1237- Liivi Ordu rajamine Mõõgavendade ordu riismetest 1238- Stensby leping, millega Taani sai tagasi Tallinna, Viru- ja Harjumaa 1242- Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt 23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus 1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni. 1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile.
Parma Margarete lubas ülestõusu lõpetamiseks lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia ülestõusnutele. 1567 saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse hertsog Alba. Ning kehtestas terrorireziimi, saades ka asevalitsejaks. Rahutuste mahasurumiseks loodirahutuste nõukogu, mille otsusega hukati massiliselt inimesi. Vastuseks terrorile kujunes välja partisanivõitlus maal ja merel. Iseseisvuse võitluse juhiks oli Oranje Willem. 1572.aastal puhkes uus Hispaania vastane ülestõus. Oranje Willem kuulutati ülemjuhatajaks ja täitev-võimu peaks. 1573 kutsuti Alba hertsog Madalamaadest ära. 1576.aastal Genti generaalstaadid võtsid võimu enda kätte. Iseseisvusesõja ajal kujunesid välja usulised erinevused Põhja ja Lõuna provintside vahel. Põhjas võitis kalvinism, lõunas jäi alles katoliiklus. 1579 sõlmiti Lõuna provintside vahel Arrasi unioon, mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku kuningaga. Vastuseks sellele sõlmisid Põhja provintsid Utrechti
AJALUGU- KESKAEG(pt. 8-12) 1. Eesti ala valitsemine ja pärast Jüriööd Jüriöö ülestõus -> talupoegade põgenemine (Venemaale, Soome, Rootsi) -> kokkulepped mõisnike vahel Talupojad said koormiseid juurde, teotöö, kümnise maks (110-> 14 mõisnikele), raha rent, teotöö. Mõisinike kontrolli kasv -> feodaal maale elama -> mõisate ehitamine Eliidi häving Karistused -> Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Saaremaa 2. Jüriöö ülestõus ja selle tagajärjed Taani müüs oma valdused ära. Kui ennem oli maaisandaid neli siis nüüd kolm- saare- lääne piiskop, tartu piiskop, liivi-ordu meister) 3. Linnade teke ja valitsemine Keskaegsed linnad- Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide Olid mõisad, kaubateed ja kaubateede ristumiskohta tulid sulased, kes ootasid kaupmehi, et kaupa müüa. Kuna kaupmeestel oli ka asju vaja, kes ehitasid sinna maja.
1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL...
kodanikud. Tsiviilisikud pidid ka kannatama, pommitati tsiviilobjekte. Uus kord- sakslaste poolt alistatud riikides pandi alaväärtuslike rahvaste (juudud, slaavlased) kallal toime rahvastiku osaline hävitamine. Juutide kallal toimepandud vägivald kannab nime holokaust. Vastupanuliikumine-osutasid sakslaste vallutatud aladel elavad rahvad. Vormideks olid propaganda, diversioonid, relvavõitlus ja ka ülestõusud(Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus) Stalingradi lahing- (nov 1942-veebr 1943) Teherani konverents (28.nov-1.dets 1943)- osapooled:NL(Stalin), USA(Roosevelt) ja SB(Churchill). Otsused: Stalinile anti vabad käed Eesri, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks; lepiti kokku edasises sõjapidamises; Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist;NL alustas Euroopas sõjapidamist Jaapani vastu.
Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel, sama, mis adramaa umbes. Ühe inimese poolt niidetav maa-ala. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Selle kohta on olemas oma kroonika Liivimaa noorem riimkroonika. Autoriks on Liiv ordu üks vaimulik, Bartheolomeus Hoeneke. Kirja on pandud alamsaksa keeles. Kirja on pandud värssides. Kroonika pole originaalis säilinud. Säilinud ümberjutustustena hilisemates kroonikates ning sarnaselt kahele varasemale, on seda võimalik ka eesti keeles lugeda. Jüriöö ülestõus sai alguse 1343. aastal. Erinevate jõudude kaalutlused: · Taani juba enne Jüriöö ülestõusu puhkemist oli Taani huvitatud Põhja-Eesti müügist. Ühelt poolt seetõttu, et kaubandus, mis läbi P-Eesti toimus, ei toonud enam nii palju sisse, kuna Idakaubanduses hakkas domineerima Hansa liit. Ta ei saanud seda tulu, mida lootis saada. Teiselt poolt olid siinsed vasallid liialt iseseisvad. Kun oli kaugel, asehalduritel polnud nii palju võimsust.
