Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid Plaatjate agregaatidega Lampropedia (kogub aktiivmudas rakku polüfosfaate ning puhastab reovett seega fosforist) Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid Fotosünteesiv purpurbakter Thiopedia Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid Kui pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasandis, siis moodustuvad kuubikujulised agregaadid kuupkokid ehk sartsiinid. Micrococcus, Sarcina, Pediococcus (õllesartsiin). Pakendis võib olla 8, 16, 32 või 64 rakku. Osadel sartsiinidel on näidatud, et agregaat püsib koos tänu agregaadivälistele katetele. Sarcina ventriculi'l (pildil) on selliseks katteks rakuväline tselluloos. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid
libisemise välistatatakse ratastel olevate hammaste omavahelise kujust ja paiknemisest ratastel eristatakse sisemise, välimise, hambumusega. Selleks, et ei tekiks hambaid murdvat pinget ja koonilise jm hambumisega hammasülekandeid (joonis 15B). liigset hõõrdumist, peavad haakuvate hammaste pinnad puutuma igal järjestikusel ajamomendil omavahel kokku vaid ühes hammaste pinnaga risti paiknevas tasandis. Niisuguse veeremisele sarnaneva 2 24. 25. 26. Piimaauto 27. 28. See salvestab need kas kettale või muule püsivale
Kui valgus pöördub esimesse keskkonda tagasi, siis nimetatakse nähtust pee- geldumiseks. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt, viima- 5 sel juhul läheb osa valgusest üle teise keskkonda (kas läbib seda või neeldub selles, st. valgusenergia muundub keskkonna siseenergiaks). Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et lan- gev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pin- nanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võr- dub langemisnurgaga. Joonis 4: Langemisnurk α ja peegeldumisnurk β on võrdsed. Keskkondade lahutuspindu käsitletakse kahel viisil. Ühel juhul on tegu sileda pinnaga, mis tähendab, et pinnakonaruste mõõtmed on väiksemad valguse lainepikkusest. Sel juhul käitub ka lai kiirtekimp vastavalt peegeldumisseadusele. Teisel juhul on tegu kareda pinna- ga, kus pinna konaruste mõõtmed ületavad valguse lainepikkust. Sel
Ühikuks on radiaan sekundis (rad/s). Amplituud Maksimaalne halve- Tähis x0, ühik m (meeter) Periood ühe täisvõnke kestus. x(t)= A0 sin(0t + 0) tähis T, ühik s (sekund) Matemaatiline pendel, selle võnkeperiood ; Foucalt pendel Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel. 1. Kaalutu ja venimatu niit 2. Riputatud ainepunkt (punktmass) 3. Liigub etteantud tasandis 4. Liikumist ei pidurda takistusjõud T=2. Võnkeperiood sõltub ainult pendli õla pikkusest ja maa külgetõmbejõust ja ei sõltu punktmassi kaalust. Foucalt pendel pendel säilitab inertsiaalses taustsüsteemis oma võnketasandi. Füüsikaline pendel Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha, mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mittekokkulangevast punktist. T = 2 l
Pluuto kaaslane Charon on planeedi endaga võrreldes suhteliselt suur. Tinglikult võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks. 31. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Neptuuni orbiidist väljaspoolt on hulgaliselt planeetideks koondumata ainet. 32. Mis on asteroid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrapäsed, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 33. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. On ka neid, mille tee lõikab Maa orbiiti. Lk. 43 õp 34. Mis on komeet? Komeedid (sabatähed) on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. See, mida taevas näha, on temast purkusb ja päikesevalguses helenduv gaas. Koosnevad valdavalt veest; vähemal määral on C, O. Orbiidid on piklikud. Koguarv 2-3
(lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) Sest kujutise lihtsuse ja mõõdetavuse saavutamiseks joonisel tuleb kasutada objekti eriasendit kiirte ja ekraanide suhtes, kuid piltlikkus nõuab üldasendit. 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirge projekteerub punktiks, kui ta ühtib kujutamiskiirega. 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja selle tegeliku pikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? ei saa olla lõigust enesest pikem seega 0>1 0> olenevalt kujutamiskiirte, ekraani ja lõigu vastastikustest asenditest. 9
Tasakaalustamatus pöörlemistelje suhtes. Tasakaalustamata inertsjõud pöörlevates masinaosades. Disbalanss = m*r. (Disbilanss ei sõltu pöörlemiskiirusest) 49. Coriolisi jõu valem on antud. Kujutage need vektorid keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest itta. Kui keha liigub pöörleva taustsüsteemi suhtes, ilmneb Coriolisi jõud. See tekib vaid juhul, kui keha asend muutub pöörleva taustsüsteemi suhtes. Coriolisi jõud mõjub pöörlemisteljega risti olevas tasandis. v kiirus raadiuse suunas. 50. Milline näeb välja parandatud Newtoni II seadus kõikide inertsjõududega? F- mõjuv jõud, Fi inertsijõud, Fts tsentrifugaaljõud, FC Coriolisi jõud (kaks viimast on inertsijõud). 51. Lähtudes isoleeritud süsteemi masskeskme võrrandist, tõestage see. Eeldan et ainepunkt on samane masskeskmega, siis saab rakendada Newtoni II-st seadust ainepunkti kohta. on kohavektor. 52
objekte. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Nende raadiused paiknevad kindla seaduspärasuse järgi. Mis on asteroid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. On ka neid, mille tee lõikab Maa orbiiti. Mis on komeet? Komeedid (sabatähed) on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. See, mida taevas näha, on temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Koosnevad valdavalt veest; vähemal määral on C, O. Orbiidid on piklikud. Koguarv 2-3 miljonit hinnanguliselt.
