tõttu on laevandus olnud alati majanduses olulisel kohal. 2008 aastal ennustati 7 tööstusproduktide kasvuks 3,2%. Põllumajandus on riigis olulisel kohal. Kreeka viljasaak toidab üle poole rahvastikust ning on mitme eksportkauba oluline koostisosa. Kõige olulisem vili on nisu, kuid lisaks kasvatatakse ekspordiks ka suhkrupeeti, tomateid, maisi, apelsine, virsikuid, nektariini ja õunu. Olulised eksporditavad kaubad on ka oliiviõli, vatt, 8 rosinad ja tubakas. 5 World Factbook: Greece (2014), URL (kasutatud jaanuar, 2014) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gr.html 6 Country intelligence: report. Greece (2013), Global Insight, lk 4-5 7 Country intelligence: report. Greece (2013), Global Insight, lk 5 8 Country intelligence: report. Greece (2013), Global Insight, lk 5 Islandi majanduskriisi põhjused, käik ja tagajärg
· Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks. Tekstiilitööstuses kasutati seda Richard Arkwrighti leiutatud uute ketrusmasinate käigushoidmiseks. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. · Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. · "http://et.wikipedia.org/wiki/James_Watt" Elektriseade Võimsus (W) Külmik (150-200 l) 130 Elektripliit 7200 Nõudepesumasin 1700 Kohvimasin 1000 Mikrolaineahi 800 Pesumasin 2000 Triikraud 1200 Teler 57
valitsevaks. Pappalusel siidist pealisriide ja puuvillasest riidest voodriga pottmüts koosneb ääre- ja kuklatükist . Voodril ja papil lõigata äär ühes tükis, pealisriidel kahes osas, nii et eesõmblus jääb diagonaalsesse riidesse. Pealisriidele ja voodrile anda juurde piisavalt õmblusvaru. Mütsile ümarama kuju andmiseks kinnitada papi külge vatti (soovitav marli vahele traageldatult). Kuklaosale panna vatt üles (paksemalt) ja külgedele (õhemalt). Taha sissemurtavate voltide kohale vatti mitte panna. Seejärel asetada vateeritud voltide kohale pealisriie, alla vooder ning traageldada mõlemad riided ümber papi servade omavahel kokku. Nüüd murda sisse kuklavoldid, nii et voldipõhjad jäävad pahupoolel vastamisi. Kinnitada need omavahel ja ka voodri külge. Ääreosa vateerimisel pappi kumerdada. Kõige paksem vatikiht panna keskele üles, kõrvade poole ja ette vähendada vatikihti
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž RAH3170 Keskkonnakaitse Olga Sukhoverkhaya Üliõpilase kood (124352RDIR) Bioplastikud Referaat Õppejõud: lektor A. Zguro Kohtla-Järve 2016 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL................................................................................ 1 Kohtla-Järve 2016............................................................................................... 1 SISUKORD........................................................................................................... 2 Joonis 1. Plastiku liigid [5]...................................................................................6 Joonis 4. Bioplastikute tootmise statisktika materjali järgi [5]..........................11 ......................................................................................................................... 11 Joonis 3. Biopla...
