Holokaust (7)

Sissejuhatus
27. jaanuaril tähistatakse enamikes Euroopa riikides holokausti ohvrite mälestamispäeva. Samas ei tea paljud inimesed, mida holokaust tegelikult tähendab. Miks peab seda päeva tähistama? Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest – massimõrvadest, genotsiidist?
Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof. Hukkamisele kuuluvad kõik, kaasa arvatud rinnalapsed. Holokaust on rängem kuritegu kui genotsiid . Seda rakendati ainult kahe rahva – juutide ja mustlaste – vastu. Paljud teised rahvad kannatasid küll genotsiidi all, kuid nende traagiline saatus ei ole võrreldav holokaustiga.
Kohe, mis mulle ja paljudele kaasaja inimestele juutidega meenub on inimajaloo jooksul juute tabanud ahistamine – mulle tuleb meelde see, kuidas juudid ajati välja nende iidselt kodumaalt , keskaegsed juudiprogrammid Prantsusmaal ja Hispaanias ning siis ka muidugi Teise Maailmasõja aegne juutide veresaun – holokaust.
Kuidas see kõik algas?
1. septembril 1939, pärast Poolale kallale tungimist sakslaste poolt, algas sealse juutkonna häving. Paari nädala jooksul okupeeriti läänepoolsed maakonnad . 17. septembril tungis Punaarmee omakorda Poolale kallale ja okupeeris idapoolsed alad. Vastavalt MRP lepingule, suleti piir mõlema osa vahel. Sakslaste poolele jäi 2 miljonit juuti.
Juudid suleti getodesse, kus suur osa juute surid nälga või haigustesse . Väikesele maa- alale kokkuaetud juutide elu oli kohutav. Neile kinnitati madalad toiduainete tarbimise normid, arstiabi ja ravimite kättesaadavus oli raskendatud.
22. juunil 1941 tungisid Saksamaa väed üle Poolas 1939 kehtestatud vahepealse piirjoone. Algas kuritegu, millel tol ajal ei olnud veel nime – ligi kaks tuhat aastat Euroopas elanud ja selle kontinendi materiaalse ja vaimse kultuuri arendamiseks tohutu panuse andnud juudi rahva totaalne hävitamine.
Mis toimus?
Saksa natsid valmistusid selleks aegsasti. Kõik oli ette planeeritud ja organiseeritud. Arvestati sellega, et nüüd tuleb tegemist teha mitte tuhandete, vaid miljonite juutidega. Hukkamise stsenaarium oli igal pool ühene. Kõigepealt otsiti mõni tankitõrjekraav või sügav ürgorg. Siis kästi juutidel koguneda asula mõnele keskväljakule, kaasa lubati võtta käsipakke. Neile teatati, et nad peavad minema ühte ajutisse laagrisse. Nad läksid rahulikult , ei püüdnudki põgeneda. Kohale jõudes ja taibates, mis nüüd juhtud, oli juba hilja. Maha lasti kõik – mehed, naised, lapsed ja vanurid. Keegi ei tohtinud ellu jääda.
Surmavabrikud
20. jaanuaril 1942 toimus Berliini eeslinnas Wannsees kõrgel riiklikul tasemel konverents , mille eesmärgiks oli vastu võtta “juudiküsimuse lõpliku lahenduse programm”. Adolf Eichmann oli aegsasti ette valmistanud arutamiseks mahuka materjali.
Eichmanni ettepanek oli lihtne ja selge – senised vanaaegsed, primitiivsed hukkamismeetodid ei kõlba. Tuleb ehitada spetsiaalsed surmavabrikud, õigemini öeldes – inimeste tapamajad. Nendesse seatakse sisse erilised ruumid, mis on ette nähtud inimeste surmamiseks mürgise gaasi abil ja ahjud laipade koheseks põletamiseks.
“Lõpplahenduse” plaanis oli ette nähtud hukata kokku 11 000 000 juuti. Kõige massilisemalt tapeti juute 1943. aastal, ajaloolaste arvates umbes 2 000 000, enamik gaasikambrites.
Kuidas lõppes?
19. aprillil oli ülestõus Varssavi getos . . Poliitiliselt oli ülestõus sakslastele rängaks hoobiks. Kogu maailm sai sellest teada ja informatsioon innustas vastupanujõude teistes riikides aktiivselt tegutsema.
1944. aastal sai enamik sakslastest aru, et sõda on kaotatud . Holokausti elluviijad sattusid paanikasse. Taheti kõik jäljed likvideerida. Varem hooletult maetud laibad kästi välja kaevata ja ära põletada. Selleks kasutati juudi vange, kes pärast ise tapeti. Ühtki tunnistajat ei tohtinud ellu jääda. Kokku tapeti holokausti käigus ligikaudu 6 miljonit juuti, neist 1 miljon last.
Kokkuvõte
Olnut ei saa olematuks teha ning minevikku ei saa muuta, kuid me võime, peame ja saame ära hoida taolise enneolematu kuriteo kordumise tulevikus. Selleks ongi vaja igal aastal meenutada toimunut . 27. jaanuaril on otsustatud mälestada holokausti ohvreid. Sellel päeval, 1945. aastal, vabastati suurim surmavabrik Auschwitzis.
Kasutatud kirjandus

TEA LASTE-JA NOORTEENTSÜKLOPEEDIA nr. 1; lk. 273, lk. 268

Pildid GOOGLEst

http://articles.gourt.com/et/Adolf%20Hitler

http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust

http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaustirevisionis m
5