Perestroika- NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevõt. iseseisvus) Glasnost- avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse arvardumine. Tõusis päevakorrale 1986. Inimestele räägiti riigis toimunud õnnetustest ,katastroofidest,kuritegudest,ajaloosündmustest. Kasvas ka massiteabevahendite mõju. Gorbatsov-NSVL president, kes püüdis laveerida reformimeelsete ja vanameelsete jõudude vahel, säilitades sotsialismi ja NSVL terviklikkus. Jeltsin- Vene Föderatsiooni president, kelle eestvedamisel loodi Sõltumatute Riikide Ühendus. 1991. aasta augustiteema andis võimaluse väikerahvastel taastada omaiseseisvus. Idabloki lagunemine sai võimalikuks perestroika tõttu. FOSFkamp-rahvaprotest uue fosforiidikampaania vastu 1986. MRP-AEG-Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. eesmärgiks tuua hitleri- stalini sobingu tõeline sisu. Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 a loodud 1 demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganis...
määruste ja seaduste vastu Balti kett: 23. aug 1989. a, oli 660 km pikk, 2 milj inimest, Tallinnast Vilniusesse, inimkett, taheti teadustada Baltikumi probleeme rahvuvaheliselt Eesti kongress: esimene taasiseseisvunud rahva esindusorgan, okupatsiooni lõpetamine ning omariikluse taastamine Üleminekuperiood: valitsusjuhiks oli Edgar Savisaar, pidi lõppema omariikluse taastamisega, otsus Eesti riiklikust staatusest 30. märts 1990. a IME: Isemajandava Eesti majandusprogramm, Eesti eraldamine üleliidulisest majandusest, minnes üles turumajandusele, omaeelarve ja rahasüsteem
omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpeteti Eesti NSV sümbolite kasutamine ning sätestati, et kehtivad üksnes Eesti enda seadused IME MAJANDUSPROGRAMM IME aluseks oli 26. septembril 1987. a. ajalehes "Edasi" avaldatud S.Kallase, T.Made, E. Savisaare ja M. Titma artikkel "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele". IME olemuseks oli Eesti NSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. OMARIIKLUSE TAASTAMINE · 1991.a. august Nõukogude Liidus riigipöörde katse · 20. august Eesti Vabariigi Ülemnõukogu "Otsus Eesti riiklust iseseisvusest", millega taastati omariiklus de jure kui ka de facto. · 21. august kukkus riigipöörde katse läbi, millega normaliseerus ka olukord Eestis. · 6. septembril tunnustati Balti riikide iseseisvust Nõukogude Liidu Riiginõukogu. · 17
mälu taastamise. ERSP 1988, esimene poliitiline erakond kommunistliku partei kõrval, aitas kaasa rahva ajaloolise mälu taastamisele. Rahvarinne 1988 apr, massiühendus, mis loodi Edgar Savisaare eest vedamisel, ning mille eesmärgiks oli perestroikat toetada. Eesti kongress organisatsioon, mille eesmärk on taastada Eesti iseseisvus. IME (ise majandav Eesti) kaugem eesmärk oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Senise majandusmudel (käsumajandus) osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, sellega kaasnes hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad, väljamaksmata palgad ja pensionid. Interliikumine 1988, impeeriumimeelne ühendus, peamiselt muulased, kes nägid Eestit kui NSV Liidu lahutamatut osa.
a Kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpeteti Eesti NSV sümbolite kasutamine ning sätestati, et kehtivad üksnes Eesti enda seadused. IME IME ehk Isemajandav Eesti. Aluseks oli 26. septembril 1987. a. Ajalehes "Edasi"avaldatud S.Kallase, T.Made, E. Savisaare ja M. Titma artikkel "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele". Sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandusreformide kava koostamisele. Iseseisvuse taastamine 1991. aastaks end ammendanud Perestroikapoliitika ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku ühiskonnakorda Nõukogude Liidus, vaid viis hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud
Parek, Jüri Kukk. 70 - *Helsingi grupid võitlesid inimõiguste eest. 80 - *"40 kiri" J.Kaplinski, M. Lauristin. Eeldused oma riigi taastamiseks: Majanduslikud: *fosforiidikampaania 1987. a. kevadel puhkenud võitlus fosforiidikaevandamise vastu Virumaal; oli esimene sündmus edasiste sündmuste jadas, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni. *IME 26. September 1987. Isemajandava Eesti kontseptsioon ENSV majanduslik eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist. Savisaar, Kallas. *Üleminekuperiood üleminek turumajandusele. 90 aastatel, lõpp eesmärgiks oli oma rikluse taastamine. Poliitilised: *MRP-AEG Molotovi-Ribbentropi Pakti avalikustamine. Selle kohane miiting toimus Hirvepargis 1987. Aastal. Tiit Madisson. *ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi oma riikluse taastamiseks, L. Parek 1988. *Rahvarinne loodi perestroika toetuseks, tõid sinimustvalge avalikkuse ette. Savisaar. *Balti kett 23
president, Lennart Meri välisminister. 1991.a Interliikumine aktiveerub. NL kavandab uue liidulepingu sõlmimist. Balti riikides toimus ennetav rahvaküsitlus ehk referendum. Referendumil võitis ülekaalukalt iseseisvumine Augustiputs *pinevas olukorras kuulutati 20.08 õhtul välja Eesti Vabariik IME * Isemajandav Eesti * majandusprogramm * sai alguse 1987.a septembris televisioonis * sihiks Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist * üleminek turumajandusele * oma eelarve ja rahasüsteem * Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma
Nõukogude noorteorganisatsiooni d Organisatsioonid · Oktoobrilapsed · Pioneerid · Komsomol · EÕM · EÜE Oktoobrilapsed · 7-10 aastased · kandsid viisnurkseid oktoobrilaste märke · Oktoobrilapsed koondusid tähekestesse. Ühte tähekesse kuulus 7 oktoobrilast · Igal tähekesel oli tingimata punane lipp, omad reeglid ja seadused, oma deviis. Pioneere tervitasid nad saluteerides. · Oktoobrilapsed korraldasid samuti tähekoondusi. Koondustel mängiti, meisterdati ja õpiti juurde uusi teadmisi. Oktoobrilastel olid omad ametid nagu pioneeridelgi - komandör, loodusesõber, meistrimees, raamatusõber, spordisõber, mängujuht, sanitar. · Oktoobrilastena valmistusid lapsed end ette pioneeriks saamisele. Pioneerid · 10-14 aastased · Pioneer peab olema eeskujuks teistele lastele. · Pioneerid koonduvad pioneerirühmadesse keda juhib pioneeride rühmanõukogu. · Kõiki rüh...
lõpp. Fosforiidisõda see oli esimene suurem ettevõtmine kõigil inimestel korraga, ühtekuuluvustunne oli suur. 21. Millised välised tegurid soodustasid Eesti iseseisvumist? Nõukogudeliidu lagunemine. 22. Miks loodi Eesti Kongress? Et taastada eesti iseseisvust juriidilise järjepidevuse alusel. 1. Milline uus riiklik moodustis tekkis peale Nõukogude Liidu lagunemist detsembris1991? SRÜ 23. Mis on IME? Mida seee tähendas? Isemajandav eesti, eesti eraldamine üleliidulisest majandusest. 24. Millal taastati Eesti riiklik iseseisvus (kuu, päev ,aasta)? 20.08.1991 25. Millistes Balti riikides võideldi iseseisvus kätte ilma verevalamiseta, millistes mitte? verevalamisega läti ja leedu, ilma eesti. 26. Nimeta 3 sündmust, millega püüti takistada eesti iseseisvus püüdlusi? Liidulepingu sõlmimine, interliikumine, augusti puts 27. Millal taastati Eesti riiklik iseseisvus (kuu, päev ,aasta)? 1991.aastal 20.august
demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Eesti poliitiline erakond, mille juhiks oli teisitimõtleja L. Parek. ESTO Ülemaailmsed eestlaste päevad, EV Peakonsulaat oluline Eesti riikluse kandja välismaal. IL Interliikumine, järgis impeeriumimeelsete suunda, ENSV kui NSVL lahutamatu osa ning perestoika IME Isemajandava Eesti kontseptsioon, ENSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. Juunikommunistid 1940 juunipöördes aktiivselt osalenud kohalikud kommunistid metsavennad relvastatud vastupanuliikumine, mille moodustas metsadesse jäänud Saksa sõjaväes teeninud mehed, Saksa võimudega koostööd teinud, Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidnud ja NSV võimu eest pakku läinud migratsioon - sisseränne Ministrite Nõukogu ehk valitsus on kõrgeim täidesaatev võimuorgan, mille ülesanne on ministeeriumide jm
massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. Eesti Muinsuskaiste Selts - esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon ENSV- s. Trivimi Velliste - EMS esimees. Eesti Rahvarinne Perestroika Toetuseks (Rahvarinne, RR) - suurim kodanikualgatuslik poliitiline massiliikumine ENSV-s perestroika vastu. IME - majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele, kaugem siht aga Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Edgar Savisaar - Rahvarinde idee algataja, IME programmi üks algatajatest. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) - Esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei ENSV ning kogu NSV Liidus. Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Lagle Parek – ERSP esimees 1988-1993. Eesti NSV Ülemnõukogu valimised - Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas
tähistamine ning mälestati küüditamise ohvreid · Isemajandava Eesti (IME) projekti väljatöötamine Edgar Savisaare, Siim Kallas, Mikk Titma ja Tiit Made. ENSV majanduslik eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist · Tekkis rahvarinne perestroika toetuseks II Riigipöördekatse Moskvas. Taasiseseisvumine lk 155-156 28. juuli 1992. a võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, see jõustus juba 3. juulil. Vastavalt põhiseadusele valiti 20. septembril 1992. a Eesti kodanike poolt riigikogu ja president. Valimistel
Nõukogude okupatsiooni tingimustes avalikud üritused: Tartu rahu aastapäeva tähistamine 2.02.1988 Tartus ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Tallinnas. Mõlemast kujunes välja massiüritus, mida võimud enam takistada ei suutnud. 1987. aasta septembris hakati välja töötama ka Isemajandava Eesti (IME) programmi. Ettepaneku tegid neli meest: Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma. Nende kaugeks eesmärgiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Alustati käsumajanduse lammutamist ning erasektorile loodi soodsamad majandamistingimused. 1988. aasta aprillis loodi Eestimaa Rahvarinne (RR) perestroika toetuseks. See kujunes kiiresti kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Sel ajal toodi esimest korda avalikkuse ette ka sinimustvalge rahvuslipp. 1988 juunis toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas. EKP senine parteijuht Karl Vaino
meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. IME ettepanek - ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati Eestis välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslike majandusreformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnistas isemajandamise põhimõtteid ka tollane Eesti NSV valitsus, osaliselt Moskva. Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandamistingimuste loomine. Kuid side liidulise
iseseisvuse taastamist.Referendumi tulemused välistasid liidulepingu,keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. IME majandusprogramm Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames.Eesti eripäraks oli see,et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi.Eesmärgiks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandamisele.Kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist,üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem.Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu.Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandustingimuste loomine.Kuid side liidulise majandussüsteemiga takistas põhjalikumate reformide teostamist.Senise majandusemudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse,millega kaasnesid hinnatõus ja inflatsioon
kuulutati välja Üleminukuperiood. Sama aasta mais taastati Eesti vabariigi nimetus, lõpetas Eeesti NSV sümbolite kasutamine. 1991. Aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi,, millest selgus et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist. Ime Majandusprogramm eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME eesmärgiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu. Senise majandusmudeli lammutamine/muutmine tõi kaasa s masu, millega kaasnes inflatsioon ja hinnatõus. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged. Iseseisvuse taastamine Perestroikapoliitika oli 1991. Aastaks end ammendanud. See ei aidanud NSVL'i vaid viis täielikule laguenmisele. 20. Augustil 1991. Aastal võttis Ülemnõukogu vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest"
