Eesti keskaja võrdlus Lääne-Euroopa keskajaga (2)

3 HALB

Eesti keskaja võrdlus Lääne-Euroopa keskajaga

Euroopa kaart kujunes sõdade või muude protsesside (müük, pärandus) käigus.
Eesti kaarti keskajal kujundas:

muistne vabadusvõitlus, mille alusel Eesti alad jaotati vallutajate vahel 5 riigiks: Tartu, Saare-Lääne piiskopkond , Taani ja Liivi Ordu alad ning Vaheriik .

Stensby lepinguga koatati Vaheriik, selle alad jagati Taani ja Ordu vahel. Eesti ladele jäi püsima neli riiki.

Jüriöö ülestõusuga müüs Taani oma alad Liivi ordule, seega jäi Eesti alale püsima kolm riiki.

Kujunesid seisused
Vana-Liivimaal, seega ka Eestis, kuulusid esimesse seisusesse piiskopid, kes olid ühtlasi ka maaisandad .
Teise seisusesse kuulusid: Ordumeister ja Taani kuningas.
Alamkihi moodustasid talupojad.

Kujunes läänisüsteem
Eestis kujunesid kõige olulisemateks senjöörideks maaisndad: Taani kuningas, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop ja Liivi ordu ordumeister.
Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud aadlikest ja teenistuslastest kujunes Eestis vasall- kond . Vasallideks võisid saada ka kohlikud ülikud ning mitteaadlikest seiklejad , kaupmehed ja linnakodanikud .

Tegutsesid seisuste esindusorganid.
Vasallid koondusid oma huvide kaitsmiseks ja moodustasisd oma esindusogani rüütelkonna. Liivimaa 4 seisuslikku gruppi( vaimulikud , ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad) moodustasid ühise esindusorgani- maapäeva, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid. Ka linna moodustasid Hansa huvide eest võitlemiseks ühisrinde ja hakkasid korraldama linnadepäevi, kus arutati peamiselt kaubandusega seotud küsimusi.

Toimus talupoegade pärisorjastamine
Pärast Jüriöö ülestõusu kaotasid talupojad enamuse oma õigustest ja vabadustest. Talupojad polnud enam isiklikult vabad, vaid kuulusid maa külge mida nad harisid, st
Nad muutusid sunnimaisteks. 16. saj keskapaigal hakati talupoegi võõrandama maast lahus, talupoegi hakati pidama mõisniku isklikuks omandiks, kujunes välja pärisorjus.

Toimus talurahva rahutusi.
1343-1345 a. Toimus suurim talurahva ülestõus- Jüriöö ülestõus, mis hõlmas eelkõige Põhja- Eestit ja Saaremaad. Sai see alguse Taani kuninga soovist müüa oma maad Liivi ordule, kohalikud vasllid polnud sellega aga nõus ja tekkis võimuvõitlus vasallide ja kuninga vahel. Sellist võimuvahetuse õhkkonda kasutasid ära eesti talupojad kes üritasid oma olukorda parandada ja oma maa võõrvõimude alt vabastada.
7. Levisid tapvad nakkushaigused.
Keskajal oli eestis mitmeid katkuperioode. Muistse vabadusvõitluse alguses 1210 a
puhkes Eestis suur katkuepideemia.
8. Tekkisid linnad
Eestisse tekkis keskajal 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Narva; Rakvere, Paide, Vana- ja Uus Pärnu ning Haapsalu. Kõige vanemaks võib pidada Tallinna, kes sai tekkinud asulatest kõige esimesena linnaõiguse.

Tekkisid koolid, ülikoolid ja levis trükisõna.
Esimesed koolid eesti pinnal olid toom- ja kloostrikoolid , kus õpetati peamiselt tulevasi vaimulikke. Hiljem kujunesid ka linnakoolid kus anti ilmalikke teadmisi. Ülikooli eestisse ei loodud, kõrgharidus omandati välismaal.
Juba keskaja kroonikatest võib leida eestikeelseid väljendeid ja lauseid. 1525a . Trükiti Lübeckis esimene eestikeelne raamat, mis pole säilinud. 1535 a.ilmus Wanradt - Koelli eestikeelne katekismus, millest on säilinud mõned lehed.