Kaitseehitiste rajamine. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid turuplatsi ja kiriku ümber, kus nad olid kindlalt kaitstud. XIII kerkis Tallinna ümber paekivist müür. Eesti esimene kivilinnus Otepääö 1224. aastal kastell-linnus. Suurima osa Eesti arhitektuurist ja raidkivikunstist moodustab sakraalarhidektuur. XIII kirikutes kajastub romaani (gooti) ehitusstiil. XIV alguseks kõrgkootika. Ehituskunsti teostena keskisid toomkirikud ja linnakirikud. Jüriöö ülestõus 1343 1345 Poliitiline eellugu. 1340-ndate alguseks oli poliitiline olukord Harju-Virus muutunud vägagi keeruliseks.Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäised vasalle. Ülestõusu algus. Jüripäev 23.aprillil, valiti ülestõusu alguseks. Ülestõusu alustati öösel, mil tapeti vaenlased une pealt. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid; kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati Padise klooster, põletati 28 munka
Küüditati.GULAG-vangilaagrite võrgustik, seda vajas Stalin NSVL käigushoidmiseks. Peamised ressursid suunati sõjatööstusesse.elatustase madal, esmatarbekaupu nappis. Võideldi läänestumise vastu:likvideeriti teadusharud. Isikukultusel seninägematu tähtsus.Võimutäius kuulus Stalinile. 5märts 1945 suri Stalin. Võim läks julgeolekujuhi lavrenti Beria kätte. Seejärel võim nikita hruštšov. 8.Moskva poliitika ja kriisid: ülestõus Berliinis 1953, Ungari ülestõus. BERLIINI ÜLESTÕUS: 1953.a rahulolematus viletsate elutingimuste üle lopes avaliku vastuhakkuga(massistreigid). Streiki alustasid ehitustöölised.Lääneriigid üöehindasid Nsvl ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. Kommunistlik võim surus ülestõusu maha. Kuulutati välja sõjaseisukord, meeleavaldused ajati juga laiali.Rahulolematus jäi siiski õhku.
Referaat Kriisid sotsialismileeris Ungari ülestõus: (1956) · 1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurireziim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. · 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I
Keskused: Riia, Gotland e. Ojamaa. Tähtsamad lahingud: Ugandi-1208 , Madisepäeva- 1217 , Ümera 1210 ^, Tartu-1224 , Saaremaa-1227 , Tallinna all-1219 ) Isikud: Piiskop Albert ristisõdijate juht + mõni lahing. Lembitu Sakala vanem, 1217. langes. Kaupo liivlaste juht, 1217 langes. Valdemar II taanlaste juht, 1219 vallutas tallinna. Lüüasaamispõhjused: Teistel sõjaline ülekaal, oma riik puudus, maakonnad ei võidelnud ühiselt, vähene abi. 4) Jüriöö ülestõus aeg: 23.aprill.1343-1345. Põhjused: Taani vasallid kartsid vabaduse piiramist + võideldi raskete koormiste vastu. Juhid: 4 kuningat, Vesse. Lahingud: Padise kloostri vallutamine. A tglt lahingud Sõjamäe ja Kanavere. Ülestõus Saaremaal. Talupojad kaotasid. Tagajärjed: talupojad pidid ehitama Maasilinna kindluse. Koormised tõsteti raskemateks. 5) Talurahva sotsiaalne liigendus: adratalupojad võimekust mõõdeti adramaades,
Douglas MacArthur · Inchoni dessant. Teadus ja tehnika · November 1950 Hiina sekkumine. · Sõjandus. · 1951-1953. Raketitehnoloogia Tuumafüüsika Korea demilitariseeritud tsoon Aeronautika · 38. paralleel. · Ligi 250 km pikk. Arvutitehnoloogia Berliini ülestõus · Geneetika. · Võimuvõitlus Nõukogude Liidus. Uued ideed ja uus suhtumine · Juuni 1953 ehitustööliste streik. · Ekstentsialism. · Lääneriikide jõuetus. Jean-Paul Sartre · Tankide kasutamine meeleavaldajate Albert Camus vastu. Samuel Beckett
kodusõjaga. Veristele jõudemostratsioonidele vaatamata ei olnud 1920. Aastatel kommunistide võim sugugi kindel. Nad suutsid küll kodusõjas vastastest jagu saada, kuid rahulolematus senise poliitika suhtes kasvas. Eriti rahulolematud olid talupojad, keda laostas toiduainete andmise kohustus ja nad alustasid korduvalt mässu. Kuna mitmed talupojad kuulusid ka Punaarmeesse puhkes 1921. aastal kommunistidevastane ülestõus. Ülestõus suudeti suurte kaotustega maha suruda, kuid sellega rahulolematused ei lõppenud. 1921.aastal muudeti majanduspoliitikat. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg ülejäänud toodangu turule viia. Majandus stabiliseerimisel mängis rolli rahareform. Ennistati kauplemisvabadus ja eraettevõtetele anti luba tegutseda. Enamik majandusest jäi siiski riigi kontrolli alla. Kujunes välja omapärane segamajandus
Ladina-Ameerika 19.sajandil ja 20.sajandi algul. Haiti vabanemine Iseseisvumine Ladina-Ameerikas sai alguse Haiti saarel 1791. aastal, kus toimus Francois Dominique Toussaint L'Ouverture juhtimisel neegerorjade ülestõus. Uue ülestõusuga aeti prantslased minema ja 1804. aastal kuulutati välja Haiti iseseisev riik, mis oli esimene sõltumatu riik Ladina-Ameerikas. Ladina-Ameerika Iseseisvussõja põhjused Ladina-Ameerika Iseseisvussõja puhkemist soodustasid mitmed asjaolud: asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse piiramine suur maksukoorem vastuseis inkvisitsioonile Francois Dominique Toussaint L ´Ouverture Ülestõusnute armeed juhtinud endine ori, kes oli astunud
......................................................12 1918...........................................................................................................................................13 1919...........................................................................................................................................14 1919/1920..................................................................................................................................15 Jüriöö ülestõus..........................................................................................................................16 Ülestõusu algus................................................................................................................17 Võitluste laienemine ja Paide läbirääkimised................................................................18 Võitlused ordu vastu ja Võitlused ordu vastu...............................................................19
kommunistliku Hiina sekkumise. 1950. a nov tungisid suured Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. ÜRO üksused sunniti taanduma, kuid 1951. jaanuar panid liitlasväed hiinlaste edasitungi seisma. Rinne püsis 2 aastat Põhja- ja Lõuna-Korea eristaval 38. laiuskraadil. 1953. a sõlmiti vaherahu, mis kestab tänaseni, jagades Korea 2-ks riigiks(erinevad üksteisest väga). Korea sõjas suurimaks kaotajaks oli NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas vähenes. Berliini ülestõus 1953. aastal: NSV Liidus puhkenud võimuvõitlus ning segadused tekitasid sakslastel lootuse võõra võimu alt vabaneda. 1953. a algas avalik vastuhakk. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid polnud ikestatud rahvaste abistamiseks valmis ning polnud mingit plaani, kuidas antud olukorras toimida ning ülestõusnuid aidata. Lääneriigid
haarati ka Berliini lääneosa. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne- Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. 7. Miks puhkesid Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides kriisid? Osata nimetada Ungari ülestõusu 1956 ja Tšehhoslovakkia ülestõus ehk Praha kevadet 1968. Kuidas kriisid lõppesid? Täpsemalt tuleb teada Berliini kriisi 1961: müüri ehitamise põhjused, müüri likvideerimine. Kriiside põhjused:1) Ei soovitud sõltuda Moskvast 2)Puudusid demokraatlikud vabadused 3)Elatustase oli madalam kui lääneriikides 4)Teisiti mõtlejaid kiusati Ungari ülestõus 1956- NSVL sõjavägi surus maha Ukraina ülestõusu Tšehhoslovakkia ülestõus e. Praha kevad 1968- Suruti VLO vägede poot maha
95 teesi 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Wartburgi lossis: Ristimine armulaua sakramendist piidab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade nunnade lahkumisõigus Preestrite abiellumisõigus Piibel saksa keeles(uus testament, piibel) Ordude -loostrite eitus Pühakute kultuse vastu Pildirüüste- Lõhuti kunstiväärtusi kirikutes Anabaptistid(taasristijad)- ristide alles täiskasvanuid Thomas Müntzer-Talurahva ülestõus, Jumalariik maa peal (Ph. Melanchthon- Augsburgi usutunnistus Emakeeelne jumalateenistus Kaks sakramenti Lihtne kirik Kiriku allutamine ilmalikule võimule) 1555- Augsburgi usurahu: “Kelle maa, selle usk” (Valitseja sai määrata usu) Reformatsioon Šveitsis – Zwingl Palgasõdurite ja sõja vastu Katoliku kiriku kritiseerimine Calvin –Ristiusu õpetus,Kalvinism Predestinatsioon -kõik on jumala poolt juba ette määratud Pr- hugenotid
laastati Ugandi, Järva ja Viru maakonnad. Vene vägede vallutused 1558: Mais vallutati Narva(Liivimaa orduriik andis end Poola kaitse alla, Valiti uus ordumeister G.Kettler). Juulis vallutati Tartu(tartu piiskopiriik lakkas eksisteerimast). Saare-Lääne piiskopkond läks 1559 Taanile. Taani sai kuramaa piiskopkonna. 1560 härgmäe lahing ordu ja vene vägede vahel, mille ordu kaotas. Augusti vallutasid venelased Viljandi. Algas eesti talupoegade ülestõus. Liivi sõja lõpp: Poola ja Rootsi eesmärk oli saada tagasi valdused venemaa käest. Poola(S.Batoryga) tungis tartu ja sealt edasi venemaale. Rootsi eesotsas Gardie'ga tungis lääne, harju ja virumaale, vallutati haapsalu, rakvere, paide, narva. Narvast liiguti edasi Venemaale, vallutati ingerimaa kuni laadoga järveni välja. Eesti pärast liivi sõda: Lõuna-eesti ja läti alad läksid poolale.Põhja- eesti rootsile. Saaremaa taanile. Sõjad algasid et naabrite arvelt oma valdusi laiendada
Mindi üle partisanisõjale. Inglased rajasid koonduslaagrid ja Buurid pidid sõlmima rahulepingu ning nende vabariik läks Briti impeeriumi koosseisu. 2)Bokserite ülestõus-Hiina keiserriigist oli saanud 20. Sajandiks poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid tegutsesid omaette. See kutsus esile Bokserite ülestõusu. Hävitati kõike, mis oli lääne tsivilisatsiooniga seotud. Et ülestõusu maha suruda, saadeti teele eurooplastest koosnev abivägi ning ülestõus suruti maha. 3)Vene-Jaapani sõda-Venemaa tahtis jätkata agressiivset välispoliitikat. See viis kokkupõrkeni Jaapaniga, kes tahtis Aasias suurvõimu positsiooni. Venemaa sai lüüa. (1904-1905) 4)1905. Aasta revolutsioon Venemaal ja Eestis-Algas nn. Verise pühapäevaga, kus võimud lasid Peterburis töölisrongkäigule tule avada. Järgnesid rahutused ning moodustusid erakonnad. Armeed jäid tsaarivõimule ustavaks. Talupoegade eluolu
