Madalmaade
vabadusvõitlus
15.sajandi lõpul
läksid Madalmaad Hispaania valdusesse. 16.sajandil kuulutati 17
provintsist koosnevad Madalmaad ühtseks tervikuks, mida valitses
keisri asehaldur . Provintse esindasid staadid ja nende ühine esindus generaalstaadid Madalmaade majanduslikuks arenguks kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja provintsides Hollandis ja Zeelandis
oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades: Flandia ja
Brabant. Oli arenenud manufaktuuri tööstus. Osades provintsides jäi
valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka kodanlus . Samuti lepitud enam võõrvõimuga. Lihtrahvas oli vastuvõtlik mitmesugustele ühiskondlikkudele liikumistele .
1556.aastal läksid Madalmaad Felipe II võimu alla. Hispaania
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Madis Sala
Õppematerjali autor
28. HUMANISM JA RENESANSS · Türannia-võim koondub pärandatavalt mingi ühe rikka perekonna kätte. Nt. Medicite perekond Firenzes 1434.aastal. · Linnriikide valitsejad, rikkad kodanikud võitlesid omavahel kaunite losside jm pärast. Tähtis toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid; pidada teenistuses arste, notareid, publitsiste Itaalias kujuneb välja arvukas intelligents. · 14.-15.sajandil tekib Itaalias uus kultuur ja maailmavaade renesanss- antiikkultuuri juurde naasmine ja humanism- ilmalik haritus ja teadus. · Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, mures, meeleheite, piina,
1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Luterlust eelistati selleks, et taheti lahti saada kirikukümnisest. Kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus vormistati 1545. aastal Ribe artiklitena. Norra. Ei olnud tegelikult usuliselt reformatsiooniks valmis, kuida tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused. Taani hoopis likvideeris Norra 1536. ja tulemusena viidi läbi ka reformatsioon, kuid jumalateenistus jäi taani keelde, mitte norra. Madalmaade vabadusvõitlus Poldrid merepinnast madalamal asetsevad põllud. 14-15. sajandil ühendati Madalmaad Burgundia hertsogkonnaga. Hiljem läksid Madalmaad Habsburgide suurriigi koosseisu. Madalmaade tegelik valitseja oli asehaldur, kellele allusid provitside asehaldurid. Provintsidel olid oma esindusorganid ehk staadid ja nende ühine esinduskogu generaalstaadid. Majandus. Põhjaprovintsides arenenud kaubandus, kaubabörs. Krediidisüsteem. Lõunaprovintsides arenenud manufaktuuritööstus. Kalevitootmine
Reformatsiooni algus, Hugenotid, Teel kodusõdadele, Ususõdade algus, Pärtliöö, Uued kodusõjad Nantes'i edikt 1598 35.reformatsioon skandinaaviamaades: Kalmari unioon, võitlused 16.saj algul, Reformatsioon, Reformatsioon taanis, Reformatsioon norras 36. madalmaade võitlus: majandus, hispaania võimu all, kalvinism, pildirüüste, hertsog Alba Terrorireziim, 1572. aasta ülestõis ja vabariigi loomine 37. Vene Riik 16.saj- 1485a.- Ivan IV Sulm, Valitsemise algus 1547a., vallutuspoliitika, Terror(Opritsnina), Perekond 38.Vene kultuur 16 saj.: Ajalookirjutus, Poliitilised teosed,
aasta Londoni hiidtulekahju süüdistati katoliiklasi linna süütamises. 1678. aastal heideti katoliiklased parlamendist välja, juba alates 1673. aastast lubati kõrgematesse riigiametitesse üksnes anglikaani kiriku toetajaid (Test Act). Nõnda tekitas kuninga katoliku usk inglastes piisavat meelehärmi, et sundida teda troonilt tagasi astuma. 1688. aasta juunis kuulutas parlament trooni vakantseks ning pakkus „protestantliku religiooni ja vaba parlamendi kaitseks” kuningakrooni Madalmaade asevalitsejale Oranje Willemile, kes oli abielus oma onu James II vanema tütre Maryga. Detsembris 1688 saabus troonipretendent oma vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. Parlament esitas Williamile ja Maryle valimiskapitulatsioonina õiguste deklaratsiooni, mille allakirjutamisele veebruaris 1689 järgnes kuningapaari kroonimine. Õiguste billi (Bill of Rights) nime all ajalukku läinud