siis on tegemist peegeldumisega. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt. Teisel juhul läheb osa valgust teise keskkonda ning nii ongi see tavaliselt kahe keskkonna piiril. Esimene juht on kõige täiuslikumalt täieliku sisepeegeldumise korral, kui valgus läheb optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse. Langemisnurk, peegeldumisnurk, peegeldumisseadus: langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. NB! Optikas mõõdetakse nurki pinnanormaali suhtes. Eristatakse peegeldumist (siledalt pinnalt) ja hajusat ehk difuusset peegeldumist (karedalt pinnalt, näiteks paberilt). Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutis on näiv, sest asub kiirte pikendustel tagasi peegli taga, sümmeetriliselt peegli suhtes. Murdumine: kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus peegeldub ja murdub, st muudab levimissuunda.
siis on tegemist peegeldumisega. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt. Teisel juhul läheb osa valgust teise keskkonda ning nii ongi see tavaliselt kahe keskkonna piiril. Esimene juht on kõige täiuslikumalt täieliku sisepeegeldumise korral, kui valgus läheb optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse. Langemisnurk, peegeldumisnurk, peegeldumisseadus: langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. NB! Optikas mõõdetakse nurki pinnanormaali suhtes. Eristatakse peegeldumist (siledalt pinnalt) ja hajusat ehk difuusset peegeldumist (karedalt pinnalt, näiteks paberilt). Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutis on näiv, sest asub kiirte pikendustel tagasi peegli taga, sümmeetriliselt peegli suhtes. Murdumine: kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus peegeldub ja murdub, st muudab levimissuunda.
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
Nõguspeegel kujutis on suurem kui objekt b. Kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt c. Tasapeegel kujutis on sama suur kui objekt 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. Valguslainete paindumine tõkete taha difraktsioon b. Keskkonna murdumisnäitaja sõltuvus valguse sagedusest dispersioon c. Mitme valguslaine liitumine interferents d. Elektri- ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasandis polariseeritud valgus 4. Levides punktist A punkti B, valib valgus tee , mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne 5. Footoni energia on võrdeline valguse sagedusega 6. Millise optika haru korral pole oluline valguse levimisviis, vaid ainult levimissuund? Geomeetriline optika 7. Tasapeeglis tekkiv kujutis on näiv kujutis 8. Joonisel on toodud langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal. Milline nurk on langemisnurk
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Ref...
corpusculum = kehake) voog · Geomeetrilise optika 5 põhiseadust o (Optiliselt homogeenses keskkonnas) Valgus levib sirgjooneliselt o Kiirte sõltumatuse seadus: Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas o Valguse peegeldumis seadus: Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis (Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga (kiire ja pinnanormaali vaheline nurk)) o Valguse murdumise seadus: Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus o Valguskiire pööratavuse seadus kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimenegi kiir, kuid vastupidises suunas · Valguse murdumisnäitaja
Optika uurib seda osa elektromagnetlainete skaalast, mille korral tuleb arvestada nii laine- kui ka osakese-omadusi (infra-, nähtav ja ultravalgus ning röntgenikiirgus). Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, mis tugineb ettekujutusele valguskiirtest. Valguse peegeldumisseadus väidab, et kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal paiknevad ühes ja samas tasandis. Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga . Füüsikas mõõdetakse langemis- ja peegeldumisnurka alati pinnanormaali suhtes (mitte pinna enda suhtes!) Valguse murdumisseadus väidab, et langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis paikne- vad ühes ja samas tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on konstant, mida nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese suhtes (n21). Seega sin / sin = n21.
Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga (nm) = 1240 / h f (eV). Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, mis tugineb ettekujutusele valgus kiirtest. Geomeetri- line optika on laineoptika piirjuht, mil lainepikkust võib lugeda nulliks. Valguse peegeldumisseadus väidab, et kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal paiknevad ühes ja samas tasandis. Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga . Füüsikas mõõdetakse langemis- ja peegeldumisnurka alati pinnanormaali suhtes (mitte pinna enda suhtes!) Valguse murdumisseadus väidab, et langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis paiknevad ühes ja samas tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on konstant, mida nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese suhtes (n21). Seega sin / sin = n21.
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Esimesena märkas seda itaalia rahvusest Prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666.aastal. Jupiteri pilvede ülapiiril kõigub temperatuur -100 kuni -160 kraadini. Alla poole minnes kasvab temperatuur. ( 3.) Saturn Ainsana Päikesesüsteemi planeetidest on Saturni keskmine tihedus vee tihedusest väiksem. Saturni teatakse eelkõige tema rõngaste järgi. Need on õhukesed ja laiali ning paiknevad Saturni ekvaatori tasandis. ( 1.) Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum, mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Saturni tihedus on 0,71. Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud Saturni magnetvälja ning põhjalikult uuritud rõngaste strukruuri. Planeedi enda kohta on vähe andmeid, kuid matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum. Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja koosneb kolmest osast
VRd,s = · z · fywd · cot (78) s cw · bw · z · · fcd VRd,max = (79) cot + tan kus z = 0, 9 · d = 0, 9 · 0, 355 = 0, 1 = 0, 32 -- sisej~oude ~olg, m Asw -- u ¨hes tasandis paikneva p~ oikarmatuuri ristl~oikepindala s -- rangide samm fywd -- p~ oikarmatuuri arvutusliku voolavustugevus 1 -- p~ oikj~oust pragunenud betooni tugevuse v¨ahendustegur cw -- surutud v¨ o¨o pingeolukorda arvesse v~ottev tegur 1 cot 2, 5 2.3.1 Tala toel¨ ahedasel piirkonnal p~ oikarmatuuri valimine Valin kahel~oikelised rangid 28A400, mille ristl~oikepindala on Asw = 101mm2 , sammuga 200mm:
kujuline = juhtmekeerd!) välja. Siin on asi Valguse peegeldumisseadus väidab, et isegi lihtsam. Ringjoone tsentri jaoks on kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt peegeldunud kiir ja langemispunktist 3.4 Magnetvälja mõju vooludele ja tõmmatud pinnanormaal paiknevad ühes ja juhtidele samas tasandis. Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga . Füüsikas mõõdetakse langemis- ja peegeldumisnurka alati V OPTIKA pinnanormaali suhtes (mitte pinna enda 1. Fernat printsiip, valguse peegeldumis- suhtes!) ja murdumisseadus Valguse murdumisseadus väidab, et langev
kõik planeedid liiguvad oma orbiidil samas suunas Maa põhjanabalt vaadatuna vastupäeva; enamik planeete pöörleb samas suunas kui nad tiirlevad (Maa põhjanabalt vaadatuna vastupäeva) ning planeetide pöörlemistelje kalle on suhteliselt väike. Ka Päike pöörleb samas suunas, kui tiirlevad planeedid selle ümber; enamike Päikesesüsteemide planeetide suuremate kuude liikumises ilmnevad samad seaduspärasused: kuu tiirleb planeedi ekvaatori tasandis samas suunas kui planeet pöörleb. planeedid jagunevad kahte suurde gruppi: kivimitest koosnevad maatüüpi planeedid ja gaasirikkad hiidplaneedid. Maatüüpi planeedid: väike suurus/mass, suurem tihedus, kivimid+metallid, tahke pind, vähe kuusid, asuvad päiksele lähemal, orbiidid tihedamini, keskmine temp suurem. Hiidplaneetidel kõik vastupidi, koosnevad H, He, H ühendid.
välja jätta, kehtivad järgmised väited: 1. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. 3. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 4. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. 5. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. 6. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. 7. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. http://www.kool.ee/argo/fyys/astronoomia.doc Päikesesüsteemi olulisemad tunnused millega tuleb arvestada tema tekkehüpoteeside loomisel · Enamus planeete tiirlevad ümber päikese pea-aegu ühel tasapinnal, mis on lähedane päikese
tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nimetatakse pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev kontsentratsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantjõu erinevuse. Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks. See jõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Pindpinevusjõud Fp on seotud pinna piirjoone pikkusega l järgmiselt: F p = . l , kus on pindpinevustegur, mis on arvuliselt võrdne jõuga, millega vedeliku pind tõmbab 1 m pikkust pinnapiirjoont. Pindpinevusteguri ühikuks on 1 N/m = 1 J/m2 . Pindpinevustegur sõltub ka vedeliku temperatuurist : mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on pindpinevustegur. Samuti sõltub pindpinevustegur vedelikus olevatest lisanditest. Näiteks mõned ained (pesuvahendid, piiritus) vähendavad
kui Kuu varjutab meie eest Päikese, ja kuuvarjutus, kui Kuu ise satub Maa varjukoonusesse. Kui Kuu tiirleks Maa orbiidi tasandis, toimuksid need varjutused iga täis- ja noorkuu ajal. Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust
139. Mida nimetatakse libisemistasanditeks? Kristallvõre aatomite kihte läbivaid tasandeid, mille vahel on võimalik libisemine. 140. Seletada joonist? Joonisel on näidatud heksagonaalse ruutvõrega defektideta kristalli nihketasandite omavaheline nihkumine olukorras, kus nihkepinge zx on nihketasandi ühe diagonaali agd sihiline. Vaatluse alla on võetud vaid tasand agdknh. Kui kristallile rakendatud nihkepinge zx ületab teatur piiri, hakkavad tasandist agd olevad aatomid liikuma tasandis hnk olevate aatomite suhtes. Nihkepikkusel x2 =ag/2 tõmbavad aatomeid a ja g võrdse jõuga vastavalt aatomid h ja n ning n ja k võre on labiilses tasakaalus. Labiilsest tasakaalust nii telje x negatiivses kui ka positiivses suunas väljumisel jõuab võre stabiilsesse tasakaalu ilma et selleks oleks vaja rakendada välisjõudu. 141. Nimeta dislokatsioonide liigid? Servdislokatsioon tekib mingi aatomitasandi järsult katkemisel ning seda ümbritsevate aatomitasandite
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad...
3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaan...
molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega (ladina keeles: adhaereo - kinni hoidma, küljes rippuma). Kohesioon ja adhesioon osalevad mitmetes huvitavates ja olulistes nähtustes: pindpinevus, vedelike voolamine torudes ja lahtistes voolusängides, tilkumine, märgumine, imbumine poorsetesse ja kiulistesse materjalidesse. Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks. See jõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Pindpinevusjõud ühikulise pikkuse kohta kannab nime pindpinevustegur. Pindpinevustegur kirjeldab jõudu ühikulise pikkuse kohta. Samas kirjeldab pindpinevustegur ka energiat ühikulise pinna kohta ja seega on tal võrdväärne ühik: džauli ruutmeetri kohta (J/m2). Seepärast kõneldakse mõnikord pinnaenergiast. Pindpinevusjõud Fp on seotud pinna piirjoone pikkusega l järgmiselt: Fp = αl , kus α on pindpinevustegur, mis on arvuliselt võrdne jõuga, millega vedeliku pind
allikana sirgjuhet. Nad tegid kindlaks, et väljatugevus on võrdeline voolu tugevusega juhtmes ning pöördvõrdeline juhtme kaugusega. Et saadud valem on sarnane ühtlaselt laetud lõpmata pika sirge elektrivälja valemiga , formuleeris Pierre Laplace diferentsiaalvalemi mille integreerimisel tuleb välja ülaltoodud empiiriline valem. Aga ettevaatust - sarnasus on näiline! Kui teeme "noolediagrammi" juhtmega (laetud vardaga) ristuvas tasandis, on kohe näha, et elektriväli lähtub vardast (jõujooned on radiaalsed), magnetväli aga ümbritseb varrast (jõujooned on kontsentriliste ringide kujulised. Et erinevust matemaatiliselt väljendada, tuleb valem kirja panna vektorkujul: Kuna Laplace kasutas Gaussi CGSM-süsteemi, omas võrdetegur b väärtust ( on, nagu ikka, valguse kiirus). SI-süsteemis kirjutatakse teda kujul , kus H/m on magnetiline konstant (nn
Lainepikkus ja kvandi energia on omavahel seotud valemiga (nm) = 1240 / h f (eV). Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, mis tugineb ettekujutusele valguskiirtest. Geomeetri- line optika on laineoptika piirjuht, mil lainepikkust võib lugeda nulliks. Valguse peegeldumisseadus väidab, et kahe keskkonna lahutuspinnale langev kiir, sellelt peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinnanormaal paiknevad ühes ja samas tasandis. Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga . Füüsikas mõõdetakse langemis- ja peegeldumisnurka alati pinnanormaali suhtes (mitte pinna enda suhtes!) Valguse murdumisseadus väidab, et langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis paikne- vad ühes ja samas tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on konstant, mida nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese suhtes (n21). Seega sin / sin = n21.