rikas,ilus AIDS muut in seksuaalharj,kümnendi sümb kuj.kondoom,vähemuste suhtes pol.korrektsus,ettevaatlikus ÄRK-AEG 87.fosforiidisõda(tunnetati rahva ühtekuuluv),MRP-AEG,EMS,mitmed pol.m-avaldused ja miitingud Hirvepargis, vabanes poliitvange. IME Isemaj.Eesti. aluseks S.Kallase,T.Made,E.Savisaare,M.Titma artikkel"Ettepanek:kogu ENSV täielikule isemaj-sele".Olemus- ENSV maj-lik eraldumine üleliidulisest maj-kompleksist.89.mais ENSV Ülemnõukogu võttis vastu seaduse"Eesti isemaj.alused",27.nov NSVL Ülemnõukogu võttis vastu seaduse Balti riikide maj-st iseseisvusest. SUV-DEKL (16.nov.88)sellega kinnitati liiduvabariigi"seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil" ja deklareeriti,et NSVLi keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 5 sündmust 1)Laul. Revol. 2)Rahvarinde loom,massiline rahvaliikumine, 3)Balti kett-näitas vab tahet ja
· 1991.a märtsis korraldasid Balti riikide juhid referendumi, tulemustest selgus et eelistati iseseisvust. · Referendumi tulemused välistasid ka liidulepingu IME ettepanek. o IME- Isemajandav Eesti. o IME aluseks võib pidada 1987.a septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kalllas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepannek viia kogu eesti täielikule isemajandamisele. o IME sihid: · Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, · üleminek turumajandusele · oma eelarve ja rahasüsteem. · IME leidis ühiskonnas heakskiidu ja pani sellega aluse ulatsulikule majandusreformide kava koostamissele · Isemajandamise põhimõtteid hakkas järk järgult tunnistama ka Eesti NSV valitsus. · Mitmed põhimõtted rakendati ellu. · Kuid side liidulise maandussüsteemiga takistas põhjalikumate reformide teostamist
1958- ndal aastal hakkas NSV Liidus kehtima riiklik standard autogreiderite kohta. Selleks ajaks oli NSV Liidus lastud käiku veel kaks autogreidereid valmistavat tehast, mis asusid Brjanskis ja Orjolis. Paides olev Keskremonditöökoda oli nimetatud ümber Paide Teedemasinate Tehaseks, kuid siiski rahvas armastas seda veel nimetada tikuvabrikuks veel paljudeks aastateks (H. Lensmann). 1.6 Täiustatud autogreider D-512 Üllatavalt moodustas sel ajal Paide tehase toodang umbes 20% üleliidulisest autogreiderite toodangust. Samal aastal asutati ka Paide Teedemasinate büroo, mille eesmärgiks oli uue, standardile vastava 6 autogreideri väljatöötamine (lisa 7). Seni valmistatud masinad, ka Brjanski ja Orjoli tehaste omad ei vastanud nõuetele. Paides kokkupandud autogreider, mis vastas standardile, sai üleliidulise süsteemi järgi indeksi D-512, kus D tähendas teedemasinat ja 512 oli järjekorranumbriks.
säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. Tegutseb ka tänapäeval ja taastab monumente. ERSP e. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Esmiene Kommunistlikust Parteist sõltumati erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomise alates. Tema programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. 19881995 IME e. Isemajandav Eesti. Sihiks oli Eesti ealdamine üleliidulisest mjanduskomplektist. Selle põhimõtted said aluseks Rahvarinde majandusprogrammile. Kes olid ja kuidas seotud taasiseseisvumisega Vaino Väljas on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 16 november 1988 võttis ENSV Ülemnõukogud erakorraline istunjärk Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas
3) Ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine a. tööstuslikule alusele viidi üle linnu-, piima- ja seakasvatus 4) 1970. aastad olid suurmajandite ja -farmide loomise ajaks a. üha enam andis endast tundma gigantomania b. ülepingutamine laostas ajalooliselt väljakujunenud asustuspildi c. kurnas viljakad maad d. halvendas keskkonna olukorda VI Industrialiseerimise laienemine 1)Põlevkivitööstused a. anti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt täielikult kütte-energeetiline suund b. kaevandati üha enam väärtulsikku põlevkivi c. käiku lasti 2 uut elektrijaama ( Balti ja Eesti elektrijaam) d. üle poole toodetud energiast ENSV-st välja, peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse ning Riiga 2) Tööstuslik areng a. 1950. aastate lõpus hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki
kaugemas perspektiivis iseseisvuse taastamine). MRP-AEG poolt organiseeriti ka esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha (ehk teisisõnu eemalduda/eralduda üleliidulisest majanduskomoleksist). Ettepaneku autoriteks olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. Tollased Eesti NSV valitsus ja EKP (eesotsas vanameelne Karl Vaino) vastasid ettepanekule karmi kriitikaga; rahva hulgas leidis see aga suurt poolehoidu. IME ettepanek sai hiljem ENSV majanduspoliitika aluseks (näiteks E.Savisaare valitsusjuhiks oleku ajal 1990-1991). 1987 lõpp- Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon,
plaanimajanduses siiski ei toimunud. Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Ka IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandusreformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnistas isamajandamise põhimõtteid ka tollane Eesti NSV valitsus, osaliselt Moskva. Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandustingimuste loomine.
*IME Gorbatsovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Eestis reformiti majandust. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatule hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987 aasta septembirs ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepaneks kogu Eesti viimisest täielikule isemajandusele.IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu. Ning pani aluse ulatuslike majandusreformide kava koostamisele. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandustingimuste loomine. Senise majandusmudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, millega kaasnesid hinnatõus ja inflatsioon
murrangut tsentraalses plaanimajanduses siiski ei toimunud. Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Ka IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandusreformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnistas isamajandamise põhimõtteid ka tollane Eesti NSV valitsus, osaliselt Moskva. Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandustingimuste loomine
Kuid põhjalikku murrangut majanduselus ei toimunud. Eesti NSV-s reformiti majandust samamoodi nagu NSVL-is. Kuid Eesti eripäraks oli see, et Moskvast sõltumatult töötati välja Isemajandava Eesti kontseptsioon. IME aluseks oli 26.sept 1987 ajalehes Edasi avaldatud S.Kallase, T.Made, E.Saviraare ja M.Titma artikkel ,,Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele". IME olemuseks oli Eesti NSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. Selle eesmärgi saavutamiseks tuli liiduvabariigi majandus allutada kohalikule juhtimisele, üle minna omaette eelarvele ning tollase terminoloogia järgi kaubalis-rahalistele ehk turusuhetele koos oma raha kehtestamisega. Loominguliste liitude ühispleenud 1988a aprill kujunes Eesti ühiskonna jaoks paljuski murranguliseks. Aprilli algul toimus Toompeal loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi
töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogram mi. IME aluseks oli 1987. aasta septe mbris ajakirjanduses avaldatud nelja m e h e (Sii m Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti vii misest täielikule ise majandamisele. IME kauge maks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majandusko mpleksist, üle minek turumajandusele ning o ma e elarve ja rahasüstee m. Ka IME leidis ühiskon laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandusrefor mide kava koostamisele. Järkjärgult tunnis isamajandamise p õhi mõtteid ka tollane Eesti NSV valitsus, osaliselt Moskva. Mitmed IME p õhi m õtted rakendati ellu.
soovib iseseisvust. Rahvaküsitluse tulemused välistasid nüüdsest igasugused läbiröökimised keskvõimuga liidulepingu üle mistahes kujul. Läbirääkimiste eesmärk sai olla vaid iseseisvuse taastamine. Senisest jõulisemalt üritasid Balti riigid leida iseseisvumispüüdlustele rahvusvahelist toetust. GORBATSOVI KAVAD Moskvas siiski loodeti impeeriumi koospüsimisele. 18. märtsil toimunud üleliidulisest rahvahääletusest ei võtnud Balti liiduvabariikide kõrval osa ka Gruusia, Armeenia ja Moldova. Referendumi ametlike tulemuste järgi pooldasid Nõukogude Liidu säilitamist 77% hääletanutest. Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Pärast pikki vaidlusi Moskva lähedal Nove-Ogarjovas jõudsid Nõukogude Liidu president ja 9 liiduvabariigi juhid kokkuleppele uue liidulepingu sõlmimise põhimõtetes ja ka tähtaegades
Impeeriumi kooshoidmiseks taheti korraldada referendum, kuid 1991 aasta märtsis korraldasid Balti riigid ennetava referendumi, mille tulemuste kohaselt soovis suurem osa elanikkonnast iseseisvust. Eesti majandus reformiti üleliiduliste ümberkorralduste raames, kuid Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama isemajandava Eesti majandusprogrammi. Selle eesmärgiks oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele ja eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ja soodsamate majandamistingimuste loomine erasektorile. Perestroikapoliitika oli ennast 1991 aastaks ammendanud ja NSVL'i kooshoidmise asemel lammutas see hoopis impeeriumi. 1991 aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks ning 20. augustil 1991 aastal võttis Ülemnõukogu vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest".
tsentraalses plaanimajanduses siiski ei toimunud. Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Ka IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandusreformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnistas isamajandamise põhimõtteid ka tollane Eesti NSV valitsus, osaliselt Moskva. Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandustingimuste loomine
murrangut tsentraalses plaanimajanduses siiski ei toimunud. Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Ka IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandusreformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnistas isamajandamise põhimõtteid ka tollane Eesti NSV valitsus, osaliselt Moskva. Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu. Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud
taastamist?". Lätis pooldas iseseisvust 73,7%, Leedus 90,5% ning Eestis 77,8 % hääletanuist. Iseseisvusreferendumi järgses sisepoliitilises olukorras ei olnud poliitilistel jõududel selget suunda, kuhu edasi liikuda ja mida seal teha. Oli palju lahendamata tülisi ning õhk vastasseisudest paks. Moskvas loodeti jäärapäiselt impeeriumi koospüsimisele. 17. märtsil otsustasid aga mitmed Nõukogude Liidu liikmesriigid mitte osa võtta üleliidulisest referendumist. Tulemuste järgi pooldas 77,3% hääletanuist Nõukogude Liidu püsimist. See on minu meelest aga vägagi ebaobjektiivne tulemus, sest on väheusutav, et Vene valitsus ei käinud inimestele peale liidu pooldamise poolt hääletada. Valimisjaoskonnas avaldas oma arvamust ka M. Gorbatsov Balti riikide iseseisvumise üle: ,, Meil on olemas liiduvabariikide NSV Liidust väljaastumise põhiseaduslik mehhanism
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp Ametiühingute ajalugu ja hetkeolukord Eestis Referaat sotsioloogias Õppejõud: VEIELAINEN Mõdriku2008 Sisukord KÕI ST1....................................................................................................................1 Mõdriku2008.............................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................3 1. Ametiühingu mõiste ja olemus......................................................................................4 1.2. Tööandja kohustused suhetes ametiühingutega.........................................
1944. a oli kooli seisukord masendav ning ruumide töökorda seadmisega tuli näha palju vaeva. Pärast sõda, kui algkool liideti 7. detsembril 1944 keskkooliga, hakkas õppetöö käima kahes lähestikku asuvas hoones. Aastail 1944 1950. oli koolis 639 õpilast ja 20 klassikomplekti. 1944-1950. aastal tehti algust juba teise õppe- ja katseaia rajamisega Kooli tänavas ning kolmel aastal võeti kooliaia saavutustega osa üleliidulisest põllumajandusnäitudest. Hea töö teenis medaleid ja üleliidulise preemia. 1945. aastal pani Endel Vahrsalu aluse kooli lastekoori ja sumfooniaorkestri tööle. Järgmisel õppeaastal loodi puhkpilliorkester. Sellest ajast on muusikakollektiivid aastais Tapal edukalt tegutsenud. Au see on peetud ka sporti. Aastaid on Tapa 1. Keskkool olnud Eesti tuvlimaid käsipallikoole. Ka laskmine meelitas noori treeningutele, praegu on treeneri puudumisel see aga soiku jäänud. 1954
2 toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. IME 1987.a. septembris loodi Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmunud ettepanek viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha (ehk teisisõnu eemalduda/eralduda üleliidulisest majanduskomoleksist). Ettepaneku autorid olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. Tollased Eesti NSV valitsus ja EKP (eesotsas vanameelne Karl Vaino) vastasid ettepanekule karmi kriitikaga; rahva 1 [veebimaterjal] URL http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/riigieksam/Poordepunktid%2020.sajandi%20Eesti %20ajaloos.doc 2 [veebimaterjal] URL http://www.annaabi.com/oppematerjal/774/Eesti_Iseseisvumine_ja_taasiseseisvumine hulgas leidis see aga suurt poolehoidu
