Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ladina-Ameerika 19.sajandil ja 20.sajandi algul. (0)

1 Hindamata
Punktid
Ladina-Ameerika 19.sajandil ja   
20.sajandi algul. 
Haiti   vabanemine
Iseseisvumine Ladina-Ameerikas sai alguse Haiti saarel 
1791. aastal, kus toimus  Francois  Dominique Toussaint 
L’Ouverture juhtimisel neegerorjade ülestõus.
 
Uue ülestõusuga aeti prantslased minema ja 1804. aastal 
kuulutati välja Haiti iseseisev ri k, mis oli esimene sõltumatu 
ri k Ladina-Ameerikas.
Ladina-Ameerika Iseseisvussõja põhjused
Ladina-Ameerika Iseseisvussõja puhkemist soodustasid 
mitmed asjaolud: 
● asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja 
väliskaubanduse pi ramine
● suur maksukoorem
● vastuseis inkvisitsioonile 
    Francois Dominique Toussaint L
´Ouverture
● Ülestõusnute armeed  juhtinud 
endine ori, kes oli astunud  
Prantsusmaa teenistusse ja 
saanud kindraliks. 
● Ta ühendas kogu saare ja 
kuulutas end eluagseks 
valitsejaks, kuid pidi alistuma 
saarele saabunud Napoleon I 
vägedele.
Iseseisvussõda
● Algas 19. april  1810.a.
● Ülestõus, mil ega kukutati  hispaanlaste  võim Caracases
● 2  etappi : 1810-1815 ja 1816- 1826
● I etapp - silmapaistavad võidud ning enamike linnade 
iseseisvumine
● II etapp - hispaanlased olid oma võimu peaaegu kõikjal 
taastanud , oli iseseivumisprotsess läinud ni  kaugele, et 
seda polnud võimalik enam peatada.
I etapi 
silmapaistvad 
võidud
Hispaania 
asumaad , mis 
jäid püsima 
pärast 
Iseseisvussõda - 
Kuuba ja
Puerto  Rico
Simón  Bolivar
● Iseseisvussõja üks suuremaid  
kindraleid
● Tänu tema sõjalistele võitudele 
saavutasid iseseisvuse Venezuela, 
Colombia , Panama, Ecuador , Peruu 
ja Boliivia
Iseseisvussõja tulemused
● Likvideeriti koloniaalreži m peaaegu kogu Ladina-Ameerikas ja 
moodustati sõltumatud riigid
● Peaaegu kõigis ri kides kehtestati vabari kilik parlamentaarne 
riigikord
● Võeti vastu omad põhiseadused
● Kohalike rahvaste rahvuslik iseteadvuse kasv ning ki re rahvuste 
kujunemine
● Orjuse kaotamine  enamikes  ri kides
● Samuti kaotati sundtöö, pearaha ning seisuslik kord
● Piirati kirikuõigusi, tühistati majanduslikud keelud ja piirangud
Rahvastik  19. sajandil
● 19. saj. kasvas rahvastik väga kiiresti, suurem osa 
sisserännanutest  leidsid rakendust tööstustes ja 
transpordi aladel. 
● Rahvaste kujunemist mõjutas  immigratsioon  
Euroopast
● Peamine elanikkond oli indiaanlased .
● Odav tööjõud Hiinast, Indiast ja 
      Indoneesiast.
● Hariduse vallas saavutasid edu
     linnastunud riigid.
Majandus 19. sajandil
Peale Iseseisvussõda muutus sotsiaal majanduse 
struktuur:
● Ri gid spetsialiseerusid teatud  tooraine  tootmisele
● Ladina-Ameerika maad muutusid sõltuvaks kaupade 
sisseveoks
● Põl umajanduses valitses suurmaaomandu
● Kaotati  orjus
19. sajandi teisel poolel  tugevnes  Ladina-Ameerika. Inglise 
kapitaliga  finantseeriti põl umajandust.
Sisepoli tika 19.sajandil.
● Pärast iseseisvussõda valitses Ladina-Ameerika ri  kide  
sisepoliitikas ebastabi lsus ja kaos.Tekkisid sagedased 
vandenõud,mässud,ülestõusud,revolutsioonid,kodusõjad ja 
riigipöörded.Poliitiline võitlus arenes tihti anarhiaks.Omavahel 
põrkasid kokku väepealike ja kohalike võimuesindajate isiklikud 
huvid.Enamik võimuletulnud väepealikke valitses sõjaliste 
diktaatoritena, saavutades siserahu oma riigis.
● 19. sajandi lõpul hakati moodustama rahvuskodanluse parteisid 
ning Tši li oli üks esimesi ri ke, kus tuli võimule rahvuskodanluse 
valitsus, mis püüdis edutult liberaalseid reforme teostada.
Sõjad 19. sajandil
● Salpeetrisõda  1879 -1884, kus Tšil i sõdis Boli via ja Peruuga.
Esimeses maailmasõjas ükski Ladina-Ameerika ri k ei osalenud, 
vaid varustasid hoopis Antandi ri ke toorainetega.
Maailmasõja lõpul kuulutasid Ladina-Ameerika maad Keskri kidele sõja.       
                                            
