustas eriti intensiivselt arenema aastal 2004. ÜRO andemetel aasta 2011 seisuga, Somaalia ranniku lähedal oli rünnatud 91 laevu ning seda ainult aasta 2011 esimeses kvartallis. 40 laevu piraatidele õnnestus hõivata ning 15 neist ei ole veel vabastatud. Õnneks Somaalia piraadid ei sea endale eesmärgiks keegi tappa. Piraatluse tegevus Somaalias on üldjuhul korraldatud eesmärgiga lunaraha nõudmine ning võimalikult ka seda saamine. Nende soov rikastuda on ühelt küljelt arusaadav kui me käsitleme probleemi inimlikult. Riik on vaene, raha ei ole, seega toidu ei piisa. Teiselt küljelt nende tegevus on oluliselt õigusvastane ning vajab lahendamist. Kuigi suhtumine pantvangidesse muutus aastal 2011. Aastal 2010 pärast Vene federatsiooni tankeri vabastamist olid tapetud 10 Somaalia piraate. Aastal 2011 piraadid mõrvasid 4 ameerika kodanikke hõivatud jahtis. Tulemusena üks piraat avaldas, et pantvange tapetakse juhul, kui neid püüakse vabastada. Praegu (aasta 2012 seisuga) kõige aktiivseim piraatlus toimib Somaalia regiooni Puntlandi ranniku lähedal.
Seega on näha, et peamiseks aluseks, miks tekkis piraatlus Somaalia rannikult, on riigi vaesus , nõrk majanduslik olukord ning tsentraliseeritud võimu puudumine. Oleks ebaõiglane väita, et Somaalia elanikkond tervikuna on piraatluse poolt. Küll paljud on selle nähtuse vastu. Üheks põhjuseks, et riik ise ei saa piraatluseda võistelda on see, et Somaalias puudub merevägi.

3. Rühmitiste koosseis ja varustus

On teada, et piraadid on hästi organiseeritud, kuid samuti takistab nende tegevust see, et tihtipeale neil puuduvad vajalikud sõjategevuse pidamise oskused.
Üldreeglina Somaalia piraadid on mehed vanusega 20-35 aastat. Samuti peamiselt pärinevad nad Puntlandist (Somaalia provints põhja-ida rannikul). On andmed, et piraatlusega tegutsevad 5 põhilist jõugu, millised sisalduvad umbes üks tuhat relvastatud isikuid. Samuti eksisteerivad andmed,
mille kohaselt saame teada, et piraatlusega tegutsevad jägmised inimesed: 1) kohalikud kalamehed , kes hästi tunnevad merd ning merendust; 2) endised sõdurid, kes osalesid Somaalia kohalikkes sõjades ning üsna hästi tunnevad sõjapidamist; 2) eksperdid , mis oskavad hea tasemel relvastust kasutama, seal hulgas ka GPS seadmeid.
Reeglina, piraadid on relvastatud granaadiheitjatega ning automaatidega. Liikumiseks kasutavad nad vähetonniliseid laevu. Nendeks on kaaterid, kalapüüdjade jaoks mõeldud laevad ning mootoriga lootsikud.

4. Reaktsioon rahvusvahelisel tasandil

Piraatluse kõrval on oluline ühiskonna reaktsioon sellele nähtusele rahvusvahelisel tasandil. Ebastabiilne olukord ühes regioonis võib tekitada probleemi ka teistes regioonis, sest piraatlus Somaalias mõjutab teiste riikide huvesid ja vajadusi. Ülemaailmse ühiskonna eluliselt olulised huvid seisnevad mere kasutamises rahvusvahelise koostöö areenina majanduslikes, teaduslikes ning ka teistes harudes. Piraatlus toob kaasa suured materiaalsed kahjud ning halvasti mõjutab vaba ja turvalise laevaliikluse printsiibi. Samuti kaupade vedamise hind läheb kallimaks ning hinna oluliselt mõjutab piraatluse oht. Need alused on ülemaailmse ühiskonna jaoks tähtsad ning millele tuginevad riigid võisteldes ja sekkudes piraatlusesse preventiivse eesmärgiga.
Piraatluse kasvule Somaalia regioonis kaasnes rahvusvaheline reaktsioon. Reaktsioon on suunatud kõigepealt laevade turvalisuse tagamisele. Niimoodi , 7 oktoobris aastal 2008 ÜRO Julgeoleku Nõukogu võttis resolutsiooni 1838, mille kohaselt riikidele on lubatud mereväe ning õhuväe kasutamine eesmärgiga võidelda Somaalia piraatide vastu. Selle resolutsiooni alusel aastal 2008 Somaalia rannikule tulid NATO laevad patrullerima sisemerd ning võimalusel takistama piraatluse esinemist .
Järgmine oluline samm, mis on tehtud piraatluse kõrvaldamiseks Somaalias puudutab Euroopa Liidu. Aastal 2008 8 detsembris algus Euroopa Liidu poolt algatatud operatsioon „ Atlanta “ nime all. Kokkuleppe operatsiooni algatamisest oli allkirjastatud Euroopa Liidu liikmesriikide kaitseorganite poolt Brüssellis. Operatsiooni käigus liikmesriikide laevad lähevad Somaaliasse patrulleerima territooriumi, mis on ohu all eesmärgiga tagama laevade liikluse turvalisust. Operatsiooni osalistel on pädevus jõu kasutamiseks, kahtlustatavate vahistamiseks ning saatmiseks neid kolmandate riikidesse juhul, kui seda loetakse vajalikuks meetmeks laevaliikluse turvalisuse tagamiseks. Oluline on märgata, et pärast operatsiooni algust seni ajani, rünned laevade vastu muutusid kolm korda vähem.

4.1 Eesti osalus

Aastal 2011 Eesti seas diplomaatilised suhted Somaaliaga. Kokkuleppe oli saavutatud Stambuulis. Sõlmitud Urmas Paetiga Eesti poolt ning Somaalia peaministri asetäitjaga teiselt poolt. Selleks, et Eesti osaleks operatsioonil ning aitaks piraatluse taset vähendada oli vaja Somaalia Valitsuse nõusolek. Seda meie riik sai kätte.
Aasta 2011 lõpus Eesti alustas osalemist operatsioonis . Vaadeldava riigi ülesanne on aidata ÜRO laevadele ületada ohutsooni. ÜRO laevad toovad Somaaliasse ning teistesse vajavate riikidesse toidukaubasid. Püstitatud ülesanne Eesti sõdurid täidavad koos saklastega saksa fregaati peal. Praeguseks hetkeks on teada, et Eesti teenijad ei ole kasutanud relvastatud jõu ning Somaaliasse saadetud rühm tuli edukalt tagasi Eestisse. Kuid varsti Eesti kavatseb uuesti saata missioonile oma sõdureid.

5. Arvud ja faktid

Käesolev peatükk käsitleb piraatlust Somaalias huvitavate arvude näitel:
1) Seisuga 16. Veebruar piraatide vangisolekus on 222 inimest ning 15 laevu;
2) Pantvangid vedavad vangisolekus keskmiselt 9 kuud;
3) Maksiimaalne lunaraha suurus oli makstud aastal 2010 15 miljoni dollarit ulatuses;
4) Keskmine lunaraha summa inimeste vabastamiseks on 4,85 miljoni dollarit;
5) Piraatlus Somaalias maksab maailmale 7 miljardi dollarid igaastaselt;
6) 40% saadud tulust läheb Somaalia majandusesse altkäemaksusse ning uute töökohtade loomise näol;
7) Hõivatud laevade arvu kasvu dünaamika: 2007 (26 laevu), 2008 (111 laevu), 2009 ja 2010 (400 laevu);
8) Palgatõlkija honorar ehk tasu on umbes 500 tuhat dollarit;
9) Loetakse, et ainult 20% rünnetest on ametlikus statistikas peegeldunud.

6. Kui palju lunaraha makstakse?

Käesolevas peatükkis esitan andmed makstud lunaraha kohta, et lugejal tekiks arusaam, kui suured nõued esitavad Somaalia piraadid. Mõned näited:
1) Naftatankri MV Sirius star vabastati 15 000 000 miljoni dollari eest. Laeva peal oli nafta , mille hind oli 100 000 000 miljoni dollarit. Laeva peal oli 25 töötajaid.
2) Kemikaalide tanker MT Stolt Valor, mille peal oli 22 inimest, vabastati pärast 62 päeva vahistamist 2 500 000 miljoni dollari eest.
3) Teine kemikaalide tankri MV Bunga Melati 5 nime all, mille peal oli 41 inimest, vabastati pärast 33 päeva vahistamist 2 000 000 miljoni dollari eest.
4) Õlitankri MV Bunga Melati Dua, mille peal oli 39 inimest, vabastati 41 päeva hiljem samuti 2 000 000 miljoni dollari eest.
5) 46 olnud vahi all puksiir MV Svitzer Korsakov , mille meeskond oli 6 inimest, vabastati 700 000 tuhat dollari eest.
6) Kaubalaev MV Lehmann Timber, mille laeva meeskond oli 15 inimest, vedas vahi all 41 päeva ning teda vabastati 750 000 dollari eest.
Ülevaltoodud andmetest võib näha, kui suured nõuded esitavad piraadid, et laev ja selle meeskond oleks vabastatud. Siin on oluline see, et nõuded esitatakse mitte mingil juhul vahistatud inimeste pereliikmetele, vaid laevafirmadele või mõnikord laevade kindlustust teostatavale firmadele.

Kokkuvõte

Somaalia näidel on näha, et tänapäevane merepiraatlus on jäänud suureks probleemiks, mis vajab lahendamist. Minu isiklik arvamus on see, et ülemaailmne ühiskond ei ole võimaline piraatluse lõplikult kõrvaldada, kuid siiski võib mõjutada seda oluliselt. Samuti arvan, et see, mis toimub Somaalias on lihtsalt Somaalia enda viga: riigis ei ole kõik korras ning riik peab suur teed läbima probleemide kõrvaldamiseks. Kindlasti, selline tegevus nagu merepiraatlus ei tohiks enam 21. Sajandil lubada. Somaalias toimuvaid operatsioone peatuma mitte mingil juhul ei tohi. Statistika näitab piraatluse vähendamist vaadeldavas regioonis ning seda kõigepealt tänu rahvusvahelistele missioonidele, kuid see siiski jääb üheks kõige ohtlikumaks tsooniks laevade liikluse osas.