Tõstes auto maapinnast kõrgusele h oleks tema potentsiaalne energia E p = mgh . Ilmselt tuleks auto viimiseks sellisele kõrgusele kulutada ka sama palju energiat. Seega Ep = E ja kõrgus E h= . mg Asendades arvandmed, saame 3,6 106 h=( ) m = 120 m. 3000 9,8 Vastus: energiaga 1 kW·h võiks auto tõsta 120 meetri kõrgusele. Kommentaar. Kilovatttund - kW·h on tavaelus kasutatav energia ühik, mis lähtub võimsuse ühikust vatt - W. SI-süsteemi energiaühik dzaul (J) avaldub võimsusühiku vatt (W) kaudu järgmiselt: 1 J = (1 W)·(1 s) = 1 W·s. Siit kilovatttund 1 kW·h = (1000 W)·(3600 s) = 3,6·106 J = 3,6 MJ. Näidisülesanne 9. Vedru kokkusurumiseks 1 cm võrra on vaja rakendada jõudu 100 N. Kui suur on selle vedru potentsiaalne energia kui ta on 4 cm võrra kokku surutud? Lahendus. Antud: Teeme joonise, kus ülemine pilt x 1 = 1 cm = 0,01 m kujutab vedru normaalolekut,
on murdumisnurk on langemisnurk, peegeldumisnurk , peegeldavale pinnale tõmmatud normaal (ristsirge). Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses: Kujutise konstrueerimine läätses. A - ese, K - kujutis, F - fookus, P - peapunkt Fotomeetria Energeetilised ühikud: vatt (W) ja vatt ruutmeetri kohta (W/m2) Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta;
on murdumisnurk on langemisnurk, peegeldumisnurk , peegeldavale pinnale tõmmatud normaal (ristsirge). Peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus. Kujutise konstrueerimine õhukeses läätses: Kujutise konstrueerimine läätses. A - ese, K - kujutis, F - fookus, P - peapunkt Fotomeetria Energeetilised ühikud: vatt (W) ja vatt ruutmeetri kohta (W/m2) Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta;
Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Energia E on (keha või jõu) võime teha tööd. Energia on töö varu. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dzaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dzaul on töö, mida teeb jõud üks njuuton, nihutades mingit keha oma mõjumise suunas ühe meetri võrra. Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemise kiirus. N = A / t. Võimsuse SI-ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui ühes sekundis tehakse üks dzaul tööd. 1 W = 1 J / 1 s. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. Keha kineetiline energia avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v2/2 . Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikmõjust teiste kehadega). Keha potentsiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = m g h , kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (kõrgus maast).
Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: Suuruse nimi Võimsus Suuruse tähis P (power) SI ühiku nimi vatt kus – võimsus, – töö, – aja muut (ajavahemik). SI ühiku tähis W Võimsuse SI-väline ühik on hobujõud. Põhimõõtühi 1W Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega k samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: kus ‒ jõud ja – kiirus. Töö:
puhastada lahustiga. Voolikud ja pihustid puhastada ning pesta puhtaks laki- ja värvijääkidest, rakendades seejuures ettevaatusabinõusid. 4.14. On keelatud: - hoida kergestisüttivaid vedelikke lahtises taaras; - jätta ööseks ruumi värvainetega (lakid, lahustid jms.) saastunud pühkematerjali. 4.15. Põrandale sattunud värv vôi lahusti tuleb kohe sealt koristada, kasutades kuiva liiva või saepuru, ning ruumist välja viia. Pühkelapid, kaltsud ja vatt tuleb pärast tarvitamist koguda kaanega metallkasti ja iga vahetuse lõpul viia ruumist välja selleks ettenähtud kohta. 4.16. Värvitaarat tuleb puhastada pehmete (vasest vôi alimiiniumist) kaabitsate ja harjadega ning pesta lahustiga. 4.17. Kõrguses töötamisel kasutada kaitsevööd, mille nöör siduda hoone või jäigalt kinnitatud konstruktsiooni külge. 5. PÄRAST TÖÖD (krohvija) 5.1. Korrastada töökoht, kasutusel olnud tööriistad ja rakised panna neile ettenähtud kohtadesse
1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim seisuhõõrd...
F=-F 7. Töö. Võimsus. Energia Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A = ( F s ) = F s cos kui: cos> 0 , siis töö on positiivne cos< 0 , siis töö on negatiivne cos= 0 , siis töö on null Töö ühikuks on dzaul ( J ). 1 J on töö,mida teeb jõud 1 N tee pikkusel 1m . Võimsuseks nimetatakse suurust,mis näitab kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N = A/t = F v Võimsuse ühikuks on vatt ( W ). 1W = 1J/s ; 1hj = 736 W Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust , mis iseloomustab keha võimet tööd teha. Energia ühikuks on dzaul ( J ). 8. Jõumoment Jõu F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust M , mille määrab avaldis M = r F , kus r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Punkt O , jõud F ja r on ühes tasapinnas. Vektor M on risti selle tasapinnaga. 9. Inertsmoment !Steineri lause!
Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Seda saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligi kolm korda väiksem alumiiniumi omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termotöötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K). Soojusmahtuvus Soojusmahtuvus on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on dzaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on dzaul kilogrammi ja kelvini kohta (J/kg K). Metallidel ja nende sulamitel on teiste ainetega võrreldes väike
Kiirus Puntki asukoha ruumis määrab raadiusvektor r. Aja ja raadiusvektori juurdekasvu abil saame r moodustada suhte . Antud juhul sõltuvad vektori moodul ja suund ajavahemiku t t suurusest.. Kui seda vähendada, siis väheneb ka r. St et t nullile lähenemisel nullile läheneb antud suhe teatud piirväärtusele, mida nimetatakse liikumise kiiruseks- r dr v = lim . Kiirust võib määrata ka raadiusvektori tuletisena aja järgi- v = . Kiirus on t 0 t dt vektoriline suurus. Teelõik s on üldjuhul erinev suuruse poolest nihke moodulist r . Kui aga vaadelda väikestele ajavahemikele t vastavaid teelõike s , siis teelõik ja nihke r s ds moodul ...
aluse tööstuslikule pöördele 18. sajandil. James Watt ei olnud küll aurumasina leiutaja, kuid täiustatud ja väga tootliku aurumasina autor. 1775. aastal hakkas ta koos inglise ettevõtja Matthew Boultoniga aurumasinaid tootma. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. Carnot Clapeyron A Carnot heat engine[2] is a hypothetical engine that operates on the reversible Carnot cycle. The basic model for this engine was developed by Nicolas Léonard Sadi Carnot in 1824. The Carnot engine model was graphically expanded upon by Benoit Paul Émile Clapeyron in 1834 and mathematically elaborated upon by Rudolf Clausius in the 1850s and 60s from which the concept of entropy emerged. Püüdes määrata erinevate gaaside konstante, avastas Clapeyron 1834. a
Skalaarid ja vektorid: Suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest nimetatakse skalaarideks. (aeg, mass, inertsmoment). Suurused, mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund nimetatakse vektoriteks. (Kiirus, jõud, moment). Tähistatakse sümboli kohal oleva noolega F(noolega) . Tehted nendega: Korrutamine skalaariga - a*Fnoolega =aF(mõlemad noolega) Liitmine - Fnoolega = F1noolega + F2noolega. Skalaarne korrutamine: Kahevektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. (V1V2) = v1*v2*cosa, kusjuures v1*v2=v2*v1. Vektoriaalse korrutamise tulemuseks on aga vektor, mis on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sinusega, siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. [v1*v2]=v1*v2*sina. Ühtlane sirgjooneline liikumine: ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille p...
tasakaaluasendile lähemal ja negatiivne kui keha on tasakaaluasendist kaugemal. Kui vedru küljes olev keha on paigal enne ja pärast nihutamist, siis on temale rakendatud välisjõudude töö võrdne ja vastasmärgiline vedru elastsusjõu tööga. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dźaul Jõu poolt tehtava töö ja selle tegemiseks kulunud aja suhet nimetatakse võimsuseks Keskmist võimsust saab arvutada valemiga Võimsuse ühik SI-süsteemis on vatt Tehnikas kasutatakse ka hobujõudu. 1hj =746 W Tõusmisel või langemisel on gravitatsioonijõu töö võrdne keha potentsiaalse energia muudu vastandmärgilise väärtusega Keha kineetiline energia võib muutuda potentsiaalseks ja vastupidi. Kui kehtib seos mõjuvad kehale ainult konservatiivsed jõud (gravitatsioonijõud, elastsusjõud). Mittekonservatiivsete jõudude korral see seos ei kehti. Mittekonservatiivsed jõud on hõõrdejõud, takistusjõud.
I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised. 1. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. 2. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende mõõtmeid mitte arvestada. Näiteks juhul, kui keha liigub kulgevalt (kõik keha punktid sooritavad ühesuguseid nihkeid) või keha liikumise ulatus on palju kordi suurem selle mõõtmetest ( näiteks rong sõidab Tallinnast Tartusse mitte ei manööverda depoos ühelt rajalt teisele). 3. Liikumine on alati pidev, see tähendab, et ühest ruumipunktist teise jõudmiseks peab läbima vahepealsed järjestikused punktid mööda mistahes trajektoori. 4. Liikumisi liigitatakse trajektoori kuju järgi, sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks (auto sirgel teel või sama auto kurvis) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes ja ka kukkuva keha kiirus suurene...
10 PULMA AASTAPÄEVAD Kui pulmad läbi, siis saab iga koosoldud aastat tähistada pulma aastapäevaga. Seda teevad enamalt jaolt abikaasad ise, kui ka sõbrad, tuttavad ja perekond. Me kõik teame, et 25 aastat abielu tähendab hõbepulmi ja et 50 aastat tähendab kuldpulmi, aga lisaks hõbe- ja kuldpulmale on veel lisaks mitmeid erinevaid sümboleid erinevateks pulma aastapäevadeks. 1. aastapäev vatt 31. aastapäev seemisnahk 2. aastapäev nahk 32. aastapäev vask 3. aastapäev nisu 33. aastapäev porfüür 4. aastapäev vaha 34. aastapäev merevaik 5. aastapäev puu 35. aastapäev rubiin 6. aastapäev küpress 36. aastapäev musliin 7. aastapäev vill 37
maandada. Eriti populaarsed on need tudengite hulgas eksamite ajal. Puzzle saab alati jälle lahti võtta ja uuesti kokku panna. 5.7 Pehmed topismänguasjad Lastele meeldivad väga pehmed mänguasjad, kuna neid on ka hea magamisel kaissu võtta. Laps tunneb ennast turvaliselt ja kaitstuna. Valmistamisel kasutatavateks põhilisteks materjalideks on : · Tekstiil · tekstiilitööstuse jäätmed · kuiv saepuru · poroloon · vatt ja vatijäätmed · kunstnahk · kunstkarusnahk · nahajäätmed · plastmass Abimaterjalideks on: · nööbid · nöörid · pitsid · marli · mitmesugused rõivaste furnituurid Sortimendi põhilise osa võtavad enda alla mitmesugused loomad: · kodu- ja metsloomad · linnud · muinasjuttudest tuntuks saanud tegelased ja loomad · nukud · käpiknukud
Mg-sulamid) Soojusjuhtivus - metalli võimet soojust üle anda Head soojusjuhid N: Ag, Cu, Al kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Halvad soojusjuhid N: Fe Seda saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termo- töötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K). Elektrijuhtivus - hinnatakse metalli võimet juhtida Head elektrijuhid – elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse valmistatakse elektrijuhtmeid siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites N: Cu, Al meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja eritakistust Halvad elektrijuhid – oommeetrites (Ω.m). Metalli temperatuuri tõusul elektriküttekehade valmis-
Siukord: 1. Siukord.............................................................................................................................2-3 2. Metallide korrosioon............................................................................................................4 2.1. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4 2.2. Keemiline korrosioon...................................................................................................5 2.3. Kaitsev oksiidikiht.......................................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6 2.5. Gaasikorrosiooni tõrje..................................................................................................6 2.6...
k-deformeeritava traadi või varda jäikus N=f¯V=fVcos x¯-jõu rakenduspunkti nihe vektor · Nurk on nurk vektorite f¯ ja V¯ deformeerimisel,ehk deformatsioon vahel · SI süsteemis on võimsuse ühikuks `-´ - näitab,et elastsusjõud on vatt(W) ja CGS süsteemis erg/S 1 vastassuunaline deformeerivale jõule vatt on töö,mille teeb jõud 1N sekundi vältel Deformeeriv jõud on võrdne ja vastassuunaline elastsusjõule,kui on 1W=10^7 erg/S tegemist elastsuse deformatsiooniga ning tema töö Füüsikataskust:Kõrgete hoonete ehitamisel kasutatakse A=(x-all) f¯d¯x¯-(x-all)kxdx=kx²/2 kraanasid.Kraana võib tõsta rasket
Selle tulemusel vedeliku molekulide keskmine kiirus väheneb ja temperatuur langeb. Kuid vedelikust lahkuvate molekulide arv oleneb auru rõhust ehk õhu niiskusest. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. Märjaks termomeetriks nimetatakse termomeetrit, mille balloon on mähitud niiske materjali, näiteks vati sisse. Vee aurumisel vatist võetakse vajalikku energiat termomeetrilt ja seetõttu näitab see vähem kui kuiv termomeeter, kus puudub niiske vatt. Mida suurem on õhuniiskus, seda vähem erinevad märja ja kuiva termomeetri näidud. Suhtelist õhuniiskust saab leida vastavate nomogrammide alusel, mida esitatakse graafiku või tabelina. Kui õhus on küllastav kogus veeauru, siis märja ja kuiva termomeetri näidud on ühesugused ja suhteline niiskus on 100 %. 13
Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloom...
raua oma, (volfram 3410 oC, vanaadium 1900 oC,titaan 1660 oC) Soojusjuhtivus- piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Seda saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligi kolm korda väiksem alumiiniumi omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termotöötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K).Soojusmahtuvus- on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on džaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on džaul kilogrammi ja kelvini kohta (J/kg K). Metallidel ja nende sulamitel
Ajas muutumatu jõu korral lihtsustub valem: Töö ühik: [ ] , ehk 1 dzaul. Võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne ajaühikus tehtava tööga. Võimsus on seega töö tegemise kiirus. Hetkvõimsus keskmise võimsuse kaudu: [ ] Võimsuse ühik: [ ] , ehk 1 vatt. 32. Millised on konservatiivsed ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Konservatiivseks ja dissipatiivseks jaotatakse jõudusid töö seisukohalt kinnisel trajektooril potentsiaalses jõuväljas. Konservatiivse jõu puhul on summaarne töö kinnisel trajektooril null: . Dissipatiivse jõu puhul on töö kinnisel trajektooril nullist erinev, sellised jõud on kõik takistusjõud: . 33
Kasutegur on alati alla 100 %, ehk väiksem kui üks. Seega igiliikurit ei saa olla. Näiteks auruseadmete kasutegur on 0,08 - 0,5 ( 8 - 50 % ) sisepõlemismootoritel 0,3 - 0,5 , soojuselektrijaamadel - 0,5 , hõõglambil 0,03. Teiseks soojusmasina tähtsaks näitajaks on masina võimsus. Võimsus väljendab töö tegemise kiirust. Võimsus võrdub töö , A ( J ) , ja selle tegemiseks kulunud aja t ( s ) suhtega. Võimsuse mõõtühikuks on 1 vatt ( W ) N=A/t Võttes aluseks vati mõiste, saab tööd väljendada vattide kaudu: 1 J = 1 Ws Sellest tuleneb ka töö mõõtühik 1 kilovatttund: 1 kWh = 3 600 000 J 1 kWh = 3,6 x 106 J. ehk Võimsuse mõõtühikuna on kasutusel veel hobujõud ( hj ehk hp) 1 hj = 735,5 W = 0,7355 kW ( USA - s 1hp = 0,7457 kW ) Näidisülesanne
raskusjõuga: A = Fss = Frh = mgh S asemel on siin h, sest keha liigub üles; raskusjõud asendatud massi ja raskuskiirenduse g korrutisega. 31.10.2011 9 Võimsus Füüsikas iseloomustab töötempot võimsus, seda määratletakse töö A ja selle tegemiseks kulunud aja t suhtena: P = A/t Võimsusühikuks on: 1N×m/1s = 1 J/s Võimsust 1 J/s = 1W on vatt 1kW×1h = 1kW×3600s =3,6 MJ (megadzaul) 31.10.2011 10 Rõhk Rõhk defineeritakse suhtena: p = F/S Rõhu mõõtühikuks on paskal (1Pa) 1 Pa = 1 N/m2 Vedelikus on rõhk 1Pa siis, kui see vedelik mõjub iga 1m2 suurust pinda jõuga 1 N. Rõhk 1 Pa on väga väike. Vananenud rõhuühik 1 atmosfäär võrdub 98 100 paskaliga
[PS: tee ise siit mingit moodi kokkuvõte- point on nendes zoospoorides vist] 4 munasseente esindajat: ebajahukaste laadsed: Kartuli lehemädanik ja õieliste piimläige, vesihallikulaadsed: vähikatk ja vee-elanike haigused asualt öelda, ei oska ma sulle öelda, mille poolest nad erinevad, lihtsalt see, et kandseentel on viljakeha (kandseened on nt kukeseen ja puravik), aga munasseened on kui oled kuskil näind mõnel taime lehel hallikat kihti peal nagu vatt või tolm.. Noh see peaks andma ülevaate, mis asjad need on.. Netist ei leia kah just eriti vastuseid.. vähe on materjale.. 33. Meioosi peamised astmed inimesel toiduahel vetikas-vesikirp-ahven-haug
2. Konstantse suuruse- ja suunaga jõu puhul saab kasutada: r r A = F s A = F s cos m2 Töö ühikuks SI süsteemis on dzaul(J), dimensiooniga kg 2 . s 21. Võimsus. Töö leidmine võimsuse kaudu. dA r r N= = F v dt t2 A12 = N dt t1 Võimsuse ühikuks vatt: 1W = 1 J/s 1hj = 735,5 W 22. Kineetilise energia ja töö seos. Jõu poolt sooritatud töö mõõdab kineetilise energia muutust. mv 2 Wk = 2 mv 22 mv12 A = Wk = Wk 2 - Wk 1 = - 2 2 Tulemus ei olene trajektoori kujust, vaid ainult olukorrast selle alg- ja lõpp-punktis. 23. Potentsiaalsete jôudude väli. Potentsiaalses jôuväljas asuva punktmassi potentsiaalne energia. Keha potentsiaalne energia