Varauusaeg algas suhteliselt optimaalse kliimaga, mis kestis 16. saj. keskpaigani. 1560. aastatel algas kliima järsk jahenemine, mis on tuntud ka ,,väikese jää-ajana". Jahe ja ebasoodne kliimaperiood kestis kuni 17. saj. lõpuni. Nimetatud ajal laienesid alpiliustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel märgatavalt allapoole. 17. saj. teisel poolel oli Bodeni järv neljal talvel jääkatte all (võrdluseks: 20. saj. juhtus seda vaid ühel korral). Madalmaade 17. saj. maalidel kujutatud talvised maastikupildid ja pilvine taevas ei sarnane kaugeltki tänapäevaste ilmastikutingimustega. Kõige külmem oligi 17. sajandi viimane aastakümme, mille algust iseloomustasid rohkest liigniiskusest tingitud ikaldused Lääne-Euroopas, selle teise poolde aga jäi kogu Põhja-Euroopat, sealhulgas ka Eestit tabanud suur näljaaeg. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaanipurset, mis vähendas
laekuvatest maksudest kaeti suur osa riigi väljaminekutest. Pärast seda, kui Felipe II asus maha suruma reformatsiooni käigus levinud kalvinismi, algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu. Hispaanlastelt saadud pilkenime järgi nimetasid ülestõusnud end göösideks(kerjusteks). 1566.a levis üle kogu maa ulatuslik pildirüüste. Felipe II saatis mässu maha suruma 10 tuh mehelise hisp sõjaväe hertsob Alba juhtimisel. Algas süngeim aeg Madalmaade ajaloos. Kuni 1572.a hukati 8000 inimest. 60 tuh madalmaast pages repressioonide eest Saksamaale. Gööside ja Hisp vägede vahel puhkes tõeline sõda. 1576.a kuulutasid Holland ja Zeeland esimesena Hispaaniast sõltumatuks. 1571.a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik. 17.saj algus Hollandi kuldajastu. Maksude ja heategevusega tagati ka alamkihile suhteliselt kõrge elatustase. Hollandi laevastik oli kaks korda suurem, kui Inglismaa ja Pr kokku. 17
sest protestantidele ei tehtud usudogmades järeleandmisi. Et katoliku kiriku autoriteeti tõsta, lõpetati indulgentside müük. Koostati keelatud raamatutenimekiri (1559). Sisuliselt katolikus kirikus uuendusi ei toimunud. 28. USUSÕJAD (MADALMAADE VÕI PRANTSUSMAA NÄITEL) Vastureformatsioon avaldus ka ususõdades. Ususõdade puhul on tegemist kahe piirkonnaga, kus neid peeti: Ususõjad Prantusmaal – Kestsid 1562. aastast 1598. aastani. Madalmaade vabadusvõitlus – Kestsid 1566. aastast 1581. aastani. Ususõjad Prantsusmaal Kumbki sõda ei olnud puhtalt ususõda. Prantsusmaal lisanuds usuprobleemidele (katoliiklaste ja hugenottide vahelised probleemid) ka võimuvõitlus erinevate kõrgklassi kuuluvate perekondade vahel. Need kolm perekonda olid: Valois - Järjest kolm kuningat olid nende seast. Nad olid oma usutunnistuselt katoliiklased. Nende valitsusajal püüti hakati valitsema Prantsusmaad absolutistlikult.
Rahvastik suureneb, kuid toiduainete kasv jääb napiks. Suurima rahvaarvuga riigid: Suurimaks rahvaarvuga riigiks kogu läbi varauusaja oli Prantsusmaa, kus elas 35 miljonit elanikku. Varauusaja lõpuks jõudis Prantsusmaa kannule ka Venemaa. Hiina ja India kõrval oli Euroopa üks maailma tihedamini asustatud alasid, kuid rahvastik jaotus väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid, Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ning Kampaania( Napoli ümbrus) Itaalias. Põhja ja IdaEuroopa oli asustatud väga hõredalt. Hollandi ainus varauusaja lõpus, kus linnades on rahvast rohkem kui maal. 2 Linnastunumad piirkonnad ja suuremad linnad: 1600. aastal oli Euroopas seitse linna, kus elanikke rohkem kui sada tuhat: London ja Pariis (kaks sada tuhat), Napoli (150
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid