naisterahvaidki eneste juures, kõik elasid poissmehe elu ja tegid kõiksugused tööd ja toimetused, olgu meeste- ehk naisterahva tööd, ise kõik ära. Kui nad ju kõik naisevõtjate aruliseks olid saanud, mõtlesid nad hakata naisi võtma. Et aga tuntud ega teatud naisterahvaid neil ei olnud, siis võtsid nad nõuks otsimise peale ilmasse välja minna. Aru peeti niimoodi, et kuus vanemat venda otsimise peale välja lähevad selles tingimises, et ka noorema vennale, kes koduseid asju senikaua toimetama peab, naise peavad tooma. Teekond algas. Reisimoonaks võtsid nad ka igaüks pauna leiba ligi ja hakkasid võõramaale sammuma. Tee viis neid ühest suurest metsast läbi. Kaugel sügavas metsa põhjas, tee ääres, oli üks saunahütt koguni viletsas vormis. Kui reisijad, kuus venda, selle hütikese ligi jõudsid, siis nägid nad, et üks vana hall vanamees istus sauna ukse läve peal.
1625. aastal kuningas Gustav Adolf läänistas Moisekatzi ja Kaugositzi (eesti k. Kauksi) mõisad Joachim Nicolaus von Güntersbergile, kellele need kuulusid veel 1639. aastal. Varsti pärandas ta mõisad oma pojale Nicolaus von Güntersbergile, kelle surma järel läksid need 1653. aastal avatud läänina riigile tagasi. 1660. aastal pantis Rootsi kuningas mõisad Narva linnusekrahv ja bürgermeister Lorenz von Numersile ja tema vennale Levin von Numersile. Numersite (ka Nummers, varasemates allikates Numens) pärandis olid Mooste ja Kauksi veel 1686. aastal. 17. sajandi lõpul läks Mooste tagasi riigi omandusse. 1.2 18.sajand Mooste mõis on väga paljude omanike käes olnud ning seega on 18. sajand üpris segane. 8. mail 1717 kinkis Peeter I Mooste ja Kauksi mõisad riiginõunik krahv Paul Jagusinskyle, kes müüs peagi valdused nüüd juba ühendatud Mooste mõisana ülemtallmeister krahv Carl Gustav Löwenwoldele
Keskajal oli see väga tähtis, oma arvamus, kuna olid tekkinud erinevad ühiskonna klassid. Alamklassi inimesed suhtusid kõrgklassi inimestesse aupaklikult, nõustusid kõigega mis nad väitsid, kuid sisimas kadestasid ja põlgasid neid. Nii tekkiski inimeste seas kahtlustav hoiak. Inimesed ei usaldanud üksteist. Nad olid võimelised tegema kõik, et saada paremat positsiooni, isegi kui kannatajaks võis osutuda sinu lihane vend. Samuti ei halastanud ka Claudius oma vennale. Noore printsi kahtlused on saanud kinnitust. Tema näidend kandis vilja, kuid miks vaikis ta. Kas hetk polnud õige? "Mis oleks üllam- vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada?" Vaikides aga seadis ta oma elu ohtu. Pärast etendust muutus Claudius rahutuks ning Poloniuse kaasabil seadis ta Hamletile lõksu, et välja selgitada, millist mängu viimane ikkagi mängib. Kuid olemata
Kalad akvaariumis Heljo Mänd Tegelased: Rave, Henna, isa, Andrus, Indrek, tädi Nääli. Sisu: Raamat räägib 7.klassi tüdrukust Ravest, kelle ema hukkus autoõnnetuses ning nüüd on perenaiseks kahele vennale, Andrusele ja Indrekule, ning isale. Tal on ka sõbranna Henna, kellega ta saab kõigest rääkida. Ravel on vaja koolis oma unistus joonistada, aga tal polegi unistust ja ta on väsinud mõtlemisest, sest tal on kodus perenaise roll ja trenn oli veel lisakoormus, aga trennist ta ei tahtnud ära tulla, sest talle meeldis see ja seal sai Hennaga koos olla. Muidugi pidi ta õppimise enam-vähem korras hoidma, et treener teda välja ei viskaks
pärast tapsid perepojad Jüri ja Taavet ka ühe oina. Jüri otsustas talust lahkuda pidev töö "ei millegi" nimel oli teda ära väsitanud. Isa lubas talu poja nimele kirjutada. Kohaselt sõideti talu poja nimele kirjutama (katkend raamatust, lk 30) Koju naastes sai Jüri sõjaväekutse. Teine tants Peaaegu igas talus on toimunud põlvkondade vahetus. Kuna Jüri sai sõjas surma, kuulub talu tema nooramale vennale Taavetile ja Roosile. Aiastel pidi tulema enampakkumine. Taavet sai kokku Pauliga, kes hakkas halvustama laastukatuseid. Koju jõudes käskis Taavet sulasel laastukatuse maha võtta ja läks ise otsima mehi, kes aitaksid plekkkatust peale panna. Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel. Teine tants Lisaks hakkas vihma sadama, mööbel tuli kuivemasse kohta nihutada. Peatselt jõudis kohale ja aurukatel ja rehepeks või alata.
Heiti Pakk ,,Hind" Käisin pühapäeval, 3.oktoobril Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draama ,,Hind" põhjal lavastatud etendust. Näidendi lavastajaks oli Heiti Pakk. Varem on ,,Hinda" Eestis lavastatud Vanemuises 1987. aastal ning Rakveres 2005. aastal. Etenduse põhimoto on, et ei ole võimalik teada, millist hinda me otsuste eest tulevikus maksta võime. Lugu keskendub eelkõige kahele vennale Victorile ja Walterile, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa, kes oli omal ajal suurärimees, laostus nagu paljud teisedki, suure, 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Üks vendadest, Victor, liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et toitu ikka laual püsiks. Walter aga läks teostama oma õpinguid ülikooli, misjärel temast sai mainekas arst. Vennad saavad kokku alles pärast 16-t lahus oldud
ta võttis suure prügikoti & läks keldrisse pudelite järgi. kui pudelid olid kotis jõudiski rita. nad läksid bussijaama, kuid reena tulekuni oli tund aega. kui reena jõudis otsustas rita sinna minna häälega, et neil rohkem raha jääks. nad lasid end võsule välja viia. sealt kõndisid nad tagasi mööda reena õpetust. mõne päeva pärast tulid ka reena ja kätlin. nad ajasid juttu, kui ann märkas, et rita näpib ta telefoni. ta oli helistanud oma vennale. õhtul läksid nad võsul mingile peole. tutvusid kolme poisiga (artur, siim & timo) hiljem ka villem. peale pidu mindi reena suvilasse. kui poisid lahkusid, lubasid nad järgmine päev tulla tüdrukuid vaatama, kuigi ei tulnud. ainuke kes tuli oli villem. kuigi tema ei lubanud tulla. ka kätlin & reena lahkusid järgmisel päeval. äkitselt ilmusid uksest sisse rita vend koos oma sõpradega. peale seda nad ainult jõid ja suitsetasid ka narkotsi. ühel päeval
Tal olid head mõtted ning ta oskas teha õigeid hinnanguid. Louis XVI-le meeldis lukksepa töö, mis võib küll tunduda naljakana, kuid tol ajal oli see täiesti normaalne, et härrasmees oskab mõnda käsitööala. Lisaks tahtis kuningas hoida oma asjad ohutuses. Oma rahandust planeeris ta hästi ning tegeles ise raamatupidamisega. Ta ei olnud suur raiskaja, kuid seda oli tema vend, kes koguaeg Louis'ilt raha küsis. Kuna kuningas armastas oma lähedasi, andis ta oma vennale raha, mida aga ei suutnud isiklikest varudest kuidagi katta. 5. Mis Sulle tema elu juures meeldis ja ei meeldinud? Mulle meeldis see, et ta pidas samuti naeruväärseks seda, kuidas talle kõik sõna otseses mõttes ette ja taha ära tehti, tal ei lastud näiteks ise riidesse panna või klaasi laua peale asetada pärast joomist. Ei meeldinud absoluutselt selline käitumine, et 14-aastaselt pannakse mehele nõnda, et meest varasemalt polnud kohanudki
said nad varsti kokku. Nad läksid maantee äärde ning ootasid bussi. Rita rääkis Annile, et ta on Võsul käinud, aga kui nad kohal olid, siis tundus küll, et ta oli Võsul esimest korda. Nad läksid Reena kirjelduse järgi kohale, maja oli maha jäetud tõesti. Majja sisenedes oli kõik vana, kuid nad leidsid koha, kus nad magada saaksid ning nag tegid toad ka korda. Mitu päeva olid nad kahekesi, kuni ühel hommikul Rita võttis salaja Anni telefoni ning helistas enda vennale, et ta tuleks poistega neile külla pidu panema. Ann nägi, kui Rita rääkis telefoniga. Kui ta küsis Ritalt, mis värk on, siis Rita rääkis tõtt, et nii tüütu ja igav on kahekesi siin. Päeva peale tulidki kambad kokku. Igasugust kraami oli kaasa toodud. Ann sai paljudega väga hästi läbi. Seal oli ka naaber Villem, kes oli väga korralik ega joonud ega söönud igasugust kraami sisse. Ta sai Anniga hästi läbi.
Gilda unelmad tema armastatu truudusest purunevad põrmuks. Isa saadab tütre koju, et see riietuks meheks ja sõidaks Veronasse. Ise peaks ta sinna jõudma järgmisel päeval. Rigoletto annab Sparafucilele poole küsitud summast, et see hertsogi tapaks. Teine osa ootab üleandmist peale tapatöö sooritamist. Maddalena veenab venda selles, et too säästaks tema kavaleri elu ja surra võiks hoopis küüraks, kestuleb tooma ülejäänud puuduvat summat. See ettepanek käib vennale aukoodeksi pihta ja ta keeldub, kuigi möönab et ki sellel tormisel ööl saabuks keegi juhuslik rändaja, siis võiks see õe kavaleri eest surra. Seda kauplemist kuuleb pealt tagasipöördunud Gilda, kes otsustab päästa armastatu oma elu hinnaga. Gilda koputab uksele, sisensb ja ta tapetakse. Naaseb Rigoletto. Andnud üle viimase osa rahast, saab ta roguskisse mähitud laiba. See ei saa olla keegi muu, kui tema tütre häbistaja Mantua hertsog!
Jakob Westholmi Gümnaasium NIELS ABEL Matemaatika referaat Kaspar Kütt 7.a klasss Tallinn 2010 Elulugu Niels Henrik Abel sündis Norras Nedstrandi linnas 5. augustil aastal 1802. Tema vanemad olid Søren Georg Abel ja Anne Marie Simonsen. Ta isa andis talle ja ta vennale koolitunde. Niels'i isa oli sageli kontaktis paljude Norra koolidega ja otsustas saata oma vanema poja, Hans Mathiase, Oslo Katedralskole'sse. Kahjuks oli Hans Mathiasel suur masendus ja kurbus kodust lahkuda üksinda ning sellepärast otsustas isa aastal 1815 saata 13-aastase Nielsi koos Hansuga Oslo Katedralskole'sse. Niels Abel oli noorest east peale huvitatud matemaatikast ja kuigi Hans sai varem Nielsist paremaid hindeid, tuli kooli varsti uus matemaatikaõpetaja Bernt Michael Holmboe. Temast sai Nielsi eeskuju ja tihti aitas ta Nielsi...
Hüperaktiivne laps- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. AJALUGU Esimest korda kirjeldati 1902.a (Still)- lapsed vähese tähelepanuvõimega ning väga püsimatud. Kuni 1960ndateni peeti h.akt. peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks. Alates 1970 hakati suuremat tähelepanu hüperaktiivsusele panema ka Euroopas, varem ainult Ameerikas. Kõige tuntum hüperaktiivne nooruk on eesti kirjanduses tuntud Joosep Toots. PÕHJUSED 1. Närvisüsteemiga seotud 2. Pärilikud põhjused 3. Ümbritseva keskkonna mõjutused ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid. PROBLEEMID 1. Spetsiifilised õpiraskused 2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st. et laps ei oska end eakohaselt sõnaliselt...