Sissejuhatus materjaliõpetusse Sissejuhatus Tekstiilid etendavad tänapäeva igapäevaelus nii olulist rolli, et igal inimesel oleks tarbijana vajalik midagi nende kohta lähemalt teada. Olulisemaks muutuvad teadmised tekstiilide kohta töötades paljudel ametikohtadel ja erialadel, mis on otseselt või kaudselt seotud tekstiilidega ja nendest valmistatud toodetega. Tekstiilitööstus on väga kompleksne. See on väga tihedalt seotud ja sõltub muuhulgas põllumajandusest (nt linakasvatus, lambakasvatus jm), metalli- ja mineraalide kaevandamisest, metsatööstusest, keemiatööstusest, kaubandusest. Kõik need valdkonnad vajavad spetsialiste, kelle töö tulemused suuremal või vähemal määral sõltuvad tekstiilide või tekstiiltoodete tundmisest. Tekstiilmaterjalide otstarbekas kasutamine nii individuaalõmbluses kui õmblustööstuses eeldab materjalide omaduste tundmist. Materjalide omaduste tundmine saab alguse tekstiilkiudude ja nende omaduste tundmisest, nag...
erandiks tsüanobakterid e. sinivetikad) 2. vesi osaleb hüdrolüüsil (polümeerne ühend laguneb ehitusüksusteks). Nt Tärklis + H2O+ensüüm amülaas süljes ->->-> glükoos näiteks leib/sai pikaajalisel mälumisel. 3. vastasmõju teiste ühenditega. Vastasmõju võib olla hüdrofiilne või hüdrofoobne. Hüdrofiilne a) aine lahustub vees nt suhkus b) aine ei lahustu, kuid seob vett nt naturaalne vatt e tselluloos. Hüdrofoobne: ei lahustu/ei seostu nt õli/rasv. Valgud on ühendid, mis sõltuvalt ehituslikust eripärast võivad kuuluda kõiki kolme klassi. (juuksed on puhas valk) Vee funktsioonid raku tasandil 1. Vesi kui raku... . Veerikas tsütoplasma. Kõige rohkem vett meduusi rakkudes, kõige vähem seemnetes, spoorides jne. Tav. Rakkudes 60-80% vett. 2. veel on hea soojusjuhtivus, kaitseb rakku ülekuumenemise eest. Kaitseb mitokondreid
Reaktiivvõimsus (tähis Q) iseloomustab kiirust, millega energia salvestub reaktiivtakistusega elektriahelaelementidesse, näiteks kondensaatorisse ja induktiivpooli, samuti energiavahetust ahelaosade vahel. Näivvõimsus (tähis S) on aktiiv ja reaktiivõimsuse geomeetriline summa. Aktiivtakistusega R elektritarviti võimsus P on arvutatav pinge U ja voolu I kaudu järmistelt: Aktiivvõimsuse mõõtühik on vatt (tähis W), reaktiivvõimsuse ühik varr (tähis var) ja näivvõimsuse ühik voltamper (tähis V·A). Võimsuse mõõtmine elektrotehnikas Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Kaudselt saab elektritarviti elektrilist võimsust mõõta ka voltmeetri ja ampermeetriga. Selleks tuleb ühendada voltmeeter seadmega rööbiti ning ampermeeter jadamisi. Näitude korrutamisel saadakse tulemuseks aktiivvõimsus, kui tarviti on aktiivtakistusega (näiteks elektriküttekeha)
Kordamisküsimused õppeaines "Mõõtmised ja andmetöötlus" 1. Mõõteseadme või -süsteemi funktsionaalelemendid Joonisel on need alamsüsteemid järgmised: tundlik element, signaali muundamise alamsüsteem mõõteseade ja salvestamise või indikatsiooni seade. Mõõtekeskkond ehk -objekt on keeruline mitmekülgne nähtus või protsess, millel võib olla palju mõõdetavaid parameetreid, kuid konkreetses olukorras reageerib mõõtesüsteem vaid ühele nendest, mida nimetatakse mõõdetavaks suuruseks. Tundlik element tajur kujutab endast primaarmõõtemuundurit, mis on ehitatud teatud kindla füüsikalise tööpõhimõtte alusel ning on võimeline vastu võtma sisendsignaali. Keerulisemate süsteemide korral võib mõõteseadme koosseisu kuuluda peale primaarmõõtemuunduri veel mitu muundurit, mis töötlevad mõõteinformatsiooni jadamisi. Sellist mõõteobjekti vahetus läheduses asuvat muundurite komplekti nimet...
Kasutama peab kõiki oma oskusi ka kõige halvemas olukorras. Võitluses on vaja välist füüsilist jõudu li, jõud tekib väest qi, mida juhib tahe. Kiire ja aeglse saladus peitub õiges hingamises. Shaolini võitlusreeglid on piltlikult kokku võetud järgmises mõtteteras: "Ole elegantne kui kass, sõjakas kui tiiger, astudes kui draakon, tegudes kui vähk, karjatades kui kõuemürin, liikudes kui tuul, seistes kui nael, raske kui mägi, kerge kui hanesulg, pehme kui vatt, tugev kui raud." "Jõudnud sellise meisterlikkuseni saavutad kahe tiigri ja üheksa härja jõu." 3.1.3 Shaolini moraalne ettevalmistus Tegeledes shaoliniga pole peamine eesmärk mitte jõu, osavuse ja teiste üle võidu saavutamine, vaid oma isiksuse kujundamine ja arendamine. Tähtis pole võit vastase, vaid iseenda üle. See on eluviis, mis sisaldab endas nii füüsilist kui ka vaimset külge.
Soojusjuhtivus - metalli võimet soojust üle anda kõrgema Head soojusjuhid N: Ag, Cu, Al temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga Halvad soojusjuhid N: Fe piirkonnale. Seda saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termo-töötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K). Elektrijuhtivus - hinnatakse metalli võimet juhtida Head elektrijuhid – valmistatakse elektrijuhtmeid N: Cu, Al elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), Halvad elektrijuhid – elektriküttekehade valmis-tamises, erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). kus on vajalik suur elektritakistus
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kun...
njuuton (tähis N), avaldub valemis F = ma s2 15. Mis on töö ühik SI-süsteemis? m 2 kg dzhaul (tähis J), avaldub valemist A = Fs = mas N m= s2 16. Mis on võimsuse ühik SI-süsteemis? J m 2 kg vatt (tähis W), avaldub valemist N =A/t = (Fs)/t = (mas)/t = s s3 17. Kirjutada jõu ühik põhiühikute kaudu Avaldub valemist F = ma 1N = 1kgm/s2 18. Kirjutada rõhu ühik põhiühikute kaudu N 1Pa = m2 Avaldub valemist p = F/S = (ma)/S kg/(s2*m) PÕHIÜHIKU KAUDU 19
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene...
valem. 3. Kas elektrivoolu tööd on võimalik ka mõõta? Millega mõõdetakse elektrivoolu tööd? 4. Mis on (elektrilise) töö praktiliseks mõõtühikuks? Mida tähendavad valemis olevad tähed? 5. Mida nimetatakse elektrivoolu võimsuseks? Kirjutada võimsuse valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 6. Mis on võimsuse mõõtühikuks? Mida võimsus iseloomustab? 7. Kumb on võimsam, kas 1 KW või 1 hj (hobujõud)? 8. Millal on võimsus üks vatt? Võimsuse leidmine pinge ja voolu kaudu. Kirjutada valem ja sõnasta. 9. Võimsuse leidmine voolu ja takistuse kaudu. Kirjutada valem ja sõnasta. 10.Võimsuse leidmine pinge ja takistuse kaudu. Kirjutada valem ja sõnasta. 11.Millega mõõdetakse võimsust otseselt? Kuidas ja kas on võimsust võimalik leida ka siis kui otseseks mõõtmiseks puudub mõõteriist? Mida nimetatakse kaudseks mõõtmiseks? 12.Joonestada vattmeetri ühendamise skeem, nimetada tema
FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga ühiskonnas ei pööra inimesed erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele. Kogu aeg on kuskile kiire, liigutakse jalgsi vähes õhus vähe, süüakse valmistoitu ning immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunask...
A = F s cos Kui jõu F ja nihke s suunad ühtivad, siis = 0 ja cos = 1 ,siis A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 (dzaul) J. Ühiku nimetus tulub inglise amatöörfüüsiku J. P. Joule nimest. 1J = 1N × 1m Võimsuseks ( tähis - N ) nimetatakse ajaühikus (sekundis -t ) tehtud tööd A. N = A/t Võimsuse mõõtühikuks SI - süsteemis on 1 vatt ( W ). Ühiku nimetus tuleb inglise leiduri J. Watt nimest. 1 W = J/s Kasutusel on võimsuse ühik hobujõud (tähis hj ). 1 hj = 735 W , anglo - ameerika maades 1 hj =745 W 1.1.9. Mehaaniline energia. Keha mehaaniliseks energiaks nimetatakse suurust, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha. Tööd tehakse alati energia arvel. Maapinnalt üles tõstetud kehad, deformeeritud elastsed kehad ja kõik liikuvad
vinnastamine? Võimsus • Analoogiliselt tööga tähistab kõnekeeles sõna võimsus üsna laia mõistete ringi. Selle sõnaga iseloomustatakse kõike, mis on vägev, tugev, suur ja vapustav. Füüsikas on sellel suurusel aga üsna konkreetne tähendus. • Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. • Et tööd mõõdetakse džaulides, tuleb võimsuse ühikuks J/s, mis kuulsa inglise leiutaja ja füüsiku J. Watti auks kannab nime vatt (W) 1 J1 s=1 W Kokkuvõte, küsimused • Võimsus- Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. • Kui võimas mootor on kraanal, mis suudab tõsta 0,5- tonnise ehitusploki 20 m kõrgusele 30 sekundiga? • Millise veekoguse tõstab 500 W võimsusega pump 1 tunniga 5 m kõrgusel asuvasse mahutisse? • Kui suur võimsus on kosel, kus 6 m kõrguselt kukub igas sekundis alla 5,7 kuupmeetrit vett? Mehaaniline energia. Energia mõiste
l pikkus (length) m meeter T periood (period) s sekund f sagedus (frequency) Hz = 1/s hertz cos φ võimsustegur (power factor) U pinge (voltage) V volt P aktiivvõimsus (active power) W vatt Q reaktiivvõimsus (blind power) VAr Volt-amper reaktiivne S näivvõimsus VA Volt-amper magnetvoo tihedus (magnetic flux B T tesla density) v sirgliikumise kiirus (linear velocity) m/s meetrit sekundis Q laeng (charge) C kulon
teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dzaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dzaul on töö, mida teeb jõud üks njuuton, nihutades mingit keha oma mõjumise suunas ühe meetri võrra. Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemise kiirus. N = A / t. Võimsuse SI- ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui 1 sekundis tehakse üks dzaul tööd. 1 W = 1 J / 1 s. Lihtmehhanismide (kang, plokk, kaldpind) töö aluseks on mehaanika kuldreegel: samapalju, kui me võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kasutades sama töö tegemisel väiksemat jõudu, peame läbima vastavalt pikema tee. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. See avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v 2/2 . Kineetiline energia on võrdne keha kiirendamisel (liikumalükkamisel) tehtud tööga
teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dzaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dzaul on töö, mida teeb jõud üks njuuton, nihutades mingit keha oma mõjumise suunas ühe meetri võrra. Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemise kiirus. N = A / t. Võimsuse SI- ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui 1 sekundis tehakse üks dzaul tööd. 1 W = 1 J / 1 s. Lihtmehhanismide (kang, plokk, kaldpind) töö aluseks on mehaanika kuldreegel: samapalju, kui me võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kasutades väiksemat jõudu, peame läbima vastavalt pikema tee. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. See avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v 2/2 . Kineetiline energia on võrdne keha kiirendamisel (liikumalükkamisel) tehtud tööga. Pidurdudes teeb
teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A = F s cos , kus on nurk jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Töö ja energia ühikuks SI-süsteemis on dzaul (1 J). 1 J = 1 N . 1 m . Üks dzaul on töö, mida teeb jõud üks njuuton, nihutades mingit keha oma mõjumise suunas ühe meetri võrra. Võimsus N (või P) näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemise kiirus. N = A / t. Võimsuse SI- ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui 1 sekundis tehakse üks dzaul tööd. 1 W = 1 J / 1 s. Lihtmehhanismide (kang, plokk, kaldpind) töö aluseks on mehaanika kuldreegel: samapalju, kui me võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kasutades väiksemat jõudu, peame läbima vastavalt pikema tee. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. See avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v 2/2 . Kineetiline energia on võrdne keha kiirendamisel (liikumalükkamisel) tehtud tööga. Pidurdudes teeb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
