Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm pärast II Maailmasõda märkmed (0)

3 KEHV
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Külm sõda
Lk. 6-12
1)Riigipiiride muutumine
2) Rahvastiku ümberasumine
3) Kahe vastasleeri kujunemine
Uus jõudude vahekord
Raudne eesriie
• 1946
• W. Churchill
• Fulton, USA
Külma sõja algus
• Trumani doktriin .
– 1947
• Marshalli plaan.
– 1948-52
Berliini blokaad
• Juuni 1948 - mai
1949.
• Õhusild.
Külm sõda
• Mõiste.
• Üleoleku maksmapanek eri valdkondades:
– Võidurelvastumine
– Poliitiline ülekaal Euroopas
– Mõjuvõimu laiendamine Kolmandas maailmas
Sõjalised liidud
• Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon .
– 1949
– Belgia, Luksemburg, Holland , Prantsusmaa, Suurbritannia ,
USA, Kanada , Portugal, Itaalia, Norra, Taani ja Island .
• Euroopa Söe- ja Teraseühendus.
– 1952
– Beneluxi maad, Prantsusmaa, Saksamaa LV ja Itaalia
• Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.
– 1949
• Varssavi Lepingu Organisatsioon.
– 1955
– NL, Albaania , Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Saksa DV, Ungari,
Poola ja Rumeenia
Hiina kodusõda
• 1946-1949.
• Rahvavabastusarmee.
– Mao Zedong
• Guomindang.
Chang Kaishek
• 1.10.1949 Hiina Rahvavabariik.
• Hiina vabariik Taiwanil.
Võidurelvastumine
Tuumarelvad .
– 1949 NL esimene
tuumapommikatsetus.
• Vesinikupommid.
– 1952 USA esimene
katsetus .
• Kontinentidevahelised
raketid.
– 1957 NL edukas
katsetus.
– 4.10.1957 Sputniku start.
Demokraatlik maailm
Euroopa ja Ameerika Ühendriigid
India vabanemine
Lk. 13-18
Demokraatia laienemine II
maailmasõja järel
• Demokraatliku riigikorra omaksvõtmine.
• Valimisõiguse laienemine.
• Demokraatia stabiliseerumine.
• Massiliikumised.
Majanduse taastamine
Turumajandus .
• Marshalli plaan.
• Moderniseerimine.
• Uued rahvusvahelised institutsioonid:
– Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja
Arengupank
– Rahvusvaheline Valuutafond
• Heaoluühiskond.
Ameerika Ühendriigid
• Loobumine
isolatsionismist.
• Kommunismivastane
võitlus.
– Makartism
• Joseph McCarthy
– Spionaaž
Julius ja Ethel Rosenberg
• 1952 sai presidendiks
Dwight D. Eisenhower .
Suurbritannia
• Impeeriumi lagunemine.
• Positsiooni kaotamine rahvusvahelisel
areenil.
• Kaheparteisüsteemi säilimine.
Prantsusmaa ja Saksamaa
• Prantsusmaa
– 1946-1954 IV vabariik
– Kolooniate kadumine
• Saksamaa
– 1949 Saksa Liiduvabariik
Konrad Adenauer
– Sotsiaalne turumajandus
India vabanemine
• Rahvuskongress.
Mahatma Gandhi
• Moslemi Liiga.
• 15.08.1947.
– India
– Pakistan
• Jawarharlal Nehru.
Kriisid ja sõjad pärast Teist
maailmasõda
Lk. 24-29
Uute pingekollete tekkimine 1950.
aastatel
• Lähis-Ida.
– 1948 Iisraeli iseseisvumine
• Indo-Hiina.
– 1949 kommunistlik Hiina
– Korea poolsaar
• Kesk- ja Ida-Euroopa.
Korea sõda
• Juuni 1950.
• ÜRO hukkamõist.
• ÜRO vägede operatsioon.
Douglas MacArthur
• Inchoni dessant.
• November 1950 Hiina sekkumine.
• 1951-1953.
Korea demilitariseeritud tsoon
• 38. paralleel.
• Ligi 250 km pikk.
Berliini ülestõus
• Võimuvõitlus
Nõukogude Liidus.
• Juuni 1953
ehitustööliste streik.
• Lääneriikide jõuetus.
Tankide kasutamine
meeleavaldajate
vastu.
Poola 1956
• NLKP XX kongress .
• Boleslaw Bieruti surm.
Rahutused Poznanis.
• Uueks kommunistide liidriks Wladislaw
Gomulka.
Ungari ülestõus 1956
Oktoobris Poola
toetusmeeleavaldus.
• Imre Nagy valitsus.
• Novembris suruti
vastupanu täielikult
maha.
• Tagajärjed:
– Tuhanded hukkunud
– Ligi 200 000
põgenikku.
Suessi kriis 1956
• Gamal Abdel Nasser .
• Juulis kanali
riigistamine.
• Lahingutegevus
oktoobris-novembris.
• ÜRO vahendatud
vaherahu .
Eluolu ja kultuur
Lk. 35-39
Olukord pärast II maailmasõda
  • Optimistlikud meeleolud.
  • Raskused majanduse taastamisel.
  • Beebibuum .
  • Olmetehnika kiire areng.

