Jane Eyre (4)

Jane Eyre
1) Jane Eyre cv.
Nimi: Jane Eyre
Vanus: 20
Keeled: Inglise Prantsuse, Ladina
Haridus : Lõpetas Lowoodi kooli
Muud oskused: Maalimine
Eelnevad ametid: Guvernant , algkooli õpetaja
Perekonnaseis : Abielus
Lapsed: poeg
Elukoht: Inglismaa, Mr. Rochesteri mõis metsas.
Soovituskirjad: Lowoodi kooli ametnikeilt, mr. Rochesterilt
Soovitav amet: Guvernant
Tasud : 40 naela aastas, tasuta majutus ja toit.
2) Lugu mr. Rochesteri seisukohalt.
Mul oli õnnelik elu kuni 18 eluaastani, mil mu isa suri. Ta jättis mu vennale kogu oma varanduse . Varsti peale päranduse kättesaamist mu vend suri. Ma olin suures shokis, ma ei teadnud mida teha.Kuid ta ei tahtnud ka mind vaeseks jätta. Sain aru, et mu isa oli otsinud mulle ühe väga kauni neiu Ladina- Ameerikast . Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnestunud tal. Ma palkasin talle hooldaja , kes teda valvaks ja tema eest hoolitseks. Ma maksin ta hooldajale suurt palka. Jätsin oma hullu naise tema hoole alla ja läksin reisile. Ma reisisin kogu Euroopa läbi et leida endale uut naist, kuid keegi ei sobinud mulle. Ma käisin mitmete Saksa ja Prantsuse naisega. Lõpuks ma leidsin endale ühe sobiva naise. Ta nimi oli Celine Varens. Celine oli väga kaunis ning ta käis tantsimas. Varsti saime me lapse. Lapse nimeks sai Adele . Ma ostsin oma naisele palju hinnalisi kingitusi. Ühel õhtul nägin ma teda ühe teise mehega. Celine tuli ja ütles mulle, et ma hoolitseksin Adele eest hästi ning ta jätab mu maha, kuna oli leidnud parema mehe. Ma saatsin Adele Thornfieldi. Adele jäi Thornfieldi pr. Fairfaxi hoole alla.Ma palusin pr. Fairfaxil Adelele guvernant otsida. Ma käisin Thornfieldis väga harva. Ühel päeval, kui ma oma mõisa läksin külastama kukkusin ma teel hobuselt. Minu juurde ilmus kõige ilusam naine, keda ma iial näinud olen. Ta ulatas mulle käe, et mind üles aidata, kuid ma keeldusin. Ta ikka hoidis seal kätt ning ma lõpuks soostusin tema abi kasutama. Ma küsisin, et kuhu ta läheb ning ta vastas et ta läheb Thornfieldi guvernandiks. Ma olin üllatunud. Peale väikest jutuajamist ma istusin hobuse selga ja ratsutasin Thornfieldi. Järgmisel hommikul nägin kuidas see kaunid guvernant mu kallist Adelet õpetas. Sel õhtul kutsusin ma guvernandi enda juurde. Ma küsisin guvernandilt tema nime ning ta vastas „ Mu nimi on Jane Eyre, sir“. Mulle väga meeldis ta hääl, see oli nagu muusika mu kõrvadele. Varsti korraldasin ma Thornfieldis peo, kuhu olid mu vanad sõbrad kutsutud. Kõik olid peenelt riides. Ma tahtsin, et ka Jane tuleks, kuid ta vist häbenes. Kui pidulised olid läinud, läksin ma neile külla, kuna seal toimus uus pidu. Ma olin ära täpselt ühe nädala. Kui ma Thornfieldi poole sõitsin nägin ma mingit kuju mulle vastu tulemas. See oli Jane. Ma küsisin temalt: „ Miks sa vihmaga jalutad siin?“ ning ta vastas oma mesimagusa häälega „ Ma tulin teid otsima .“ Kui mõisa jõudsime, olime me läbimärjad. Järgmisel ööl oli minu tuppa tulnud mu hull naine ja süüdanud mu voodi põlema. Õnneks kuulis seda Jane ja kustutas leegi ära pesukausis oleva veega. Mõne päeva pärast sai Jane kirja, et ta tädi Ms. Reed on suremas ja et ta peab kohale minema. Ta oli ära kuu aega. Ma igatsesin teda, kuna ma olin temasse armunud. Ta hiilis tasakesi minu juurde, kui ma raamatut aias lugesin . Me rääkisime pikalt ja nautisime päikeseloojangut. Ma tegin talle ettepaneku minuga abielluda. Alguses kõhkles ta natuke, kuid õnneks ütles siiski jah. Ma ostsin talle pulmakleidi ja paar kaelakeed, kuna ta ei olnud nõus alguses üldse laulatusel ehteid kandma. Laulatus pidi olema kinnine , kuid ma nägin seal kahte tuttavat meest. Kui jõudis kätte aeg, mil pidi ütlema „ei“ need kes selle sidemega nõus ei ole, ütles üks nendest „ei, tal on juba naine“. See mees oli minu hulle naise vend. Ma tunnistsin Janele üles, et tõesti mul on juba naine. Jane ei näidanud mingeid pettumuse märke välja. Järgmisel hommikul märkasin, et Jane enam pole. Ta oli põgenenud. Ma olin kurvastusest suremas. Mõni nädal peale Jane põgenemist oli mu hull naine mõisa süütanud. Ma päästsin enne sealt kõik enne kui oma naise. Kui ma hullu juurde tormasin, kukkus mulle üks tala peale. Ma jäin pimedaks. Ma ei tea, kuidas ma sealt lõpuks välja sain, kuid kõige viimane asi mida ma mäletan oli see, et mu naine hüppas katuselt alla surnuks . Ma läksin elama oma metsa mõisa. Ma nägin igal ööl unes Jane. Igal õhtul käisin ma õues jalutamas. Ühel päeval, kui Mary pidi mulle teed tooma , kuulsin ma vana mesimagusat häält. Ma küsisin „ Mary, kus mu õhtune tee on“ ja vastuseks tuli „ Ma olen Jane Eyre ja siin on su õhtune tee“. Ma olin nii rõõmus ning soovisin, et see hetk kestaks igavesti . Arvasin, et see on unenägu ning palusin Janel ennast puudutada, et saada kinnitust, et see siiski on ilmsi. Me läksime õue jalutama ning Jane küsis „ Kas sa abielluksid minuga hr. Rochester “ ning ma vastasin „Jah“. Me abiellusimegi. Mõne kuu pärast sain ma ühes silmas nägemise tagasi. Me saime ühe ilusa poja ning elasime õnnelikult oma elupäevade lõpuni.