modelleerimist, kuid tolleaegseid materjale ja agregaate. · Äramärkimist vajavad ka Eesti ühe kuulsama autoinseneri Roman Bertelovi tööd. Kuuekümnendate teises pooles valmis tal klaasplastist kabiiniga pisiveok ET-600. · See tõi Bertelovile elu võimaluse, kui tema poole pöördus Moskva üleliidulise elektrimasinate teadusliku uurimise instituudi elektriautode projektijuht Vadim Piterski, kes oli sellest kaubaveomasinast üleliidulisest ajakirjast lugenud ning teinud järelduse, et just niisugune kerge sõiduk on ainuke sobilik alus hübriidsõiduki loomiseks ja Tallinn parim koht selle ehitamiseks. · Nii tegi Piterski Bertelovile ettepaneku, millest too ei · Valminud katseeksemplar, kaheksakohaline mikrobuss ET-800 Elektra oli eesrindlik sõiduk, mille plastikkere konstrueeris Roman Bertelov. Paraku ettevõtmisest kokkuvõttes asja ei saanud ja see tõmbas ühtlasi kriipsu
Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Ka IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandusreformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnistas isamajandamise põhimõtteid ka tollane Eesti NSV valitsus, osaliselt Moskva. Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandustingimuste loomine. Kuid side liidulise
Eestis reformiti majandust üleliiduliste ümberkorralduste raames. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Ka IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandusreformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnistas isamajandamise põhimõtteid ka tollane Eesti NSV valitsus, osaliselt Moskva. Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandustingimuste loomine. Kuid side liidulise
Taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga. Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. Seda tänu E.Savisaare, T.Made, S.Kallase ja M.Titma varasemale ettepanekule. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ja oma eelarve ning rahasüsteem. Senise majandusmudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, millega kaasnesid hinnatõus ja rahaväärtuse langus ehk inflatsioon. Iseseisvus taastati 20.augustil 1991.aastal. 31.peatükk Eesti Vabariik aastatel 1991-2004 Presidendi ja parlamendivalimised toimusid 1992.aasta septembris. Kuna esimeses voorus ei
Süveneb vene keel ja kirjanduse osakaal õppeprogrammis. 1951. a. asendatakse senine aabits uuega, mille poliitiline teadlikkus on vanast tunduvalt kõrgem: tegelaste hulgas on palju vene lapsi, vana aabitsajutt poisist, kes soovib lugeda ja palub isalt prille, saades selmel aabitsa, asetatakse vene konteksti, asendades eesti nimed vene omadega. Klassi parimad ja kõige ilusama käekirjaga õpilased on samuti vene nimedega. Uues aabitsas ei kasutata enam originaalillustratsioone, vaid üleliidulisest pildipangast võetuid. see tingib esitatava keskkonna täieliku muutuse: tegevus toimub linnas, majad on kivist ja uusklassikalises stiilis, tänavatel sõidavad trollibussid jne. 1950. aastate teisel poolel hakatakse rõhutama polütehnilise hariduse tähtsust, keskkoolides hakatakse tihendama sidet õppeainete ja praktilise töö vahel, 1958. a. seatakse sisse tootmispraktika, mille kohaselt õpilased peavad põhikooli viimastes klassides 1012 tundi nädalas töötama ettevõtetes
1970. aastad olid Eesti 9 NSV-s suurmajandite ja farmide loomise aeg. Maaelanike olme- ja elutingimused paranesid tunduvalt. Vaatamata osalisele edukusele, said kolhoosnikud põhisissetuleku oma isiklikult maalapilt. 1950. aastatel jätkus Eesti NSV tööstuse hoogne areng. Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus ja kalapüük. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleliidulisest vajadusest lähtuvalt. Kaevandati üha rohkem ja rohkem põlevkivi. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950. aastate lõpust alates hakati ulatuslikumalt arendama aparaadiehitust ja laiendama tööstuslikku kalapüüki. Tööstusekasv paisutas ka tööstus- ja tsiviilehitust. 1960. aastatel rekonstrueeriti mitu vana ehitusmaterjalide suurettevõtet. Eesti NSV ametiasutusel puudus sõnaõigus liiduvabariigi tööstuspoliitika kujundamisel. 1957-
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine aastatel 1986-1992 uurimustöö Juhendaja: Tiina Kull Autor: Doris Turk Lähte 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................... 3 AJALOOLINE TAUST................................................................................................................ 4 Venemaal toimunud sündmused............................................................................................... 4 Intervjuu kahe inimesega............................................................................................................ 13 Analüüs............................................................................