Ent eestlastele ei olnud ristiusk meeltmööda ja nii asuti oma iseseisvust ja usku mõõgaga kaitsma. Kahjuks ei olnud kehvasti varustatud ja keskvõimuta eestlastest elukutselistele sõduritele, kes end ristilipu alla koondasid, vastast ja peale rohket verevalamist alistus kristlastele ka viimane eestlaste kants- Valjala linnus. Aasta oli siis 1227. Ent siiski ei kustunud eestlaste mälestus vabadusest. Aastal 1343. tehti viimane meeleheitlik katse taastada õnnis iseolemine- Jüriöö ülestõus. Edukalt alanud ettevõtmine kulmineerus petlike läbirääkimistega Paide linnuses. Ülestõus suruti lõplikult maha aastal 1345. Viimasena alistusid saarlased. Maale tuli rahu. Rahu sai otsa aastal 1558, kui Ivan IV Julm saatis oma väed vallutama Liivimaad. Oma strateegilise asukoha tõttu tõmbas Eestimaa sõtta ka teisi riike ja sõja lõppedes jaotati Eesti-ja Liivimaa Rootsi, Poola ja Taani vahel. Viimased kaks loobusid oma aladest hiljem ja kogu Eesti langes Rootsi võimu alla
Balthasar Russow- Hans Susi-Katsed piibli- ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln. linnakooli õpilane Hans Susi) Bernt Notke - oli saksa maalikuntsnik ja skulptor Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik 1227-1558- 1238- Konflikt Liivi ordu ja Taani vahel, mida reguleeris Stensby leping 1248-Eesti linnad said selle naabermaade eeskujul (nt. Tallinnal oli Taani kuningalt saadud Lübecki linnaõigus 1248) 1343 23.apr.Jüriöö ülestõus 1345-saaremaa ülestõus 1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Harju- ja Virumaa 1404- linnavalitsuse hoone (Tln.-s 1404 gootikas + raeapteek 1422) 1421- Maapäeva teke 1492- lasi Ivan III vastu Narva ordulinnust rajada Ivangorodi 1502 1517- algatajaks Martin Luther 1517 Saksamaal - inimene saab õndsaks vaid usu läbi ja usutõe allikaks on Piibel 1523- said populaarseks jutlustajad oma uuendusideedega, kelle tegevust kergendas ühtsuse puudumine piiskoppide ja ordu vahel(Vana liivimaa)
Aasta: 1948-49 Põhjus: Berliini blokaadi ajendiks sai USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonides läbi viidud rahareform. Tulemus: *blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist; *NSV liit saavutas olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. 2. Kriis: Praha kevad Aasta: 1968 Põhjus: Dubcek tahtis inimnäolist sotsialismi Tulemus: Brežnevi doktriin, Dubcek vangistati 3. Kriis: Ungari ülestõus Aasta: 1956 Põhjus: Meeleavaldus Budapestis, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks NSVL mõju vastu Tulemus: Nõukogude Liit kukutas Ungari valitsuse, ülestõus kukkus läbi Kuuba kriis: Milles seisnes kriisi olemus? Kennedy võimuletulek Kuubal, NSV viib Kuubale oma raketid, mis ta suunab Washingtoni peale. Kuidas kriis lahendati? Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Vastuseks lõpetas USA Kuuba blokeerimise Miks põgenesid inimesed massiliselt Ida-Saksamaalt
alla. India Kuulus Briti impeeriumisse, viidi läbi euroopalikud ümberkorraldused. Traditsiooniliste majandamise ja ühiseluvormide lagunemine ning proletaarlaste teke tõi kaasa stiihilise rahulolematuse ja vastupanu. 1896 loodi India Rahvuskongress, mis hakkas taotlema. Otsustusõigust siseküsimustes. Hiina Koloniaalne euroopastumine. Traditsiooniliste majandus ja ühiskonna elu vormide lagunemine. Euroopalike ühiskonna struktuuride tekkimine. 1900 Yhetuani ülestõus, mis oli suunatud mandsude ja välismaalaste vastu. Ülestõus suruti maha välisjõudude abiga.. Hiina jagatakse mõjusfäärideks. 1911 nn Xinhai revolutsiooniga kukutatakse keiser Pu Yi. 1912 kuulutati välja Hiina Vabariik. Algas sisesõdade periood. Guomindang ehk rahvuslik rahva partei. Aafrika maad Euroopa riikide kolooniad (va Etioopia ja Libeeria). Vaenutsevad hõimud. Lõhuti aafriklaste traditsiooniline elulaad ning ühiskonna suhete süsteem. Ülestõusud 1904-1906 Saksa Edela
Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Vietnami sõda(1964-1973)- : Põhjas kommunistlik DV Vietnami ja lõunas(demokraatia) USA- meelne Vietnami Vabariik. USA pidas edutut sõda NL-ga, mis lõppes lüüasaamisega. Kogu Vietnam langes kommunismi alla. Ungari ülestõus(1956)- Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. Nõukogude ja VLO liikmesriikide väeosad surusid revolutsiooni maha ning kommunistlik reziim taastati. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949 a. Loodud sõjaline ja poliitilne liit. Pandi alus 4. aprillil Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Algselt oli 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. VLO(1955-1991)- Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon.
Ajaloo 1. KT (10 kl.) 1.Aastaajad: 1208-Ristisõdijate retked jõudsid eesti pinnale. 1210-Ümera lahing 1217 Kevad- Ugalased ja sakslased korraldasid sõjakäigu venemaale (Otepää edukas piiramine) 1217 Sügis- Madisepäeva lahing (eestlaste allajäämine) 1219-taani ja Saksa omavaheline sõda. 1224-Tartu langemine 1227-Saarema lahing ( Saaremaa alistus ja lasi ennast ristida) 1343-1345- Jüriöö ülestõus .(pöide ordulinnuse piiramine) 1421-Esimene Liivimaa maapäev. 1523-Reformatsioon jõudis eestisse. 1535-esimene eestikeelne raamat Wanradti ja Koelli katekismus. 2.Piiskop Albert Üksküla Piiskop. Tema eesmärk oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks Piiskop. Pühendus täielikult Neitsi Maarjale. 1201-alustas Riia linna ehitamist. Püüdis luua sõjameeste-vasallide kihti. 3.Lembitu- Sakala vanem. Hakkas vägesid koondama Riia linna ründamiseks. Lahing toimus 1217
· Teemad: - rahvuslik ärkamisaeg - väljaränne · Proosapalad: - ,,Enne ukse lukustamist" - ,,Tammisto küla veskitondid" - ,,Loigu perenaine" Eduard Bornhöhe (1862-1923) · Päris nimi Eduard Brunberg · Esik jutt ,,Röövel ja mõisnik" (15 aastaselt) · On kirjutatud ajaloolist proosat (romantiline, seikluslik) · Võttis eeskuju Walter Scottilt · Raamatud: - ,,Tasuja" - 1343. a. Jüriöö ülestõus - ,,Villu võitlused" - Jüriöö ülestõus - ,,Vürst Gabriel" - Liivi sõda · Jutustused: - ,,Tallinna narrid ja narrikesed" - Naeruvääristatakse inimeste pahesid (,,Kuulsuste narrid") · Reisikirjad: - ,,Volgal" · On tegelenud tõlkimisega: ,,Don Quijote" KÜSIMUSED: 1. Liivimaa kroonika (kes, millal, mida sisaldas) - Ajalugu, misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juurde kuni Saaremaa allaheitmiseni. 2
Retsensioon Käisin kolmel erineval kunstinäitusel. Esimesena Raul meele näitusel “Dialoogid Lõpmatusega”, kus eksponaadid jäid meelde enda originaalsuse ning sõnapuslede poolest. Teisena näitusel “Surm ja Ilu”, mis oli tervenisti gooti stiilis ning oli meeldejääv enda õõvastava ning ilusa koosluse pärast. Kolmandana külastasin Kadriosu lossi näitust, mis oli Madalmaade maalikunsti teemaline. Maalid olid pigem suuremõõtmelised ning lähemal uurimisel ka tähelepanuväärselt detailirohked nagu tol ajal kombeks oli. Kõige rohkem oli mulle meeltmööda näitus “Surm ja Ilu”. Klassikalisele ilumõistele heidetakse ette idealiseerivat käsitlust – leitakse, et “ilu” on tänapäevase tegelikkusega toimetulemiseks liiga piiratud mõiste. “Ilusa” asemel on kasutusel mõiste “huvitav”, mis võimaldab näha ilu ka ebatavalises ja inetus. Inimesed igatsevad põnevust enam kui ilu – selle põhjust nähakse kaamera valimatu...
Adramaa põllumaa mõõtühik. 1 adraga ülesharitav maa. Adramaa suurus võis olla 6-9 hektarit. Diötsees piiskopkond Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel. Sama nagu adramaa. See hein, mis seal alal kasvab, on võimalik ära hooldad 1 in poolt. 2 Jüriöö ülestõus Infot saadakse Liivimaa nooremast riimkroonikast, mille autoriks on Liivimaa ordus tegev olnud B. Hoenke. Kirja on see pandud Alam-Saksa keeles. See pandi kirja värssides. See kroonika pole originaalis säilinud. See on säilinud ümberjutustustes hilisemates kroonikates ning ka seda on võimalik eesti keeles lugeda. Taani 1. Oli huvitatud Põhja-Eesti müügist, sest kaubandus, mis läbi P-
,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Käsitles Liivi sõda. Kroonika esitrükk ilmus 1578 a. 32. a)Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. b) B.Russowi kroonika- Käsitles Liivi sõda. c) Marburgi Wigandi kroonika- käsitleb Jüriöö ülestõusu 33. Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl (23. aprillil) 1343. Taani kuningas tahtis Eestimaa maha müüa Saksa Ordule. Eestlased aga olid nõuks võtnud oma vabadus taastada ning korraldasid põhjalikult ettevalmistatud ülestõusu Saksa Ordu vastu. Suudeti vallutada Padise klooster. See jäi eestlaste ainsaks võiduks. Ordu lõplik võit saabus pärast saarlaste ülestõusu mahasurumist.Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel. Jüriöö
21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september- Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar- Louis XVI hukati. 2. juuni- algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni- vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli- tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill- toimus zerminaali ülestõus. 20. mai- toimus preriaali ülestõus. 25. juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november- loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 3. märts- algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september- toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli- Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 10
põhjustel. Roomakatoliku kirik pretendeeris vaimsele kui ka maisele ülemvõimule kogu tuntud maailmas, ehk siis sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Karvased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti jagunes neljaks Taani, Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Karvased ei unustanud kaotust muistses vabadusvõitluses. Ülestõus hakkas ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik sakslased ja taanlased, ka vaimulikud, keda kätte saadi. 10000 karvast kogunesid 4 kuninga juhtimisel Tallinna alla, et liituda peatselt saabuma pidavate Turu ja Viiburi foogtide väesalkadega Rootsist-Soomest. Ordumeister kutsus nad Paidesse läbirääkimistele
UNGARI ÜLESTÕUS 23. oktoober-10. september 1956 Kristina Kasemägi OSAPOOLED Ühel pool olid- Nõukogude Liit ja Ungari riiklik julgeolekupolitsei Teisel pool olid Ungari ülestõusnud PÕHJUSED Ungari tahtis olla iseseisev Kremli juhtkond otsustas Ungari okupeerida Meeleavaldus Poola toetuseks Avalik vastuhakk VIDEOD https:// www.youtube.com/watch?v=kHO1yK6RXys https://www.youtube.com/watch?v=liwFyRgtBlU TÄNAN VAATAMAST JA KUULAMAST!
talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seduslikku trooni tagasi nõudma. Jemeljan Pugatsov(vale Peeter III)päästis valla 18.saj. suurima talurahvaülestõusu Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov, kes aga ei tulnud , kuna ta ei tahtnud talupoegi tappa. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen. Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva
raha üksnes kiriku heaks. Ütles lahti oma rikkast isast, tõotas abielluda vaesusega. Ta ümber kogunes jüngreid. Jan Hus: Praha ülikooli usuteaduse proffessor. Ta meelest oli kirik liiga rikas, kirikumaad liiga suured, vaimulikud elasid lubamatult luksuslikku, pahelist elu. Katoliku kirik kuulutas ta ketseriks. Konstanzis suleti ta vangikongi, nõuti, et ta oma seisukohtadest loobuks. Ta ei nõustunud. 1415a. mõisteti surma. Ta surm põhjustas Tsehhis pahameele. Prahas puhkes ülestõus, katoliku vaimulikud ja rikkad saksa kaupmehed aeti linnast välja. Aquino Thomas: Kuulsaim skolastik, Pariisi ülikooli proffessor, dominiiklane. Leidis, et pühakiri ja kreeka filosoofide vaated polegi vastuolus, üks räägib usutõdedest ja teised väljendavad teaduslikke tõdesid. Usutõed seisavad teaduslikest kõrgemal, neid polegi tarvis põhjendada. Katoliku kirik kuulutas ta õpetuse ainuõigeks ja tema pühakuks. Dante: Keskaja kuulsaimaks poeet
saavad kohe hellata üksteisele kui vaja) USA pidi ära võtma raketid Türgis. Suessi kriis 1956 riigistas Egiptuse uus valitsus (eesotsas Gamal Abdul Nasser) inglastele kuulunud Suessi kanali. NSVL toetas. Konflikt lääneriikidega. Nasser soovis ehitada Assuani paisu ja talle ei antud selle jaoks raha. Iisrael, Inglismaa ja Prantsusmaa ründasid. USA ja NSVL hoidsid selle ära. Suessi kanal jääb Egiptusele Ülestõusud sotsialismi vastu: Saksamaa: Berliini ülestõus 1953 Juba pikka aega suurenenud rahulolematud viletsate elutingimuste üle lõppes 1953. Aastal vastuhakuga. Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki. See kasvas üle massimeeleavaldusteks. Mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. USA küll lubas ülestõusjaid aidata, kuid neil ei olnud kindlat plaani ja nad ei aidanud. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Hukkus tuhatkond inimest. Poola: 1956 algasid Poolas ulatuslikud streigid
Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued kohalikud haldusorganid minitsiipaliteedid ja Pariisi omavalitsus Pariisi kommuun. Asutava kogu tegevus: 4. 08. 1789. mitmed saadikud loobusid oma eesõigustest, otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud (s.h kümnis) 26. 08. 1789
21. september kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar Louis XVI hukati. 2. juuni algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill toimus zerminaali ülestõus. 20. mai toimus preriaali ülestõus. 25. juuni inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 2. märts algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 9. november10
SDV saksa demokraatlik vabariik (ida) saksamaa jagati kaheks lääne ja ida, ida läks nsvl ja lääne usa, uk, fr jagamisele, samamoodi jagati ka berliin. 13. berliin oli konflikti piirkond, seda kasutati nsvlist põgenemiseks lääneriikidesse. Berliin ei tahtnud olla nsvl's ja taheti selle jõust vabaneda. Veel ei meeldinud raudne eesriie. NSVL ei saanud seda kuidagi moodi ise takistada, selleks rajati tugeva järelvalgeva berliini müür 1961 14. berliini ülestõus 1953 peale stalini surma, taheti nsvl alt vabaneda ja loodeti ülestõusul lääneriikide abi. Ülestõus ebaõnnestus, usa ei tulnd appi, nsvl surus maha 15.Berliini müür ehitati 1961 aastal ühe ööga Hrustsovi käsul peatada idabloki inimeste põgenemist läänemaadesse. Müüril oli tugev valve peal ning põgenejad tapeti/vangistati, kuid oli ka õnnestunud põgenemisi. Müür lammutati 1981 aastal. Müür oli rajatud BERLIINI 16
Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Tegelased: Gotthard Kettler, Sigismund II August, hertsog Magnus, Ivo Schenkenberg, Stefan Batory, Sigismund III, Karl IX, Karl XII, Johann Reinhold Patkul, Katariina II, George Browne, asehalduskord, Merkel, Joachim Jhering, Hermann Samson, Johann Fischer, Bengt Gottfried Forselius, Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, Johann Georg Eisen, August Wilhelm Hupel, Johann Gottfried Herder Muu: Härgmäe lahing 1560, talurahva ülestõus, Kuramaa hertsogiriik, Üle- Väina Liivimaa, 1570 Tallinna 1.piiramine, 1577 Tallinna 2.piiramine; Rootsi- vastane liit (Saksa)August II Tugev, (Taani)Frederik IV, (Vene)Peeter I; Rootsi aeg 1561-1710; Vene aeg 1710- 1918, 17.saj sisemigratsioon, suur näljahäda; Eestima kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Liivimaa kubermang ; reduktsioon (1680); Balti erikord1721), restitutsioon; kirkiku-, rüütli ja kroonumõisad; Liivimaa majandusreglement;
95 teesi. seega liit lagunenud.) Martin Luther Ulrich Zwingli Henry VIII konflikt 1567 Soti Ööl vastu 1536.a. tehti Rootis Hispaania kuningas Filipe II 1) inimene võib reformatsiooni juht paavstiga oma kalvinistide ülestõus 24.aug.1572 Riigipäeva otsusega käsul saadeti Madalmaadesse saada õndsaks vaid Zürichis: viia abielulahutamise Mary Stuarty vastu, pärtlipäeva katoliiklusele lõpp. rahutusi maha suruma hertsog usu kaudu; inimesed algkristluse pärast: paavst ei kes põgenes korraldasid Usupuhastus Alba. Ca 8000 inimest hukati.
5. Toimus talupoegade pärisorjastamine Pärast Jüriöö ülestõusu kaotasid talupojad enamuse oma õigustest ja vabadustest. Talupojad polnud enam isiklikult vabad, vaid kuulusid maa külge mida nad harisid, st Nad muutusid sunnimaisteks. 16. saj keskapaigal hakati talupoegi võõrandama maast lahus, talupoegi hakati pidama mõisniku isklikuks omandiks, kujunes välja pärisorjus. 6. Toimus talurahva rahutusi. 1343-1345 a. Toimus suurim talurahva ülestõus- Jüriöö ülestõus, mis hõlmas eelkõige Põhja- Eestit ja Saaremaad. Sai see alguse Taani kuninga soovist müüa oma maad Liivi ordule, kohalikud vasllid polnud sellega aga nõus ja tekkis võimuvõitlus vasallide ja kuninga vahel. Sellist võimuvahetuse õhkkonda kasutasid ära eesti talupojad kes üritasid oma olukorda parandada ja oma maa võõrvõimude alt vabastada. 7. Levisid tapvad nakkushaigused. Keskajal oli eestis mitmeid katkuperioode. Muistse vabadusvõitluse alguses 1210 a
surmamiseks mürgise gaasi abil ja ahjud laipade koheseks põletamiseks. "Lõpplahenduse" plaanis oli ette nähtud hukata kokku 11 000 000 juuti. Kõige massilisemalt tapeti juute 1943. aastal, ajaloolaste arvates umbes 2 000 000, enamik gaasikambrites. Kuidas lõppes? 19. aprillil oli ülestõus Varssavi getos. . Poliitiliselt oli ülestõus sakslastele rängaks hoobiks. Kogu maailm sai sellest teada ja informatsioon innustas vastupanujõude teistes riikides aktiivselt tegutsema. 1944. aastal sai enamik sakslastest aru, et sõda on kaotatud. Holokausti elluviijad sattusid paanikasse. Taheti kõik jäljed likvideerida. Varem hooletult maetud laibad kästi välja kaevata ja ära põletada. Selleks kasutati juudi vange, kes pärast ise tapeti. Ühtki tunnistajat ei tohtinud ellu jääda
blokaad laevastik saab Leyte Avatakse teine rinne 9. märts Punaarmee pommitab merelahingus lüüa USA, Suurbritannia ja Tallinnat Kanada vägede poolt juunis alustab NSVL Karjala Saksamaa vastu kannasel suurrünnakut 19. aug Pariisi ülestõus 22. juuni NSVL pealtung sakslaste Sakslased okupeerivad tsentri vastu Ungari juuli lõpp ja august Punaarmeed 16 detsember hoitakse Sinimägedes kinni üks Bastogne'i lahing ägedaim lahing Eestimaa pinnal (Saksa poolel ~30 000 eestlast) 1. aug Varssavi ülestõus 1945 7. märts USA väed 17
rahutused haarasid kogu IdaSaksamaa lääneriigid ei osanud abi anda meeleavaldused aeti NSVL poolt jõuga laiali meeleavaldus suruti küll maha, kuid lõppu sellele siiski teha ei suudetud *Kesk ja IdaEuroopa kriis: 1956a stalinismi hukkamõistmine NSVl ja Jugoslaavia suhted normaliseerusid 1955a NSVL viis oma väed Austriast välja 1956a algasid Poolas streigid W. Gomulka tõus Poola valitsuse etteotsa *Ungari ülestõus: 1956a meeleavaldus Poola toetuseks "Molotovi kokteilid" I.Nagy valituses etteotsa nimetamine, kes lubas üles ehitada demokraatia 4.nov 1956a ründas NSVL Budapesti Ungari ülestõus suruti maha Nagy poodi 1958a *Suessi kriis: 1956a konflikt LähisIdas *riigipööre Egiptuses *inglastele kuulunud Suessi kanal riigistati uue valitsuse poolt (G.A.Nasser) Nasserit toetas NSVl
VANA-LIIVIMAA HALDUSJAOTUS maapäev:Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli puudutavate küsimuste arutamiseks nt:müntmisküsimused, tüliküsimused, sõja- ja rahu küsimused. Haldusjaotus: EESTI JA LÄTI Suhted: Vaenlased: Valitsemise linnad: (lk 55) tallinn, haapsalu, vana-pärnu, uus-pärnu, rakvere, viljandi, narva, tartu, paide 6. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Põhjus: Sakslaste rõhumine Tulemus: Saaremaa vaba, eestlased kaotasid,Saarlaste vanem Vesse tapeti. Jüriöö ülestõus: Algas 1343. Aastal 23. Aprill.Harju-, Lääne- ja Saaremaal tõusid eestlased ja tapsid kõik sakslased kelle nad kätte said. Ülestõusu mahasurumiseks Taanile kuuluvatel aladel sekkus saksa ordu. Taani kuningal on olnud juba kaua aega plaan see provints maha müüa ja saksa ordu ostiski selle peale ülestõusu mahasurumist. 7. MÕISA JA LINNA SUHTED · Mõisast toodi linna vajaliku toorainet: sööki, puitu, materjale jms. Seega toimus mõisa ja linna vahel pidev kaubavahetus
5. Eestlaste naabrid? 6. Mis sõdu nimetatakse ristisõdadeks, kelle vastu toimusid esimesed ristisõjad, kas saavutati eesmärk? Mis mõistega tähistatakse munka, kes läheb paganatele jumalasõna kuulutama. 7. Tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadussõja kohta, kas autor oli kursis? 8. Rootslaste vallutusretk Eestisse 9. Miks jäid eestlased alla 10. Eesti alade jaotumine 11. 13, saj talupoega õigused ja kohustused 12 Keskaegsed linnad 13. Jüriöö ülestõus 14. Maapäev 15. Ohlikumad välisvaenlased Liivimaal? 16. Talupojad 17. Linnad 18. Mõisted 1. Tõi rändkive, voored, tekitas kõrgustke, tekitas panke. 2. Vanem kiviaeg (paleoliitikum) -> keskmine kiviaeg (mesoliitikum) -> noorem kiviaeg (neoliitikum) -> vanem pronksiaeg -> noorem pronksiaeg -> vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg -> Rooma rauaaeg -> keskmine rauaaeg -> noorem rauaaeg -> viikingiaeg -> hilisrauaaeg 3
a) Korea sõda - Kuna kumbki pool edu sõjas ei saavutanud, jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi (kommunismi ja kapitalismi) vahel ning on seda kuni tänaseni. Lääneriigid lõpetasid Saksa Liitvabariigis okupatsiooni ja Saksa Liitvabariik võeti NATO koosseisu. b) Suessi kriis Inglismaa, Prantsusmaa ja Iisrael pidid väed Egiptusest välja viima; Suessi kanal jäääb Egiptuse riigi omandisse; Egiptuses võimul Nasser c) Ungari ülestõus - I.Nagy kukutati võimult ja poodi üles; ülestõus suruti maha relva jõul; kommunistlik reziim Ungaris jäi püsima 3. Millised riigid kuulusid idabloki maade hulka 1950ndate aastate algul? NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia 4. Millised ühised jooned iseloomustavad idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda?
Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. Tulemused: NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. UNGARI ÜLESTÕUS Ungari ülestõus oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Aeg: 23.oktoober 1956-10.novmeber 1956 Osalejad: Ungari, NSVL Põhjused: Meeleavaldus Poola toetuseks kasvas vastuhakuks NSVL mõju vastu. 1956.a. sügisel algasid kommunistliku reziimi vastased rahvarahutused. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina
*kristlik-demokraatlik valitsus alustas majandusreformi(sotsiaalne turumajandus) *majandus hakkas kiiresti arenema Korea sõda 1950-1953: *Põhja-Korea ja Lõuna-Korea * Põhja-Korea tahtis vallutada Lõuna- Koread *P-Korea tungis L-Koreale kallale ja vallutas sellest suure osa. P-Koread toetas Hiina ja NSVL, L-Koread USA. Üro väed maandati P-Koreas. Hiina üksused tungisid kalalle ÜRO vägedele. Hiinlaste edasitung pandi lõpuks seisma. *Sõlmiti vaherahu Ungari ülestõus 1956: *Ungari ja NSVL *Ungari tahtis vabaneda kommunistliku reziimi alt *Ungaris toimus meeleavaldus. Julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule. Ungarlaste vastuhakku ei suudetud esialgu maha suruda. Valitsuse etteotsa tõusis Nagy, kes lubas üles ehitada demokraatia. Lääneriigid kartsid uut maailmasõda ning andsid NSVL-le vabad käed. NSVL otsustas ülestõusu jõuga maha suruda. *Ungari ülestõus suruti lõplikult maha. Nagy poodi üles.
12. Külma sõja kriisid 1950-1953 Korea sõda - II maailmasõjas Jaapanil > jagati USA-le ja NSV Liidule - riik seega kaheks, korealased ei olnud nõus: >Kim Il Sung tungis Lõuna-Koreasse (NSVL, Hiina) - 1953 vaherahu - NB! Jaapani abi Kim Il Sung Kim Jong Il http://www.guardian.co.uk/world/video/2011/dec/19/kim-jong-il-mourning-video?INTCMP=ILCNETTXT3487 Kim Jong-un 1956 Ungari ülestõus - ülestõus nõukogude korra vastu - peaminister Imre Nagy soov VLO-st lahkuda > NSVL surus ülestõusu maha (Budapest vallutati) > Nagy hukati, hukkus 2000, põgenes 200 000 > NSVL võitis, kuid reziim senisest leebem >> lootusetus, leppimine 1961 Berliini kriis - takistamaks põgenemast - 1955 Hallsteini doktriin: SLV ei tunnista SDV-d, on rahva ainuesindaja - SDV juhi ettepanek - NB! J. F. Kennedy kõne "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=_Pjn5E6yOKo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