Kunst , keskkond ja mood
  • Vabaplaneering arhitektuuris.
  • Naiselikkuse rõhutamine.
  • Christian Dior.

Teadus ja tehnika
  • Sõjandus.
    • Raketitehnoloogia
    • Tuumafüüsika
    • Aeronautika
    • Arvutitehnoloogia
  • Geneetika .

Uued ideed ja uus suhtumine
  • Ekstentsialism.
  • Kommunismivastasus.
  • Seksuaalne vabanemine.

Maailm pärast II Maailmasõda märkmed #1 Maailm pärast II Maailmasõda märkmed #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ant Õppematerjali autor
Lühimärkmed kriisidest ja eluolust maailma pärast II Maailmasõda

Sarnased õppematerjalid

Maailm pärast II maailmasõda
4
docx

Maailm pärast II maailmasõda

sise- kui välissurve vastu, George Marshall ­ USA riigisekretär, kes töötas välja abiandmisplaani EL riikide abistamiseks nim. Marshalli plaan, Chang Kaishek ­ Rahvusliku Rahvapartei liider Hiinas, võitles Hiina kodusõjas kommunistide vastu, Mao Zedong ­ Kommunistliku Hiina Rahvavabastusarmee liider, kes tuli võimule 1949.a , Joseph McCarthy ­ USA senaator, kes pani aluse kommunismi leviku pidurdamisele makartismiga, Dwight Eisenhower ­ vabariiklasest 34. USA president, pärast Trumani, NATO I ülemjuhataja, Charles De Gaulle ­ Prantsusmaa sõjapealik ja kindral, vastupanuliikumise juht, Konrad Adenauer ­ saksa kristlikust demokraadist I riigikanstsler, jätkus saksa majandusime, Ludwig Erhard ­ saksa majandusime ,,isa", kes pani aluse Saksamaal sotsiaalsele turumajandusele, mis viis kiire majandusarenguni, Mahatama Gandhi ­ India vabadusliikujate juht Briti võimu vastu, viis India iseseisvumiseni, kuid hukkus 1948.a hindu

Ajalugu
KÜLMA SÕJA KRIISID
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia  Totaalne kontroll  Natsionaliseerimine  Kollektiviseerimine  Plaanimajandus  Sõjatööstus

Ajalugu
Sõjajärgne maailm
6
doc

Sõjajärgne maailm

KORDAMINE Sõjajärgne maailm 1. Mida nimetatakse külmaks sõjaks? Millal ja millise sündmusega see algas? Berliini blokaadi alustati 1948.a juunis, see lõppes 324 päeva pärast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. 2. Mis sundis USAd rakendama kulukat Euroopa taastamise programmi (Marshalli plaani)? Millist kasu sai USA Euroopat abistades? USA lootis sellega saavutada seda, et Venemaa ei jõuaks ette: tehti kõik, et vältida kommunistlikku kihutustööd, kommunismi võimuletulekut. Moskva

Ajalugu
Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast-1940 aastate teine pool ja 1950 aastad
10
doc

Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940.aastate teine pool ja 1950.aastad

nende toetuseks oma väed Siinai poolsaarele. Lähis-Idas õnnestus lõpuks siiski saavutada rahvusvaheline kompromiss ning Egiptus natsionaliseeris Suessi kanali. Suurbitannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael. Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju ning ilmnesid USA ja NSV Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. 4.Kahepooluseline maailm: USA ja NSVL vastasseis; analüüsi külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi; analüüsi rahvusvahelist olukorda külma sõja ajal; 5.Lõhestatud Saksamaa: lõhestamine, kahe Saksa riigi vahelised suhted. Iseloomusta kahe Saksa riigi arengut külma sõja ajal; 1949.a mais kuulutati välja SAKSAMAA LIITVABARIIK(SLV) demokraatlik,kapitalistlik,turuajanduslik riik, liidukantsler Konrad Adenauer.

Ajalugu
Sõjajärgne maailm-pärast IIMS
4
doc

Sõjajärgne maailm (pärast IIMS)

Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.

Ajalugu
KÜLM SÕDA- RAUDNE EESRIIE
28
docx

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE

 KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B. Baruh .  TÄHESÕDADE KAVA 1980-ndatel alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu.

Ajalugu
Külm sõda
4
docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA Külm sõda ­ kahe üliriigi ­ USA ja Nõukogude Liidu ­ vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 ­ W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 ­ Trumani doktriin ­ poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks

Ajalugu
Esitlus-Kriisid ja sõjad pärast II MS
9
pptx

Esitlus: Kriisid ja sõjad pärast II MS

pidamata. 1950.a kuulutas Iisrael Lääne-Jeruusalemma oma pealinnaks. Iisrael oli selle sõja võitja. Paljud araabia pagulased asusid põgenikelaagritesse Gaza sektoris ja Jordani läänekaldal. Araabiamaad ei leppinud kaotusega ja jätkasid palestiinlaste partisani ja terroritegevuse toetamist. Korea sõda 1950-1953 Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim. Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika väed

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun