mahukate tööde tegemiseks. Enim on neid loo gaas. 65 dud Kagu-Aasia maades: Filipiinidel, Malaisias, GATT - 1948. a. loodud tolli- ja kaubanduskokku- Indoneesias ning Ladina-Ameerika riikides, näi lepe (The General Agreement on Tariffs and Trade), teks Mehhikos. 114, 117 mille eesmärk oli välja töötada maailmakauban ekspressvedu - veose toimetamine sihtkohta üm duse reeglid ja korraldada läbirääkimisi. Reor berlaadimiseta. Ekspressveod sobivad kõige ganiseeriti 1994. a. WTO-ks - Maailma kauban paremini autotranspordile selle paindlikkuse ja dusorganisatsiooniks. 34 kiiruse tõttu. 130 geograafiline segregatsioon - elanikkonna kont elatusm ajandus e. naturaalm ajandus -m ajandus sentratsioon mingite (rahvus, religioon, jõukus)
Turgude asukoht, st kui kaugele tuleb kaupa vedada Antud riigi valitsuse transpordipoliitika (teemaksud, subsiidiumid, keskkonnamaksud) Vedude tasakaalustatus (kas võimalik saata tagasikoormat) Mastaabiefekt st mida suuremad kogused ja mida suurema mahutavusega veovahend, seda odavam. Energia hinnad: 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi tarbeks. Transpordile läheb u 25% majanduse energiatarbimisest. 20. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Tinglik kriteerium veotasu arvutamisel, mis võimaldab taandada erineva kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele. Arvestuslik kaal on õiglase veotasu arvutamise aluseks ja võimaldab võtta arvesse kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud erisusi. Arvestuslikku kaalu kasutatakse nii vedude efektiivsuse mõõtmisel kui veoraha arvestamisel
tellimisprogramme. 1. VEOKORRALDAJA- LOGISTIK Veokorraldaja ülesanneteks on veotellimuste vastuvõtmine ja vedude vastuvõtmine. Ta peab oskama paljusid keeli , et suhelda klientide ja välispartneritega. Oskama koostada arveid. Veokorraldajaks sobib inimene, kellel on teadmised logistikas ja klienditeeninduse kogemus. Hea keelte, arvuti oskus, stressitaluvus ja koostöövalmidus. Ta isik, kes ekspedeerimislepinguga kohustub korraldama veose vedamise saatja arvel. Veokorraldaja töö on seotud kaupade, informatsiooni ja inimeste liikumisega ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeerimise, läbiviimise ning kontrolliga mingi kindla süsteemi piires ning lähtudes määratletud eesmärkidest. 3 Lihtsamalt öeldes peab logistik tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige
lepingu lõppemisest tulenevad vajalikud abinõud, eelkõige tagama reisijale kokkulepituga samaväärse tagasireisi või reisi muusse kokkulepitud kohta. (3) Lepingu ülesütlemisel kannavad lepingupooled reisija tagasireisiga seotud lisakulud võrdsetes osades. Muud lepingu ülesütlemisest tekkivad lisakulud kannab kumbki lepingupool ise. Ekspedeerimisleping. Mõiste Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. Põhitingimused Vedamise korraldamine Kohustus korraldada veose vedamine hõlmab eelkõige: 1) sõiduki ja veotee määramist; 2) vedaja valikut; 3) vedamiseks vajalike veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist;
seotud mõne teise, lõikes 1 või 2 osutamata riigiga, kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust. 4. Juhul kui kohaldatavat õigust ei saa kindlaks määrata lõike 1 või 2 kohaselt, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, millega leping on kõige tihedamalt seotud. Artikkel 5 Veolepingud 1. Kui pooled on jätnud kaubaveolepingu suhtes kohaldatava õiguse artikli 3 kohaselt valimata, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on vedaja harilik viibimiskoht, tingimusel et veose vedamiseks vastuvõtmise või veose saajale üleandmise koht või kaubasaatja harilik viibimiskoht on samuti kõnealuses riigis. Kui need tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub poolte kokkulepitud veose saajale üleandmise koht. 2. Kui pooled on jätnud reisijaveolepingu suhtes kohaldatava õiguse teise lõigu kohaselt valimata, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on reisija harilik viibimiskoht, tingimusel et kas lähte- või sihtkoht on kõnealuses riigis
tähendavad. 17.Transpordikulusid mõjutavad tegurid Transpordikulud mõjutavad märkimiosväärselt majandustegevuse struktuuri ja rahvusvahelist kaubandust. Kogemused näitavad, et 10%line transpordikulude kasv vähendab kaubavahetuse mahtu üle 20%. Transpordikulude kahekordistumine võib vähendada kaubavahetuse mahtu üle 80%. Transpordikulud koosnevad tavaliselt kolmest komponendist: Terminalikulud – Veose peale-, maha ja ümberlaadimisega seotud kulud. Peale- ja mahalaadimiskulud on vältimatud, ümberlaadimiskulusid ei tarvitse olla või neid saab vältida. Sõidukulud – Otseselt veokaugusest ja veose kaalust/mahust sõltuvad kulud. Põhiosa sõidukuludest moodustavad tööjõu- ja kütusekulu. Ümberlaadimiskulusid sõidukuludesse üldiselt ei arvestada. Kapitalikulud – Transpordiga seotud põhivaradesse – peamiselt
liikmete massi (75 kg igaüks), kui neile on ette nähtud istekoht sõidukis (Mass of the vehicle in running order); 77) tüübitunnustamine on protseduur, millega otsustatakse esitatud dokumentide alusel, kas sõiduk, sõiduki osad või varustus vastavad Eestis kehtivatele nõuetele; 78) UTQG on USA rehvide kvaliteedi osakonna tähis ( Uniform Tyre Quality Branding); 79) vahetuskered on konteiner või kere veose vedamiseks, mida on võimalik autol vahetada selleks valmistatud seadme abil; 80) varuaken on väljapääs, mis võimaldab sõitjatel ohu korral lahkuda bussist (Emergency window); 81) varuuks on uks, mis peab rahuldama teenindusuksele esitatavaid nõudeid, kuid on mõeldud kasutamiseks erandolukordades ( Emergency door); 82) veduk on mootorsõiduk haagiste veoks (Towing vehicle );
tahavaatepeeglid. Alates 1985. Sõiduki valmistamisaastast peavad aknaklaasid olema E või e sertifitseeritud. Korrosioon ja välimus *Praod ja murded peavad olema remonditud *kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei tohi olla suurem kui 5 cm2 ja 0,5m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle kolme. Seisu- ja lisasoojendid Firma Ebersprächer poolt toodetavad nii õhukütte- kui ka vedelikküttesüsteemid tagavad mugavuse autojuhile, soodustavad mootori käivitumist ja veose säilimist külma ilmaga. Veoautod Rooli on raske pöörata kui roolireduktoris puudub õli rooliredktor on reguleeritud liiga pingule rooliliigendid on määramata käänmiku tugilaager on purunenud või käänmikupoldid on kinni kiilunud.rooliratta vabakäik peab olema n2 ja n3 kategooriaga autodel 20kraadi.kui valmistaja on ete näinud väiksemad väärtused siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistja juhtudele .mõõdetuna
kahjustamise riskile veo ajal Peamine iseloom- vaadata mida erinevad tarneklauslid sisuliselt tähendavad. Transpordikulusid mõjutavad tegurid Transpordikulud koosnevad tavaliselt kolmest komponendist: Terminalikulud – Veoste peale-, maha- ja ümberlaadimisega seotud kulud. Peale – ja mahalaadimiskulud on vältimatud, ümberlaadimiskulusid ei tarvitse olla või neid saab vältida Sõidukulud – Otseselt veokaugusest ja veose kaalust/mahust sõltuvad kulud. Põhiosa sõidukuludest moodustavad tööjõu- ja kütusekulu. Kapitalikulud – transporidga seotud põhivaradesse – peamiselt indrastruktuuri, terminalidesse, veovahenditesse investeeritud kapitali kulu. Siia kuulub transpordi põhivarade ost või arendamine. Üldiselt võib transpordikulusid mõjutavaid tegureid jagada kaheks kategooriaks: tootega ja turuga seotud tegurid Turuga seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid:
Komisjonilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. Eelkäsitletut ei kohaldata veose vedamisele merel. Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama.
lühikesed laadimisajad 20. Raudteevedude puuduseks võrreldes maanteevedudega on üldjuhul keskkonnavaenulikkus organisatsioonide vähene paindlikkus ei ole võimlik transportida suuregabariidilisi veoseid ei ole võimalik transportida raskeid kaupu 21. Multimodaalne vedu tähendab vedamist mitme autoga mitme laevaga mitut veoviisi kasutades vedamist kasutades vähemalt kaht erinevat veoviisi, kusjuures veose lastiruum on kogu veo kestel sama 22. FEU tähendab 20´ konteineriga ekvivalentne veoühik 40´ konteineriga ekvivalentne veoühik eurotreoleriga ekvivalentne veoühik megatreileriga ekvivalentne veoühik 23. Lähimerevedude all mõistetakse Eestis A merevedusid ühe riigi eri sadamate vahel B merevedusid naaberriikide sadamate vahel C merevedusid Läänemerel D laevaliiklust siseveekogudel
väikesed väliskulud lühikesed laadimisajad 20. Raudteevedude puuduseks võrreldes maanteevedudega on üldjuhul keskkonnavaenulikkus organisatsioonide vähene paindlikkus ei ole võimlik transportida suuregabariidilisi veoseid ei ole võimalik transportida raskeid kaupu 21. Multimodaalne vedu tähendab vedamist mitme autoga mitme laevaga mitut veoviisi kasutades vedamist kasutades vähemalt kaht erinevat veoviisi, kusjuures veose lastiruum on kogu veo kestel sama 97 22. FEU tähendab 20´ konteineriga ekvivalentne veoühik 40´ konteineriga ekvivalentne veoühik eurotreoleriga ekvivalentne veoühik megatreileriga ekvivalentne veoühik 23. Lähimerevedude all mõistetakse Eestis A merevedusid ühe riigi eri sadamate vahel B merevedusid naaberriikide sadamate vahel
M Ä RT S 20 0 8: T A S A K A A L U S T U L E M U S K A A RT I K K A K U U M Professor Porter ja tema viis konkurentsijõudu MICHAEL PORTER Aasta 1979. Keegi tundmatu noor majandusteadlane Michael Porter avaldab HBR-s oma esimese artikli, ja algatab sellega tõelise revolutsiooni strateegiavaldkonnas. Tema viie konkurentsijõu teooria on mõjutanud tugevalt nii teadustöid kui kogu ärimaailma. Aasta 2008. Üle maailma tuntud juhtimisguru, professor Michael Porter avaldab oma armsate kolleegide Jan Rivkini ja Joan Magretta taganttorkimisel selle klassikalise teooria uuesti, seekord ajakohastatud viisil. Lisaks valearusaamad ja praktilised nõuanded. Harvard Business Review Ajakirja Harvard Business Review 2008. aasta jaanuarinumbrist tõlkinud Marian Raamat ja Janika Noormets (artikli originaalpealkiri „The Five Comp...
kahjustamise riskile veo ajal Transpordikulusid mõjutavad tegurid Transpordikulud koosnevad tavaliselt kolmest komponendist: Terminalikulud – Veoste peale-, maha- ja ümberlaadimisega seotud kulud. Peale – ja mahalaadimiskulud on vältimatud, ümberlaadimiskulusid ei tarvitse olla või neid saab vältida Sõidukulud – Otseselt veokaugusest ja veose kaalust/mahust sõltuvad kulud. Põhiosa sõidukuludest moodustavad tööjõu- ja kütusekulu. Kapitalikulud – transporidga seotud põhivaradesse – peamiselt indrastruktuuri, terminalidesse, veovahenditesse investeeritud kapitali kulu. Siia kuulub transpordi põhivarade ost või arendamine. Üldiselt võib transpordikulusid mõjutavaid tegureid jagada kaheks kategooriaks: tootega ja turuga seotud tegurid. 1
(3) Teede- ja sideministri määrusega kehtestatakse, lähtudes kemikaali ohtlikkusest: 1) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas, lennujaamas; 2) nõuded veovahendile; 3) tervisele, varale või keskkonnale kemikaalist johtuda võiva kahju vältimist või vähendamist võimaldavad nõuded veose jälgimisele ning veole teedel, veeteedel, õhu kaudu ja posti teel. (4) Siseministri määrusega kehtestatakse: 1) ohtlikus ettevõttes riskianalüüsi tegemise kord ning õnnetuse ärahoidmise ja õnnetuse korral tegutsemise nõuded; 2) suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ning hädaolukorra plaanide koostamise ja esitamise kord; 3) suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu. § 12. Ohtlike ainete piirnormid looduses
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...
(3) Teede- ja sideministri määrusega kehtestatakse, lähtudes kemikaali ohtlikkusest: 1) nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas, lennujaamas; 2) nõuded veovahendile; 3) tervisele, varale või keskkonnale kemikaalist johtuda võiva kahju vältimist või vähendamist võimaldavad nõuded veose jälgimisele ning veole teedel, veeteedel, õhu kaudu ja posti teel. (4) Siseministri määrusega kehtestatakse: 1) ohtlikus ettevõttes riskianalüüsi tegemise kord ning õnnetuse ärahoidmise ja õnnetuse korral tegutsemise nõuded; 2) suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ning hädaolukorra plaanide koostamise ja esitamise kord; 3) suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu. § 12. Ohtlike ainete piirnormid looduses
tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga v muude üigustega, tasu -tervisehoiuteenuse osutamise leping- üks isik kohustub osutama oma patsiendile tervisehoiuteenust. sundleping -veoleping ---kaubaveoleping- vedaja kohustub saaja ees vedama vallasjasja sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule. veotasu ---reisijaveoleping- vedaja kohustub reisijaid vedama sithkohta koos pagasiga või ilma, veotasu -ekspedeerimisleping- ekspedeerija kohustub korraldama veose teise isiku arvel, satja aga peaks maksma tasu -pakettreisileping- reisikorraldaja kohustub reisijatele osutama pakketreisi, tasu -hoiuleping- hoidja kohustub hoiuleandja poole temale üle antud vallasjasja hoidma ja selle lõppemisel selle tagastama. TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Eraõiguse eriharu.
Arstilt saab kahjutasu nõuda diagnoosi- ja ravivigade eest, samuti patsiendi teavitama jätmise ja tema nõusoleku saamise kohustuste rikkumise eest. 9. Veoleping. Sõltuvalt sellest, kas veo esemeks on asjad (kaup, veos) või inimesed (reisijad), sätestab kehtiv õigus küllaltki erinevalt kaubaveolepingu ja reisijaveolepingu tingimused. 61 Õiguse alused Autoveo all mõistetakse sõitjate või veose kohaletoimetamist selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. Vedaja saab olla vaid autoveo tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud isik. Rahvusvaheliseks veoks on üldjuhul vaja veoluba. a) Kaubaveoleping. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja
29 selle eest tasu (komisjonitasu). Komisjonilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaubaveolepinguga kohustub uks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle ule kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Ekspedeerimislepinguga kohustub uks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Hoiulepinguga kohustub uks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale uleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Laoleping on hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu. 60
varude teeninduskulu hoiukulu varade riskikulu 54. Transpordikulusid mõjutavad tootega seotud tegurid. 1) Tihedus ehk toote kaalu ja ruumala suhe – väikse kaalu-mahu suhtega toodete transport maksab veetava kaaluühiku (kg,tonn) kohta rohkem kui suure kaalu- mahusuhtega toodete vedu. 2) Väärtus ehk väärtuse ja kaalu suhe) → mida suurem on toote väärtus (hind) kaaluühiku kohta, seda väiksema osa moodustavad veose väärtusest veokulud. 3) Lastitavus ehk ruumalakasutus. Lastitavus näitab, millises ulatuses täidab veos veoruumi. 4) Kaubakäitluse lihtsus. Raskesti käideldavate toodete transpordikulud on suuremad. 5) Asendatavus 6) Vastutusrisk. Kaaluühiku kohta suure väärtusega tooted võivad kergesti kahjustuda ning nende varguse oht on suur. Seega selliste toodete transport on oluliselt kulukam. 7) Toote eriomadused
konstruktsioonid (paneelid, talad) laaditakse autole tööarmatuuriga allpool. Vahelae ka katusepaneele transporditakse tavalistel haagistel, kusjuures kuni 6m paneele võib vedada tavalise veoauto kastis neli kuni viis paneeli üksteisele laotuna koos vahepuudega. Pikemaid paneele tuleb vedada spetsiaalsetel haagistel või treileritel. Ülegabariidilised: Tuleb kasutada võib olla saate autosid. Ettevaatlik kui minnakse veosega läbi sildade,elektriliinide, trammiliinide alt. Et vältida veose purunemist või varalise kahju tekitamist. Veose teekonna kooskõlastamine vastavate asutustega. 6.3 Milliseid tegureid ja nõudeid tuleb arvestada mullatöödel vältimaks inimeste ja mehanismide varingute alla jäämist ning elu ohtu seadmist? Tuleb arvestada järgmiseid tegureid ja nõudeid: 51 · Toestamata kaeviku (süvendi, kraavi) pinnase varisemisprisma piirides ei tohi asuda
sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Tellimusveoleping e tsarterleping 53 on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupootl või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Ekspedeerimislepingu kohaselt kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Hoiuleping uga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hoidjal
korduvkasutusega, siis kalkuleeritakse nende hind eraldi. Transpordi maksumus vedamisel arvest. Veokulude materjalide brutokaalu materjali ja taara kaalu koos ja veokulud sõltuvad nii materjali kaalust, veokaugusest kui ka veoliigist( meri, õhk, vesi). Veokulud koosnevad: 1) Tarnete tasu ( teat.mtrj. 1t kaubakoguse vedamiseks teatud kaugusele tasu). 2) Lisatasud (täiendavate operatsioonide eest : kaalumine, veose kinnitamisel, kasti puhastamine, ooteajad jne.). Materjalide ülekulu e. KADUDE eelarvestamine on keeruline ja mõõtmisreeglid näevad ette, et töömaht on mõõdetud netomahuna konstr. teor. jooniste alusel. Töövõtja peab arvestama temale varumäärad. Peaks kaalutlema , kas materjalil on kalduvus puruneda mahalaadimisel, kas esinevad kaod mõõtulõikamistel, kas plats on varguskindel, kas lõpetatud tööd ja
(www.riigiteataja.ee VÕS) 178. Mis on kaubaveoleping Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu) . Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab allkirjastatud veokiri, mille väljastamist võib vedaja nõuda. Saatja peab pakkima saadetise nii, et see kaotsi ei läheks või kahjustada ei saaks. Vedaja peab veose kohale toimetama kokkulepitud tähtaja jooksul. Tähtaja ületamisel tekkinud kahju hüvitab vedaja (k.a kaotsiminek, kahjustamine). Kui veolepingu esemeks on kolimine, on vedaja kohustatud ka kolitava mööbli ja muu sisustuse lahtivõtmine, peale- ja mahalaadimine ning ülespanek. 179. Mis on reisijaveo leping, tsarterleping, pagas? Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või
9) Veoleping a. Kaubaveoleping. Vedaja kohustub saatja ees vedama vallasasja sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu. b. Reisijaveoleping. Vedaja kohustub tese lepingupoole ees vedama reisija(d) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine pool aga maksma tasu. 46 10) Ekspedeerimisleping. Ekspedeerija kohustub korraldama veose vedamise saatja arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. 11) Pakettreisileping. Reisikorraldaja kohustub teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule pakettreisi, teine pool aga maksma tasu. 12) Hoiuleping. Hoidja kohustub hoidma hoiuleandja poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Väärtpaberid 6.õppenädal Tööõiguse mõiste ja allikad
ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). // Tsarterleping ehk tellimusveoleping Reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. // Pagas Asjad, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Mis on ekspedeerimisleping? Leping, mille kohaselt kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Mis on pakettreisileping? Leping, millega kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Mis on hoiuleping? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus?
aga maksma tasu (veotasu). // Tšarterleping ehk tellimusveoleping – Reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. // Pagas – Asjad, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Mis on ekspedeerimisleping? Leping, mille kohaselt kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Mis on pakettreisileping? Leping, millega kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Mis on hoiuleping? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus? Hoiuleping – Leping, millega üks isik (hoidja) kohustub hoidma teise isiku (hoiuleandja)
tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. 231. Mis on kaubaveoleping? Vedaja kohustub vedama saatja veost (vallasasja) sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. Ei kohaldata veose vedamisele merel. 232. Mis on reisijaveo leping, tšarterleping, pagas? Vedaja kohustub teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). Reisijaveolepingule kohaldatakse töövõtulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse reisijateveo lepingu kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei
transportimisega. Kommertsladusid on 3 liiki: a) laod, mis üürivad oma pinda lühi või pikaajaliselt; b) tegelevad kauba jaotamisega, lao pindala väiksem, kuid suurem auto ja tõstukitepark. Kõiki üürija ärisid varustatakse laos oleva toodanguga; c) laod, mille põhitegevuseks on transportimine. Pind on väike, kuid autopark hästi arenenud. Peamine funktsioon on kauba lühiajaline hoidmine ja säilitamine. Oluline veose hind, maht, kiirus ja säilivus. · Turundusteenuseid osutavad agentuurid turundust korraldatakse kas vastava osakonna tegevusena või turundusagentuuride teenuseid kasutades. Tavaliselt püütakse ühendada mõlemaid. Viimase variandi puhul peab valima ja kaaluma teenusepakkujat, sest need erinevad võimaluste, töö kvaliteedi, teenuse mahu ja hinna poolest. Agentuuride teenuseid oleks soovitav regulaarselt kontrollida.
kalatoodete hinna kasvuga, teisalt jälle kala kättesaadavusega. Olulist rolli mängib kalapüügi hooajalisus kui ka logistilised probleemid. Kilu ja räime peamised püügihooajad on kevadel ning sügis-talvel, värske ja jahutatud kala turustamine väiksemates kogustes maakohtadesse ja asulatesse, mis paiknevad merest kaugemal, ei ole majanduslikult tasuv tegevus, sest kala omahind on väike. Kulutused transpordile (kõrge kütuse hind ning veose omapärast tulenevad lisanõuded) raskendavad kala viimist tarbijani oluliselt. 7.6. Kala töötlemise ja turustamise SWOT Tugevused Nõrkused 1.Tugev ning mitmekülgne ekspordistruktuur 1.Üleinvesteerimine, suur tootmisvõimsus; 2. Tootmisbaasi võimsus (võimsam kui olemasoleva tooraine töötlemiseks vaja) 2
arendamiseks. Transpordiinstituudi asutamine on Eesti majanduse üks prioriteete; · Lähendada transiitvedusid (eeskätt suure keskkonnaohtlikkusega naftaproduktid) korraldavate firmade ja nende regioonide huve, kustkaudu veod kulgevad. Lisaks praegusele maksusüsteemile, mis stimuleerib riiki kuid mitte regioone, tuleks moodustada vastav arengufond (kindlaksmääratud summa igalt ohtliku veose tonnilt). Vältimaks Eesti firmade konkurentsivõime vähenemist tuleks taotleda vastavat lepet kõigi Läänemerel opereerivate riikide vahel nagu Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Poola, Saksamaa, Holland; · Vähendada transiidist tulenevaid keskkonnaohte (riskifaktoreid) eelkõige Tallinna sadamates ja Eestit läbivates transiidikoridorides. Tugevdada sidet rahvusvaheliste päästeteenistustega;
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega on deliktiline üldvastutus süüline vastutus, mille aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, kuhu kuuluvad objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Lepingulistes suhetes on lepingu poole süüline vastutus ette nähtud nt tervishoiuteenuse osutaja poolt kohustuste rikkumise eest (VÕS § 770 lg 1), tarbija vastutuse korral veose saatjana (VÕS § 781 lg 2), hoiulepingus, mille pooleks on tarbija (VÕS § 899 lg 2) jne. Teise poole süüline käitumine võib olla kohustust rikkunud lepingupoole vastutusest vabastamise aluseks nt pakettreisilepingus (reisikorraldaja vastutus rikkumise eest on välistatud, kui rikkumine toimus reisija süül, VÕS § 877 lg 4). Süülist vastutust reguleeritakse VÕS §-s 104. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid tahtlus, raske hooletus ja hooletus
tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega on deliktiline üldvastutus süüline vastutus, mille aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, kuhu kuuluvad objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Lepingulistes suhetes on lepingu poole süüline vastutus ette nähtud nt tervishoiuteenuse osutaja poolt kohustuste rikkumise eest (VÕS § 770 lg 1), tarbija vastutuse korral veose saatjana (VÕS § 781 lg 2), hoiulepingus, mille pooleks on tarbija (VÕS § 899 lg 2) jne. Teise poole süüline käitumine võib olla kohustust rikkunud lepingupoole vastutusest vabastamise aluseks nt pakettreisilepingus (reisikorraldaja vastutus rikkumise eest on välistatud, kui rikkumine toimus reisija süül, VÕS § 877 lg 4). Süülist vastutust reguleeritakse VÕS §-s 104. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid tahtlus, raske hooletus ja hooletus
aga maksma tasu (veotasu). // Tsarterleping ehk tellimusveoleping Reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. // Pagas Asjad, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. 238. Mis on ekspedeerimisleping? Leping, mille kohaselt kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu 239. Mis on pakettreisileping? Leping, millega kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). 240. Mis on hoiuleping? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus? Hoiuleping Leping, millega üks isik (hoidja) kohustub hoidma teise isiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
