Vincent van Gogh (0)

Sissejuhatus ja kunstistiilist
Van Gogh töötas kunstnikuna vaid 20 aastat ja terve selle perioodi ajal müüs ta üheainsa maali. Kuid see ei tee temast halba kunstnikku. Vastupidi, tänapäeval peetakse Vincent van Goghi väga kuulsaks , oskuslikuks ja mõjukaks kunstnikuks . Tema koheselt äratuntavaid teoseid müüakse oksjonitel miljonite eest ja tema maalidest on saanud inspiratsiooni tuhanded.
Vincent van Gogh tegi oma elu jooksul 2000 kunstiteost. Kõige rohkem esinesid tema teostes maastikud , portreed ja päevalilled. Van Goghi võiks pidada ka koloristiks, kuna tema teostes on värvidel väga suur rõhk.
Van Goghi põhiliseks kunstistiiliks peetakse post-impressionismi. Post- impressionism laiendas impressionismi piire , post- impressionismis esinevad eredad värvid, paks värvikiht ja isepärased pintslilöögid, kuid samas rõhutatakse geomeetrilisi vorme ja kasutatakse ebaloomulikke ja utoopilisi värve.
Struktuur – osade tervikuks liitmine on van Goghi hilisloomingu keskne märksõna. Maalikunstis on väiksemad struktuuri osad pintslitõmbed, millest üheskoos moodustub pilt. Van Gogh köitis need meisterlikult kokku, tehes väga algsest kujutusest mõne päriselus oleva eseme.
1 Eneseportree 1887
Elulugu
Vincent van Gogh sündis 30. märtsil 1853 Hollandis Põhja-Brabanti provintsis Grootzunderti külas, kus ta veetis ka oma lapsepõlve. 1860 aastal läks ta külakooli õppima, 1864. aastal saatis isa ta internaatkooli. 1866. aastal siirdus ta Tilburgi keskkooli õppima, kus ta sai koolitust maalimise kohta. Van Gogh alustas maalimisega juba tegelikult aastal 1862 , koolist omandatud väheste teadmiste järgi. Tagasi vaadates on Van Gogh kirjeldanud oma lapsepõlve külma ja süngena.
1869. aasta juulis läks Vincent van Gogh oma onu soovitusel Haagi kunstikaupmehe õpilaseks. 1873. aastal läks van Gogh Londonisse kunstipoodi tööle, kuid van Gogh ei tunnistanud maale lihtlabase kaubana . Selle ja tema konfliktide poepidaja pärast vallandati van Gogh sealt aastal 1876.
Peale seda tundis van Gogh aina suuremat religioosset kutsumust ja töötas usuga seonduvates töökohtades suhteliselt lühikest aega - ta lendas ühelt töökohalt teisele. Ta õppis ka usuteadust kahel erineval kursusel, kuid kukkus nende mõlema eksamitel läbi.
Reisidel misjonärina vaadeldes kohtasid kus ta käis, hakkas Vincent võtma kunstnikuks saamist tõsisemalt. Umbes samal ajal olid tal tülid vanematega, armuprobleemid ja majanduslikud raskused. Need probleemid kimbutasid van Goghi tegelikult kogu tema elu jooksul.
Aastatel 1883-1886 maalis Vincent põhiliselt kõike, mis oli tema ümber. Tema kunstistiil oli sel ajal realismi ja impressionismi vahel. Tema värvipaletil domineerisid tumeda tooniga värvid ja paksud sügavmustad viirutused. 1885. aastal astus van Gogh Antwerpeni kunstiakadeemiasse ja lõpetas selle. Van Goghi eluviis oli väga ebatervislik , kuna ta sõi väga vähe, samas ta tarvitas alkoholi ja suitsetas päris palju.
Vincent kolis 1886. aasta märtsis Pariisi ja elas seal oma vennaga koos samas korteris. Vincent van Gogh pidas terve oma elu oma vennaga kirjavahetust ja selle kirjavahetuse kaudu saadi teada enamuse Vincent van Goghi elust. Nüüd kui nad elasid koos polnud seda enam vaja ja sellepärast teatakse vähe Vincenti elust Pariisis. Vincent kohtas Pariisis palju teisi kunstnikke ja kunstiõpilasi.