τ mean ,d = 0 ,8 f 8h f korral b w > 8h f v ,90 ,d b w τmean,d - arvutuslik nihkepinge lõikes 1-1, eeldades pingete ühtlast jaotust fv,90,d - vööplaadi arvutuslik nihketugevus plaadi tasandis U-kujulise ristlõikega talade kontrollil lõikes 1-1 tuleb kasutada samu avaldisi, kuid 8hf asendatakse 4hf-ga. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 69/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Vööplaadi efektiivlaiusega arvutatud normaalpinged peaksid rahuldama tingimusi: σ f ,c ,d ≤ ff ,c ,d σ f , t , d ≤ ff , t , d
vaheldumine). Mängulisus, uudishimulikkus, fantaasia elav olek, impulsiivsus. Samas abitus, arglikkus jms. Olemas kõigis inimestes. Tekib vanem tasand. Osaliselt tekib juba lapseeas. Hakkab matkima vanemate käitumist ja tegemisi. Kas või imiteerib neid mängides. Hõlmab mõlemat poolt- sisaldab käske, keelde ja reegleid, samas osaliselt ka siiski lapselikkus. Vanemlik käitumisviis. Sageli seotud autoriteetse väljenduslaadiga. Inimene selles tasandis seab end sageli õigusemõistja rolli. Puuduseks on autoriteetide ületähtsustamine ja jäik hoiak, mõtteviis. Vähene enesekriitika. (Tohib/ei tohi, peab). Ei saa aga öelda et üks tasand oleks halvem v parem kui teine. Juba lapseeas aga harjutatakse vanema rolli, et lapseeas oleks kergem üle võtta. Teiseks pole võimalik ette kujutada kellegi õpetamis v treenimisprotsesse, kui üldse vanemlikku tasandit ei kasutata. Viimasena tekib täiskasvanutasand. Pole seotud mitte täiskasvanuks
Peegeldumisseadused: 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis asuvad ühes tasapinnas. 2) Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga (α1 = α2). Murdumiseseadused: 1)Langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. sin α 2) =n 21 - on teise keskkonna suhteline sin β murdumisenäitaja esimese keskkonna suhtes. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Suurendades langemisnurka α , jõuame olukorrani, kus β=90° ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus
52. Milliste meetodite abil on võimalik määrata valgu ruumilist struktuuri? Röntgenkristallograafia. Primaarstruktuuri saab sekveneerimisega 53. Märkige iga aminohappe nimetuse juurde kas aminohape paikneb eelistatult valgumolekuli pinnal või sisemuses? Arginiin (väljas), isoleutsiin (sees), fenüülalaniin (sees), asparagiin (väljas), valiin (sees), glutamiinhape (väljas) 54.Domeen on iseseisvalt kokkupakkuv polüpeptiidahela osa 55. . Millises valgu struktuuri tasandis sisaldub valgu kokkupakkumiseks vajalik informatsioon? Primaar 56. . Kas denatureerunud valk on funktsionaalne? Põhjendage Ei, sest on denatureerudes kaotanud oma spetsiifilised omadused 57. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? Hüdrofoobne efekt ja polüpeptiidahela ja solvendi vaheliste vesiniksidemete moodustumine 58. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad? Ei 59
Ehitame põikjõu- ja paindemomentide epüürid. Pinge y A B x y O R A’ Vaatleme ümarvarrast, mis on tasandis y-z koormatud paindemomendiga. Kuna varda põikpinnal sõltub kiudude deformatsioon kaugusest keskteljest x ning sellel teljel asuva kihi deformatsioon on null, siis paindepinge muutub mööda varda põikpinda ebaühtlaselt. Pinget arvutatakse valemiga M y, Ix kus y – vaadeldava kiu kaugus keskteljest. Kui y 0 , siis ka paindepinge võrdub nulliga. Maksimaalne pinge tekib aga maksimaalse y-i puhul ehk punktides A ja A’.
informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele moodustavad:esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad tähnielundid-mõik ja ümarkotike-sest sensor rahud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel.Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga.Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine,külgmine-on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Poolringkanaleid täidab endolümf.Kuna kanalid on kolmes tasandis,tekib nendes eri suunades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega endolümfi liikumine,millele reageerivad sensorrakud. Sensoriraku peal on karvakesed,selle pärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakestes eristatakse stereotsiile (igal retseptorrrakul 60-80) ja kinotsiile (igal retseptorrakul üksainus). 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku · Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga
Rakud on ribosome täis. Streptokokk on ka kõige suurem bakter - theo margarita...eelnevalt kirjas. Pikk ahel. Nelikkokk - tetraad. Nendest on võimalik kokki panna plaaate. Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia. Deinos - tumpline, coccus - tera. Tajub hästi UV- kiirust . Suudab kromosoomi uuesti kokku panna, kui on DNA ahel katkenud. (deinococcus) Kuupkokk - nim ka sartsiin Kui pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasandis. Nt micrococcus - inimese nahapinnal olev bakter. Sarcina - loomavatsas olev bakter. Methanosarcina - tegu arhega. Pediococcus - piimhappebakter ja õllesaastaja. Ebaeeldiva hapuka maitsega ja limane õlle jäääb pediococcuse saastega. Kobarkokk e stafülokokk - pildil ka. Tsafülokokid on ntx auditooriumi õhust kätte saadavad ka. Stafülokokkidel on viinamarjakobara moodi kogumid. Kokkide ahelaid moodustab näiteks ka väga suurte mõõtmetega bakter Thiomargarita.
Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast
Suurest hulgast päikesesüsteemi taevakehadest kasutab meresõiduastronoomia vaid Päikest, Kuud ja nelja planeeti Veenust, Marssi, Jupiteri ja Saturni. Neid nelja võib seetõttu nimetada "navigatsiooniplaneetideks". Joonisel 25 on kujutatud meile lähemate planeetide ja ühe komeedi tiirlemisorbiite. Navigatsiooniplaneetide orbiidid on Maa orbiidiga enam- 25 vähem samas tasandis, nende kaugused Päikesest aga erinevad suuresti. Maalt vaadatuna liiguvad päikesesüsteemi taevakehad taevasfääril samade seaduspärasuste järgi kui kõik teised, ainult nad rnuudavad oma koordinaate hoopis kiiremini, kui kinnistähed. Juba iidsetel aegadel märgati Päikese näiva aastaringse liikumise ebaühtlust, seletuse sellele nähtusele andis aga Johann Kepler alles 17.sajandi algul, formuleerides kolm seadust planeetide liikumise kohta: 1
· · Agregaat ehk kogum. Agregaate kirjeldatakse kokkidel ja batsillidel ja on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. · · KOKKIDE AGREGAADID: Kui rakud pooldusid ühes tasapinnas, siis moodustuvad kaksikkokid ehk diplokokid ja ka ahelkokid ehk streptokokid Kui pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas, siis moodustuvad plaatjad agregaadid ja tetraadid ( kobarkokk ehk stafülokokk) Kui pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasandis, siis moodustuvad kuupkokid ehk sartsiinid. · · Ümarate bakterite eelised ja puudused: · · · ·
Valguskiir - valgusenergia levimist näitav joon. Päikesevarjutus tekib,kui Kuu oma liikumisel ümber Maa on varjanud Päikese. Kuuvarjutus tekib,kui Kuu on sattunud Maa varju koonusesse. Valguse peegeldumine - Korrapärane peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest väiksemad. Hajus ehk difuusne peegeldumine-tekib siis,kui pinna konaruse mõõtmed on lainepikkusest suuremad. Peegeldumisseadus-langev kiir,peegeldunud kiir ja pinna ristsirge on ühes tasandis.Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumine - valguse levimissuuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal. Murdumisseadus - langev kiir,murdunud kiir ja pinna ristsirge on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv. Keskkond on optiliselt tihedam, kui valguse kiirus temas on väiksem.Kui valgus läheb hõredamast tihedamasse keskkonda,murdub ta pinna ristsirge poole.
