Kadrioru Kunstimuuseumist Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai IIga. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Alates 1946. kuni 1991. aastani asus lossis Eesti Kunstimuuseumi peahoone. Maja amortiseerumine sundis alustama üheksa aastat kestnud restaureerimistöid, mida
Kasahstanis veedetud aja jooksul teada väga palju uut. Kasahstanis räägitakse peamiselt vene keelt, mida peategelase pere eriti ei osanud. Joonis 2 Kasahstani pealinn Astana Kasahstani inimesed suhtusid Eestlastesse sõbralikult, osalt sellepärast et meil on natuke sarnane ajalugu. Natuke harjumatu tundus perele ka Kasahstani elukorraldus. Almatõ linnas on väga palju erinevaid inimesi. Tänaval võib näha korraga uhkeid maastureid ja eesliga ratsutavaid mehi, uhkete villade kõrval on näha lõkke ümber kükitavaid meestesalku. Kasahstanis on põhiline religioon islam, on ka kristlust. Omandati uusi kogemusi ka Kasahstani loodusega. Kasahstanis on mandriline parasvöötme kliima. Põhja-Kasahstanis on ilmad külmemad, Põhja-Kasahstanis asuv pealinn Astana on üks külmemaid maailmas. Kasahstanis on juhtunud suuri loodust mõjutavaid katastroofe nagu näiteks Araali mere kuivamine ja Semej lähedal tehtud Nõukogude Liidu Joonis 3 Kasahstani loodus suvel
Turism Pärnu linnas I TURISMI EELDUSED - Miks peaks seda linna külastama? 1. Pärnu on tuntud eelkõige oma pika rannajoone ja sooja vee poolest, mida käivad nautimas inimesed kodumaalt kui ka väljaspool seda. 2. Pärnu on kuulus ka veel oma linnas paiknevate villade poolest, mida võibki pidada parimateks vaatamisväärtusteks, lisaks villadele on Pärnus ka hulganisti põnevaid kirikuid. Üks olulisemaid on Pärnu kesklinnas paiknev Ammende villa, mis pakub kõige muu seas ka majutusteenust. 3. Tuntuim Pärnus toimuv üritus on dzässifestival, mis tõmbab inimesi nii Maarjamaalt kui mujalt maailmast. 4. Esimene n-ö ,,spaa" avati Pärnus 1838. aastal. Nüüd, 174 aastat hiljem on Pärnu endiselt tuntud oma
18) Profaanarhitektuuri ehitiseks sai palazzo ( põhiplaanilt ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole, keskosas siseõu sammaskäikudega) 19) vararenes. palazzode fassaadid muutusid kõrgrenessanssis rikkalikumaks. 20) Fassaade hakati liigendama taas ka vartikaalselt 21) Uueks kaunistusvõtteks balustaad (balustritest koosnev käsipuuga rinnatis) 22) Hilisrenes. ilmus kolossaalorded (sammas või pilaster läbi kahe korruse) 23) Maamajade e. Villade arhitektuuri kõrgtase 16saj. 24) Sakraalehitised kuppel. Basilikaalse kiriku puhul oli see koori kohal. Fassaadi puhul domineeris horisontaalsus 25) Renessanssi basiilika väga sarnane varakristlikule basiilikale (põhilised kandeelemendid sambad, nüüd toetus neile arhitraavi asemel tugev arkaad valgmikssein ja selle peal palklagi) 26)Kuplid laoti tellistest 27) Profaanehitistele iseloomulik oli alumine korrus laduda jämedas rustikas, mis ülessepoole minnes peenemaks muutus.
Need portsessid algasid Lääne-Euroopa ja P-Ameerikas 20saj. viimasel veerandil. Hakkab toimuma vastulinnastumine. Suur linnastute teke. Lähestikku paiknevad linnad kasvavad kokku. Hiidlinnade teke. 9. Linnade sisestruktuuri osad. 1. Kesklinn koosneb 2-est valdkonnast ajalooline ja äripiirkond. Euroopas linna süda on vanalinn ja teda ümbritseb äripiirkond. P-Ameerikas äärelinn ja vanalinn segunenud. 2. Elamurajoonid paiknevad grupiti moodustades korterelamute või villade rajoone. 3. Eeslinnad, kuhu on koondunud tööstus, suured kaubanduskeskused ja lennujaamad.
IV kodutöö: Antiigi materiaalne pärand avalikus ruumis Jana Stets Pont du Gard`i Rooma akvedukt (Prantsusmaa) Lõuna-Prantsusmaal Languedoc-Roussillon’i piirkonnas Gard'i departemangus asuv Pont du Gard ehk Gard’i sild kuulub maailma kõige tuntumate ja tunnustatumate sildade hulka. Pont du Gard ehitati enne ristiusu rajamist. Pont du Gard on kõige kõrgem (49m) Vana-Rooma akvedukt ehk sildveejuhe, mis ehitati antiik-Rooma ajal ja valmis tõenäoliselt ajavahemikus 40–60 aastat eKr. Pont du Gard on kolmetasandiline. Kaks alumist tasandid ehitati kuni 6 tonni raskustest kiviblokkidest, ülemine tehti peenest kiviprügist. Esimest tasandit kasutati algselt sillana. See koosneb kuuest kaarest. Teisel tasandil on kaari 11. Ja kolmandal, kus kulgeb veekanal on säilinud 35 kaart, algselt oli neid 47. See monument on keisrite aja algperioodi üks mõjukamaid. Alates 19...