Valitsev usund oli katoliiklus mis tegi läbi reformatsiooni.
Muistse vabadusvõitluse käigus ja järel ristiti suurem osa eestlasi. Nad võtsid omaks katoliikluse. Eestlased hakkasid austama kristlaste Jumalat ja pühakuid.
Eestisse jõudis reformatsioon e usupuhastus 1523a. Kekajal ei suudetud Eestis reformatsiooni lõpule viia, sest piiskopid, tookapiitlid, Liivi ordu ja kloostrid jäid katolikule usule truuks. Eestlatest puutusid evangeelse õpetusega kokku eelkõige linnaelanikud.

Valitsevad kunstistiilid olid romaani ja gooti stiil.
Eestisse jõuab romaani stiil 13. sajandi algul ristisõdade käigus. Tuntuim romaani stiili kohane ehitis on Valjala kiriku ümarkaareline lääneportaal Saaremaal.
14. saj. Pääseb võidule gootika, praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades.

Toimub sõdu.
Keskajal Eestimaa pinnal suuremaid sõdu ei toimu. Tuleb küll ette mõni väiksem rüüsteretk või vallutussõda enamasti venelastega.

Hakkasid tekkima tugeva keskvõimuga rahvusriigid
Eesti pinnale neid ei teki.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 46 allalaadimist

Eesti keskaja võrdlus Lääne-Euroopa keskajaga #1

Eesti keskaja võrdlus Lääne-Euroopa keskajaga #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rellu990 Õppematerjali autor

Annab ülevaate Eesti keskaja kulgemise kohta.

ajalugu keskaeg võrdlus

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskaegne Eesti

Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke

Ajalugu

docx

Vana-Liivimaa kujunemine

Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Sõjaline ülekaal vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed. Rüütlite relvastusse kuulusid ammud, kaheteralised mõõgad, kiviheitemasinad, neil oli korralik turvis rõngassärgid, metallist kilbid ja mõõgad. Puudusid liitlased. Võidelda tuli sakslastega, Taani ja Rootsi vägedega, lisaks veel Vene vürstide retked. Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud - Rooma katoliku kirik eesotsas paavstidega. Paavstide patukustutuslubadus meelitas Liivimaale aina uusi ristisõdijaid. Vallutajad olid head diplomaadid. Alistati liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, kasutati ära nende vahelisi vastuolusid Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Eestlaste sõjaväekorraldus oli mõeldud üksikute sõjakäikude tagasitõrjumiseks, mitte plaanipärase vallutuse vastu.

Ajalugu

doc

Eestimaa keskaeg

Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond?

Ajalugu

doc

Vana- Liivimaa

Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha Vana-Pärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad- käsitöö ja kaubanduse keskused.

Ajalugu

doc

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

2.Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul kindlamaks. *alates 1315. a saadi lääne pärandada *1329. a laiendati pärimisõigus tütardeke *1397.a said pärimisõiguse Harju-Virus mõlemad sood aga ka kõrvalsugulusastmed kuni 5.põlveni *nõnda kujunesid läänid vasallide võõrandamatuks omandiks, mis kahandas maaisanda võimutäitust *kiiremini arenes pärimisõigus Harju-Virus, mujal aeglasemini (Tartus 1450.a ja Saare-Läänes 1524.a); ordu alal jäi keskaja lõpuni kehtima mittepärandatavuse põhimõte *ka kohtuõigused (mis varem olid ainult maaisandal) kandusid 14. sajandil üle vasallidele *nimetus "vasallid" kadus, sest vasalli-senjööri läänisuhe kujunes pelgalt formaalsuseks; hakati rääkima "rüütlitest ja junkrutest" kui omaette seisusest *maaisandad ei läänistanud oma valdusi mitte niivõrd sõjalistel, kuivõrd majanduslikel kaalutlustel *läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks jagasid maaisandad need

Ajalugu

docx

Keskaeg Eestis

klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha VanaPärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid VanaLiivimaal tekkima linnad käsitöö ja kaubanduse keskused

Ajalugu

doc

Keskaeg Eestis

KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid.

Ajalugu

docx

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik

Ajalugu

Rohkem sarnaseid