s= 2 =2,075 m Vaia samm peab rammvaiade puhul olema suurem kui 3d ja antud arvutuste kohaselt on see nõue ka täidetud. 6.1.2 Rostvärgi arvutus Rostvärgi mõõtmed: b=600 mm, h=400 mm, keskkonnaklass vundamentide puhul tavaliselt XC2 ja sel juhul soovitatav kasutada betooni C25/30, armatuurina kasutan B400. 31 - Koormus keldripõranda tasandis p1d=396,8 kN/m - Koormus rostvärgi omakaalust g2d=1,2∙0,6∙0,4∙25,0=7,2 kN/m KOKKU pd=396,8+7,2=404 kN/m Rostvärgis mõjuvad arvutuslik paindemoment ja pikijõud: 2 2 pl 404 ∙ 2 Md,ava=Md,tugi= 16 = 16 =101 kNm pl 404 ∙ 2 VEd,max= 2 = 2 =404kN 6.1.3 Pikiarmatuur
mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele moodustavad:esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad tähnielundid-mõik ja ümarkotike-sest sensor rahud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel.Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga.Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine,külgmine-on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Poolringkanaleid täidab endolümf.Kuna kanalid on kolmes tasandis,tekib nendes eri suunades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega endolümfi liikumine,millele reageerivad sensorrakud. Sensoriraku peal on karvakesed,selle pärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakestes eristatakse stereotsiile (igal retseptorrrakul 60-80) ja kinotsiile (igal retseptorrakul üksainus). 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku · Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga
aeg kui ka aine. Kuna aeg saab alguse Suurest Paugust, ei saa me esitada küsimust „mis oli enne seda?“ 8) UNIVERSUMI ARENGUMUDELID Erinevad teadlased, ja mitte ainult astrofüüsikud, on juba aastasadu püüdnud Päikesesüsteemi tekkimist kirjeldada. Olgu siinkohal toodud neist vaid mõned täpsemad või efektsemad. Päikesesüsteemi mudel Millistele küsimustele peab vastama Päikesesüsteemi mudel? Miks asuvad planeetide orbiidid (peaaegu) ühes tasandis, mis ühtib Päikese ekvatoriaal-tasandiga? Miks kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese ühes suunas, mis ühtib Päikese pöörlemissuunaga? Miks moodustavad planeedid koos oma kaaslastega Päikesesüsteemi sarnaseid süsteeme? Miks moodustab Päike ca 99,9% süsteemi massist, kuid süsteemi liikumishulgast ca 98% langeb planeetide arvele Miks jagunevad planeedid oma suuruse ja tiheduse järgi kahte gruppi – Maa-
Intensiivsus on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega, mis. oleneb omakorda liituvate lainete faaside vahest või käiguvahest. Faasivahe näitab liituvate lainete faaside erinevust, mille määrab käiguvahe . Käiguvahe on võrdne lainete poolt kohtumispunktini läbitud teepikkuste vahega. Valguse lainelist olemust tõestab ka polarisatsioon. Valgust nimetatakse polariseerituks, kui selle elektrivektor võngub ühes kindlas tasandis. Fotoefekt seisneb vabade elektronide ainest väljalöömises valguskvandi toimel. Seda saab näidata elektroskoobiga ühendatud Zn-plaadi valgustamisega. Kui plaat laadida negatiivselt ja seda valgustada Hg-lambi valgusega, siis laeng kaob. Positiivse laengu korral ei kao. See fakt tõestab, et välja lüüakse negatiivse laenguga osakesi, milleks saavad olla ainult elektronid. Kui valguse teele asetada klaasitükk, siis fotoefekti ei esine. Järelikult
glutamiinhape (väljas) hüdrofoobsed aminohappejäägid paiknevad reeglina valgu sisemuses ja hüdrofiilsed aminohappejäägid on reeglina eksponeeritud valgu välispinnale, kus nad on kontaktis veega. 54. Mis on domeen? a) iseseisvalt kokkupakkuv polüpeptiidahela osa b) sarnaste dihedraalsete nurkadega polüpeptiidahela osa c) teise polüpeptiidahelaga interakteeruv polüpeptiidahela osa 55. Millises valgu struktuuri tasandis sisaldub valgu kokkupakkumiseks vajalik informatsioon? a) primaar- b) sekundaar- c) tertsiaar- d) kvaternaar- 56. Kas denatureerunud valk on funktsionaalne? Põhjendage. V: Ei ole, kuna kaotab oma spetsiifilisuse. Denatureerudes kaotab valk oma natiivse ruumilise struktuuri ja koos sellega ka oma spetsiifilised omadused. 57. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? a) konformatsiooniline entroopia b) polüpetiidahela siseste vesiniksidemete moodustumine c) hüdrofoobne efekt
raadiust mööda libisema kiirusega v ' platvormi suhtes (seisva platvormi korral on see ühtlasi kiirus maapinna suhtes). Keha liigub ühtlaselt sirget trajektoori mööda nii platvormi kui maapinna suhtes. Kui sama katset korrata pöörleval platvormil, siis maapinna suhtes liigub keha samuti kui enne (hõõrdejõudu siledal platvormil ignoreerime!), kuid et platvorm "pöördub keha alt ära", siis selle suhtes trajektoor kõverdub, nagu mõjuks mingi jõud risti kiiruse vektoriga platvormi tasandis. See ongi Coriolise jõud inertsijõud, mis mõjub ainult pöörleva taustsüsteemi suhtes liikuvatele kehadele. Nagu jooniselt näha, on Fcor risti nii keha kiirusevektoriga platvormi suhtes kui ka platvormi nurkkiiruse vektoriga, seega võiks ta avalduda nende vektorite vektorkorrutise kaudu
Kultuuriline determinism. Tema puhul on kritiseeritud seda,et tema uurimismeetodid ei tundu väga kindlad. Neljas loeng Strukturalism Peamine esindaja Claude Levi-Strauss. Prantuse teadlane, kes pakkus välja seletusskeemi, mille abil seletas ära kultuuri toimimise seaduspära. Püüdis tuvastada struktuureid mudeleid, mis oleks sarnased kõigis ühiskondades. Hoolimata selles,et ühiskonnad on sarnased, on seal varjatud sarnasus. Mitteteadvustatud tasandis tuleb välja ühtsus. Mitte ei küsi, mis nad arvavad, vaid dokumenteerime nende kultuuri. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on avastada reeglistik või algoritm, mis määrab kõigi kultuuriliste nähtuste varjatud olemust ja arengut. Siis on võimalik selgitada ka kogu kultuuri arengut. Tuleb selgeks teha ka varjatud struktuuri tähendus. Müütides kodeeritud alusstruktuur, mis esineb igasugustes müütilise mõtlemise avaldustes
raadiust mööda libisema kiirusega v ' platvormi suhtes (seisva platvormi korral on see ühtlasi kiirus maapinna suhtes). Keha liigub ühtlaselt sirget trajektoori mööda nii platvormi kui maapinna suhtes. Kui sama katset korrata pöörleval platvormil, siis maapinna suhtes liigub keha samuti kui enne (hõõrdejõudu siledal platvormil ignoreerime!), kuid et platvorm "pöördub keha alt ära", siis selle suhtes trajektoor kõverdub, nagu mõjuks mingi jõud risti kiiruse vektoriga platvormi tasandis. See ongi Coriolise jõud inertsijõud, mis mõjub ainult pöörleva taustsüsteemi suhtes liikuvatele kehadele. Nagu jooniselt näha, on Fcor risti nii keha kiirusevektoriga platvormi suhtes kui ka platvormi nurkkiiruse vektoriga, seega võiks ta avalduda nende vektorite vektorkorrutise kaudu
Ruumilist struktuuri saab leida röntgenkristallograafia abil. Primaarstruktuuri aga sekveneerimisega. 54.Millised aminohapped paiknevad eelistatult valgumolekuli pinnal ja millised sisemuses(erin. aminohapped) arginiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, asparagiin, valiin Pinnal: arginiin, aspargiinhape (hüdrofiilsed) Sisemuses: isoleutsiin, fenüülalaniin, valiin (hüdrofoobsed) 55. Mis on domeen? a) iseseisvalt kokkupakkuv polupeptiidahela osa 56.Millises valgu struktuuri tasandis leidub vajalik informatsioon valgu kokkupakkimiseks. a) primaar 57. Denatureerunud valk ei ole funktsionaalne, sest on kaotanud oma natiivse ruumilise struktuuri ja koos sellega ka oma spetsiifilised omadused. 58. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? c) hüdrofoobne efekt d) polüpeptiidahela ja solvendi vahelise vesiniksideme moodustumine 60. Struktuuritu ling on struktuuritu ling on kindla struktuurita polüpeptiidahela osa. 61
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