loss. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja kinkis need Jekaterinale apanaaziks. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale
Referaat Vana-Rooma ori Orjanduslik kord valitses antiiktsivilisatsioonide ajal, kui vallutatud maade elanikud enamasti vallutati, nii ka Vana-Roomas. Orjandus on isiku sunniviisiline allutamine teisele isikule või ühiskonnale. Orje oli Vana-Roomas palju ja nad tegid suure osa tööst. Kes olid orjad? Orjad olid Rooma impeeriumis põhiline tootlik jõud. Nad moodustasid Rooma elanikkonnast umbes kolmandiku. Orje osteteti ja müüdi nagu tavaliselt kaupa, nad kuulusid peremehele, kellel oli õigus otsustada nende üle kõiges, sealhulgas elu ja surma üle. Orjad jagunesid maaorjadeks ja linnaorjadeks. Nende elulaad ning töötingimused erinesid palju, kuid siiski olid nad kõik õigusteta olendid, kes olid täielikult orjapidaja meelevalla all. Kõik põllumehed tahtsid, et nende majapidamine oleks võimalikult tulutoov, seega võimaldati orjadele kõik hädavajalik, et ta su...
Firenze on läbi aegade käsitööliste ja kunstnike linn olnud. Üks kõige köitvamaid marsruute läbi keskaegse ning renessansiaegse Firenze läheb Arno jõe lõunakaldalt üle Ponte Vecchio silla, mis kaardub üle jõe alates aastast 1342.Paljud kullasepad ehitasid oma poed sellele sillale. Juba ainuüksi mõned päevad Firenzes võivad olla väga väsitavad, sest tundub, et enam ei jõua selle linna ilu vastu võtta. Pompei tõuseb hauast Pompei linn oli tähelepanuväärne oma villade, poodide, templite, teatrite, töökodade, eramajade ning saunade poolest. See oli linn, mis kivistus aastal 79 aastat e.Kr. ning maeti vulkaanilise laava alla. Seda suurepärast linna ei suutnud miski hävitava surmalöögi eest kaitsta. Lämmatavad väävlipilved vallutasid linna, jõudes igasse nurka ja tappes kõik elava ja hingava. Kaks päeva hiljem tolmupilved hajusid ning päike paistis kaunilt üle Napoli lahe, aga Pompei oli kadunud
hoiab ära külmade kohtade tekkimise konstruktsioonis. Meie paigaldasime soojusisolatsiooni välisseina. Konstruktsiooni välimine osa peab olema piisavalttihe, et takistada tuule ja sadevee paas konstruktsioonisisemusse. Välisvooderdise taga peab olema tuulutusruum, et võimalik sissetunginud niiskus välja tuulduks. Isolatsioonivillade paigaldamisel ja töötlemisel tasub järgida pakendil olevaid juhtnõõre, sest õigete tööriistade ja võtetega on villade paigaldamine mugavam. Plaate on kõige kergem lõigata villanoaga.Villanuga läheb vaeva nägematta villast läbi. Isolatsioonimaterjalid tuleb paigaldada nii, et need on tihedalt ümbritsevate konstruktsioonide ja üksteise vastas. Isolatsiooni paksus tuleb valida nii, et kogu isolatsioonivahe saab täis. Tänu elastsusele liibub Isover mineraalvill tihedalt vastu konstruktsioone ning taidab tühimikud, mis muidu jääks külma sillaks. Klaasvill
ANALÜÜS Kadrioru Kunstimuuseumist Kadrioru loss ja park Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones
Banketisaali ja selle trepi alla, rajati pommivarjend lossi maapoolse tiiva kolmas korrus muudeti presidendi korteriks: raamatukogu (intarsiatehnikas seinapaneelidega) + elutuba + magamistuba + vannituba + külalistetuba. teise korruse merepoolsesse otsa (algsesse Peeter I kabinetti ja garderoobi) kujundati eesti rahvuslikus stiilis toad. Kavandite autor Olev Siinmaa (tuntud eelkõige kui Pärnu Rannahoone ja funktsionalistlike villade arhitekt) 10. Konstantin Pätsi ajal, aastatel 1933–1934 toimus lossi põhjalik renoveerimine ja Aleksander Vladovski projekti järgi laiendamine. Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Lossi imeilusat barokksaali, 1930. aastatel ehitatud uusbarokset banketisaali, eesti rahvuslikus stiilis tuba ja Tallinna ajalooliste vaadetega Intarsiatuba.
Genfi kanton on samuti pisike ( 1355 ha ). Põhiliselt viljeldakse Chasselais`d, natukene on ka Gamay`d. Neli viiendikku valmistab kooperatiiv Vin Union. Suured saagid ja saptaliseerimise lubamine ( kuni 4 kg hektoliitri kohta) ei ole võimaldanud piirkonna mainet kasvatada. Kõige suuremad ja põnevamad veinipiirkonnad on Valais ja Vaud, mis toodavad kokku 61% Sveitsi veinist. Vaud ( 3897 ha ) laiub Genfi järve põhjakaldal. Viinamarjaaiad asuvad kõrgetel kaldterrassidel talumajakeste, villade j alosside vahe. Iga lapp aias on üles haritud, aga loomulikult pole seda nii palju, et oma veinitööstust pidada, marjad müüakse kokkuostjale või valmistatakse vein ühiselt veinikooperatiivis. Chasselas katab neli viiendikku veiniaedade pinnast. Veini kvaliteet ja omadused olenevad suuresti pinasest, sest mari on olemuselt üsna neutraalne. Leidub nii odavat keeratava korgiga lihtveini kui kalist kontsentreeritud Chasselas`d, on nii kerget ja mahlakat kui ka talupoeglikult maamaitselist
aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Lossi arhitektiks oli Itaalian päritolu Niccolo Michetti, ta kavandas lossi itaalia barokkstiilis villade eeskujl tsaari suveresidentiks. Nii Eesti kui kogu Põja-Euroopa üheks kaunimaks barokkarhtektuuri näiteks peetakse lossi peahoone kahte korrust läbivat peosaali, mis on kaunistatud rohke strukkdekoori ja laemaalingutega.
Arhitekt: Herbert Johanson, valmis: 1929 Hoonet peetakse esimeseks lamekatusega funktsionalistlikuks elamuks Eestis. Modernlislik hoone on kahekorruseline ja tema valmimistamisel on kasutatud silmapaistvat arhitektuuri lahendust: vaatamata sellele, et ehitis asub suure liiklustee ääres on seal endiselt säilunud privaatsus, tänu müüridele. Eramut ei tohtinud sellele alale ehitada, sest piirkonnas asus rootsiaegne bastionite vööndi kindlus nimega Wismari raveliin. Hoone kuulub valgete villade perioodi alla. Kasutatud allikad: http://register.muinas.ee/public.php? menuID=monument&action=view&id=8228 Õnnepalee ja Toompuiestee eramu võrdlus: Sarnasus: Mõlemad hooned on mõeldud elamuhooneteks ja on lahendatud kompaktselt kuid effektiivselt. Erinevus: Õnnepalee on kumeram ja värvikirevam, rohkete kaunistus elementidega. Toompuiestee eramu on stiilipuhas ja ilma lisa illustreerivate lisadega. Kuid kuna ta on nii puhtalt kujutatud, mõjub tema vorm effektsemalt.
City.Ameerika kesklinn on ajalooliselt noor ning siin vanemad ehitised ja uuemad ärila ehitised segunevad. 2) Segvöö-endine tööstuspiirkond ja töölisasulate e.agulite ala, mis on ümber kujundatud kontoriteks, korteriteks ja teenindupindadeks. 3) Elurajoonid e.magala piirkonnad- paiknevad piirkondadena rühmiti, segavööst eemal ja võivad iseloomult olla korterelamud või eramajad e. Villade rajoon. 4) Eeslinnad, kuhu on koodunud tööstus , lennujaamad ja suured kaubanduskeskused. LINNA KESKKOND JA PROBLEEMID. On tehiskeskkond inimese poolt tekitatud. Tekitab psühholoogilisi probleeme. Sellest tulenevateks probleemideks on: 1) Haigused (keskkonna saastatus, üksildustunne) 2) Sotsiaalsed probleemid-kuritegevus, tööpuudus, eluaseme probleemid 3) Reostus
Kapid, puhvetid, kirjutuspuldid ja muud mööblitükid kaunistati sambakeste, pilastrite ja simsikestega nii nagu ehitisedki. Väga palju kasutati mööbli kaunistamiseks intarsiat mööblipinna sisse asetatud eri värvi puutükikestest kokku seatud mustreid ja pilte. 4 Interjöör Renessanssliku interjööri on kõige parem vaadelda villade ja paleede siseruumides. Aadlikke ja ülirikaste kaupmeeste villasid võiks kirjeldada kui poeesia, filosoofia ja diskussioonide harrastamise paika, mille kujundamisel ei mänginud tähtsat rolli mitte ainult arhidekt, vaid ka kunstnik ja skulptor ning ka nende alltöötav käsitööliskond. Pidulike ruumide kujundusvõttestik oli järgmine: ukseavadel oli kolmnurkse frontooniga siseportaalid, põrandad olid kaetud marmorplaatidega, seina allosa kattis kõrge sokkel, millelt
EESTI MAAÜLIKOOL Ppõllumajandus- ja keskkonnainstituut nimi Antiik Rooma maastikukäsitlus, arhitektuur, aia kompositsioon Juhendaja: nimi Tartu 2015 Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Hellenistlik linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal, asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga. Roomlased tundsid ehitusmaterjale nagu marmor, kivi, savi, terrakota, tellised, puit. Esimestena hakati ka valmistama betooni. Suure materjalivaliku ja oma osavate ehitusoskustega ehitati palju tänapäevaseni säilinud hooneid. Nende ehitusvaim tegi imesid, ületades kreeklasi nii arh...
(Hr. Barry Lord rahvusvaheline muuseumiekspert Kanadast), kes andis tehtud tööle positiivse hinnangu. 2004. aastal sai uus muuseum endale ka nime. Korraldati nimekonkurss ja paljude erinevate pakkumiste hulgast kõige sobivamaks peeti Kumu KUnsti MUuseum. Kadrioru Kunstimuuseum Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja- Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones.
Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin. 14. Kes laskis ehitada Kadrioru lossi? Millal? 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 15. Mis iseloomustab Kadrioru lossi? 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning
http://www.theelevatormuseum.org/a/a_a2.htm 25.11.2007 11. Ehitustehnoloogia ajalugu. Müüritööd Põletamata tellistest ehitavate hoonete ehitustehnoloogia. Lisaks nende kaitsmisest ilmastiku toime eest, nende katmisest ja parandamisest. http://www.nps.gov/history/hps/tps/briefs/brief05.htm 24.11.2007 12. Ehitustehnoloogia ajalugu. Vana-aeg Rooma-aegse villa ehitamiseks kasutatud ehitustehnoloogiliste võtete kirjeldusi ja konstruktisoonilahendusi. Horvaatias asuvate tolleaegsete villade näidetel. http://hrcak.srce.hr/file/26631 25.11.2007 13. Ehitustehnoloogia ajalugu. Vana-aeg Ülevaade Vanas- Roomas kasutatud ehitusvõtetest ja konstruktsioonidest (teedest, sildadest, tammidest ja teistest projektidest) http://id-archserve.ucsb.edu/arthistory/152k/index.html 26.11.2007 14. Ehitustehnoloogia ajalugu. Vana-aeg Ülevaade Vana-Rooma ehitustehnoloogiast (katused, seinad, aknad, uksed, teed) http://www.museumoflondon.org.uk/archive/exhibits/hslondon/construct/building
vaade ideaalmaastikku. 14. Kes laskis ehitada Kadrioru lossi ? Millal? Arhitekt? 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 15. Mis iseloomustab Kadrioru lossi? 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720–1721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad
muuseumiekspert Kanadast), kes andis tehtud tööle positiivse hinnangu. 2004. aastal sai uus muuseum endale ka nime. Korraldati nimekonkurss ja paljude erinevate pakkumiste hulgast kõige sobivamaks peeti Kumu KUnsti MUuseum. 6 7 3. Kadrioru Kunstimuuseum Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones.
Ferdinand von Wright - ,,Võitlevad metsised" - Realistlik loodusmaal. Magnus von Wright hobune ja Rootsi kunst 19.-20.sajandil Klassitsism Arhitektuur kuni 19.sajandi lõpuni vähehuvitav Isak Gustaf Clason eklektika, historitsism. (Nordika museet ligger pa Lejonslätten pa Djurgarden i Stockholm (1889-1907)). Ragnar Östberg rahvusliku romantismi rajaja arhitektuuris. Sai tuntuks villade projekteerijana. Peatööks Linnahall Stockholmis Kungsholm'i saarel (1923). Imposantne, maitsekas. Klassitsistlik skulptuur Bengt Erland Fogelberg. 1819. aastal asus õppima Pariisi, jätkas õpinguid Roomas. Tomantilised teemad : muinas-skandinaavia jumalad (Oden, Tor, Frej) Klassitsistlik teostus. Karl XIV Johans staty (1854), brons, Slussplan Birger jarl (1854), brons, Riddarholmen i Stockholm. Petter Hasselberg (Petter Akesson) reaist
Tema hauakoht on teadmata, kuid kalmistule on püstitatud mälestuskivi. · Kadrioru loss - 1714. aastal ostis Peeter I Drentelnidelt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720-1721 ehitati peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. Laemaal Kadrioru lossist Aastal 1921 asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Aastal 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina
Sai veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kuppelmõjub kergena, peaaegu hõljuvana. Üle kahe korruse ulatuvad pilastripaarid, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgud ülespoole. Sama suunda näitavad tambuuri ümbritsevad paarissambad ja ribid kupli välispinnal. Siseruumis toetab kuplit võimsad piilarid. Firenze raamatukogutrepp. 4. Palladionism- Palladio motiiv, Palladio villade iseloomustus; palladionismi levik Inglismaale, neo- plaadionism 18. sajandil Lord Burlington ja Chiswick House, Robert Adam, inglise stiilis pargi arhitektuursed elemendid 5. Itaalia barokk- Gianlorenzo Bernini ja Vatikani kompleks: Peetri väljaku kujundus, kirik, keersammas; Borromini baroksed kirikud Barokk-kunsti iseloomustab liikuvus, mitmekesisus, kontrastide armastamine, ülekuhjumine, vormi moonutamine, ekspressiivsus. Barokk on vastand renessansile. Ehitused on ka ümara põhiplaaniga
Historitsismi üheks varasemaks ilminguks minevikustiilide kasutamisel oli pöördumine keskaja stiilide poole. Kuna gooti stiilis nähti esimest kristlikku stiili, jäljendatigi paljude uute pühakodade loomisel gooti stiili. Vaimustus vanade stiilide vastu sünnitas nn “targa valiku” printsiibi, kus eri hoonetüüpidele peeti sobivaks mingit kindlat neostiili. Nii ehitati lossid keskaegsete losside butafoorsete koopiatena, millel olid nurgatornid,terav kaaraknad ja astmikviilud. Villade ehitamisel tugineti renessanss-stiilile. Toimus ehitusmaterjalide kiiresti arenev tootmine. Paljud arhitektid said õigesti aru uue ehitusmaterjali – raua kasutamisvõimalustest, mis õigustas ennast eriti suure sildeavaga ruumide (turud, raudteejaamad) katmisel. Raudkonstruktsioonide kasutamine võimaldas arhitektidel projekteerida hooneid lähtudes nende otstarbest. Sajandi kaheksa- kümnendatel aastatel hakati metallkarkassi kasutama ka mitmekorruseliste hoonete ehitamisel
soojaisoleerimine. Räbuvill on tervisele ohtlikum ehitusmaterjal, kui tänapäevased villad. Räbuvill sisaldab väikseid klaasjaid nõelu, mis võivad sattuda läbi hingamisteede inimese kehasse. Räbuvatiga töötamisel, selle teisaldamisel jms tuleb kindlasti jälgida tervisekaitse nõudeid. St kasutada kaitseprille, tolmumaske, kindaid. Üldiselt on tootja poolt ära märgitud samad isikukaitsevahendid ka kõigi teiste villade puhul. Räbuvill: · Valmistatakse kõrgahju räbust. Põlevkivipoolkoks, telliskivijäätmed. · Kohtla-Järvel toodetud poolpehmed plaatide mõõt oli 50x500x1000 mm · Mahumass 100-150 kg/m3 · Soojaerijuhtivus 0,06-0,07 W/m. oC · Ekspluatatsioonitemperatuur kuni 600 oC. Võrreldes tänapäevaste mineraalvilladega, oli räbuvatt üpris madalakvaliteediga soojustusmaterjal. 1.11 Puistevill