1888. aastal lahkus Vincent Pariisist ja läks elama Arles ’i Lõuna-Prantsusmaal, lootes sealt leida vaheldust ja abi oma terviseprobleemidele. Vincent van Gogh leidiski vaheldust, ta maalis Arles’is palju maastiku- ja majade interjööride maale, mis olid enamasti soojade ja kollakate värvidega tehtud. Kui Vincent viibis Arles’is osteti temalt maal „Punane viinapuuaed“, mis jäi esimeseks ja viimaseks maaliks, mis Vincent van Gogh oma elus müüs.
Vincent oli endale Arles’is üürinud korteri ühe kohviku ülakorrusel, kuid ta tundis et selle üürihind on tema jaoks liiga kallis. Ta kolis ümber Kollasesse majja. Natukese aja pärast ühines Paul Gauguin temaga ja nad elasid ühes majas . See tegi Vincent van Goghi väga õnnelikuks, sest ta nägi Paul Gauguinis sõpra, keda tal polnud väga kaua olnud.
Alguses kulges kõik hästi – Vincent ja Paul maalisid ja veetsid koos aega, kuid varsti hakkas nende vahel pinge kasvama. Pinge jõudis haripunkti , kui haige ja vihane Vincent ähvardas Paul Gauguini habemenoaga. Paul põgenes ja ei näinud Vincent van Goghi enam kunagi. Vincent elas oma viha välja enda peal lõigates ära osa oma vasakust kõrvast. Vincent paranes paar päeva pärast seda haiglas . Peale Kollasesse majja saabumist hakkasid Vincentil hallutsinatsioonihood, mida linnaelanikud tähele pannes avaldasid soovi Vincenti tema elupaigast eemaldada.
1889. aasta mais lahkus Vincent van Gogh Arles’ist ja astus vabatahtlikult psühhiaatriahaiglasse Saint-Rémy’s . Ta maalis haigla siseruume ja ilusat maispõldude, viinapuuaedade ja oliivipuudega kaetud ümbritsevat maastikku , mida ta nägi lühikestel järelvalvega jalutuskäikudel. Vincent tundis, et tema lootus paraneda kahanes iga päev. Ta püüdis sellest pääseda maalides .
1890. aasta mais lahkus Vincent haiglast ja läks raviarsti juurde Auvers-sur-Oise’sse, kelle nimi oli Paul Gachet. Vincent van Gogh oli seal lähemal oma vennale Theole, kes oli talle ka seda arsti soovitanud. Vincenti algne mulje Dr. Gachenist oli see, et too on temast vaimselt veel haigem. Hoolimata oma vaimsest ebastabiilsust jätkas Vincent van Gogh hoogsalt maalimisega – olles Auvers-sur-Oise ’s maalis ta kokku 70 maali.
Olles rusutud oma vaimsest haigusest, võimetusest maalida, üksindusest ja depressioonist kõndis Vincent van Gogh olles 37 aastane põllule ja tulistas ennast revolvrist. Vincent ei surnud kuulihaavast ja kõndis peale seda, mõistmata, et see kuulihaav oli surmav , kõrtsi. Ta suri seal kaks päeva hiljem, kui ta vend Theo oli ta kõrval. „ Kurbus kestab igavest“ – need olid Theo väitel Vincent van Goghi viimased sõnad.
2 Igaviku väravas 1890 3 Doktor Gacheti portree 1890
Kokkuvõte
Enamus Vincent van Goghi elust oli üksildane, puudusid inimlähedus ja korralik puhkus. Raevukas töötempo, ebapiisav toitumine ja väljaravimata haigused tegid asja ainult hullemaks.
Tegelikult oli Vincent van Gogh oma elu jooksul vaene, ta poleks saanud maalidagi, kui tema vend Theo poleks teda rahaliselt toetanud. Van Goghi maale ei ostnud peaaegu keegi, kuna van Gogh arvas , et kunst peab ennast ise müüma. Ta isegi võitles oma tööde reklaamimise vastu.
Vincent van Gogh oli õnnetu geenius, ta maalis alati suure innu ja kirega, tehes oma maalidest oma hingepeegli.
Kasutatud kirjandus
„Vincent van Gogh : elu ja looming“ - Dieter Beaujean (saksa keelest tõlkinud Triin Ploom) 2006 Koolibri
http://en.wikipedia.org/wiki/Van_Gogh#Work
http://en.wikipedia.org/wiki/Post-Impressionis m
http://www.vincentvangoghart.net/
4 Tähine öö 1889