Kalad akvaariumis (0)

Kalad akvaariumis
Heljo Mänd
Tegelased: Rave , Henna , isa, Andrus, Indrek, tädi Nääli.
Sisu:
Raamat räägib 7.klassi tüdrukust Ravest, kelle ema hukkus autoõnnetuses ning nüüd on perenaiseks kahele vennale , Andrusele ja Indrekule, ning isale . Tal on ka sõbranna Henna, kellega ta saab kõigest rääkida.
Ravel on vaja koolis oma unistus joonistada, aga tal polegi unistust ja ta on väsinud mõtlemisest, sest tal on kodus perenaise roll ja trenn oli veel lisakoormus, aga trennist ta ei tahtnud ära tulla, sest talle meeldis see ja seal sai Hennaga koos olla. Muidugi pidi ta õppimise enam-vähem korras hoidma, et treener teda välja ei viskaks. Samuti on ta mures isa pärast, kes järjest vähem on kodus ja üha rohkem veedab aega tädi Nääliga (uus naine). Ravele ei meeldi tädi Nääli, sest ta on uhke, käib alati hästi riides , tõeline daam , aga Rave on tagasihoidlik ja pigem natuke poisilik. Tädi Nääli õpetab teda pidevalt ja alati on tal Ravele midagi öelda ja kunagi ei sobi talle midagi Rave juures.
Rave küsib unistuste kohta ka vendadelt, kuid ka neil pole unistusi ja Rave ei tea mida teha, ta mõtleb paljudele asjadele, kuid neid ei saa joonistada ja ammugi ei meeldiks need Prussaka Perenaisele ( klassijuhataja , nimetatakse teda nii, sest ta klassis on prussakad ). Ta mõtleb lasta Andrusel enda eest ära joonistada, sest ta oskab hästi joonistada, kui ei julge siiski paluda .
Rave küsib nõu ka Henna käest ja tema pakub Rave unistuseks akrobaadi. Ravele see mõte isegi meeldib ja jätab selle meelde.
Rave saab Hennaga väga hästi läbi ja pole kordagi tülis olnud, nad räägivad kõigest ja alati toetavad üksteist. Nad on igal võimalikul vabal ajahetkel koos. Nad ei käi samas klassis ja seega on koosolemise aega vähem. Henna õel on puue ja alguses ei osanud Rave temaga kuidagi käituda. Samuti ei salli ka Henna tädi Näälit, sest ta on Henna ema töökaaslane ja räägib nende perest halba.
Rave igatseb väga ema ja ja Renaatet, kes oli ka üks isa naistest ja kui Renaate oli majas , oli ka Ravel kergem, sest siis tegi Renaate kõik söögid ja koristas toad. Temaga õhk liikus ja ta armastas väga täppe. Ta käis ka palju reisimas ja ükskord enam ei tulnudki tagasi, sest isa ei tahtnud.
Ükskord nägi Rave väga imelikku unenägu. Ta oli koos Hennaga tsirkuses ja järsku laususid kõik mingeid sõnu ja muutusid prussakateks, aga nemad ei kuulnud ja jäid tavalisteks edasi. Lavale tuli Prussaka Perenaine ja käskis Ravel püsti tõusta, lavale tulla ja kõigile kõva häälega oma unistus öelda ja ta kartis kohutavalt. Ta kuulis isa häält ja üritas püsti tõusta, aga ei suutnud, sest oli liiga väsinud. Kuid isa oli toas päriselt ja käskis Ravel püsti tõusta ja voodi korralikult ära teha, kuid Rave ei suutnud, Rave kuulis ka tädi Nääli paanilist häält, kellel oli väga kiire sõprade juurde ja kiirustas isa tagant, kuid isa tahtis Ravele ise voodi ära teha, kuid Rave käskis tal minna. Isa siiski ei läinud ja tädi Nääli läks marru.
Järgmisel päeval oli isa kodus ja käskis ka Ravel koju jääda, kuid poisid pidid kooli minema. Rave tahtis magada, kuid just siis ei olnud tal und ja ta läks ema mapist tema kunagisi kirjutisi lugema, millest pidid raamatud tulema . Seal oli väga imelikke ja juhuslikke lauseid kirjas ja Rave tuli mõttele, et hakkab ise samuti naljakaid ütlemisi üles kirjutama, ning ta leidis mooduse, kuidas emaga rääkida, nimelt ta viskas kõik tema kirjutised üles ja see mis tema kätte langes oleks kui ema tahe talle midagi öelda. Lõpuks tuli isa kööki ja hakkas pannkooke tegema, Rave rääkis talle oma kodusest ülesandest (joonistada unistus) ja isa mõtles natuke aega ning joonistas Rave eest pildile ühe akrobaadi ja klouni tsirkusesse. Rave oli õnnelik ja mõistis , et ka isa on tädi Nääliga õnnelik ning ema sooviks samuti, et Rave temasse hästi suhtuks ja Rave mõtles, et tädi Nääli võiks isegi neile kolida ja ta ei pea enam tema peale vimma.
Süžee: sündmused on järjekorras, kuid pidevalt meenutab minevikku.
Teema: inimeste vahelised suhted, kasuema .
Sisekonflikt: ei leia enda unistust, ei tea, mida tädi Näälist arvata.
Terviklik jutt, räägib eraldi unistusest, endast, sõbrast, unenäost ja hommikust.
Sissejuh. – lõpetus: Räägib emast ja tema kirjaniku ametist. Päris kokku ei lähe.
Pealkiri: võrdleb inimesi kaladega – gupidega. Kui näeb kedagi, leiab sellele kohe sarnase kala vendade akvaariumist.
Mõte: Igal probleemil on lahendus – ei olnud unistust ja ei osanud joonistada, Henna andis idee ja isa joonistas. Inimeste suhtes võib arvamus muutuda. Alguses ei sallinud tädi Näälit, lõpus mattis sõjakirve maha.