Kuidas elad ann? (0)

Kuidas elad, Ann? ( Aidi Vallik)
Ühel päeval, kui Ann ema käsul pudeleid keldrisse viis, märkas ta ühe kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA. VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa . Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud.
Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena , et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda.
Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha. Peale seda saadeti tüdrukud direktori kabineti juurde, kuna direktoril oli tegemist, pidid nad ukse taga ootama. Äkki jooksis Ann sealt ära. Mõni tänav koolist eemal jäi ta seisma ja hakkas nutma. Äkitselt oli Rita ta juures ja pakkus talle suitsu. Ann võttis selle küll vastu, kuid suitsetades hakkas ta köhima ning kustutas suitsu kohe ära. Nad läksid Rita juurde. Kui lõpuks 11 aegu õhtul või isegi hiljem otsustas Ann koju minna, lasi ta ennast Rital koduni saata ning seejärel tagasiminekuks andis ta Ritale taksoraha ja tellis takso . Kodus oli sel hetkel mingi tüli ja Ann läks välja tagasi. Äkki tõmmati ta autosse. Hiljem selgus, et see oli Rita. Öö veetiski Ann Rita juures. Seal ei saanud ta üldse magama jääda. Ja kui äkki Rita ta üles äratas, oli aeg juba kooli minna. Ann leppis Ritaga kokku, et Rita räägib Reenaga, et õhtul toob Reena oma vanaisa kodu võtmed bussijaama ja ütleb aadressi, kus ta vanaisa maja asub.
Ann kooli ei läinud, vaid läks hiljem oma koju. Ta võttis riideid , raha, süüa ja loomulikult ka ema päeviku, siis läks ta ema tuppa ja nuusutas ta öösärki. Ann jäi seal vist magama. Igatahes, kui ta ärkas, oli kell juba nii palju, et Rita pidi varsti kohale jõudma. Ann võttis prügikoti ja läks alla keldrisse pudeleid kotti panema. Kui need oli kotis, tuli ka Rita. Nad viisid pudelid pudelite kokkuostu ja said selle eest mitusada krooni. Pärast seda läksid nad bussijaama ja hakkasid Reenat ootama. Kokkulepitud ajani oli veel oma tund aega aega. Lõpuks, kui Reena tuli koos võtmetega, ütles Rita, et oleks vist parem, kui läheksime häälega sinna, et siis jääb rohkem raha alles jne. Nii nad läksidki, nad lasid ennast Võsule välja viia ja läksid siis Reena õpetust mööda tagasi.
Mõne päeva pärast tulid ka Reena ja Kätlin nende juurde. Nad ajasid juttu ja Ann märkas, et Rita näpib ta telefoni. Ta oli oma vennale helistanud. Õhtul otsustasid tüdrukud Võsul mingile peole minna. Seal olid ka kolm poissi: Artur, Siim ja Timo, hiljem lisandus ka Villem . Peale seda pidu mindi Reena suvilasse. Kui poisid ära läksid, lubasid nad ka järgmisel päeval tüdrukuid vaatama tulla, kuid ei tulnud. Ainult Villem tuli, kuigi tema oli ainuke, kes seda ei lubanud. Ka Kätlin ja Reena läksid ära.
Äkki tulid sisse Rita vend oma sõpradega. Peale seda nad jõid ja suitsetasid ning vahel suitsetaid ka narkotsi. Kuni ühel päeval tundis Ann, et sauna poolt tuleb kärsahaisu. Mindi vaatama. Sauna väikesest kõrvaltoast tuli suitsu. Villem tõmbas sealt Kerli välja ja hakkas suitsu kustutama . Õnneks polnud kuskil tuld . Villem helistas ka 112-le ja sealt paluti, et keegi suurele teele vastu tuleks. Need, kes läksid, olid muidugi Reena ja Kätlin. Kiirabi viis Kerli Tallinnasse haiglasse. Peale seda ei kuulnud keegi enam Kerlist midagi.
Ühel päeval sai Ann Arturi peale väga vihaseks ja jooksis metsa. Kaugemal metsas jäi ta magama. Kui ta tunni aja pärast välja ei ilmunud, hakkasid Villem ja teised teda otsima. Kui Ann kolme tunni pärast ärkas, kuulis ta ema häält hüüdmas: “Ann, kus sa oled! Annu!”. Ann arvas , et ta kuuleb viirastusi, kui äkki kuulis ta ka Villemi häält hüüdmas. Vaikselt ta vastaski. Villem tuli talle lähemale ja hõikas: “Leidsin Anni! Pole vaja enam otsida!”. Villem käskis Annil magama minna. Hommikul kuulis Ann teistelt, et Artur oli Villemi käest peksa saanud.
Õhtupoolikul läksid teised ujuma. Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei läinud. Teised olid üle nelja tunni ära ja kui tagasi tulid, ei olnud enam Olegi nendega. Mõne tunni pärast otsustas Villem, et läheb koos Anniga mere äärde vaatama. Äkki nägid nad maas olevaid riideid. Need riided olid päeval Olegil seljas olnud, kuid ühtegi hingelist polnud läheduses. Villem helistas politseisse. Peale kõnet viis ta Anni tagasi majja ning ise läks Võsu randa tagasi. Ann tülitses Jussiga, et Juss ei hooli oma sõpradest ja siis karjus Ann talle veel, et mingu kõik ära, ka Rita, et keegi pole neid siia kutsunud. Kõik läksid tuppa ja hakkasid asju pakkima . Kui Villem tagasi tuli, olid teised juba läinud. Kell oli kaheksa hommikul, kui Ann magama läks ja Villem lubas teda 12 tunni pärast vaatama tulla. Siis, kui Ann lõpuks ärkas, oli kell pool 1 öösel. Ta koristas kõik saasta teiste järelt ära ning sõi Villemi jäetud vorsti ja saia ning jõi teed. Õhtupoolikul tuligi Villem ja ütles, et kui Ann tahab koju minna, siis võib poiss teda viia. Järgmiseks päevaks oli Ann otsustanud koju tagasi minna. Ta keeras kõik uksed kinni ja kui Villem tuli, tahtis ta, et Ann korra tema juurest ka läbi läheks, et tal pidi seal üks üllatus olema. Villemi juures oli Anni ema.