Sõjaga kaasnesid Ladina- Ameerikale  soodne majandusolukord:
● Vähenes  import  sõdivatest ri kidest.
● Suurenes nõudmine traditsiooniliste eksportartiklite järele.
Sõja järel kiirenes tööstuslik areng ning kaubatootmine põl umajanduses.
       Aitäh!
Ettekande koostas:

Document Outline

  • Slide 1
  • Haiti vabanemine
  • Ladina-Ameerika Iseseisvussõja põhjused
  •    Francois Dominique Toussaint L´Ouverture
  • Iseseisvussõda
  • Slide 6
  • Simón Bolivar
  • Iseseisvussõja tulemused
  • Rahvastik 19. sajandil
  • Majandus 19. sajandil
  • Sisepoliitika 19.sajandil.
  • Sõjad 19. sajandil
  • Slide 13
Vasakule Paremale
Ladina-Ameerika 19 sajandil ja 20 sajandi algul- #1 Ladina-Ameerika 19 sajandil ja 20 sajandi algul- #2 Ladina-Ameerika 19 sajandil ja 20 sajandi algul- #3 Ladina-Ameerika 19 sajandil ja 20 sajandi algul- #4 Ladina-Ameerika 19 sajandil ja 20 sajandi algul- #5 Ladina-Ameerika 19 sajandil ja 20 sajandi algul- #6 Ladina-Ameerika 19 sajandil ja 20 sajandi algul- #7 Ladina-Ameerika 19 sajandil ja 20 sajandi algul- #8 Ladina-Ameerika 19 sajandil ja 20 sajandi algul- #9 Ladina-Ameerika 19 sajandil ja 20 sajandi algul- #10 Ladina-Ameerika 19 sajandil ja 20 sajandi algul- #11 Ladina-Ameerika 19 sajandil ja 20 sajandi algul- #12 Ladina-Ameerika 19 sajandil ja 20 sajandi algul- #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Carol Mülperk Õppematerjali autor
Ladina-Ameerika 19.sajandil ja 20.sajandi algul.
8.klass powerpoint esitlus.

Sarnased õppematerjalid

Ladina-Ameerika 19-ja 20-sajandi algul
2
doc

Ladina-Ameerika 19. ja 20. sajandi algul

Ladina-Ameerika 19. ja 20, sajandi algul. Haiti vabanemine 1791. aastal puhkes Haitil neegerorjade ülestõus, mida juhtis Prantsusmaal kindraliks saanud Toussaint L'Ouverture . 1804. aastal kuulutati Haiti iseseisvaks vabariigiks. Seega oli ta esimene iseseisev riik Ladina- Ameerikas. Ladina-Ameerika iseseisvussõja põhjused Kõik revolutsioonilised sündmused lõid lahti Ameerika-asumaade iseseisvumise laine. Seda soodustasid mitmed asjaolud: *suur kaugus emamaast

Ajalugu
Ladina-Ameerika 19 sajandil ja 20 sajandi algul
5
docx

Ladina-Ameerika 19.sajandil ja 20.sajandi algul

Viljandi Kesklinna Kool Kätlin Karpovski 8.klass Ladina-Ameerika 19.sajandil ja 20.sajandi algul Viljandi 2013 Haiti vabanemine · 1791.aastal puhkes Haitil neegerorjade ülestõus,mida juhtis Prantsusmaal kindraliks saanud Toussaint L'Ouverture. http://en.wikipedia.org/wiki/Toussaint_Louverture · 1804.aastal kuulutati Haiti iseseisvaks vabariigiks. Iseseisvussõja põhjused · Suur kaugus emamaast · Indiaanlastest põlisrahvaste ekspluateerimine · Suur maksukoorem · Põhja-Ameerika edukas iseseisuvussõda

Ajalugu
Paragraaf 36-37 kokkuvõte-ajalugu
2
docx

Paragraaf 36-37 kokkuvõte, ajalugu

§ 36-37 Kokkuvõte Türgi impeerium 19. sajandil ja 20. sajandi algul : 19. sajandil jätkus Türgi impeeriumi nõrgenemine mida põhjustasid ebaedukad sõjad venemaaga, raske majanduslik olukord ning vähemrahvuste rahvuslik ärkamine. Tehti mitmeid reforme, kristlased võrdsustati moslemitega maksude tasumisel ja kohtuasjades. 1908. aastal alustasid noortürklased ülestõusu ja tulid võimule. Esimeses maailmasõjas osales türgi Saksamaa poolel ja sai kaotuse osaliseks mis viis impeeriumi lagunemiseni. India 19 sajandil ja 20