Peale viimase surma 1787.aastal pärandus mõis hilisemale Tartu Ülikooli asekuraatorile parun Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternbergile, kes 1802.aastal müüs selle krahv Jacob Pontus Stenbockile. 1878.aastal ostis mõisa krahv Ewald Alexander Andreas Ungern-Sternberg ning liitis selle Ungern-Sternbergide fideikomissiga. 1899. aastal päris isa surma järel mõisa krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin Ungern-Sternberg. Kui viimane lastetuna suri, läks mõis edasi tema nooremale vennale Klaus Kaspar Alexander Ungern-Sternbergile, kes oli ühtlasi ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik. Ungru mõis asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. Alates 1620test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Mõisa viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg. Haapsalu-Rohuküla tee äärde jääv Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid, kuigi ta on jäänud omal ajal
Oodole nuusutada, kui hais poissi ninna tungis, ärkas ta kohe. Alguses ei saanud Oodo mitte millegist aru, aga kui ta natukest aega istus sai ta aru, mis temaga juhtus ja hakkas kohe Jaanuse täku peale karjuma. Kui ta aga Jaanust silmas, tõusis ta viha Jaanuse vastu ja ta hakkas kohe teda sõimama ja lõpuks lõi ta talle rusikaga näkku, ning sõitis oma märuga koju minema. Emmi ronis kohe oma hobuse selga, ja sõitis vennale järgi, et isale tõtt rääkida. Eremiit aga palus Jaanust, et ta mõnikord temal külas käiks, sest ´vanamees tahtis, poisile veklemiskunsti õpetada. Jaanus oli nõus ja läks oma hobust otsima... Viie aasta pärast korraldati lossis jahipidu. Kõik pajatasid oma jutte, ja üks mees rääkis, et rüütel Kruuno rääkis rüütel Konradiga, ja küsis kas ta võib Emiiliale peigmeheks saada. Lossihärra ei olnud selle vastu...
Nimi: Jane Eyre Vanus: 20 Keeled: Inglise Prantsuse, Ladina Haridus: Lõpetas Lowoodi kooli Muud oskused: Maalimine Eelnevad ametid: Guvernant, algkooli õpetaja Perekonnaseis: Abielus Lapsed: poeg Elukoht: Inglismaa, Mr. Rochesteri mõis metsas. Soovituskirjad: Lowoodi kooli ametnikeilt, mr. Rochesterilt Soovitav amet: Guvernant Tasud: 40 naela aastas, tasuta majutus ja toit. 2) Lugu mr. Rochesteri seisukohalt. Mul oli õnnelik elu kuni 18 eluaastani, mil mu isa suri. Ta jättis mu vennale kogu oma varanduse. Varsti peale päranduse kättesaamist mu vend suri. Ma olin suures shokis, ma ei teadnud mida teha.Kuid ta ei tahtnud ka mind vaeseks jätta. Sain aru, et mu isa oli otsinud mulle ühe väga kauni neiu Ladina-Ameerikast. Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnestunud tal.
Gilda unelmad tema armastatu truudusest purunevad põrmuks. Isa saadab tütre koju, et see riietuks meheks ja sõidaks Veronasse. Ise peaks ta sinna jõudma järgmisel päeval. Rigoletto annab Sparafucilele poole küsitud summast, et see hertsogi tapaks. Teine osa ootab üleandmist peale tapatöö sooritamist. Maddalena veenab venda selles, et too säästaks tema kavaleri elu ja surra võiks hoopis küüraks, kestuleb tooma ülejäänud puuduvat summat. See ettepanek käib vennale aukoodeksi pihta ja ta keeldub, kuigi möönab et ki sellel tormisel ööl saabuks keegi juhuslik rändaja, siis võiks see õe kavaleri eest surra. Seda kauplemist kuuleb pealt tagasipöördunud Gilda, kes otsustab päästa armastatu oma elu hinnaga. Gilda koputab uksele, sisensb ja ta tapetakse. Naaseb Rigoletto. Andnud üle viimase osa rahast, saab ta roguskisse mähitud laiba. See ei saa olla keegi muu, kui tema tütre häbistaja Mantua hertsog!
Nii kutsutigi saatejuhiks Matt. Saade algas väikese viivitusega. Lõpuks kui saade algas seletas Matt võistluse reegleid. Peale reeglite seletamist läks võistlus käima. Kõige enam õigeid vastuseid tuli Frankilt. Muidugi teadsid ka ülejäänud võistlejad õigeid vastuseid. Võistlese võitis Franki võistkond. Kõik Franki sõbrad, kes olid tulnud mälumängu stuudiosse vaatama õnnitlesid poissi. Järsku tuli vanemale vennale ehk Frankile meelde see, et Clarence on kadunud. Marcey-le tulid poisid tuttavad ette. Ta mõtles natukene, et kus ta võis neid naha ning yuligi meelde. Poisid olid ju lahendanud ühe pommiähvarduse juhtumi juba mõni aeg tagasi. Naine soovis poistega rääkida, et kas nad saavad natukene uurida asja. Joe ja Frank olid nõus kuna Clarence oli nende sõber. Marcey näitas poistele ühte kirja, kus oli kirjutatud ,,Marcey sõitsin kaheks nädalaks puhkusele. Anna
Tema jutt kostnud nõnda. Mõnisada aastat enne Rootsi aega elanud kindlas Porkuni lossis üks vahva sõjamees rüütlite seisusest, kes kui poissmees oma noore õega majapidamist talitanud. Rüütel pidanud kui sõjamees sagedasti lossist ära olema, mis ajal tema õde ühe noormehega sõprust sigitanud, mis kaugemale läinud, kui mõlemad ette võinud arvata. Kui preili oma olemist nii pikalt tundnud, et ta naisetanuta enam ei arvanud läbi saavat, pidanud ta nõu juhtunud õnnetusest vennale üles tunnistada. Ta läinud ühel päeval venna kambri, langenud tema ette põlvili, tunnistanud oma eksimist ja palunud luba ennast noormehega laulatada lasta. Vend aga tõuganud teda tulises vihas kui koera jalaga eest ära, lasknud õe eksitaja tuppa kutsuda ja löönud mõõgaga tema pea otsast maha, nii et veri preili peale langenud, kes ehmatusest ära minestanud. Siis käskinud rüütel keset tiiki jää sisse augu raiuda, vedanud
vaid väheste kuude möödudes oli prints Hamleti ema, kuninganna Gertrud abiellunud onu Claudiusega. Need kaks põhjust on juba üks asi, mille nimel võitles Hamlet. Ta tahtis kätte maksta inimestele, kes olid ta armastatud isa surmas süüdi ja neile, kellele ei paistnud see korda minevat. Teine asi, mille nimel Hamlet võitles oli kantsler Poloniuse tütar Ophelia, keda prints armastas. Nende armastus aga polnud kerge, sest Ophelia kuulas oma isa sõna ja kuna ei isale ega ka Ophelia vennale Laertesele ei meelinud nende kahe vaheline armastus, siis Ophelia ei lasknud sellel suhtel suuremaks minna ja tagastas ka Hamletile tema saadetud armastuskirjad. Nende kirjade alusel peeti ka Hamleti vaimset seisundit mitte just kõige stabiilsemaks, vaid arvati et ta on hull. Kolmas asi, mille eest Hamlet just ei võidelnud, aga vähemalt üritas näidata, et sealne riigikord on ebaõiglane ja üldse mitte aus. Pärast kuningas Hamleti surma oleks pidanud ainukeseks troonipärijaks
PILT+katkend 30.10.1821 - sündis Moskvas Maria vaestehaigla arsti perekonnas; isa kasvatus oli äärmiselt karm; D jäi kogu eluks üksildaseks, eraklikuks ja endassetômbunuks 1833 - 1837 - ôppis Moskva pansionides; 1837 - suri ema 1838 - astus Peterburi sôjaväeinseneride kooli; 1841 ülendati ohvitseriks, 1843 lôpetas, arvatakse insenerikorpuse koosseisu, 1844 läks erru 1839 - pärisorjad tapsid isa 1844 - loobus sôjaväeteenistusest, sest oli hakanud tegelema kirjandusega, kirjutas vennale: "Kavatsen kogu oma elu pühendada inimesele ja kavatsen inimese saladust uurida kogu elu."; tahtis teadlikult saada suureks kirjanikuks. 1846 - ilmus jutustus "Vaesed inimesed", millele järgnes juba samal aastal hulk teisi jutustusi (katkend 2) "Vaesed inimesed" - romaan kirjades. Nagu katkendist lugesite, kriitikud kiidavad, D-s hakatakse nägema suurt romaanikirjanikku. D tômbub turri, sest talle ei meeldi, et teda surutakse mingitesse raamidesse
Naise olukord läbi ajaloo nii müütide kui kaasaegsete kirjanike pilgu läbi Koostas: Karola Rianne Mahhova Müüdid on mingi kultuuri uskumused ja moraali normid. Antiiksed või kaasaegseid müüte uurides näeme, et need lood kinnitavad ning seletavad ühiskonna soorolle, põllumajanduslikke suhteid, sotsiaalseid rolle ja juriidilisi protseduure. Lugu välja mõeldes valitses ning õpetas hõim ema liikmeid nii naisi kui ka mehi. Müüdi vestja oli alati nii loo ümberjutustaja kui uuendaja. Kreeka mütoloogias on mees- ja nais- jumalad. Kui inimesed loodi, elasid nad rahus ja külluses nagu jumalad. Jumalad armusid aeg-ajalt surelikesse naistesse ja nii sündisid pooljumalatest tütred ja pojad. Siis loodi Zeusi käsul Pandora ehk "kõigi andidega varustatu", sest kõik jumalad ja jumalannad olid talle midagi kaasa andnud. Zeus käskis teha neiust häbitu ja varga ning saatis ta inimestele m...
tulevik toob. 14.Kuidas on see sinu arust sind mõjutanud? Ma arvan nüüd, et ma sitaks kõva vend ikka. Ei tegelt on ikka positiivselt mõjutanud ja andnud rahulolu, et minu teosed on valitud artistide poolt, samuti on see andnud mulle võimaluse sõlmida väga palju uusi sõpruseid ja uusi kontakte. 15.Kaua sa oled juba korvpalliga tegelenud? Kuidas selle enda jaoks avastasid? Selle otsa koperdasin tänu vennale, ta õpetas mind. Ma viskasin ka üli hästi nagu ma viskasin kivi ka fenomenaalselt. Praeguseks olen sellega tegelendu juba umbes 4 aastat kuigi praegu ei pööra sellele väga tähelepanu ning mängin kossu vaid hobikorras. 16.Mida oled juba korvpallis saavutanud ning mida sooviksid veel saavutada? Ega midagi erilist, olen treeninud meistriliiga tiimiga Tallinna Kalev ja igal vennal suu lahti jätnud igal kossuväljakul. Kui ajaks kossu asja taga veel siis
krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. IV 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab H kodus Harryt ning lobiseb H. naisega muusikast. Pärast seda, kui H. hoiatab mitte abielluda, räägib D H-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et D on kihlunud. V (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele ei meeldi dzentelmenid (lubab Võluja tappa, kui too Sibylile halba teeb). S-i vend läheb Austraaliasse (meremees). VI (77-85) Gray jääb ühisele einele hiljaks ning kohale jõudes räägib Basilile ja Henryle Sibylist ja kihlusest. Nad räägivad ka armastusest ja naistest ning sõidavad pärast teatrisse. Basil saab aru, et elu on tema ja Gray vahele tulnud. VII (85-96) Saal oli rahvast täis, B ja H imetlesid Sibyl´i ilu ning absoluutselt kõik pettusid tema näitlemises
Politsei viis poisid koju ja samal päeval ilmus mingi võõras mees nende koju ja ema ütles neile, et see on onu Paul, kes on nende uus isa. Siis tulid koju kaks poissi ja Mattias sai kohe aru, et need on ta teised vanemad vennad Mikk ja Mait ja nendega olid kaasas ka veel mingid kolm võõrast poissi, kes hakkasid õlut jooma ja pidu panema suurtega. Vahetevahel varastasid Mattias ja Martin mõne õllepudeli ja jõid selle ära. Hommikul oli poistel pohmell. Siis Martin varastas endale ja vennale rattad, millega nad ringi sõitsid ja ühel päeval ei tahtnud nad enam kodus olla, kuna kõht oli tühi ja nii läksid nad jälle Keni onni. Siis nad elasid jälle kerjuse elu, kuni tuli talv ja nad hakkasid käima päeviti päevakodus, kus oli soe ja nad said seal end puhtaks pesta ja kui õhtu saabus, läksid nad koju, kus nad said ükskord suure pahandusega hakkama. Nimelt nad tegid lõksu ja lootsid, et onu Paul kukub
1944), Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaamaks (1945-1950) ning Vändra Veisekasvatuse Katsejaamaks (1951. a. praeguseni), on ligemale kolmveerand sajandi kestel oma seostatud teadus- ja tootmistegevusega kaasa aidanud Eesti põllumajanduse arendamisele. PIISTAOJA TALU KUJUNEMINE: Tori vallas Piistaoja kaldal asuva Piistaoja talu ostis selle rentnik Mart Pool 1896. aastal. Piistaoja oli Poolide suguvõsa kasutuses olnud ligemale 200 aastat. Jaan Pool müüs oma talu vennale Mart Poolile ja Mart Poolile, kes on Theodori isa. 19. sajandi viimasel veerandil oli Piistoja jaotatud kaheks taluks, pärast müümist sai Piistaojast terviktalu. Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Seal valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. 1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7-väljaline külvikord, kusjuures
Seal kohtab neiu mademoiselle Varenkat, kellesse ta kiindub. Kittyle meeldib jälgida Varenka hoolitsemist haigete eest ning otsustab ka ise veidi head teha. Isa saabudes saab tütarlaps aga aru, et on end petnud. Talle ei sobi selline tegevus, sest võib kaasa tuua tülisid ja segadust (üks kunstnik ei taha tema pärast kuurordist lahkuda). Moskvasse tagasi jõudes on Kitty paranenud. III jagu Sergei Ivanovits sõidab maale vennale külla. Levinil on hea meel teda näha, kuid sugulase kohalolek segab igapäevategemisi. Ühel õhtul heinateolt tulles saab ta Stepan Arkaditsilt kirja, kus selgub, et Dolly on suveks maale tulnud. Oblonski palub Levinil naise juurde sõita ja vajadusel abi pakkuda. Dollyt külastades kuuleb Konstantin Dimitrits, et Kitty lubas samuti õde külastada. Juuli kespaiku külastab Levin õe mõisa ning näeb mööda sõitvas tõllas Kittyt. Mees taipab, et on endiselt neiusse armunud.
usaldas. Claudius pidi teadma, et Horatio sõpra ei reedaks. Samas toimis see Hamleti vanade koolikaaslastega. Samuti suutis ta küll tänu heale manipuleerimisoskusele, kuid küllap ka võimele inimesi läbi näha ning nende mõtteid ning tundeid aimates, enda soovide nimel ära kasutada. Claudius oli Hamleti vastane, kuna tegelikult oleks pidanud ju traditsiooni järgi Hamletist troonipärija saama. Kroon läheb ju isalt pojale, mitte vennalt vennale. Kuigi sellest teoses eriti juttu pole, siis usun, et ka see võis üks Hamleti vihapõhjustest olla. Claudius ja Hamlet on oma olemustelt vägagi erinevad inimesed. Kui Claudius tänu Hamleti korraldatud näidendile mõistis, et prints tema koledast tapatööst teadlik on, kartis kuningas veelgi rohkem oma seisuse ja ühtlasi ka elu pärast. Ta mingis mõttes kartis Hamletit ning üritas teda surma saata, mis lõpuks ka õnnestus. Hamlet vihkas
Töödes ja päevades esineb rohkelt paralleele vana-idamaade kirjandusega. Vanaaja tarkusekirjandusele iseloomulikult on see esitatud õpetussõnadena noormehele, keda Hesiodos manitseb loobuma ahnitsemisest ning elama ausat ja töökat elu. Kuna eepose värsimõõdu edasiandmiseks eesti keeles on mitmeid võimalusi, peaks laskma rütmil ise paika minna. Tööd ja päevad sisaldab biograafilisi elemente ja on kirjutatud manitsusena ja õpetusena Hesiodose vennale (Perses). Hesiodos mõtiskleb õigluse üle, rikastumise kiidab ta heaks vaid läbi ausa töö. Hesiodos loob muistendi viiest ajastust e. sugupõlvest: kuldne ajastu inimesed elasid kui jumalad; hõbedane ja vaskne ajastu elu halvenemine; heeroste ajastu lühiajaline elu paranemine; raudne ajastu Hesiodose kaasaeg, ülekohtu ja vägivalla ajastu. Hesiodos manitseb inimesi tööd tegema ja õiglaselt elama siis tasuvad jumalad vaeva. Teose lõpuosas
koor, kes laulis, tantsis. Hümn, ood, epiniikoin. Esindajad: 1)Tyrtaios- teemad vaprus, sõjalised vägiteod, poliitika, häbivääristas reetmist, argust, kirj marsilaule 2)Anakreon- õukonnalaulik, luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest, jõudeelust. Kirjutas jumalate auks hümne. Eleegiad, epigrammid. 3)Gaius Gatullus- satiirilised luuletused 4)Sappho- koondas enda ümber tütarlapsi, kellele õpetas kombeid, muusikat, luulet, tantsu. Osa luulest pühend vennale, tütrele. Pühendas abiellunud tütarlastele. Luues väljendas õnne, igatsust, südamevalu. Säilinud kaks tervikluuletust, katkendeid, õnnetu armastuse tõttu enesetapu 5)Alkaios- poliitiline luule, võitlusluule, armastusluule, hümnid jumalatele, veini ülistamine.
Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas Frederik II, kes ostis need oma vennale Magnusele. 1560. aastal algas Eesti talupoegade ülestõus. 1560. aastal üritas Kettler peatada venelasi Härgmäe (Oomul, Hoomul) lahingus, kuid sai hävitavalt lüüa. Venelased tungisid edasi ja vallutasid Viljandi. Kõik Vana-Liivimaa keskaegsed riigid olid 1561.aastaks lakanud eksisteerimast ja seetõttu loetakse seda aastat Vana-Liivimaa ajastu lõpuks. Sel hetkel oli Liivimaa jagatud 4 riigi vahel: Venemaa, Poola, Rootsi, Taani. 3. Talupoegade ülestõus. TV lk. 29-30 4
hea õpetaja. Elades Pihkvamaal pidi temast saama ka ohvitser. Ta lõpetas 1856 Peterburi ohvitseride kooli ja tegeles selle kõrvalt ka muusikaga. 1860-ndatel sidus ennast võimsa rühmaga Balakirev. 1858 loobus täielikult ohvitseri kutsest ja otsustas muusika kasuks. Tänu sellele valmisid tal kuulsad ooperid, klaveripala tsükkel ,,Pildid Näituselt,`` palju laule jne. 1870-ndatel võimas rühm lagunes ja liikmed hakkasid omaette tegutsema. Mussorgski ei tahtnud olla aadlik ning andis mõisa vennale, et mitte talupoegi piinata. Tal tekkisid rahalised raskused. Tervis läks halvaks- hullusehood. Ta suri 1881 Peterburis.ema varajase surma nädal pärast 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Tema loomingu lõpetasid sõbrad.Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid.
Olles saanud oma mõistatusele õige vastuse sfinks hävis ning Oidipus määrati Teeba kuningaks. Seejärel abiellus ta oma ema, kuninganna Iokastega, samuti teadmata, kes ta on. Kui Oidipuse minevik selgeks sai, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ning sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kurjustegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuningas oma lapsed ning trooni Iokaste vennale Kreonile ning pagendas ise ennast Teebast. Elust eemaletõmbununa veetis Oidipus oma elu lõpuaastad tundmatu karjusena. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebasse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema
ning teha sellest terviklik kokkuvõte. 3 1. NOORUKIST SIRGUB MUUSIK Nikolai Rimski-Korsakov( vt. Lisa 1) sündis 18.märtsil 1844.aastal Novgorodi lähedal Tihvinis(vt Lisa 2). Tema isa oli kõrge ametnik, kes oma humaansete vaadete tõttu oli sunnitud enneaegselt erru minema. Nikolai vanemal meremehest vennal oli talle suur mõju. Ka Nikolai armastus mere vastu tekkis tänu vennale ja admiralist onule. Tulevase helilooja andekus avaldus varakult - juba nelja- viieaastasena laulis ta täpselt järele kõiki kuuldud viise, kuueselt hakkas regulaarselt muusikat õppima. Tihvinis tegi ta ka esimesed katsed heliloomingu alal, need aga pole kahjuks säilinud. Alates 1856 kuni 1862 oli Rimski-Korsakov Peterburi mereväekooli kadett. Sel perioodil õppis ta edasi klaverimängu ning käis võimalusel ooperit vaatamas. Tegeles ka heliloominguga, mis oli aga veel
See mõjutas tema elu nii palju, et ta otsustas alustada bändi. Gerard kirjutas oma esimesee laulu "Skylines and Turnstiles", et väljendada oma tundeid 11. septembri kohta. Mõne aja pärast helistati Ray Torole ja kutsuti ta bändi, kuna sel ajal ei suutnud Gerard laulda ja samal ajal kitarri mängida. Bändi esimesed lindistused tehti Matti pööningul, kus laulud "Our Lady of Sorrows" (sel hetkel nime all "Bring More Knives") ja "Cubicles" linti võeti. Mikey Way'le, Gerardi nooremale vennale, meeldisid demod nii palju, et ta otsustas bändiga liituda. Bändi nime võttis Mikey Way Irvine Welshi raamatust "Ecstasy: Three Tales of Chemical Romance". My Chemical Romance allkirjastas lepingu Eyeball Recordsiga ja mängis samas ruumis, kus Pencey Prep ja Thursday. Seal tutvus bänd Pencey Prepi peavokalisti ja kitarristi Frank Ieroga. Pärast Pencey Prepi lahkuminemist 2001 ja 2002 vahel, liitus Frank kitarristina My Chemical
kavatsusi tema poja suunas läbi näha. Või kui isegi suutis, siis ei julgenud midagi ette võtta. Oma poega ta siiski armastas. Ta muretses tema pärast väga, kui printsi hullumeelseks peeti. Horatio – Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune, ta oli ka väga haritud. Horatio oli usaldusväärne. Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Ophelia - Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale, kuna viimased keelasid tal Hamleti kirju ning kingitusi vastu võtta ja Ophelia kuuletus isale ning järgis ühtlasi ka venna nõuandeid. Ophelia kandis isale kõik ette, mis Hamletiga seotud oli ning lõpuks oli ta isa ning kuninga soovil nõus isegi printsi järele nuhkima minema Tegelaste vahelised suhted: Hamlet ja Claudius vihkavad üksteist ja tahavad teineteist tappa. Gertrud üritab oma poega kaitsta, kuid otseselt Claudiusele vastu ei hakka. Ophelia ja Hamlet armastavad
See on suur kaotus, kui oled loomaga koos kasvanud ja elanud üheksa aastat, siis on väga kurb, kui ta peaks surema. Looma surm on midagi, mis jääb hinge kõpitsema. Võttis 8 (!?) aastat, et tema surmast üle saada. Elasin seda ikka väga raskelt, sest ta oli parim. Lihtsalt aeg tegi oma töö. Mulle aitas kaasa koera haual nutmas käimine. Kui isa ootaks mind ja me kogu perega mataksime oma lemmikut, see oleks andnud jääjatele (minule, emale, vennale, õele) paremini leinaga toime tulla, s.t. hüvasti jätta. Kindlasti ta tahtis meid valust säästa. Lihtsalt, ta ei teadnud ise kuidas õieti teha. Kõige olulisem on lastele surmast rääkides olla aus ja väljenduda ühemõtteliselt. Kuigi lapsed leinavad tavaliselt lühemat aega kui täiskasvanud, pole nende lein vähem intensiivne. Lapsed kipuvad surma temaatika juurde korduvalt tagasi pöörduma, mis eeldab vanematelt omakorda suurt kannatlikkust
osta, värvipliiatsitest rääkimata! Seega harjutasid kaksikud kätt looduses, maalides poris jm, kus aga ruumi leidsid. Kord läksid lapsed metsa marju otsima, et siis hiljem koopaseintele maalida. Nad kõndisid vaikides mööda kitsast ja käänurohket metsateed, vaadates uurivalt alustaimestikku, ent soovitud tulemust nende pikaajaline otsing ei andnud-mets oli marjadest kui tulvaveega puhastatud. Marii tundis paari tunni pärast rasket väsimust, ent ei julgenud seda vennale öelda oli ju too niigi halvas tujus, mis teda ikka enam ärritada. Nii nad kõndisid ja kõndisid, kuni lõpuks metsarada nagu laiemaks tundus minevat ja peagi lapsed suurele lagendikule välja astusid. Nüüd peatus Martin, heites pilgu pilves taevasse. "Päikest pole, Marii," lausus ta tusaselt, "Paisab, et oleme veidi eksinud..." "Veidi?" turtsatas õde pahaselt, "Me oleme "veidi" eksinud? Ära aja jama! Oleme juba tunde sihitult ringlenud sa ju tead seda!"
väljaspool abielu sündinud naise ehk kui tal juba on halva kuulsusega naine, siis peab ta välja astuma ja samuti ei saa me vastu võtta säärase naisega meest. 7. Kui kellegi meie gildi venna kohta kõneldakse auhaavavaid asju, olgu sise või välismaal, ja seda on kuulnud kaks meie gildi venda, peavad nad esimesel võimalusel sellest teatama oldermannile ja oldermann on kohustatud selle gildi vennale asjast teatama ning talle ette panema gildist eemale jääda, seni kuni tema asi lahendatud. On see sündinud võib ta jälle gildimajas käia, nagu teisedki vennad. 8. Sureb keegi meie gildi vendadest välismaal ja on keegi meie gildi vendadest seal juures, siis peab ta laskma surma puhul kolm missat pidada. Ei tee ta seda, maksab ta trahvi viis marka. 9
Muusika läheb edasi kohas, kus Lefroy suudleb hommikul (ilmselt pärast pidu) üht neidu ja jookseb kiirustades loengusse. Stseenis, kus Jane'i vend tuleb Oxfordist tagasi koju on muusikas kasutatud trianglit ning see on tempokas ja rõõmsameelne. Stseenis tervitavad Jane ja vend soojalt ja rõõmsalt ning muusika tekitab kohe tunde, et nad on lähedased. Vennad ajavad üksteist taga ning siinkohal annab muusika edasi sõnumi nende jällenägemise rõõmust ning vahepealsest igatsusest vennale nalja pärast vingerpussi teha. Selles kohas, kus Jane kõigile kirja oma õe ja tema kihlatu kohta loeb, on klaverimuusika vaikne ja rahulik ning selleks, et kiirendada lugemisstseeni. Muusika on sel ajal kerge ja meeldiv, sest peaaegu kõik näivad nautivat Jane lugemist. Lefroy läheb onu soovitusel metsa jalutama ning muusika sel ajal on järsk ning selles on mingisugune turtsatav toon, sest Tom on pärit linnast ning ei naudi vist eriti metsas oksade vahel, lompide sees kõndimist
Selle asemel läheb ta Vronskiga Itaaliasse, kus nad elavad mõnda aega täiesti eesmärgitut elu. Mõne aja pärast naasevad nad Venemaale, kus Anna satub ühiskonna halvakspanu alla oma truudusetuse eest. Anna ja Vronski võõrduvad, Anna tunneb kadedust Vronski üle, kes on ikka veel arvestatav ühiskonna liige, samal ajal kui tema istub kodus üldise halvakspanu all. Abielu toob üllatuse Levinile, seahulgas mõistab ta oma vabaduse vähenemist. Kui Levinit kutsutakse külla tema surevale vennale Nikolaile, nõuab Kitty kuni lõpuni välja, et ta saaks kaasa tulla. Lõpuks Levin nõustub. Iroonia mõttes on Kitty Nikolaile rohkem abiks kui Levin, lohutades teda suuresti tema viimseil elupäevil. Kitty avastab, et ta on rase. Dolly ja tema perekond ühinevad Levini ja Kittyga Levini maakohta terveks suveks. Stepan kutsub sinna oma sõbra Veslovski, kes flirdib Kittyga; see lõppeb sellega, et Levin palub Veslovskil lahkuda. Dolly
Noorukina oli ta üritanud kristliku jutlustajana inimestega sidet otsida, tunda kaasa vaestele ja neid hingeliselt toetada. Sedasama tahtis ta teha oma maalidega. Aastad 18861888 veetis van Gogh Pariisis, liitus impressionistidega ning tema maalide värvid muutusid heledamaks ja puhtamaks ning meeleolu rahulikumaks. 1889.a., kui kunstnik elas LõunaPrantsusmaal Arles'i linnas, muutus ta looming isikupärasemaks, värvid veel intensiivsemaks ja joonistus tinglikumaks. Kirjades oma vennale Theole kordas van Gogh mõtet, et ta ei taha enam maalida ainult seda, mida ta näeb, vaid pigem väljendada värvidega oma tundeid. Kujutav kunst on kogu oma ajaloo vältel mingil viisil ühendatud nähtava tegelikkuse jäljendamist ja kunstniku eneseväljendust, aga van Gogh hakkas väljendamist jäljendamisele vastandama ilmselt sellepärast, et realism ja eriti impressionism olid ,,objektiivse tõe" taotluses arendanud jäljendamise äärmuseni ning
psühhiaatriahaiglasse Saint-Rémy's . Ta maalis haigla siseruume ja ilusat maispõldude, viinapuuaedade ja oliivipuudega kaetud ümbritsevat maastikku, mida ta nägi lühikestel järelvalvega jalutuskäikudel. Vincent tundis, et tema lootus paraneda kahanes iga päev. Ta püüdis sellest pääseda maalides. 1890. aasta mais lahkus Vincent haiglast ja läks raviarsti juurde Auvers-sur-Oise'sse, kelle nimi oli Paul Gachet. Vincent van Gogh oli seal lähemal oma vennale Theole, kes oli talle ka seda arsti soovitanud. Vincenti algne mulje Dr. Gachenist oli see, et too on temast vaimselt veel haigem. Hoolimata oma vaimsest ebastabiilsust jätkas Vincent van Gogh hoogsalt maalimisega olles Auvers-sur-Oise 's maalis ta kokku 70 maali. Olles rusutud oma vaimsest haigusest, võimetusest maalida, üksindusest ja depressioonist kõndis Vincent van Gogh olles 37 aastane põllule ja tulistas ennast revolvrist
Venemaa kontrollis ka nt Virumaa alasid. Siinsete väikeriikide valitsejad tundsid ohtu ja hakkasid ostima liitlaseid. Ordu otsis kontakti Poola,Leeduga. Ordu andis end Poola kaitse alla. Saare- Lääne piiskop 1559 müüs oma valdused Taani kuningale. Saare-Lääne piiskopkond lõpetas oma eksisteerimise. Esialgu kuulusid Taanile nii Saaremaa kui Läänemaa valdused. Taani kuningas ei valistenud neid alasid ise, vaid andis need valitseda oma vennale hertsog Magnusele. Vend jõudis olla Liivi sõja ajal mitme riigi teenistuses. Edasises sõjategevus ordu, mis oli peamine sõjaline jõud, edu ei saavutanud. 1560 toimub viimane ordu poolt peetud välilahing. Jõudude vahekord oli väga ebavõrdne. Ordu kaotas selle. Siisele Vana-Liivimaale ei jäänud enam ühtegi tugevat sõjalist jõudu. 1560 puhkes Harjumaal ja Läänemaal talurahva ülestõus. Nad valisid omale kuningad ja asusid piirama Koluvere linnust. Ülestõusnud
Teine liin on armastuse liin. Noor ilus tserkessitar armub mehesse. Ühelt poolt armastab teda aga teisalt on see Venelane tema rahva vang. Armastus võidab ja tserkessitar aitab tal põgeneda. Aga kuna tserkessitaril on aukoodeks, siis ta saab aru, et on väga rängalt eksinud rahva vastu ja uputab ennast seejärel, sest ta on reetnud oma rahva. Puskin armus Odessas oma ülemuse naisesse. Puskini üle kaebamine ja tema järel nuhkimine ei meeldi. Kirjutab kirja vennale, et tahab Venemaalt ära minna. Kuigi ta ei saada seda kirja ametliku postiga, loetakse see kiri ikkagi läbi ja tal tekivad suured pahandused. Sest seal oli julgeid ütlusi Aleksander I kohta. Ta arreteeritakse ja vallandatakse. Ta saadetakse politsei järelvalve all vanemate kohu Mihhailovskojesse. Viibib seal 1824-1826. See on viljakas periood loomingus. Tekkis huvi rahvaluule vastu. Puskinit hakkas rohkem huvitama, mida mõtleb rahvas, sest ta nägi kui halvasti rahvaga Venemaal käitutakse
Pärast seda läksid nad bussijaama ja hakkasid Reenat ootama. Kokkulepitud ajani oli veel oma tund aega aega. Lõpuks, kui Reena tuli koos võtmetega, ütles Rita, et oleks vist parem, kui läheksime häälega sinna, et siis jääb rohkem raha alles jne. Nii nad läksidki, nad lasid ennast Võsule välja viia ja läksid siis Reena õpetust mööda tagasi. Mõne päeva pärast tulid ka Reena ja Kätlin nende juurde. Nad ajasid juttu ja Ann märkas, et Rita näpib ta telefoni. Ta oli oma vennale helistanud. Õhtul otsustasid tüdrukud Võsul mingile peole minna. Seal olid ka kolm poissi: Artur, Siim ja Timo, hiljem lisandus ka Villem. Peale seda pidu mindi Reena suvilasse. Kui poisid ära läksid, lubasid nad ka järgmisel päeval tüdrukuid vaatama tulla, kuid ei tulnud. Ainult Villem tuli, kuigi tema oli ainuke, kes seda ei lubanud. Ka Kätlin ja Reena läksid ära. Äkki tulid sisse Rita vend oma sõpradega. Peale seda nad jõid ja suitsetasid ning vahel suitsetaid ka narkotsi
siiski kõigi jaoks siis elusid jätkub. Raamatust sain teada, et üks inimene rändab läbi sajandite sama inimesena aga erinevates kehades. Tihti koosneb perekond inimestest, kes on eelmises elu olnud kuidagi seotud perekonnana ning kellel on lõpetamata asju. Nii sai ka Carol teada, et tema lapsed olid tegelikult olnud varem ka õde ja vend. Seega kuna eelmine suhe lõppes traagiliselt, siis uues elus pööras vanem õde vennale rohkem tähelepanu ja oli järeleandlikum. Samas aga reaalselt ei jagu iga inimese jaoks eelmist hinge. Olles olnud läbi sajandite erinevad inimesed, siis ei saa keegi teine neid kehasid enam kasutada, sest sa oled need oma hinge jaoks ära tarbinud. Samas, kui üks hing on selle aja jooksul vaid nelja keha tarbinud ja muul ajal lihtsalt seal kusagil ringi hõljunud, siis kas võiks see isegi võimalik olla? Kuidas aru saada, et laps räägib tõde eelmise elu kohta
Peenike on kogu elu paksu üleolevalt suhtunud ja käitub ka taasnähes ülbelt. Niipea kui ta saab teada, et paks on temast kõrgemal ametikohal, muutub ta kohe alandlikuks ja väga viisakaks. ,,Kameeleon" Turuplatsil hammustab koer meest. Politse-ülemvaataja satub seda nägema ja tahab teada, kelle koer see on. Alguses rääkis ta koerast kui vastikust penist, keda tuleb karistada. Niipea kui ta sai teada, et koer kuulub kindrali vennale, muutub tema suhtumine koerasse. Ta ütleb, et tegu oli õnnetusega ja koer pole milleski süüdi. ,,Ametniku surm" Eksekuutor on teatris ja aevastab. Aevastusest pritsis sülge tsiviilkindrali kuklale. Eksekuutor hakkas kõvast närveerima sellepärast ja kukkus hirmsasti vabandama. Tsiviilkindral võtab vabanduse vastu, kuid eksekuutoril jääb sellest väheks. Ta läheb isiklikult tema juurde veel
Jah, tal on väga head ideed, aga ei tea miks ta nõustus leppinguga. See on hea näidis, et on vaja kogu aeg mõtlema, võib olla ta mõtles, et see parfüüm ei saa nii populaarseks aga ikkagi on vaja mõtlema mida sa teed ja milleks. Nüüd, kuidas Ray Kroc lõi impeeriumi ,,McDonald's". Ühel päeval külastas ta restoran kus kasutati kaheksa mikserit, tolal ajal ta oli huvitatud selles. Restoran kuulus kahele vennale, Maurice'le ja Richard MacDonaldile, kes valmistasid ja müüsid suure hulga hamburgereid, friikartulid ja piimakookide valmistamiseks konveieri. Kroc oli kuulus ärimees, aga kõik tema ettevõtted ei õnnestusid. Selleks, et välja osta McDonaldsi litsentsi pidi ta maksta 15 000 dollarit, ükski pank ei andis talle laenu. Ta pidi pantima maja ja kindlustus. Pärast seda elas ta veel 30 aastat ja teenis 600 miljonit. Aga olulised momendit: Ray Crock ei mõtles välja kiirtoitu, ta müüb seda
ületada. Mis sa ta eest teeksid?" Kas kuninganna teadis, et Claudius tappis tema mehe? See on küsimus, millele on raske üksüheselt vastata. Oleneb, kas vaadata kuningannat hea või halva tegelasena. Kui ta oli hea, siis oli ta ilmselt ei teadnud ja oli lihtsalt ,,pime" Claudiuse suhtes. Samas autor on kirjeldanud kuninganna üllatust siirana. Hamlet: ,,Jah, verine peaaegu sama paha, kui hea ema, on tappa kuningas ja minna naiseks tema vennale." Kuninganna: ,,Kui tappa kuningas!" Kuninganna üllatus on ehtne, ta ei tea midagi oma mehe tapmisest. Samas kui vaadelda kuningannat kui halba tegelast, siis võib tema juttu tõlgendada ka teisiti. Gertrud oli Claudiusega tegelikult mestis ja ta teadis kõike kuninga tapmisest. Sellepärast oli kiire abielu Claudiusega. ,,Oo Hamlet, jää vait: mul juhid pilgu hinge põhja, ning seal näen musti sissesööbinud plekke, mil värv ei valastu." Kas kuninganna armastas kuningas Hamletit?
hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus Ophelia iseloomustus Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale, kuna viimased keelasid tal Hamleti kirju ning kingitusi vastu võtta ja Ophelia kuuletus isale ning järgis ühtlasi ka venna nõuandeid. Muidugi võis põhjuseks olla ka see, et Ophelial lihtsalt polnud Hamleti vastu väga suuri tundeid. Arvan, et Ophelia suurimaks veaks oli see, et ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida. Ophelia kandis isale kõik ette, mis Hamletiga seotud oli ning lõpuks oli ta isa ning kuninga soovil nõus isegi printsi järele nuhkima minema. See jäi ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