Küoprosele Rooma keiser Constatinus Suure ema Püha Helena, kes olevatki kloostrile aluse pannud. Lisaks olevat Helena leidnud kolm risti, millel Jeesus ja kaks kurjategijat risti löödi. Ta laskis need maa seest välja kaevata, et need Konstantinoopolisse viia. Kuid phe neist ristidest jättis ta siiski Küprose kloostrisse. 1888. Aasta suures tulekahjus hävis klooster peaaegu täielikult. Naisi kloostrisse ei lubata, ka pildistada ja filmida ei tohi. Varia Tuntud kaubamärk Villade rentimise äri. Tuntud puhkusekohana asub Küprosel suur hulk eramaju, üksikelamuid, suvilaid, villasid, mida soovijatele rentida. Sageli on selliste majade rentimine odavam kui hotellituba võtta. Tegemist on korralike villadega, milles on kohustuslikult umbes kolm magamistuba, ujumisbassein, õhukonditsioneerid, aed või park. Tavaliselt avaneb villast vaade merele ja kaugel pole ka liivarand. Käe-jala juures on võimalus golfi mängida, klastada, sukelduda vms
Pärast õpinguid asus tööle Roomas paavst Julius II teenistuses, kus ta kaunistas paavsti eluruume e. stanza'sid seina- ja laefreskodega. Peale selle visandas ta kartoonid Sixtuse kabeli 10 seinavaiba jaoks, mis kooti Brüsselis, ning maalis mõned kõige aegade kuulsaimad tahvelmaalid. Pärast Bramante surma võttis Raffael üle Peetri kiriku ehituse juhtimise. Selle kõrvalt tegeles ta ka antiiksete mälestusmärkide konserveerimisega. Arhitektina osales ka Rooma villade kavandamisel. Kunstniku hilisesse loominguperioodi kuuluvates töödes on Raffaeli osa tihti väike, sest tööde teostamine lasus tema õpilaste õlul. Maalikunstis esindas ta kõikides kaasaegsetest kõige täiuslikumalt kõrgrenessansi ideaale: pürgis harmoonia ja selguse poole, uue inimkujutuse poole, mis ühendaks antiikideaale kaasaja humanistlike ideedega. looming: Madonna ohakalinnuga Ateena kool Sixtuse Madonna Vatikani stanzad Madonna del Granduca Nümf Galateia
basseinid pidid olema sümmeetriliselt). Vesi juhiti parki kiviplaatidest kanalite kaudu Ülemiste järvest. Kaugemad pargi osad jäeti juba rajamisel looduslähedaseks metsapargiks, varem seal kasvanud taimedele istutati lisaks terve salu. Kadriorg nimi keisrinna auks Kadriorg on Tallinna kauneimaid linnaosi, mis on tuntud eelkõige oma barokse lossi- ja pargiansambli järgi. Kadrioru loss on projekteeritud Itaalia villade järgi kolmeosalisena - lossiansamblisse kuuluvad loss koos terrasside ja tiibhoonetega. Lossi ees paikneb alumine- ja lossi taga ülemine aed. Ülemises aias asub kaunis lilleaed koos meeliülendava veekaskaadiga. Keisrinna Katariina I auks Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserliku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Praeguse Poska ja Rohelise Aasa tänava äärne maa-ala kandis Peeter I aegu nime "Jekaterinskaja sloboda, kuna selle elanikeks
Aalto projekteeris oma karjääri jooksul ligi 100 elamut, millest pooled realiseerusid. Tammekannu villa on Aalto funktsionalismiperioodi varasemaid eramuid ja ainuke tema hoone Eestis. 1928. aastal projekteeriti Herbert Johansoni poolt esimene funktsionalistlik hoone/valge villa Eestisse ning see äratas inimestes huvi ja tähelepanu, mistõttu hakati neid juurde ehitama. Öeldakse, et 1930ndate aastate alguses tegid peaaegu kõik eesti arhitektid läbi lühiajalise „Valgete villade perioodi“. Arhitektuurseteks märksõnadeks said lihtsus, silepindsus, vormivabadus ja -selgus, ruumide õhu- ja päikeseküllasus, konstruktiivne ökonoomsus ja uued materjalid, dünaamilised vormid. Töö tellijaks oli geograafiaprofessor August Tammekann. Töö telliti Aalto käest proua Tammekannu eestvedamisel, kelle arvates tol ajal ei osanud eestlased õigesti kohvigi keeta. Tammekannud soovisid maja, mis oleks funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud
Lisaks saab valida katmata või erinevate pinnakatetega (alumiiniumpaber, klaaskiudkangas) ja terasvõrudega tugevdatud tooteid. Klaasvilla eelistest tuleb kindlasti rõhutada ka hüdrofoobsust, mille tõttu teda saab 17 kasutada ka selliste keerukate kohtade nagu keldrite, saunade ja torustike isoleerimisel. Niiskuskahjustuse seisukohalt on olulised villade niiskusimavuse ja niiskuse väljakuivamise kiirus. Kui klaasvill veeavarii või sademete tagajärjel niiskub, on väga tähtis võimalikult kiire kuivamine. Tähtis on samuti asjaolu, et klaasvill ei vanane ning säilitab oma isoleerivad omadused pikkadeks aastateks, ületades isegi hoone eluea. Suur pluss on lihtne käsitlemine: teda saab noaga lõigata, on vastupidav painutamisele ja väänamisele. Kasutust leiavad klaasvillatooted isolatsioonimaterjalidena põrandate, seinte, lagede, katuste
(Ulman, Jürine, Põldoja, Värv 2013: 24) Tallinna esimese tenniseklubi, Eestimaa Lawn-Tenniseklubi, asutajaks olid peamiselt sakslased, seega ei kandnud tennis esialgu veel rahvusliku spordiala mõõdet. 1913. aastal peeti seal Kalevi turniir, kus kõik osavõtjad olid eestlased, nende seas hilisem tennise eestvedaja Eduard Hiiop. 6 Esimesed väljakud Eestis ehitati balti-saksa mõisnike mõisate ja rikaste linnakodanike villade juurde 19. sajandi lõpus. Üks neist asus Keila lähedal Kumnas, kus mängiti tennist väga heal tasemel. Kumna mõisast tuli Eesti esimene paarismängu meister Wilhelm von Meyendorff. 19. sajandi lõpul jõuab tennis ka linnadesse. 1895. aastal jõuab Tallinna, 1897 Pärnusse. Kadriorus asunud Supeluse salongi (Bade Salon) juurde rajatud tenniseväljakul tehti Tallinna esimesed tenniselöögid aastal 1895. Sellel ajal oli väljakute rajamine väga kallis. Hiljem ehitati Kadrioru
Moraalifilosoofia 8 Martin Luther- usureformatsioon, tõlkis piibli saksa keeled-> saksa kirjakeele areng Arhitektuur ja kujutav kunst Kunst. Lihtsus, ilu, harmoonia, tasakaal-> tuleneb antiikkultuurist. Arhitektuur. Ehitiste põhitüübid võetakse antiikkultuurist. Vertikaalsus asendub vertikaaliga. Hoontele lisandus kuppel. Sakraalehitised-Itaalias, Roomas proprium Panthenum, Püha Peetri kirik. Villade e palazzode ehitamine. Hästi palju kaunistusi: lilled, ornamentika, lõvipead. Kaunistused antiiksed Skulptuur Skulptuurid paigutati ruumi keskele. Alasti skulptuurid-> väda realistlikud. NT: 1) Donatello- kuulsamaid renesanssiajastu skulptoreid, tegi esimese alasti skulptuuri. Kuulsaim kujutis Taavet 2) Andrea Verocchio- ratsamonumendid 3) Michelangelo- renesansiajastu oluliseim kunstnik, üleminekuga barokki. Tundis hästi anatoomiat. Taaveti kuju 5.5m
murtud frontoonid- sellistena tunneme Euroopa barokklosse. Kadrioru loss ei ole just ülemäära suur. Pikkade väljasirutavate hoonetiibade asemel maja hoopis katkeb, tiibade mõtteliseks lõpetuseks on eraldi seisvad paviljonid. Lossis pole suurt keskset trepiruumi mitmemarsilise paraadtrepiga, mis barokklossides on alati omaette vaatamisväärsus. (Hallas-Murula, 2012) Trepi- ja purskkaevuseintega ühtseks ehitusfrondiks liidetud hoonekolmik vastab põhijoontes Itaalia villade ehitus- ja kujunustavadele. Lossi plaanilahendus ja telgede arv on kõige lähedasem tsarskoje selo algsele lahendusele. Peahoone fassaadide liigendus muudab hoone sisejaotuse ning ruumide hierahilise järgnevuse. Fassaadi värvigramma toob esile arhitektoonilise liigenduse mitmetasapinnalisuse ja markeerib detaile. Värvingus kujunesid valdavaks hüübinud vere tooni meentuav ,,Marsi punane", kollane ooker ja valge. Mõningatel reljeefdetailidel kasutati kuldookrit
jääda. Ärgates, kogus Spartacus kõik villa orjad kokku ning läks vanglasse, et sealt liitlaseid saada. Üle kaheksakümne orja haaras kirved, vikatid ja hargid ning asus Rõhutute liitu. Pärast kiiret rännakut jõudis väesalk mõne miili kaugusele Napolist ja tegi peatuse ühe patriitsi villa juures. Sealt lahkus Spartacus kahe tunni pärast, võttes kaasa veel viiskümmend orja ja gladiaatorit. Ta peatus kõigi teel ettetulevate villade juures ainult niikaua, kui oli vaja, et varustada end relvadega ja uute meestega. Koidu ajal jõuti Vesuuvi jalamile. Kogunud veel mõninga hulga relvi ja suurendanud oma salka, moodustas Spartacus oma viiesajast mehest ühe viie maniipuli suuruse kohordi. Sel ajal, kui kohort hakkas liikuma Vesuuvi tipu suunas, varustas Spartacus üheksa gladiaatorit suurte rahasummadega ja käskis neil kiiresti teele asuda eri suundadesse kolm pidid minema Rooma, kolm Rivennasse ja kolm Capuasse.
(18871965), kes eitas kogu eelnenud arhitektuuri. Ta harrastas nooruses kubistlikku maali, siis sukeldus lõplikult arhitektuuri. Kubism peegeldus ka tema arhitektuuris. Le Corbusier arvates pidi ehitise välimuses peegelduma selle otstarve, sisu, isegi tähtsamate ruumide jaotus. Lähtudes kubismist, soovis Le Corbusier, et arhitektuuris valitseks range kord ja kasutataks puhtaid geomeetrilisi kujundeid. NB! Suurenda pilte! Le Corbusier. Erinevate villade funktsionalistlik interjöör Tihti koosnebki funktsionalistlik hoone üksikutest ilustamata kuupidest ja risttahukatest. Sageli kasutas Le Corbusier klaasiribadena üle fassaadi ulatuvaid aknaid või kogu hoone toetamist lahtiste sammaskäikude peale. 1930. aastatel sai funktsionalism väga populaarseks ka Eestis. Tallinna Prantsuse Lütseumi peahoone, kuid ka Hariduse tn. 8 õppehoone, endine regatihoone Pirital, Tallinna Keskhaigla, Westholmi Gümnaasium,
Väga rikkalikult olid kujundatud termid, kus ruumide paigutus oli loogiline ja otstarbekohane, erineva otstarbega ruumid olid allutatud rangele sümmeetriale ning kompositsiooni peateljele. Ruumide vaheldumist saatvad valguse ja värvimuljed olid saavutatud seinte tahveldamisega erinevates värvitoonides marmoriga. Termide põrandate värvilised mosaiigid moodustavad eraldi peatüki rooma mosaiikide ajaloos. Roomlaste elamute kujundamise täiuslikkusest saab aimu Pompeii ja Herculaneumi villade põhjal. Põrandate kivi- või marmormosaiik oli tihti ümbritsetud ornamentaalse ääristusega, moodustades nõnda omalaadse kivist vaiba. Seinu liigendati niššidega ning dekoreeriti freskodega, mis jagunevad neljaks stiiliks ( I inkrustatsioonistiil; II perspektiivne illusionism; III ornamentaalne stiil; IV realistlik stiil). Hilisemal perioodil kasutati seinte dekoreerimiseks ka mosaiiki. Ruumi kujundamiseks kasutati rikkalikult ka erinevaid tekstiile. Värvid
Kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna lambavillaga, siidiga. Hooldus sarnane lambavillaga. 1.2.1 Karusloomavill Angooravill(WA)- angooraküülik. Pärit Türgist Angora maakonnast. Peamised tootjad Prantsusmaa, Suurbitannia, Hiina, Jaapan, peruu, Boliivia. Väga peen ja sisaldab rohkesti õhuõõnsusi mis teeb kiust eriti hästi sooja pidava. Hea niiskusimamisvõimega. Kiud sile ja läikiv. Vanub kergesti ja vastuvõtlik koikahjustustele. Kiudu ei kasutata puhtalt vaid segatuna teiste villade või keemiliste kiududega. Hooldamisel tuleb väga täpselt jälgida juhendeid. Jõhv ja harjad- Sellesse klassi kuuluvaid loomakarvu saadakse sealt, hobuselt, kitselt, koeralt ja veiselt. Tekstiilitööstuses kasutatakse jõhvi ja harjaseid segatuna vaiba- ja vildilõngadesse ja efektlõngas. Suled ja udusuled- Lindude tiiva ja sabasulgi kasutatakse rõivaste kaunistamiseks. Udusulgede tähtsaim kasutusala on täite- ja polstrimaterjal. Udusuled on kerged ja vetruvad
palju eeskujuks võeti). Vitruvius oli kirjutanud arhitektuuri kümme teost (Libri decem de architectura), mis käsitlesid mingil määral ka aeda; nende käsitluste põhjal sündis taas ulatuslik renessansi arhitektuurialane kirjandus. Vitruviuse teooriat arendas edasi humanist ja arhitekt Leon Battista Alberti (1404-1472), kirjutades kokku mitmeid raamatuid (Neli raamatut arhitektuurist) ning needki käsitlesid aeda lisaks arhitektuurile. Oma teostes toob ta muuhulgas välja rea soovitusi villade aedade asukoha, orientatsiooni, rajamise ja kujunduse kohta, mõjutades sellega paljude aedade loomist. Alberti rõhutab looduse tähendust ja eeskuju; tema kirjutiste põhiidee ja samas üks renessanssaia kandev idee on hoone ja aia kui ühtse terviku rõhutamine (need ideed viidi lõpuni küll alles järgmisel sajandil, nõnda oli Alberti ideed algselt vaid teooria). Tugev varane mõju renessansi aiakujundusele. "Vanade tavade" uuendamine (nt Plinius). Asukohal esmane tähelepanu:
poole. Kuna gooti stiilis nähti esimest kristlikku stiili, loodi paljud uued pühakojad neogooti stiilis. Vaimustus vanade stiilide vastu sünnitas nn “targa valiku” printsiibi, kus eri hoonetüüpidele peeti sobivaks mingit kindlat neostiili. Nii ehitati lossid keskaegsete losside butafoorsete koopiatena, millel Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 10 olid nurgatornid, teravkaaraknad ja astmikviilud. Villade ehitamisel tugineti renessanss-stiilile. Neorenessanss oli kohustuslikuks stiiliks ka pankade, koolide, haiglate, raamatukogude ja kohtuhoonete ehitamisel. Teatrihoonete projekteerimisel lähtuti renessansi kõrval ka barokile omasest vormikõnest. Neobarokk sai aluseks raudteejaamade ja hotellide ehitamisel. Tööstusehitiste puhul kasutati romaani stiilile sarnast ümarkaarstiili. Historitsismi edasises arengus sünnitas stiilide ühendamine eklektitsismi. See, 19. saj
See tagab kandetarindi püsimise ühtlasel sisetemperatuuril ja vähendab oluliselt külmasildade mõju. Soojajuhtivus <0,18 W/m2K soojustus 25...30 cm soojustust. Kuna pööninguvahelae soojustuse lisamine ei too kaasa olulist ehitusmaksumuse suurenemist on mõistlik soojustuse paksus pööningu vahelaes 30...50 cm katustes sõltuvalt hoone kompaktsusest ning kütte ja ventilatsioonilahendustest. Soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga kogu ulatuses või tihedamate villade korral vaid räästast ~1,5m ulatuses, kus on õhu liikumine suurem. Soojusisolatsioonist sissepoole paigaldatakse õhu- ja aurutõke, mille ülesandeks on vältida õhulekkeid ja takistada ohtliku koguse veeauru tungimist tarindi külma ossa. Õhu- ja aurutõkke paigaldamisel tuleb hoolitseda, et see oleks kogu ulatuses katkematu. Pööninguvahelaele tuleb ehitada käiguteed. Pööninguluugist kuni korstna ja muus osas katuse
Miks kaks tundi, üks, kaks, läbi, ei oska lugeda või, laske kohe, ha haa! NIKOLAI Ära naera! Mida sa naerad? SOLK Mäletad, tila, kuidas sa mulle ütlesid, et ma olen solk. HEESKA Haahahaa. Oledki ju. SOLK Olen jah. Aga mitte selles mõttes. Ära hirnu midagi. Maha laseme! HEESKA Millal? SOLK Kuidas? HEESKA Tead, ma nägin Tallinnas bussis, kuidas väike tüdruk istus ema süles. Tema kõrval istus teine ema ja väikelaps oli süles. Ilusad emad olid, ilusad lapsed olid. Nad sõitsid mööda villade rajoonist ja siis väike plika ütles: Mama, mõ budem žit v etom dome! No kak- zdes ljudi že živut! Eto ne snatšit nitševo! Patšemu? Pravda! Što? Papa gavaril, što kagda naši pridut, mõ pudem zhit sdes. Ühel emal hakkas piinlik. Maltši Mama, što tõ, papa zhe gavaril tak. Naši pridut, i mõ pudem zhit zdes. Tak, tak, tak, naši pridut i naši sdes... i pizdets u tebja KUUL Purjus oled või? HEESKA Kus te mu panete? LUMI Vaat sinna paneme! HEESKA Mis koht see on? LUMI
Avangardne arhitektuur Venemaal 19181932 Funktsionalism Eestis 1920. aastate lõpuks jõudis kümnendi jooksul Euroopas läbi löönud uus optimistlik funktsionalism moevooluna Eestisse. Herbert Johansoni väikeelamut Toompuiestee 6 on peetud esimeseks funktsionalistlikuks hooneks Eestis. 1930. aastate alguses tegid peaaegu kõik Eesti arhitektid läbi lühiajalise "valgete villade perioodi". Võrreldes meie tugevaima Pärnu koolkonna kuurortlinnalikult vallatu vormiga villadega on Johansoni väikeelamud (Kotzebue tänav 28, Vabriku tänav 14 jt) kompaktsemad ja ratsionaalsemad. Funktsionalistlikke suuri ühiskondlikke hooneid ei jõutud kuigi palju ehitada. Ometi on klassikaks muutunud sellest rühmast kaks Johansoni koolimaja
Rooma linnas suured luksuslikud villad on haruldased, sest ei olnud ruumi. On teada juhtumeid, kus rikkad roomlased ostavad enda villa ümbert maad, koos majadega, need lammutatakse, arendavad maja edasi. Pompeis rohkem. Villaks hakatakse kutsuma ka suuri maamaju, mis imiteerivad algset domuse plaani, aga on laiendatud suuremaks. Arenevad suurteks kompleksideks, võib nim mõisaks. Suured tootmiskompleksid, peremehe eluase, ruumid mõisavalitseja käes-vilicus, vilica. Tihti villade ümber tekkis hiljem tihedam asutus. Tuleb sõna küla. Suurte tootmiskomplekside juurde ehitati krislikul ajal kirikuid jm. Insula on tüüpiliselt linnaelamu, mille kohta võib öelda korterelamu. Olid eraldatud, isoleeritud korterid. Hakkasid levima ilmselt juba 2 saj. ekr, peale puunia sõdu suurtes linnades. Ei ole eriti leitud pompeis, on leitud ostjas. Erinevus domusega- insula on avatud tänavale, complurium muutunud kitsaks valgusauguks
ajal keskmise suurusega valdused villad. Majandust villas korraldas selleks valitud ori ja peremees käis villas vaid puhkamas. Alates hilise vabariigi ajast oli tavaline et iga villa oli spetsialiseerunud ühe kindla kultuuri kasvatamisele. Jõukamatel roomlastel oli mitu villat. Nt Cicerol oli 8 erinevat villat. Sõjad suurendasid majanduslikku ebavõrdsust ja väikemajapidajad sattusid võlgadesse. Üks osa vaeseid talupoegi otsis endale rakendust päevatööde näol villade juures. Üks osa siirdus aga linnadesse. See aeg oli massilise linnastumise periood. Linnades üks osa vaesematest talupoegadest muutus patroonide klientideks teine osa muutus proletaarideks kõige vaesemad kodanikud keda peeti riigikulul üleval (olid maksudest jm'st kohustustest vabastatud). Majandus hilise vabariigi ajal Vaatamata poliitilisele võrdsustumisele säilis kihistumine mis veelgi süvenes hilise vabariigi ajal. Tekkis rahanduslik aristokraatia
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
sajandi keskele dateeritavad hooned. Suhteliselt stiihiline tegevus sai uue hoo 1890. aastatel, kui halvenenud kaubandusoludest tingituna võttis linnavalitsus suuna kuurordi arendamisele. Riia avalike aedade direktorina töötanud Georg Kuphaltilt telliti kuurordipiirkonna arendamise projekt. 1888–1889 valmis ulatuslik planeering, millega määrati kindlaks parkide, alleede, spordiplatside ja mänguväljakute asukoht, samuti pansionite ning villade krundid ja hoonestustingimused. Oluliseks probleemiks kujunes kuurordikülastajate majutusküsimus ja nii asus linn hoogsalt reguleerima tubade väljaüürimist. Et olukorda pisutki leevendada, anti soovijatele sümboolse hinna eest rendile krundid Lehe–Tammsaare–Kuuse tänava vahelisel alal kohustusega ehitada sinna eesaedadega villad, kus on vähemalt neli üürituba suvitajatele. Esimeses maailmasõjas sai kogu kuurordipiirkond tublisti kannatada, hävis ka mudaravila.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
