Fovism, ekspressionism, kubism, futurism, abstraktsionism (0)

FOVISM

• 1905-1915
  
• 20.saj tekkis vilgas näitustegevus
  
• 1903 Pariisis asutati Sügissalong , kus korraldati retronäitusi van Goghi, Cezanne ’i ja Gaudini töödest( impressionistid ).
  
• ISELOOMUSTAB:
  
  • Loobuti detailidest: detailivaene
    
  • Intensiivsed värvid
    
  • Värvide valik suvaline
    
  • Valgus-varjuta; s.o. tasapinnalised
    
  • Tihti tume kontuurjoon
    
• Fovinistlikud maalid mõjusid jõulistena, metsikutena – kunstikriitikult pilkenimetus foovid
  
• Eesmärk väljendada kunstniku meeleolu, tunnete väljendust, mis tekib objekti-subjekti vaatlemisel.
  
• MATISSE – rühmituse juht, maalija , graafik , skulptor; arvas , et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik; „Tants“, „Punased kalad “.
  
• DERAIN – täiendvärvide kontrastid.
  
• VLAMINCLS – eeskujuks van Gogh; tööd elurõõmsad, rahutu , laia ja jõulise pintslilöögiga.
  
• DUFY – heledad, õrnad värvitoonid; muusikariistad, noodid ; kasutas motiive , millega sai väljendada elurõõmu.
  
• MARQUET – kõige realistlikum; Raudtee ja rongid ; tume kontuur ; valkjas koloriit ; palju veega seotud sumeda ilma töid.
  

EKSPRESSIONISM

• 1095-1913
  
• Eelkäijad: Grünewald, Munich, Gogh
  
• Tekkis Saksamaal, sarnane kunstisuund fovinismile (prantsusmaal)
  
• ISELOOMUSTAB:
  
  • Iseloomulik saksa kunstile, sest neile imponeeris kirjanduslik süzee , sümboolika
    
  • Ülepaisutatud tunnete väljendus , dramaatiline kujutamine
    
  • Objektide-subjektide deformeerumine, et väljendada suhtumist ümbritsevasse
    
  • Joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine
    
  • Inimene/loom piina ja traagikat väljendava ilmega
    
  • Loodus vms ümbrus ärev ja pingestatud
    
  • Tihti kujutati ühiskondlikke vastuolusid
    
  • Teemaks inimene ja teda ahistav ühiskond
    
  • Toored värvikombinatsioonid
    
  • Puulõiked
    
  • Pintslilöök rahutu ja järsk
    
• Vaatajat taheti äratada , vapustada, suunata ja õpetada tema tundeid.
  
• TEKKIMISE PÕHJUSED:
  
  • 1. MS eelaimus
    
  • Lootusetus, väljapääsmatus
    
  • Peale sõda: sõja koledused , elu varjuküljed
    
• „Die Brücke“ ( sild ) Dresdenis 1905-1913 – rühmitus, kuhu koondusid osa esimese põlvkonna saksa ekspressioniste; KIRCHNER – rühmituse looja; SCHMIDT- ROTTLUFF ; tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe.
  
• „Der blaue Reiter“ (helesinine ratsanik) Münchenis 1911-1914 – koondusid noorema põlve kunstnikud ; looming tihti ekspressionismi- kubismi -futurismi segu; MARC – loomad, KANDINSKY – hiljem abstraktsionismi rajaja, KLEE
  
• Järelekspressionism – DIX, Grosz
  
• Ekspressionismi areng jõuab abstraktsionismini
  

KUBISM

• 1907-1925, Pariis
  
• Cezanne’i retronäitus Sügissalongis 1907
  
• Cezanne’i töid peetakse kubismi lähtekohaks
  
• Mõju avaldas ka neegerskulptuuride näitus
  
• ISELOOMUSTAB:
  
  • Portreed, vaikelud, hooned jne
    
  • Väljendusvahendid: kleepimine, pinnad, jooned, hele-tumedusega modelleeritud mahud, vormide ja masside kombineerimine
    
  • Värvitoonid: pruunikas, hall, rohekas , tunmid, tumedad
    
  • Tugev geometriseerimine
    
  • Simultanism – eseme näitamine mitmest küljest korraga
    
• Keraamikas: muudeti tavalised asjad nt kannud erilisteks – uued, ebatraditsioonilised kujud.
  
• JAGUNEB:
  
  • Cezanne’lik etapp, kerge geometriseerimine
    
  • Analüütiline kubism – kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks
    
  • Sünteetiline kubism – lähtuti geomeetrilistest elementidest, Isel. Suured, erksad pinnad
    
• PABLO PICASSO
  
  • 1881-1973
    
  • 3-me uue kunstisuuna rajaja: kubism, sürrealism, fovism.
    
  • SININE PERIOOD 1901- 1904
    
    • Peateema muserdatud inimene, raske töö jne
      
    • Hallikas ja sinakas koloriidis
      
    • Figuuri tahtlik moonitamine väljendusrikkuse huvides
      
  • ROOSA PERIOOD 1904-1906
    
    • Kujutab loovaid isikuid, nt tsirkuseartiste
      
    • Melanhoolne alatoon
      
    • Lähedased ekspressionistlikule kunstile
      
    • Koloriidi tinglikkus
      
    • Joonistuse vägivaldsus
      
    • Viitamine motiivi allegoorilisele ja assotsiatsioonilisele tähendusele
      
    • „Naer läbi pisarate“
      
  • 1907 „Avignoni neiud “
    
    • aluseks foto
      
    • Cezanne’lik laad , v-a kaks parempoolset figuuri – mõjutatud neegerskulptuuridest
      
    • Tendents kujutatava lahutamine osadeks ja püüe näidata seda korraga mitmest küljest korraga – kubismi iseloomulik võte.
      
• 1937 „Guernica“ – hispaania küla hävitamisele pühendatud
  
• BRAQUE – piltidel kirjatähed , ajalehetükid, riidetükid – kollaaž; kandilisem kui Picasso.
  
• GRIS – sünteetiline kubism; must-valged varjud .
  
• LEGER – tubist (torude maalija); püüdis väljendada inimeste ja masinate ühtekuuluvust; silinderjad inimfiguurid.
  
• DELAUNAY – nn noor kubist; orfismi rajaja
  
• Eestis – Vabbe , Vahtra, Akberg , Laarmann, Ole
  

FUTURISM

• 1909-1914
  
• ISELOOMUSTAB:
  
  • Erksad värvid
    
  • Värvikillud
    
  • Mitme ajahetke ühes pildis kujutamine
    
  • Väljendab liikumist
    
  • Tuleviku idealiseerimine
    
  • Jõhker, toores värvigamma
    
• 1909 ajakirjas „Figaros“ – me tuleme uut kunsti tegema!; tulid u 5 meest pikkades mustades kuubedes, kaabudes, vuntsidega.
  
• MARINETTI – futurismi algataja; sürrealismi manifest.
  
• SEVERINI – „Tantsijatari dünaamika“ (tumesinine kleit, liikumise väljendamine).
  
• BALLA – „Ketikoera dünaamika“ (taksikoer).
  
• BOCCIONI – „Tänav tungib majja“.
  
• DELAUNAY – „ Eiffeli torn“ (peetakse ka kubistlikuks).
  
• MUYBRIDGE – fotoseeriad liikumisest
  

ABSTRAKTSIONISM

• ISELOOMUSTAB
  
  • Loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest
    
  • Puudub seos ümbritsevaga
    
  • Kasutati punkte, jooni, värvipindu
    
  • Kunstniku tunded, meeleolud, suhtumine maailma
    
  • Kujundid ja värv mõjutavad emotsionaalselt, tähenduslikult
    
• ESINDAJAD, ESIMESED ABSTRAKTSED TÖÖD:
  
  • 1910 KANDINSKY
    
    • Iga lõuend „värviteater“
      
    • Kompositsioon : musta kaarega
      
    • vihmavari
      
  • 1913 MALEVITCH
    
    • Suprematist (reaalsusest kõrgemal olev)
      
    • Kompositsioon: ristkülikud, ruudud
      
    • Must ruut valgel pinnal, valge uut valgel pinnal
      
  • 1914 MONDRIAN
    
    • Horisontaalid – põllud, luited
      
    • Vertikaalid – puud, kellatornid
      
    • Kompositsioon: ruudud, triibud (imelik, kolme värviga, valgel taustal, pustad triibud, kollane ja punane ruut)
      
• SUUNAD:
  
  • Spontaanne, ekspresiivne – Kandinsky
    
  • Konstruktiivne, geomeetriline – Malevitch, Mondrian
    
• TEKKIMISE PÕHJUSED:
  
  • Otsiti uusi kujutamisvõtteid
    
  • Täpne kujutamine jäi tahaplaanile
    
  • Kunstnike reisimine
    
  • Uued poliitilised suundumused
    
• ARENDASID EDASI:
  
  • Pollock – action painting – tilgutamine
    
  • Delaunay, Macke , Marc – orfism – vastandvärvid, keerlevad vormid
    
  • Vasarely – op- kunst – maali tasapind muutub liikuvamaks, ruumipetted