NÕO REAALGÜMNAASIUM Eesti NSV 1945 1985 Referaat Koostaja: Kerli Paltsmar Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaat on koostatud Nõukogude Eesti kohta. Kirjeldada olusid ning seda, mis Eestis tol ajal toimis. Nõukogude võimu taastamine algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le. Teise maailma...
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
*Nende majandusuuenduste tulemiks oli reformitud plaanimajandus: vähendati tsentraliseeritust, laiendati ettevõtete iseseisvust, liberaliseeriti väliskaubandust ja palgakorraldust, aga põhjalikku murrangut majanduselus ei toimunud. *ENSVs reformiti majandust samamoodi, aga erandiks oli see, et Eestis töötati Moskvast sõltumatult välja Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. *IME olemuseks oli ENSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist, mille saavutamiseks tuli liiduvabariigi majandus allutada kohalikule juhtimisele, üle minna omaette eelarvele ja kaubalis-rahalistele e. turusuhetele koos oma raha kehtestamisega. *ENSV suhtus sellesse eitavalt, aga rahvas oli poolt, ja 1989 valmiski ulatuslik majandusreformide kava, mille alusel ENSV Ülemnõukogu võttis vastu seaduse ,,Eesti isemajandamise alused". *Plaanimajandust täiendati sel perioodil veel mitmete seadustega. Sellega pandi alus
alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. -Üleminekuperiood 30.03.1990 kuulutati välja, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega, mais taastati EV nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine ning sätestati ainult Eestis kehtivad seadused -IME töötati välja Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon, IME olemuseks Eesti NSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist, saavutamiseks tuli üle minna omaette eelarvele ja kehtestada oma raha. Senise majandusmudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, millega kaasnesid hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad ning väljamaksmata palgad ja pensionid. -Augustiputs Moskvas toimunud riigipöördekatse 19-21 aug. 1991. Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid
Sõltumatuse Partei (ERSP) koos EMSiga organiseeriti Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamine ning mälestati küüditamise ohvreid. *Isemajandava Eesti (IME) IME projekti väljatöötajad: E. Savisaar, S. Kallas, M. Titma, T. Made Eesti NSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. *Tekkis Rahvarinne (RR) perestroika toetuseks. Laulev revolutsioon Eestimaa Laul 1988 september rahvarinde massiliikumise kõrgperiood. *Organiseeritud suurüritus Tallinna lauluväljakul Omapäraseks nähtuseks kujunes (300 000 inimest) laulva revolutsiooni kulminatsioon. 1988. aasta suvel rahva Kõlas üleskutse taastada Eesti Vabariik
*IME 1987. aastal kuulutati välja NSVL majandusreform. Eesti NSV-s reformiti majandust samamoodi nagu NSV Liidus. Kuid Eesti eripäraks oli see, et Moskvast sõltumatult töötati välja Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. IME aluseks oli 26. septembril 1987. aastal ajalehes Edasi avaldatud artikkel "Ettepanek:kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele". IME olemuseks oli Eesti NSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. Selle eesmärgi saavutamiseks tuli liiduvabariigi majandus allutada kohalikule juhtimisele, üle minna omaette eelarvele ning tollase terminoloogia järgi kaubalis-rahalistele ehk turusuhetele koos oma raha kehtestamisega. 27. novembril 1989. aastal võttis NSV Liidu Ülemnõukogu vastu seaduse Balti riikide majanduslikust iseseisvusest, mis pidi kehtima hakkama uue aasta algusest. 1990. aasta veebruaris toimusid Eesti Kongressi valimised. Kongressi tegevorganiks valiti
Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikult isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Ka IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandus- reformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnustas isemajandamise põhimõtteid ja tollane Eesti NSV, osaliselt ka Moskva. Mitmeid IME põhimõtted viidi ellu. Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku
Referendumi tulemused välistasid liidulepingu, keskvõimuga läbirääkimiste eesmärgiks sai olla vaid iseseisvuse taastamine. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikult isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Ka IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu ning pani aluse ulatuslikule majandus- reformide kava koostamisele. Järk-järgult tunnustas isemajandamise põhimõtteid ja tollane Eesti NSV, osaliselt ka Moskva. Mitmeid IME põhimõtted viidi ellu. Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega uuendanud mõõdukate ümberkorraldustega sotsialistlikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
