Samas ka lähedalt uurides oli huvitav avastada, mida kõike kunstnik oli leidnud ning oma teoses kasutanud. Mulle tuli pähe mõte, et igaüks võiks ju sellise asjaga hakkama saada, kuid iga töö mõjuks vaatajale siiski erinevalt, kuna erinevatel autoritel on teost valmistades erinevad emotsioonid ja mõtted, mis jäädvustuvad töösse. Minu arvates kõige ilusam ja huvitavaima lahendusega teos oli "Vaade". Selle autor oli Martiini, kodanikunimega Tarmo Vahtra, kes on õppinud Tartu Kunstikoolis skulptuuri & Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maali.iii Kunstnik oli pruunika klaasivärviga terve laia pika akna, kust avanes panoraamvaade Tallinnale, ära värvinud ning arvatavasti pärast värvi kuivamist kraapinud sisse erinevad kujundeid ja mustreid. Kuna päike paistis sellest aknast sisse, oli seinal näha väga ilusat varju, mis oli klaasimaali poolt tekitatud. Kindlasti oli kunstnik ka selle peale mõelnud, et
Seened Mari Tamm Marge Kask Mis on seen ? Seened on omapärased organismid, mis koos taimede ja loomadega moodustavad kolmanda suure organismide rühma – seeneriigi (Fungi). 1,5 miljonit seeneliiki. Leidub nii maismaal, õhus kui ka vees. Seente koostis Seente jaotus: Saprotroofsed seened – saavad toitaineid ja energia orgaanilisest ainest. Biotroofsed seened – saavad oma toidu teistelt elusatelt organismidelt. Sümbiootilised seened – suudavad teha koostööd teiste kõrgemate taimedega. jj Paljunemine Eosed valmivad eoslavakandjal. Suur osa seenest koosneb peenikestest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Söögiseened ja mürgised seened VIDEO: kuidas teha vahet valgel p uravikul ja valgel kärbseseenel? Mükoriisa Mükoriisa on taimejuurte ja seeneniidistiku vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolm...
20. Kristjan Raud "Pesu" 21. Oskar Kallis "Kalevipoeg laudu toomas" 22. Oskar Kallis "Kelluke" 23. Nikolai Triik "Lennuk" 24. Nikolai Triik "Ulguv koer" 25. Nikolai Triik "Konrad Mägi portree" 26. Nikolai Triik "Ilse Menningu portree" 27. Konrad Mägi "Merikapsad" 28. Konrad Mägi "Pühajärv" 29. Konrad Mägi "Viljandi motiiv" 30. Konrad Mägi "Capri maastik" 31. Ado Vabbe "Kohvikus" 32. Ado Vabbe "Arlekiin" 33. Märt Laarman "Oleviste ja Niguliste" 34. Jaan Vahtra "Autoportree" 35. Eduard Ole "Laud" 36. Adamson-Eric "Autoportree" 37. Aleksander Vardi "Pariisi vaade" 38. Karl Pärsimägi "Talutuba soemüüriga" 39. Andrus Johani "Saunaminejad" 40. Andrus Johani "Töörahva rongikäik ..." 41. Kaarel Liimand "Poiss punastes pükstes" 42. Eerik Haamer "Ruhnu kalurid" 43. Eerik Haamer "Evakueeritavad" 44. Eerik Haamer "Perekond vees" 45. Elmar Kits "Öine Habaneera" 46. Johannes Saal "Lumi kogub aia äärde, valu minu südame "(Juhan Liivi portree) 47
Seda hoonet peetakse esimeseks teadlikuks funktsionalismi näiteks. Herbert Johansoni kavandatud villa, aastal 1929. Aastal 1945 taheti seda hoonet arhitektide majaks, kuid valiti teised majad (Lai 29, Lai 31). Majal on ilmselged funktsionalismi tunnused- arkitektuurilise kaunistuste puudumine, tähtsamal kohal on faktuur. Samuti laiad aknad. 5. Rahvusraamatukogu, Tallinn Raamatukoguhoone ehitati aastatel 19851993. Maja arhitekt on Raine Karp. Sisekujundaja Sulev Vahtra. Majal on kaheksa korrust, millest kaks asuvad maa all. See on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu, mis mahutab 600 lugejat, konverentsikeskuse, teatrisaali ja mitmed näitusepinnad. Arvan, et tegemist on postmodernistliku hoonega. Paekivi kasutus. Postmodernistlikud omadused selle hoones juures on nt. triviaalsed, kitsilikud elemendid. Võrdleksin seda hoonet Sakala keskusega, mille on samuti projekteerinud Raine Karp. Mõlemad hooned on arhitektuurilt sarnased. Mõlemad on suurehitised
Puurmani Gümnaasium Kertu Vahtra KVANTARUD JA PAULI KEELUPRINTSIIP Referaat Juhendaja: Andres Juur Puurmani 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................3 1. Kvantarvud...................................................................4 1.1 Kvantarvu diskreetsus..............................................4 1
Pärnade tervislik seisund on rahuldav, esineb üksikuid kuivanud oksi võras, õõnsused tüves. Allee raudtee poolses osas on ülekaalus vahtrad ja saared (diameetrid 1,3 m kõrgusel on vahemikus 34-62). Jalgteed ääristavad vahtrad ja saared on tervislikult rahuldavas olukorras, üksikud kuivanud oksad võras. Vaja oleks teha lähimas tulevikus kindlasti hoolduslõikus. Selle jalgteed raamiva allee keskosast on staadionipoolsest reast kõik puud hävinud või eemaldatud, kasvab kohati vahtra looduslik uuendus, kus on hooldaja arvatavasti teinud valiku ja jätnud kasvama ilusamad puud. Soovituslik oleks eemaldata vahtra loodusliku uuenduse halvemad eksemplarid ja istutada sinna korralikud pärnaistikud, et taastada allee terviklik ilme ja tagada allee järjepidevus. Teisel pool sõiduteed-parklat (vasakul küljel) kasvavad ühes reas vahtrad, (diameetrid 1,3 m kõrgusel on vahemikus 40-70 cm), kokku on säilinud 20 puud vahesammuga 4-6 m
koha saavutanud kahevõistlusmeeskond koosseisus Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt. 1998 Naganos, Jaapanis toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 25 sportlast. Nendeks olid iluuisutaja Margus Hernits; kahevõistlejad Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutajad Helen Novikov, Andrus Paul; laskesuusatajad Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; murdmaasuusatajad Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Eestlastest oli sedapuhku edukaim murdmaasuusataja Jaak Mae, kes saavutas 10 km klassikadistantsil 6. koha. 2002. aasta taliolümpiamängudel Ameerika Ühendriikides Salt Lake Citys esindasid Eestit laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak
kunstnike teoseid. Pallas oli algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühing Tartus (1918-1940). Ühigu eesmärgiks oli levitada ja tutvustada kunsti. Valisin terve näituse ,,Varamu" peale ühe toa, mille nimi on ekspressionism ning kus saab näha eesti kunstnike ekspressionistlikke töid. Seal on näha 9 suurepärase kunstnike töid. Ning kokku saab näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost. Jaan Vahtra teostest (1882-1947), kelle haridustee jäi pooleli Peterburi Kunstiakadeemias, on näha vaid ,,Autoportee," mis valmis 1923. aastal. Kaunis õlimaal, mis jäi mulle silma oma kirevate värvide poolest. Konrad Mägi (1878-1925) oli üks Tartu kunstikooli Pallas asutajatest, kes puutus kokku nii juugendi, impressionismi, neoimpressionismi kui ka ekspressionismiga. Tema õlimaal ,,Naise portree" (1918-1921) on külmade värvidega tume pilt, milles oli vaid killuke sooja tooni. Tekitas
1. Mis on seep? Mõiste ja valem. Seep rasvhapete sool, pindaktiivne aine, vanim detergent (pesemisvahend). Valem C3(CH2)16COONa 2. Mõiste sahhariidid ehk süsivesikud. Valem. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Kogu eluslooduses esinevast süsinikust on 70% süsivesikute koostises. Nt tärklis, suhkur, tselluloos. Sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüdrühme või ketorühma. Valem - CnH2mOm 3. Sahhariidide klassifikatsioon SAHHARIIDID EHK SÜSIVESIKUD MONOSAHHARIIDID ehk monoosid POLÜSAHHARIIDID ehk polüoosid Aldoosid Ketoosid Oligosahhariid Kõrgmolekulaarsed polüsah. id Glükoos Fruktoos Sahharoos Tärklis, tselluloos 4. Kus kasutatakse glükoosi? Selgita. Kondiitritööstuses sahharoosi asemel, sest pole nii magus kui tavaline suhkur. Meditsiinis ras...
Kooli üleüldine meeleolu oli tänu asutavatele kunstnikele vabameelne ja avangardilembene. 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming. Mõju oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne. Näiteks maalija Peet Areni ja kujur Anton Starkopfi loomingus. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm. Rühmituse asutajaliikmed olid Jaan Vahtra, Eduard Ole, Friedrich Hist, Felix Randel, Hendrik Olvi, Arnold Akberg ja Märt Laarman). Rühmituse iseloomustavateks joonteks olid kubistlikud ja konstruktiivsed otsingud. Likvideeriti see rühm siis 1940. aastate alguses. Eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna arengurütmi. 19. ja 20. sajandivahetus tõi Eestisse postmodernismi ja rahvusromantika. Nähes impressionismi huvi tõusu Pariisis, tundis sinnegi kunstnikkond selle vastu huvi, vähe hooliti sürrealismist ja
"Videvik" Stephenie Meyer Stephenie Meyer on sündinud 24.detsembril 1973 Hartfordis ja ta on Ameerika Ühendriikide kirjanik. Stephenie esimene teos oli vampiiriromaan "Videvik", mis ilmus 2005. aastal ja tegi autori kohe tuntuks. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja Romaanisari "Videvik". Tegevus toimub põhiliselt Forksis, kui Isabella "Bella" Swan kolib raamatu alguses Arizonast oma isa Charlie juurde. Bella ema on abielus elukutselise pesapalluriga ning mees peab ameti tõttu tihti reisima. Tütar sai aru, et ema teeb see õnnetuks kui ta ei saa oma mehega olla ja nii ta otsustas teha otsuse, et kolida isa juurde. Kuna Bella jaoks oli ta ema nagu parim sõbranna, siis ta tegi seda tema pärast, et ta oleks õnnelik. Bella saab oma isaga hästi läbi ja tihti valmistab ta isale maitsvaid toite. Kool on uus, kuid üsna kiiresti võetakse ta omaks ja tema uuteks sõpradeks saavad Jessica, Angela, Mike,Eric ja Ta...
Sünteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane Juan Gris. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat. Aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid. Hakati kasutama kollazitehnikat. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallidpruunidtumerohelised ja kahvatusinised kooslused. kubism eestis Eestisse tõi kubismi Jaan Vahtra (18821947). 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid. Need kandsid endas küll ekspressionismi, kuid samas oli tunda ka kubofuturismi vaimu. Aasta hiljem valmistas ta need graafikamapiks ,,Blanc et noir" (,,Valge ja must"). kuulsaimad kubistid: · Arnold Akberg · Georges Braque · Robert Delaunay · Roger de La Fresnaye · Juan Gris · Fernard Léger · Pablo Picasso · Jaan Vahtra kubism skultuuris
Kubism ja Pablo Picasso 20. Sajand on kunstiajaloos omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv vool. Sellisele väljendusrikkusele panid aluse postimpressionistid, kes olid omamoodi vahelüliks vana ja nn moodsa kunsti vahel. Sellist progressi kunstivallas vöib seletada tohutute muudatustega inimüõhiskonnas- kirik oli taandumas oma juhtpositsioonilt, teadusele oli avatud köik teed, ühiskond urbaniseerus ja moderniseerus peadpööritava kiirusega, moodi tulid erinevad parateadused, -religioonid ning arusaamad. See köik möjutas inimeste hingeelu, andis neile motivatsiooni kujutada seda, mida kunstnik ise tahab, mitte seda, mida ühiskond vöi religioon nöuab. Teravalt kajastusid kunstis ka...
Tähtsamad asjad: Muusikas Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob" Teatrielus keskuseks Tallinn, kutselised teatrid töötasid ka Pärnus, Tartus, Viljandis ja Narvas. Estonia tõi lavale ka ooperid ja balletid. Kunstielus Tartus ühing Pallas (tegutses 1918-1940) (asutajateks on Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas). Viljakateks loometegijateks kunstis on Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Nooremast põlvkonnast Jaan Vahtra ja Eduard Viiralt. Hariduselus- mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uusi õpikuid, ehitati moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool. Kirjanduselus suur tähtsus proosal. Kirjanduslikud rühmitused on Siuru (1917 loodud) (Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu) ja
Enamik rühmiti istutatud põõsaid on õisdekoratiivsed: ebajasmiinid, sirelid, deutsiad, enelad, kuslapuud, kibuvitsad, kuldsõstrad. Haljasmassi tekitamiseks (ka varjulistes pargiosades) on kasutatud lumimarja. Hekkideks on kasutatud kas läikivat tuhkpuud või ungari sirelit, Toompea nõlval kõrgete hekkide moodustamiseks ka viirpuid. Esiletoomist väärivad puude hulgas on kirjulehine pensilvaania saar(üks viiest teadaolevast vanast puust Tallinnas) , kolmehõlmeliste lehtedega hariliku vahtra kultivar, (tõenäoliselt on küll seemik, Toompuiestee 22 krundi lõunaservas), ploomilehise õunapuu roosade õitega teisend(Toompuiestee ääres ja puud on mitemharulised), "leinasaared"(Shnelli tiigi kirdetipu juures vallil, "vihmavarjujalakas"(Pika Hermanni jalami juures), mägivahtrate rida vallist Patkuli trepi poole ja kolm künnapuud (üks paljuharuline ja kolmeharulised, Toompea nõlval). Okaspuudest on heas seisundis torkavate kuuskede rühm
Tähelepanu keskmes olid plakatid, reklaamid ning ajakirjade, ajalehtede ja raamatute kujundused. 1. Reklaamplakatid-tihi oli nende peal kujutatud ookeanilaevu või auruvedureid 2. Maalitud kangad, mis jõulise joone ja väljendusrikkuse poolest plakatitele sarnanevad. 3. Graafika- peene joonegam särav. Levinumaks graafikaliigiks kujunes raamatuillustratsioon ja-kujundus Olilisemad tegijad Eesti raamatuillustratsioonis olid A. Vabbe, G. Reinforff, J. Vahtra,. N. Mei Art deco arhitektuur Suurejooneliste ja massiivsete, samas täiuseni viimistletud hoonete loomine nõudis suuri kulutusi ja polnud sõjas laostunud Euroopale jõukohane. Seevastu Ameerikas kerkis üks uhke ehitis teise järel. Kuus tüüpilisemat joont arhitektuuris: 1. Tugevad vertikaalsed jooned, püüdlus kõrgustesse 2. Massiivsus 3. Sümmeetria 4. Ornament-siksak, murtud ja lainelised jooned, kalasabamuster 5. Lihvitud graniit ja marmor 6
See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Oslo MMi meeste 50 km suusavõistlus Põhja suusaalade MM-il Oslos võitis viimase alana kavas olnud meeste 50 km ühistardist vabatehnikasõidu norralane Petter Northug, ajaga 2:08.09,0. Hõbeda sai venelane Maksim Võlegzanin 1,7 ja pronksi Northugi kaasmaalane Tord Asle Gjerdalen 6,3 sekundilise kaotusega võitjale.Eestlastest sai poole distantsi järel juhtinud Aivar Rehemaa 32. Eeri Vahtra 42. ja Karel Tammjärv 49. koha. Osli MMi naiste 30km suusavõistlus Oslos toimuvatel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel võitis naiste 30 km ühisstardist vabatehnikadistantsi norralanna Therese Johaug, ajaga 1:23.45,1. Kaksikvõidu kindlustas Norrale Marit Björgen, kes kaotas Johaugile 44 sekundiga. Pronksmedal läks Justyna Kowalczykule. Poolatar oli Johaugist aeglasem 1.34,0.
aeglaselt. Kaski on umbes 60 erinevat liiki. Nad kasvavad põhjapoolsetes parasvöötmelistes piirkondades ja isegi kõrgete mägede nõlvadel. Kased on suhteliselt lühiealised puud, mis mitmeti leiavad kohalikku kasutust. Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad. Puit on enamasti heakvaliteediline. Paljudel kaskedel on koor, mis on kas tumedatooniline ja läikiv või valge ja paberilaadne. Vaher Platanoides kreeka k. plaatanitaoline, h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Rahvapärased nimetused ka vahtras, pikaninapuu, läänepuu jne. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistute koosseisus Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150..
Oro nim. lastekirjanduse preemia. . 7. Loovülesanne Küsimused. 1. Kuidas oli Marge Pärna teine nimi? V: Marge Manoff. 2.Mis lõikusel Iisi käis? V: Pimesoole lõikusel. 3.Mida tehti matusel , mis Iisile üldse ei meeldinud? V: Räägiti tema isas valesid asju. 4.Jumalaga lätu kiri ehk.. V: Jumalagajätukiri. 5.Missugused lilled olid Marge ja Andrese lilled? V: Väikesed punased roosid. 6. Kellega vestles Iisi oma kassettidel? V: Margega. 7.Kust leidis Iisi Pedro? V: Vahtra alt. 8.Mis rahvusest perest oli Robert? V: Vene rahvusest. 9. Miks evakueeriti ükskord lapsed koolimajast? V : Koolile oli tehtud pommihoiatus. 10.Mida küsis haiglas olles Iisi käest arst, mille üle Iisi väga häbi tundis? V: Iisi käest pissiproovi.
1937 „Guernica“ – hispaania küla hävitamisele pühendatud BRAQUE – piltidel kirjatähed, ajalehetükid, riidetükid – kollaaž; kandilisem kui Picasso. GRIS – sünteetiline kubism; must-valged varjud. LEGER – tubist (torude maalija); püüdis väljendada inimeste ja masinate ühtekuuluvust; silinderjad inimfiguurid. DELAUNAY – nn noor kubist; orfismi rajaja Eestis – Vabbe, Vahtra, Akberg, Laarmann, Ole FUTURISM 1909-1914 ISELOOMUSTAB: o Erksad värvid o Värvikillud o Mitme ajahetke ühes pildis kujutamine o Väljendab liikumist o Tuleviku idealiseerimine o Jõhker, toores värvigamma 1909 ajakirjas „Figaros“ – me tuleme uut kunsti tegema!; tulid u 5 meest pikkades mustades kuubedes, kaabudes, vuntsidega. MARINETTI – futurismi algataja; sürrealismi manifest.
Parasvöötme segametsad · Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud · Aastane juurdekasv 2-3 m³/ha · Okasmetsadest liigiliselt mitmekesisemad · Eriti liigirikas P-Ameerika idaosa · Mida merelisem kliima, seda enam lehtpuid Parasvöötme lehtmetsad · Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud · Aastane juurdekasv 5-10m³/ha · Lõuna osa valitsevad laialehelised metsad pöögi-, tamme-, vahtra ülekaaluga · 80% lehtmetsadest paikneb Ladina- Am.(51%), Aafrikas (15%), Kagu- ja Lõuna Aasias (15%) LÄHISTROOPILISED METSAD 1. NIISKED · Mandrite idaosas · Aastane juurdekasv 15-50 m³/ha · Liigirikkad, peamiselt okaspuud ja kõvad leht- ja väärispuud (Nt. mahagon,eukalüpt, kebratso, arukaaria, loorber, kampripuu jt) 2. KUIVAD · Mandrite lääneosas arukaari · Intensiivse maakasutuse tõttu vähe a
Tänapäeval kasutatakse palju ka altoboed e. Inglissarv. See on oboest suurem ja madalama kõlaga. Kõla lehtri ots meenutab lehtri kuju ja ka huulik on piklik. Mõlemat valmistatakse tavaliselt eebenipuust. Eesti tuntumad oboemängijad on Kalev Kuljus ja N.Rõõmusaar. FAGOTT on puupuhkpillide madalaim pill. Sünniajaks määratakse 16saj,mil ta kasvab välja pommerite perekonnast.Pill on Utähe kujuline, 2 poole meetrine,kokkusurutud toru.Pill on tavaliselt valmistatud vahtra puust . Heli avasid on 2530. Ka temal on 2kordne lesthuulik, aga suurem.Hääleulatus B1f2. Fagotti tämber on üsna omapärane, sest madalas registris kõlab pilt pisut torisevalt.Kesmises registris juba pehmelt, kuid tuhmilt. Üleval kõlab ta kandvalt. Vahel kasutatakse ka kontrafagotti mis kõlab veel oktaavi võrra madalamalt. Eesti tuntuimad on A.lepnurm ja P.sarapuu. Sümfoonia orkestris kasutatakse pilli suhteliselt harva
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. La...
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. La...
Puurmani Gümnaasium Jood (I) Koostaja: Kertu Vahtra Klass: X Õppeaine: Keemia Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani 2009 1 Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest
ja lumikate katab maad umbes 120125 päeva. Aastas sajab maha alla 600mm sademeid. Tuule kiirus 10m kõrgusel on keskmiselt 2,53,0 m/s. Agrokliima Külmavaba periood kestab umbes 140160 päeva. Keskmine temp ööpäevas on u. 6065 päeval üle 15 kraadi. Kesmine temp on aga alla 5 kraadi umbes 175180 päeval. Fenoloogia Põldleokesed saabuvad umbes 23.märtsil. Rukki vegetatsioon algab kuskil 14.aprillil. Vahtra õitsiemine 9.mai. 17.mai hakkavad õitsema aga toomingad. Sirelid hakkavad õitsema 27.mai ajal. Kartulikoristust oleks hea alustada 15.septembril. Veestik Mikitamäe vald asub Peipsijärve vesikonnas. Peipsijärve vesikond on suurim Eestis, mille kogupindalaks on 17 145km². Vallast lookleb läbi vaid üks jõgi. See on Mädajõgi, mis suubub Pihkva järve. Ja vallapiiriks on suur Võhandu jõgi, mis suubub ka Pihkva järve. Mullastik
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahää...
Kui Kalle toast hakkas vaikselt ära minema ajas ta lillepoti ümber ja jäi vahele, kuid päästis end sellise välja mõeldud lausega: “Ega ma ometi jälle pole hakanud unes ringi uitama?” Kalle oli võõrastemaja juures onu Einarit otsimas ja kuulis, kuidas kaks meest küsisid tema järele. Kallele tunduvsid nad väga kahtlased ja hiljem õnnestus hotelli raamatust teada saada meeste nimed nende nimed olid Tore Krok ja Ivan Redig. Mõttes olles istus kalle vahtra otsas ja muudkui mõtles onu Einarist, kuid siis ta nägi kuidas Einar nende samade inimestega rääkis keda ta võõrastemajas oli näinud. Kalle kuulis kogu nende juttu pealt ja talle tuli meelde ajaleht, mille ta onu Einarile oli ostnud. Ta tormas kiiruga koju ajalehte vaatama sealt leidis ta artikli juveeliröövist ja oli kindel, et selle taga oli onu Einar ja, et see pärl oli samuti onu Einari oma. Kalle sai aru,et juveelid on lossivaremetes, kuna pärl oli ju seal trepil olnud
Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laarman 1926-1927 toimetada ka ,,Eesti Kunsti Aastaraamatut," 1928 aastal Eesti Kunstnikkude Rühma programmilist almanahhi ,,Uue kunsti raamat," mis andis väga suure panuse kubismi/konstruktivismi arengule Eestis ja aastail 1928-1929 noorsooajakirja ,,Taie" ning avaldada ka kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades. 1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli tema õitseaeg maalikunstnikuna. Eduard Viiralti, Ado Vabbe ja Jaan Vahtra kõrval oli just Märt Laarman see, kes oma noorusliku innuga sekkus kunstiellu, tuues oma loomingu ja sõnavõttudega sellesse värskust, innovaatilisust ja uudsust. Tema neil aastail loodud maalid ("Oleviste ja Niguliste" (1926), "Laud" (19281929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. Need olid kubistlikud tööd, milles ei ole mingeid tundevälgatusi - kõik on kaine ja ratsionaalne
Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal · Esimesteks vilelejateks olid Pablo Picasso ja Georges Braque · Mõiste võttis kasutusele prarantsuse kriitik Louis Vauxcelles · Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. · Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism. · Eestis viljeldi kubismi 1920. aastate lõpuni. Ühed järjekindlamad kubistid olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Kubismile iseloomulikku · Motiivide lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. · Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. · Piltide juurde kleebiti ajalehti, tapeeti ja kangaid. Kasutati kollaazitehnikat. · Värvid on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallidpruunid
Ideid said nad futuristidelt. Tuntuim selline kunstnik on Robert Delaunay (1885-1941), kes oma motiivid leidis tolleaegsetest tehnika edusammudest ning kasutas sageli ebakubistlikult eredaid värve. Omamoodi tõusis kubismis esile Fernand Leger (1881-1955), kes lähtus järjekindlamalt Cezanne'i ütlustest, et maailma võib käsitleda geomeetriliste kujunditena. Eestis viljeldi kubismi 1920. aastate lõpuni. Ühed järjekindlamad kubistid olid Arnold Akberg (1894-1984) ja Jaan Vahtra (1882-1947). Viimase eestvedamisel loodi 1923. aastal Eesti Kunstnikkude Rühm. Koos fovismiga tegi kubism lahti tee 20. sajandi arvatavasti olulisimale kunstivoolule, abstraktsionismile. Pablo Picasso Pablo Ruiz y Picasso (25. oktoober 1881 Malaga, Hispaania 8. aprill 1973 Mougins, Prantsusmaa) oli hispaania kunstnik, kubismi rajaja. Ta tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid.
Tema lehed on kevadel valmis tööks juba siis, kui teised taimed ajavad alles esimesi lehti ja puudel puhkevad pungad. Metsas ei seisa männike üksinda, ta kõrval sirguvad teised puuksesed, nooremad ja vanemad seltsiks, tihedalt üksteise kõrval. Kõik tahavad elada ja kasvada. Muidugi tüvi ,,võtab juurde" iga aasta ka paksuses. Sellest võib jutustada huviatavaid lugusid iga värske männi- ja kuusekänd, isegi puuhalu ots. Vahtra ladvast pääseb lahti üks leht. Liueldes hakkab ta allapoole langema. Riivas möödudes teist lehte. Seegi murdus oksalt lahti. Ja nende järel juba päris lehtede sadu. Nii nõrgalt püsivad okstel sügislehed. Hüvasti, kuldsed, purpursed, rohekad ja paunakad lehekesed! Lühike on teie elu, kuid siiski kaunis!... Lindude suur rännak on sügisel. Hulgani rändavad meilt linnud oma talvituspaikadesse soojale maale. Ei tahaks õuest lahkuda. Tahaks veelgi kuulata
koonuse või kuubikujulistena. Nad lähtusid asjade ehitusest ega kujutanud neid sellistena, nagu inimene neid näeb, vaid nagu nad tõeliselt on (näiteks me näeme korraga kuubi kolme külge, aga kubistid kujutasid selle kõiki kuut külge). Eestis asutasid kubismist mõjutatud noored kunstnikud 1923 Eesti Kunstnikkude Rühma. Kubismi viljeldi siin 1920. a-te lõpuni, järjekindlamaid kubiste olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Inglise kunstiajaloolane Douglas Cooper jagab kubismi kolme ajajärku: · Varajane kubism (1906 1908)- periood kubismis, mil Picasso ja Braque said idee hakata kubismi viljelema ning millal kubism sai oma nime. · Kõrg kubism (1909 1914)- periood, mil arenesid välja kubismi erinevad tüübid nagu analüütiline ja süneetiline kubism ning Collage'd; ilmusid mitmed tähtsaimad kubistlikud teosed ning oma tööd alustasid nimekad kunstnikud nagu Juan Gris ja Robert Delaunay.
Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi. Tõenäoliselt kasvas tamm suurte jõgede ääres, loo-aladel kui ka madalamatel rannamaadel. Looduslikud tammemetsad on üsna mitme "korrusega": sageli kasvab ülarinde rohkem kui saja aasta vanuste tammede all uus 6080-aastaste põlvkond, mille all on omakorda teiste liikide kuuse, saare, vahtra, haava järelkasv. Eesti tammikud ongi valdavalt segametsad, kuhu tamme kõrvale mahuvad peaaegu kõik meil kasvavad puuliigid, tavaliselt kask, haab, kuusk, mänd, sageli ka hall ja sanglepp. Laialehistest liikidest kasvavad koos tammega saar, pärn ja vaher, kuna jalakat kohtab harva. Päris puhtaid tammikuid on vähe, ligi pooltes on siiski tamm ülekaalus. Hästi tunneb end tammede all sarapuu. Suurem jagu looduslikke tammikuid kasvab Saaremaal ja Lääne-Eestis, kuna Ida
Okaste ja lehtede ning okste ja võrsete haigused arboristid Okaste ja lehtede haigused • Okaste haigused toovad endaga kaasa okaste kolletumise või pruunistumise, kuivamise ja mahalangemise. Need haigused võivad sageli esineda nii noortel taimedel taimlates ja metsakultuurides kui ka juba vanematel puudel. Üldreeglina on okaste haigused seda ohtlikumad, mida noorematel taimedel nad Okaspuu-nõgihallitus • Nii noorte taimede kui ka vanemate okaspuude (kuuse, männi, kadaka) alumistel, eriti aga lume all olnud okstel on okkad neid katva tume- või mustpruuni tiheda seeneniidistikuga läbi põimunud. Sellist pilti võib näha juba varakevadest alates. Okkad kolletavad peatselt ning kuivavad, kuid ei lange maha haigestunud oksa tihedalt katva hallituse- või ämblikuvõrgutaolise seeneniidistiku tõttu. • Okaspuu-nõgihallitus on Eestis üsna levinud, esineb peamiselt kuusel ja kadakal, kuid ei tekita ku...
noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe. · Skulptoritest paistis silma Jaan Koort. Mõnevõrra hiljem lisandusid talle ,,Pallase'' kunstikooli lõpetanud Anton Starkopf ja Voldermar Mellik. · Kümnendite vahetusel eesti kunstielu rahunes. Lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks sai Prantsusmaal valitsema tõusnud uusrealism. Kunstiellu astusid Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra. Graafikuist saavutas tuntuse Eduard Viiralt. · 1921. a. loodi Eesti Lauljate Liit, millel oli vähemalt 1000 kohalikku organisatsiooni. · Säilis ja tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant: 1923., 1928., 1933., ja 1938. a. Viimane, mis oli seostatud Eesti Vabariigi 20. Aastapäeva tähistamisega, kujunes eriti võimsaks: sellel osales 569 koori 17500 esinejaga; kuulajaid oli 150 000.
Mulle meeldivad kõige rohkem puittaimede kooslused, mis on parkides domineerivateks, ning annavad toitu ja varju teistele elusolenditele. Puud annavad kindlustunnet ja jõudu ning muudavad pargid kodusemaks. Lehtpuudest kasvab meie parkides harilik tamm, mis on üheks levinumaks pargipuuks. Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu, mistõttu kasvab ka paljude eestlaste koduaias tammepuu. Teistest lehtpuudest võib nimetada veel ära hariliku saare, hariliku vahtra, arukase, halli lepa, hobukastani ning hariliku haava. Põõsastest leidub palju harilikku ebajasmiini, harilikku sirelit, taraenelast ja põisenelast. Minu arust on taraenelas üks ilusamaid pargipõõsaid. Okaspuudest kasutatakse parkides palju harilikku kuuske, harilikku mändi, harilikku kadakat ja jugapuud. Konstrastiks istutatase parki võõrpuuliike, milleks on tavaliselt euroopa ja siberi lehis, siberi ja palsaminulg, harilik elupuu, ebatsuuga jne. Tavaliselt
05.1961 56.74 Leselidze 11.05.1961 56.80 Alavieska 07.07.1968 Aastal 1961 valiti ta Eesti parimaks kergejõustiklaseks. Kunagised kettaheitjad Need kettaheitjad ei tegelenud ainult kettaheitmisega vaid ka teiste aladega ja on saavutanud häid tulemusi kettaheitmises läbi ajaloo. Kalev Külv Aleksander Kreek Aleksander Kulmerg Aleksander Lohk Gustav Kalkun Oskar Erikson Uudo Vilu Heino Heinaste Paul Määrits Endel Jässi Enn Erikson Veljo Kuusemäe Oskar Linnaste Aadu Tarmak Indrek Vahtra Heino Apart Ilo Sepp Väino Pärtel Heino Lipp Nikolai Feldmann
sangpommi tõstmisel peetakse sangpommi tõukamist, kus tuleb kahte sama raskusega pommi rinnalt üles tõugata 10 minuti jooksul kordades suutlikkuse piirini. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sangpommi_t%C3%B5stmine) Eestis on naised tegelenud sangpommirebimisega juba kuus-seitse aastat. Arvestatavaid tegijaid on Eestis kümmekond. Venemaa sangpommikoondise naised treenivad sangpommidega kaks korda päevas treenerite juhendamisel. Aive Vahtra (44) on rebinud sangpommi võistlustel ühe käega 110 korda 16 kg. (http://www.parnupostimees.ee/? id=204983) Veteranide maailmameistrivõistlustel on Eesti sportlased saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Nt on Kalle Püss saanud euroopa meistriks sangpommitõstmises 2004 aastal. (http://www.jarva.ee/public/files/2004%20aastaraamat%20013.pdf) Varematel aegadel kasutasid tuntud Eesti sportlased Lurich ja Aberg sangpommi jõutreeningul. (http://www.epl.ee/artikkel/449606)
Ameerika Ühendriigid ja Kanada. Ülejäänud osa moodustavad Mehhiko, seitse Kesk-Ameerika riiki ja Kariibi mere saared, mille hulka kuulub 13 isaseisvat riiki ja 11 ülemereterritooriumi, mis on jätkuvalt seotud oma koloniaalmaadega. Suurbritannia koloonia Bermuda asub Atlandi ookeanis ja moodustab samuti osa Põhja-Ameerikast. Põhja-Ameerika läänerannikul kasvavad maailma kõrgeimate puude hulka kuuluvad hiid-ja rannikusekvoiad. Idaosa metsades korraldavad vahtra, hikkori ja teiste heitlehiste puude lehed sügiseti priiskava värvipillerkaari. Kõrbealadel kasvavad prosoopised, viigi- ja saguaarokaktused. Küttimise ja inimasustuse tagajärjel on loomastik kahanenud, nii et piisonid, hundid ja karud ei ole enam laialt levinud liigid. Rohkesti on karibusid, põtru, puumasid, metskitsi, okassigu, kopraid, lõgismadusid ja alligaatoreid. Lindudest võib nimetada kalkuneid, aarasid, suur-jooksurkägu ja kiilaspeakotkast
Iseloomulik on muidugi kurikuulus heinapalavik: vesine allergiline nohu, silmade kipitus ja punetus, vahel ka nahalööve; astmaatikutel võib lisanduda astmahoog. Teistel aastaaegadel võivad astmaatikuid kimbutada puude tolmlemine ja hallitusseente spoorid. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva tolmega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon).
Keelpillid Pille, mille heli tekkitatakse pllikeelt võnkuma pannes on kellpill. 1. Poognaga (poogen keelpillid) 2. keeli sõrmega näppides(näppkell pillid) Heli kõrgus sõltub eelkõige kelle pikkusest, mida lühem keel seda kõrgem heli, keelejämedusest ja keelepingest. Poogenkeelpillid Neli klassikalist kellpilli kujunesid välja 16-17 sajandil. Neli klassikalist keelpilli on viiul, altviiul ehk vioola, tsello ja kontrabass. Nende valmistamiseks kasutatakse puitu (vaher,kuusk,mänd) Viiul Viiul: tigu, häälestuspulgad sõrmlaud, keeled, kõlakast, kõlaavad,keeltehoidja, roop Poogen: konn, pingutuskruvi, jõhvid, mähis, puu, sadul Pizzicato:näppudega keeltele Col lengo: poognaga keeltele Jõhv: Valge isase hobusesaba Viiul on boogenkeelpillidest kõige väiksem umbes 60 cm, heleda kõlaga. Eesti tuntumad mängijad on Urmas Vulp ja arvo Leibur. Altviiul ehk vi...
Tabasalu Ühisgümnaasium Sahhariidid referaat Koostaja: Aiki Sats Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu, 2013 Sisukord 1 Glükoos 1.1 Saamine 1.2 Tootmine 1.3 Kasutamine 1.4 Keemilised omadused 1.5 Fakte elus 2 Fruktoos 2.1 Saamine 2.2 Tootmine 2.3 Kasutamine 2.4 Keemilised omadused 3 Sahharoos 3.1 Saamine 3.2 Tootmine 3.3 Kasutamine 3.4 Keemilised omadused 3.5 Fakte elus 4 Kasutatud kirjandus 5 Lisa Glükoos (C6H12O6) 1.1 Saamine Glükoosi leidub puu- ja juurviljades, marjades, õites, mees. Rikkalikult leidub teda viinamarjades, millest tuleneb tema rahvapärane nimetus viinamarj...
Nagu taime nimi juba ütleb, on see põõsastaim pärit Jaapanist. Fatsiat leidub ka Korea subtroopilistes metsades. Looduses võib taim kasvada kuni viie meetri kõrguseks, toa tingimustes jääb taime kasv kuni kahe meetri kõrguseks. Fatsial on väikesed valged õied. Looduses valmivad fatsiale ka marjad. Jaapanis on fatsia väga populaarne aiataim, sest sobivates tingimustes on ta väga kaunis ja tihe põõsas. Fatsia lehed meenutavad välimuselt vahtra lehti. Jaapani fatsia hooldusjuhend Jaapani fatsia vajab kasvamiseks ohtralt vett, kasvuperioodil tuleks jälgida, et muld oleks pidevalt niiske. Kastmiste vahel tuleb teda regulaarselt veega piserdada. Kui Jaapanis kasvab taim õues, siis Eestis võib teda õue viia vaid suveks. Fatsial on suured lehed, mis koguvad väga hästi tolmu. Et taime tervis parem oleks, tuleks regulaarselt lehti niiske lapiga puhastada. Taime tuleks väetada
Totti Kasekamp, Andres ja Helen Püümann Lehtsest, Aleksander Tammeert, Aadu Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika Raiski, Ann Hiiemaa, Jaan Põldmaa ja Victoria Kass Paidest, Laine Erik-Kallas Retlast, Sirkka-Liisa Kivine ja Kalev Maarand Säreverest, Rutti Luksepp, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik, Pille Tõnissoo, Deivi Sadeiko-Jäärats, Tiina Beljaeva, Enrik Lang, Paavo Kivine, Hilje Uudemets, Indrek Vahtra, Gunnar Kirsipuu, Margus Pirksaar, Rait Männik ja Jaanus Suvi Türilt, Toomas Berendsen ja Madli Luur Amblast, Ants Nurmekivi Järva- Jaanist, Enn Rohula Karinult, Sergei Ustintsev ja Tarmo Saar Koerust... Neid on veel, andke andeks teie, kes siinkohal nimetamata jäid... Järvamaa kergejõustikust ja kergejõustiklastest on järjepidevalt kirjutatud ajalehtedes, kuid pärast ,,Paide spordialmanahhi" ilmumist (1964. aastal!) pole tõsist kirjutist ajaloo tarvis tehtud
*Poolkutselised trupid Kuressaares,Valgas ja Võrus *Silmapaistvaid Estonia,muutus rahvusteatriks tõi lavale sõnalavastusi,operette,oopereid ja ballette. Kunstielu: *Tartus ühing Pallas *Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934a Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone *Konrad Mägi,Nikolai Triik,Ado Vabbe ja Kristjan Raud jätkasid Eesti kunsti vanameistrite loometegevust *Tartu ja Tallinna kunstikoolis ettevalmistuse saanud noorem põlvkond:Adamson-Eric, Aino Bach,Eduard Ole,Jaan Vahtra *Graafikuist saavutas suurima tuntuse Eduard Viiralt *Skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf Hariduselu: *Mindi üle emakeelsele õppele *Lihtsustati koolisüsteemi *Töötati välja uued õppekavad *Võeti kasutusele uued õpikud *Ehitati hulk moodsaid koolimaju *Aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele Teaduselu: *Juhtiv kõrgkool Tartu Ülikool *1938a asutati Eesti Teaduste Akadeemia *Eriti hoogsalt arenesid rahvusteadused Elulaad ja olme Suhtumine omariiklusesse
aastaringselt. Toomarahva turismitalu, Altja küla, tel: 505 0850, [email protected], www.toomarahva.ee. Info: majutuskohti on 9, avatud aastaringselt. ** Toomihkli talu, Emumäe küla, tel: 502 3443, [email protected], www.toomihkli.ee. Info: majutuskohti on 21, avatud aastaringselt. Uustalu kodumajutus, Neeme tee 78A, Käsmu küla, tel: 53736150, [email protected], www.uustalu.planet.ee. Info: majutuskohti on 12, avatud 01.05-30.09. Vahtra turismitalu, Laane tee 9, Käsmu, tel 325 2917, [email protected], www.hot.ee/vahtraturismitalu. Info: majutuskohti on 8, avatud 01.05-31.10. Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 HAAVIKU TURISMITALU 11 Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level
1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigus...
PÄRMISEENED HALLITUSSEENED NUTTHALLITUS ROHEHALLITUS PARASIITSEENED ROOSTESEENED Kõrreliste vartel, taimevartel NÕGISEENED Kõrreliste teristel JAHUKASTESEENED Viljadel ( marjadel) ja lehtedel KARTULI-LEHEMÄDANIK Kartulil, tomatil EPIDERMOFÜÜDID Inimese nahal, küüntel nakkavad; ( seenhaigused) LAGUNDAJAD PIGILAIKSEENED Vahtra, lepa lehtedel LIMASEENED (~400 liiki) TEESEEN c) Samblikud (~13 600 liiki) *poolseened-poolvetikad 8 Bioloogia TÜNK MV KARL LINNÈ (E) ( Carolus Linnaeus) (Rootsi loodusteadlane ja arst , eluaastad 1707- 1778) *1726-1727.a. K.L. I botaaniline töö Botaanika algetest: sisaldab taimede süsteemi
Sinna kuuluvad kuldking (Cypripedium calceolus), harilik jugapuu (Taxus baccata), 4 näsiniin (Daphne mezereum), võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera). Osakond täieneb igal aastal uute loodusest toodud liikidega. Dendraarium Dendraarium hõlmab suurema osa aia pinnast ja on jagatud taimegeograafilisteks osakondadeks. Euroopa osakonnast võib leida Eesti jämedaima hariliku vahtra (Acer platanoides) ja erinevaid sammaltaimi. Ida-Aasia osakonnas on kõige väärtuslikumad taimed on vanad pähklipuud, korgipuud ja mitmesugused vahtraliigid. Seal võib kohtuda humalataimega, pähklipuu, kultuurtaimi ja ravimtaimi. Põhja-Ameerika osakonnas püüab pilku ameerika pärn (Tilia americana). Tähelepanu väärivad kanada juudapuu (Cercis canadensis), kolmeastlaline glediitsia (Gleditsia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