Ajalugu
Uusaja konspekt
44
doc

Uusaja konspekt

Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p

Kategoriseerimata
Uusaeg
34
doc

Uusaeg

Samuti hakkas Prm konfiskeerima ameerika laevu. Ameeriklastel tekkis prantslaste vahel vimm, Ameerika hakkas taas lähenema SB-le. Napoleon soovis taas Lousianat muuta prm kolooniaks. Napoleon müüs Lousiana koloonia ameerikale. SB polnud rahul, et Ameerika jätkas siiski kaubandussuhteid Prmaga. 1812 kuulutatakse SB-le sõda. SB püüdis endale saada Kanadat. Lõppes praktiliselt igasuguste territoriaalsete muudatustega. 1822 tunnustab tollane president James Monroe ladina-ameerika riike. See läks vastuollu euroopas kehtinud Püha-Liidu põhimõtetega, et Hispaania saaks kunagi oma kolooniad tagasi. 1823 James Monroe doktriin ­ Euroopa ei tohi kunagi Ameerikat pidada enda koloniaalobjektiks ega vallutada ladina-ameerikat. 1830 tõusis areenile demokraatlik partei.1855 tekkis ka vabariiklik ehk Viigide Partei. Vabariiklik partei kasvas välja viigide parteist. Omavahel võitlesid viigid ja demokraadid. Viigide partei kaotas oma partei seisuse 40ndate lõpus.

Ajalugu
Uusaeg konspekt
44
pdf

Uusaeg konspekt

Rahvuse jaoks oli vaja agitatsioon, palju suurem ühiskondlik kooskäimine ja ideede vahetamine. Alles tööstuse areng, linnsatumine, hariduse kasv ­ modernsuse tunnused ­ tegi võimalikuks, et leivisd rahvuse ideed ja propaganada. 18.saj lõpus, 19.saj alguses ttekkis rahvus identiteedina teiste kõrvae(usuline identiteet, klassikuuluvus). Peab ka eestlasi tüüpiliseks rahvuse näiteks, kes tekkisid 19.sajandil. 2. konstruktsionistid (Benedict Anderson) ­ Anderson näitab, et rahvus polegi midagi muud kui ettekujutatud asi, pole midagi reaalset. Inimestel on tekkinud idee, et meie oleme nüüd üks rahvus ja tuntakse ühtse kogukonnana, hoolimataet üksteist ei tunta. Osutab, et kui rahvus on konstrueeritud, siis võib samamoodi ka dekonstrueerida ja ära kaotada. Rahvus on konstrueeritud horisontaalne seltsimehelikkus

Uusaeg
Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani
134
doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

väidetavasti oskasid Babüloonia preestrid veel Rooma ajal sumeri keelt. III VANA-IDAMAADE PALJURAHVUSELISED IMPEERIUMID Sumerite allakäigule järgnenud perioodil tekkis Mesopotaamias ja seda ümbritsevates piirkondadest arvukalt erinevaid riike, mille hulgast tõusevad esile Vana-Babüloonia, Assüüria ja Pärsia impeeriumid. Samal ajal kujunesid esimesed riigid ja nende ühendamise järel impeeriumid välja ka Indias ja Hiinas. 1. Vana-Babüloonia Vana-Babüloonia riik kujunes välja 19 sajandil eKr, kui Babülonis (linna nimi tähendab ‘jumala värav’) tuli võimule amoriitide dünastia. Riigi hiilgeaeg oli kuningas Hammurapi ajal 18 sajandil ja 17 sajandi alul eKr (tollest ajast on pärit Hammurapi seadused – vanim teadaolev mahukas seadustekogu), kui riik hõlmas kogu Eufrati ja Tigrise ala. Babüloni linn oli piirkonna tähtsaim kaubanduskeskus ning suuriigi loomine vastas esmajärjekorras kaupmeeste huvidele, sest ühtne riik soodustas

Rahvusvaheliste suhete ajalugu
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

· Sisemigratsioon: Saarlaste asumine mandrile Rahvaarv kasvas 350-400000-le. 4. 1696.(5.)-1697. aastal suur näljahäda ­ rahvaarv vähenes 280-330000-le. 5. Põhjasõjaga (1700-1710) kaasnes uus demograafiline katastroof, kuna rahvaarv vähenes ligi poole võrra 170000-le. 6. Vene ajal 18. sajandil toimus suhteliselt kiire rahvaarvu kasv, kuna oli rahuaeg. 18. sajandi lõpuks ületati poole miljoni piir. Demograafiline olukord 20. sajandi algul 1. 1897. aasta rahvaloendus: 986000 elanikku, sh 90% eestlasi, 4,5% venelasi, 3,5% (balti)sakslasi. Tegevusalade järgi: põllumajandus 68%, kaubandus ja tööstus 25%, 8 mittetootlik rahvas=haritlased 7%. Linnades elas u. 250000 inimest, sh 75% neist olid eestlased. 2. 1911. aastal elanike arv u. 1,1 miljonit. Lisaks kodueestlastele elas Vene impeeriumis u. 200000 eestlast, sh Peterburi kubermangus 50000 ja Riias u

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun