............................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kõrgushüppe tehnika ja varustus............................................................................................... 4 Kõrgushüppe harjutused.............................................................................................................7 Jüri Tarmak................................................................................................................................ 8 Olümpiamängude medalivõitjad...............................................................................................10 Kokkuvõte................................................................................................................................. 11 Kasutatud kirjandus............................................................................
12 II koht - Chilla Porter 2.10 III koht - Igor Kaskarov 2.08 1960. aastal: I koht - Robert Savlakadze 2.16 II koht - Valeri Brumel 2.16 III koht - John Thomas 2.14 1964. aastal: I koht - Valeri Brumel 2.18 II koht - John Thomas 2.18 III koht - John Rambo 2.16 1968. aastal: I koht - Dick Fosbury 2.24 II koht - Ed Caruthers 2.22 III koht - Valentin Gavrilov 2.20 1972. aastal: I koht - Jüri Tarmak 2.23 II koht - Stefan Junge 2.21; Dwight Stones 2.21 1976. aastal: I koht - Jacek Wszola 2.25 II koht - Greg Joy 2.23 III koht - Dwight Stones 2.21 1980. aastal: I koht - Gerd Wessig 2.36 MR II koht - Jacek Wszola 2.31 III koht - Jörg Freimuth 2.31 1984. aastal: I koht - Dietmar Mögenburg 2.35 II koht - Patrik Sjöberg 2.33 III koht - Zhu Jianhua 2.31 1988. aastal: I koht - Gennadi Avdejenko 2.38
Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Neist kergejõustikus neli. Eesti kergejõustiku olümpiavõitjad 1912 2008 Jüri Tarmak (kõrgushüpe) München 1972 Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni jõudnud kõrgushüppaja Jüri Tarmak alistas maailma paremiku 1972. aasta Müncheni olümpial. Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas
Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus). Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas). Eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Jüri Tarmak (kõrgushüpe) München 1972 Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) - Eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes.
Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 19671972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. J üri Tarmak J üri Tarmak J üri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. J üri isa oli kettaheitja Aadu Tarmak. J üri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11-aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2
ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 19671972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. Aasta : 1972 Spordiala : tõstmine (raskekaal) Tulemus : 580,0 Jüri Tarmak Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) on eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Jüri isa oli kettaheitja Aadu Tarmak. Jüri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11- aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Aasta : 1972 Spordiala : kergejõustik (kõrgushüpe)
1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14
1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak Kergejõustik München (kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva 1980 Ivar Stukolkin Ujumine Moskva 1980 Mait Riismann Veepall Moskva 1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul
1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgrattasport 102,55 km meeskonnasõit 1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 4x200 m vabalt teade 1980 Moskva Mait Riisman Veepall 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall
- olümpiatuli on tuli, mis põleb olümpiastaadionil olümpiamängude ajal. - olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London Taliülolümpiamängud Albertville, Lillehammer, Nagano, Salt Lake City, Torino, Vancouver, 2014 Sotsi 10. Kes hiidlastest on esindanud Eestit olümpiamängudel.
com Turistide abitelefon +51 1 424 2053 (vastatakse ka ingliskeelsetele päringutele). Uruguay: Eesti Vabariigi aukonsul Montevideos Hr. Ramiro Rodriguez-Villamil Leyenda Patria 3038 (701) Montevideo +598 2 710 9589 [email protected] Boliivia: Eesti Vabariigi aukonsul La Pazis Hr. Ramiro Moreno Baldivieso Capitan Ravelo Street No 2366 La Paz +59 12 244 1600 +59 12 244 1550 [email protected] Brasiilia: Eesti Vabariigi Suursaatkond Brasílias Suursaadik Mart Tarmak SHIS QL 12 Conjunto 05 Casa 18 CEP 71.630-255, Brasília - DF +55 61 3205 8900 +55 61 3205 8909 Eesti Vabariigi aupeakonsul São Paulos Jüri Saukas Av. 15 de Novembro, 314 Itapecerica da Serra 06850-100 São Paulo +55 11 4667 1529, +55 11 4667 1530 +55 11 4667 1543 [email protected] Konsulaarpiirkond: São Paulo ja Paraná Eesti Vabariigi aukonsul Santoses Flemming Rickfors Apto. 161, Vero Vila Rica Rua João Pinho, 131, Boqueirão CEP 11055-060 Santos +55 13 3231 4886
Müncheni olümpiamängud Janar Targo Osales 122 riiki Eestlased esindasid Nõukogude Liidu koondist Septembris 1972 toimus Münchenis olümpiaajaloo traagilisim sündmus, milles hukkus 17 inimest. Ligi ööpäeva väldanud pantvangidraama ajal rippus õhus küsimus, kas sedasi lõpevadki kaasaegsed olümpiamängud. Ööl vastu 5. septembrit ületas kaheksa dressides ja spordikottidega meest olümpiaküla paarimeetrise aia. Aiaületajad liikusid James Connoly nimelisele tänavale ning tõmbasid Iisraeli, Uruguai ja Hongkongi atleetide käsutuses oleva maja nr. 31 ees maskid pähe ning püstolid ja automaadid vinna. Nad sisenesid varastatud võtmetega . Veidi enne viit kõlasid lasud. Iisraeli tõstjad ja maadlejad avaldasid paljakäsi ja puuviljanugadega visa vastupanu, isegi tappes ühe terroristi. Kes sai, viskus aknaid purustades tänavale. Võitluses hukkusid maadlustreener Moshe Weinberg ja tõstja Joseph Romaro, ent üheksa Iisraeli meest võ...
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkej...
Viljar Loor (Moskva 1980) Aleksander Tsutselov (Rooma 1960) Allar Levandi (Calgary 1988) Mait Riisman (Moskva 1980) Hanno Selg (Rooma 1960) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Aavo Pikkuus (Montreal 1976) Edvin Vesterby (Melbourne 1956) Raul Arnemann (Montreal 1976) Jaan Talts (München 1972) Mihhail Kaaleste (Melbourne 1956) Georgi Zazitski (München 1972) Jüri Tarmak (München 1972) Joann Lõssov (Helsingi 1952) Priit Tomson (Mexico 1968 Svetlana Tsirkova (München 1972, Mexico 1968) Ilmar Kullam (Helsingi 1952) Jaak Lipso (Mexico 1968) Ants Antson (Innsbruck 1964) Heino Kruus (Helsingi 1952) Anatoli Krikun (Mexico 1968) Johannes Kotkas (Helsingi 1952) August Neo (Berliin 1936) Bruno Junk (Melbourne 1956, Helsingi 1952)
13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson
aastane ajalugu - meistrite loetelu alustatakse 1963. aasta Kalevi vastvalminud spordihallis toimunud esivõistluste võitjatest. Ent meie hulgas on veel neid, kel kodus Eesti sisemeistriks tuleku diplom aastatest 1945, 1948 jne. Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Suuremad saavutused on olümpiamängudel võidetud kullad. 1972 võitis Jüri Tarmak kõrgushüppes kuldmedali, 1980 võitis Jaak Uudmäe kuldmedali kolmikhüppes, 2000 võitis Erki Nool kümnevõistluses ning 2008 Gerd Kanter kettaheites. Hõbemedali on võitnud 1920 aastal Jüri Lossmann, pronksmedaleid on võidetud 1924 aastal Aleksander Kolmpere odaviskes, 1952 ja 1956 Bruno Junk käimises, 1980 ja 1988 Juri Tamm kettaheites, 2004 Aleksander Tammert kettaheites. Kokku on Eestil kergejõustikus 3 kuldmedalit, 2 hõbemedalit, 6 pronksmedalit.
70ndad spordis 1972 Suveolümpia Toimus 26. august 11. september 1972 Münchenis, Baieri liidumaa pealinnas Mängudel osalesid 122 riigi sportlased, kokku 7113 sportlast. Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristide organisatsioon Must September võtsid 5. septembril pantvangi 11. Iisraeli sportlast ja tapsid nad hiljem. Eesti sportlastest tulid NSV Liidu koosseisus olümpiavõitjaks Jüri Tarmak kõrgushüppes, Jaan Talts tõstmises ja Svetlana Tsirkova vehklemises. Pronksmedali võitis Georgi Zazitski vehklemises. Mark Spitz tegi USA eest ajalugu kui võitis 7 kuldmedalit ning tegi ujumises maailmarekordi Korvpallis kaotas USA finaalis Nõukogude liidule pärast mitut mängulõppu ning keeldus võtmast hõbemedalid. 1972 Talveolümpia Toimus 3.13. veebruaril 1972. aastal Jaapanis Sapporo linnas, Hokkaid piirkonna halduskeskuses
1952 Helsingi Kotkas maadlus kg) Ants 1964 Innsbruck Kiiruisutamine 1500 m 2.10,3 Antson Svetlana Naiskondlik 1968 México Vehklemine Tsirkova florett Jüri 1972 München Kergejõustik Kõrgushüpe 2.23 Tarmak 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal 110 kg Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Svetlana Naiskondlik 1972 München Vehklemine Tsirkova florett Aavo 102,55 km 1976 Montreal Jalgrattasport
· Võitis 1964 kulla Svetlana Tsirkova · Oli NSVL vehkleja, hilisem Eesti vehklemistreener · Spordiala vehklemine(naiskondlik florett) · Võitis kulla 1968 ja 1972 · Sai MM'ilt kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi Jaan Talts · Oli Eesti tõstja · Spordiala tõstmine(raskekaal) · Tulemus 580(210-165-205) · Võitis 1968 hõbeda poolraskekaaluga ja 1972 kulla raskekaaluga Jüri Tarmak · Oli Eesti tippkõrgushüppaja · Spordiala kergejõustik(kõrgushüpe) · Tulemus 223 cm · Võitis 1972 kulla Aavo Pikkuus · Oli Eesti jalgrattasportlane · Spordiala jalgrattasport(meeskondlik maanteesõit) · Võitis 1976 Mondreali OM'il kulla · Võitis 1977 MM'il kulla, 1975 ja 1978 hõbeda · Võitis NVSL meistrivõistlustel 1974-1982 kokku 19 medalit: 12 kuld-,4 hõbe-, ja 3 pronksmedalit Mait Riisman
1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova Vehklemine (naiskondlik florett) 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0165,0205,0). 1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit) 1980 Mait Riisman veepall Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kergejõustik (kolmikhüpe) 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall
külastada juuksurit. Hea välimus tõstab tuju ja teeb elu kergemaks. Vanasõnagi ütleb-kes endast lugu peab, sellest peavad lugu ka teised. Oma töös sain juurde uusi teadmisi juuste hooldamisest. Töö oli minu jaoks huvitav. 6 Kasutatud kirjandus 1. Ajakiri "Avenüü. Ilu ja tervis" (32) sügis 2002 2. Harri Jänes "Poiss ja tüdruk" 3. Inna Tarmak "Peeglike, peeglike seina peal..." 4. Sylvia Schneider "Sa oled täiuslik" 5. "Postimehe" lisa "Arter" 6. Silvia Masso "Koduraamat" 7. Kosmeetikaajakiri "Avon" 8. ENEKE 2 9. ENE 4 7
Second level Third level on Eesti tõstja. Ta on Fourth level Fifth level võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Jüri Tarmak on eesti endine Click to edit Master text styles Second level tippkõrgushüppaja, Third level Fourth level Fifth level 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes(kuld). Click to edit Master text styles Second level
● Tõstja ● Võitis 1972 kuldmedali olümpiamängudel tõstmises raskekaalus ● 1968 võitis hõbemedali olümpiamängudel poolraskekaalus ● 1970 ja 1972 võitis ta maailmameistri võistlustel kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali ● 1968, 1969, 1970 ja 1972 võitsi Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali ● 1967-1972 püstitas ta 41 maailmarekordit ● Eesti parim sportlane 1967-1970 ja 1972 ● NSV Liidu parim sportlane ● Eesti Punase Risti teenetemärk Jüri Tarmak ● Sündinud 21. juulil 1946 ● Endine tipp kõrgushüppaja ● 1972 võitis olümpiamängudel kuldmedali kõrgushüppes Svetlana Tširkova ● Sündinud 5. novembril 1945 Tšuvaššias ● Endine vehkleja ● 1968. ja 1972. võitsi ta olümpiakulla vehklemisnaiskonnas ● Maailmameistrivõistlustel sai ta kaks kulda ja hõbeda naiskonna koosseisus ja pronksi inviduaalselt ● 1969 Eesti parim naissportlane ● 2006 Valgetähe 3. klassi teenetemärk Jaak Uudmäe
Elundkonnad. http://elundkonnad.weebly.com/lihased.html (22.03.2015) Fiile. http://www.fiile.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=19 (22.03.2015) Fiile. http://www.fiile.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=27 (22.03.2015) Nooruse. https://www.nooruse.ee/e- ope/opiobjektid/lihasfysioloogia/treeningu_toime_lihasele.html (22.03.2015) 10 Kehavormi. http://www.kehavormi.ee/artiklid.html (22.03.2015) T. Pakk-Allmann, M. Tarmak ja E. Toome (2003). Õpilase entsüklopedia. Tallinn: Varrak Skeletilihas [Foto]. http://pollumajandusloomadeanatoomia.weebly.com/uploads/1/1/1/5/11154855/2628787.png? 389 (22.03.2015) Skeleti-, sile- ja südamelihased [Foto].http://image.slidesharecdn.com/lihased316/95/lihased-3-728.jpg?cb=1191852811 (22.03.2015) 11
Elundkonnad. http://elundkonnad.weebly.com/lihased.html (22.03.2015) Fiile. http://www.fiile.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=19 (22.03.2015) Fiile. http://www.fiile.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=27 (22.03.2015) Nooruse. https://www.nooruse.ee/e- ope/opiobjektid/lihasfysioloogia/treeningu_toime_lihasele.html (22.03.2015) 10 Kehavormi. http://www.kehavormi.ee/artiklid.html (22.03.2015) T. Pakk-Allmann, M. Tarmak ja E. Toome (2003). Õpilase entsüklopedia. Tallinn: Varrak Skeletilihas [Foto]. http://pollumajandusloomadeanatoomia.weebly.com/uploads/1/1/1/5/11154855/2628787.png? 389 (22.03.2015) Skeleti-, sile- ja südamelihased [Foto].http://image.slidesharecdn.com/lihased316/95/lihased-3-728.jpg?cb=1191852811 (22.03.2015) 11
Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval kolme rahvarinde esinduse, s.o Balti Nõukogu esimesel kokkutulekul. Eesti poolt olid seal järgmised inimesed: Edgar Savisaar, Rein Veidemann, Küllo Arjakas, Arvo Junti ja Mart Tarmak. Läti poolt: Dainis Ivans, Ivars Godmanis, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucas. Leedu poolt: Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilijus Cepaitis. Nad arutasid Savisaare plaani läbi ja otsustasid korraldada kuritegeliku pakti aastapäeval asjakohased istungid ning moodustada läbi Eesti, Läti ja Leedu territooriumi Tallinnast Vilniuseni ulatuv inimestest ahel ,,Balti tee". Suur väljakutse oli esitatud. 3
56.32 Leselidze 11.05.1961 56.74 Leselidze 11.05.1961 56.80 Alavieska 07.07.1968 Aastal 1961 valiti ta Eesti parimaks kergejõustiklaseks. Kunagised kettaheitjad Need kettaheitjad ei tegelenud ainult kettaheitmisega vaid ka teiste aladega ja on saavutanud häid tulemusi kettaheitmises läbi ajaloo. Kalev Külv Aleksander Kreek Aleksander Kulmerg Aleksander Lohk Gustav Kalkun Oskar Erikson Uudo Vilu Heino Heinaste Paul Määrits Endel Jässi Enn Erikson Veljo Kuusemäe Oskar Linnaste Aadu Tarmak Indrek Vahtra Heino Apart Ilo Sepp Väino Pärtel Heino Lipp Nikolai Feldmann
palju odavamaks. Minu jaoks oli avutite ajalugu väga huvitav, kuna suhteleiselt lühikese ajaga on toimunud väga suur areng. 8 Kasutatud allikad Wikipedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Arvuti (05.12.2014) Web zone. http://web.zone.ee/arvutiajalugu/sissejuh.htm (05.12.2014) Taimi dreier. http://www.taimi.dreier.ee/testid/ajaloost.htm (05.12.2014) T. Pakk-Allmann, M. Tarmak ja E. Toome (2003). Õpilase entsüklopedia. Tallinn: Varrak Abakus [Foto]. http://www.hot.ee/zolki/Arvuti/Abakus.jpg (14.14.2014) Blaise Pascal [Foto]. http://www.catholiceducation.org/en/images/authos/pascal3.jpg (14.14.2014) Ural-1 [Foto]. http://www.cs.ut.ee/sites/default/files/2013/sisu%20bannerid/ural-1.jpg (14.14.2014) 9
NSV Liidu juhtkond oli aastakümneid üldse eitanud Molotovi-Ribbentropi pakti juurde kuuluvate salaprotokollide olemasolu. Samas ei suudetud vastu seista antud teema aktualiseerumisele. Balti keti korraldamisest 15.juulil 1989.aastal toimus Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas, Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak ja Rein Veidemann; Läti Tautas Fronte poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilius Cepaitis. Arutati Balti Nõukogu töö põhimõtteid, Balti Assamblee otsuste täitmist ning ühiseid üritusi seoses NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP 50.aastapäevaga. Balti nõukogu istungi lõpul allkirjastatud kommünikees otsustati "moodustada 23.augustil s.a. Eesti, Läti ja Leedu
1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova naiskondlik florett 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0-165,0-205,0). 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus meeskondlik maanteesõit 1980 Mait Riisman veepall 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kolmikhüpe 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint)
aastal Mexico mängudel. 1969. aasatal võitis Tsirkova koondisega MM-ilt hõbeda ja individuaalselt pronksi. Aastatel 1970 ja 1971 krooniti Tsirkova võistkondlikult maailmameistriks. Ka järgmisel, 1972. aasta Müncheni olümpial, kuulus Tsirkova NSV Liidu võidukasse naiskonda, kuid et olümpiamedalid anti muutunud reeglite kohaselt vaid finaalis võistelnud neljale sportlastele (Tsirkova finaalis kaasa ei teinud), jäi ta ka kuldmedalist ilma. Seda asendas esikohadiplom. Jüri Tarmak 1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks. Sise-EMi hõbe 1971 ja pronks 1972, NSV Liidu meistrivõistlustelt 1968-73 kuld, hõbe ja kaks pronksi, kolmekordne Eesti meister. Rekord 2.25 aastal 1972. Jaan Talts Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. MMilt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali
html http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/rokokoo_prantsuse/pildileht/pilt2.html http://everynote.com/goods.comp/Daquin.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Rameau_par_Aved.jpg Kirjandus. Pilvi Blankin-Salmin, Aleksander Salmin ,,Mood läbi aegade", Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998, lk 120-128. Tõnu annberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline ,,Uusaeg" õpik 8. klassile, I osa, Avita, lk 70, 71. Inna Tarmak ,,Peeglike, peeglike seina peal", ,,Valgus" Tallinn 1976, lk 8.
· F. Blankers Koen (Holland) · E. Zatopec (Tsehhoslovakkia) · Ferreira da Silva (Brasiilia) · Bikila (Etioopia) · P. O'Brien (USA) · F. Joyner-Griffith · Balas (Rumeenia) · Oerter (USA) · P. Snell (Uus-Meremaa) · Snewinska (Poola) · L. Viren (Soome) · E. Moses (USA) · S. Coe (Suurbritannia) · C. Lewis (USA) · J. Kersee-Joyner (USA) Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad: · J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) · J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) · E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) · R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) · J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) · B. Junk (pronks, käimine 1952) · B. Junk (pronks, käimine 1956) · Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) Kergejõustik olümpiamängudel Nüüdisaja suveolümpiamängud · I Ateena 1896
Tuhandeid aastaid on abi leitud loodusest. Tänapäeva tehnoloogia arenguga on muutunud kosmeetika ja meigitooted omaette teadusharuks. Eesmärk on aga olnud alati üks: saavutada nahale terve ja ilus jume. 5 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristi Tulvik Rahvusvaheline CISESCO-kool cid III . Kasutatud kirjandus: Inna Tarmak „Peeglike,, peeglike seina peal...“ . VALGUS, 1976 https://et.wikipedia.org/wiki/Kosmeetika http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-1428/TARBIMISE-AJALOOST%3A- Dekoratiivkosmeetika- http://www.cosmeticsinfo.org/Ancient-history-cosmetics https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_cosmetics#20th_century http://glamourdaze.com/history-of-makeup https://finissage.ee/wordpress/mesoteraapia/ 6
Nii tugevnesid ühiskonnas lootused, et seoses 23. augustiga avaldatakse ka komisjoni järeldused, mis selgelt näitasid NSV Liidu jõupoliitikat Baltimaade suhtes 1939.a. ning sellest tulenevaid järeldusi. Balti keti korraldamisest 15. juulil 1989.a. toimus Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas, Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak ja Rein Veidemann; Läti Tautas Fronte poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilius Cepaitis. Arutati Balti Nõukogu töö põhimõtteid, Balti Assamblee otsuste täitmist ning ühiseid üritusi seoses NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP 50. aastapäevaga. Balti nõukogu istungi lõpul allkirjastatud kommünikees otsustati "moodustada 23. augustil s.a
Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916.aastal kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. (Kergejõustik.ee 2013) Kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud eestlased - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980), Erki Nool kümnevõistluses (2000) ja Gerd Kanter kettaheites(2008) Kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit.Muidugi medalite hulk aastatega kasvab.Seega võime
joogipunkt 5 km kaugusel stardist ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad. Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km. 8. EESTI KERGEJÕUSTIKLASTEST OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD: J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) B. Junk (pronks, käimine 1952) B. Junk (pronks, käimine 1956) A. Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) 9. MAAILMA REKORDID Mehed Ala Tulemus Nimi Riik Koht Aeg
Antud tööd koostades oli sellest huvitav lugeda ja analüüse teha. Töö aitas mul tundma õppida teise riigi kultuuri ja majandust sellest saan ma abi ka riigieksmi tegemisel. Itaalia oli huvitava maastikuga riik, kus esineb mägesid kus saab käia suusatamas ja ka alasid kus temperatuur on suurem ja sobib suvitamiseks. 14 Kasutatud allikad: Www.wikipedia.org Www.google.ee Raamat"Õpilase Entsüklopeedia"Varrak 2003,Mart Tarmak, Eva Toome, Triinu Pakk- Allmann. http://www.vm.ee/est/kat_570/7163.html 15 Lisa 1 Foto 1 Foto 1.1 16 Lisa 2 Foto 2 Foto 3 17 Lisa 3 Foto 4 Foto 5 18 Lisa 4 Foto 6 Foto 7 19 Foto 8 Lisa 5 Foto 9 Foto 10 20 21 Lisa 6 Foto 11 Foto 12 Foto 13 22
weightlifting. Estonian sport was therefore born before the independent state. Actually, it was an important factor in our national awakening. Several great figures of national politics, among them the first president Konstantin Päts, belonged to the sports association "Kalev" (1901). Because of that it is no surprise that sportsmen have always been held in high regard in Estonia. The most popular fields of sport are light athletics (Olympic winners Jüri Tarmak and Jaak Uudmäe); basketball (Olympic winner Tiit Sokk, Martin Müürsepp in NBA); chess (grandmasters Jaan Ehlvest and Lembit Oll); sailing (double Olympic winners Tõnu and Toomas Tõniste); and cycling (Olympic winners Aavo Pikkuus and Erika Salumäe). Basketball is the most popular ball game in Estonia, and it is in this sport that the best results have been achieved. Though Tiit Sokk fought for the gold at the Seoul Olympics as a member of the Soviet team, he did it for his people.
Palusalu 87 kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 1952 Helsingi Kotkas maadlus 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 2.10,3 Svetlana Naiskondlik 1968 México Vehklemine Tsirkova florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 2.23 Raskekaal (110 1972 München Jaan Talts Tõstmine kg) Svetlana Naiskondlik 1972 München Vehklemine Tsirkova florett Aavo 102,55 km
Svetlana Tsirkova NSV Liidu vehklemise floretinaiskonnas Tallinna "Kalevi" võrkpallimeeskond tuli NSV Liidu meistriks 1969 Avati "Kalevi" velodroom Tallinnas 1972 Ilmus EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus "Vabariigi kehakultuuri ja spordi edendamise" ning uue üleliidulise kehakultuurikompleksi "Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks" (VTK) rakendamise abinõude kohta". Müncheni Olümpiamängudel võitsid kuldmedali tõstja Jaan Talts ja kõrgushüppaja Jüri Tarmak 1973 Ilmus EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus "Vabariigis rahvaspordi edasiarendamise ja töötajate massilise puhkuse parema organiseerimise kohta" 1974 ROK otsustas korraldada XXII Olümpiamängud Moskvas, Tallinn sai Olümpiamängude purjeregati linnaks. Kinnitati Rahvaspordi ja Massilise Puhkuse Vabariikliku Nõukogu põhimäärus ja koosseis, esimeheks sai Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees L.Lentsman. Avati Männiku laskespordibaas
kümnevõistluse, Tiit Helmja jõudis sõudmises kahepaadil poolfinaali, Toomas Arusoo (esindas Kanadat) jõudis rinnuliujumises poolfinaali. München 26. August 11. September 1972 Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristid organisatsioonist Must September võtsid 5. septembril pantvangi 11 Iisraeli sportlast ja tapsid nad hiljem. Eesti sportlastest tulid olümpiavõitjaks Jüri Tarmak kõrgushüppes ja Jaan Talts tõstmises. Montreal 17. Juuli 1. August 1976 1976. aasta algul võistles Uus-Meremaa ragbimeeskond Lõuna-Aafrika Vabariigis. See tekitas Aafrika riikides pahameelt, sest LAV oli eemaldatud olümpialiikumisest rassismi pärast. Nad nõudsid Uus-Meremaa mittelubamist olümpiamängudele. ROK ei olnud sellega nõus, põhjendades seda sellega, et ragbi ei ole olümpiaala. Protesti märgiks loobusid olümpiamängudel osalemast Guajaana, Iraak ja 22 Aafrika riiki:
Tõnu Aav, Mikk Mikiver, Kaarin Raid, Ita Ever, Eino Baskin. Tõe ja Õiguse erinevad dramatiseeringud, palju harrastusteatreid. Enn ja Mati Klooren. ,,Libahunt" Türilt pärit Ene Rämmeld. Sport Kuld: Paul Keres maletaja. Tiit Sokk soul korvpall 1988, Erika Salumäe trekisprint 1988, Talts tõstmine München 1971, Ants Antson kiiruisutamine 1500m Innsbrude 1964, Jüri Tarmak kõrgushüpe, Jaak Uudmäe kolmikhüpe. Hõbe: Toomas Tõniste purjetamine 1988, R.Aun kümnevõistlus Tokyo 1964. Pronks: Anna Levandi suusa kahevõistlus Galagay 1988.a, B.Junk sportlik käimine 1956.a, Toivo Asmer võidusõit.
2. Balti kett 2.1. Idee Juunis hakkas RR üha tihedamini arutama läheneva MRP 50. aastapäeva "tähistamise" võimalusi. Seekord taheti kaasata ka lätlased ja leedulased. Kolme Balti riiki läbiva inimketi idee väljapakkujaks oli Edgar Savisaar. Esmalt suhtuti sellesse skeptiliselt, kuid idee jäeti siiski ellu. 15. juulil toimus kolme rahvarinde esinduste kokkutulek, kus arutati ettepaneku esialgset skeemi. Eestimaa Rahvarinde poolt osalesid Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak, Rein Veidemann ja Küllo Arjakas. Leedus mõeldi, et iga riik teeb tähed ,,MRP", hiljem ka ,,SHP", kuid selle teostus oleks olnud raskem ja poleks nii hästi rahva ühtsustunnet demonstreerinud. Moskvast teatati, et kuigi salaprotokolle leitud pole, viitavad kõik faktid sellele, et need olid MRP lahutamatud osad. Kolme päeva pärast toimus rahvarohke RR koosolek. Koosolekul oldi veel kahtleval seisukohal öeldi, et mõte on hea, kuid teostamatu
2. Balti kett 2.1. Idee Juunis hakkas RR üha tihedamini arutama läheneva MRP 50. aastapäeva "tähistamise" võimalusi. Seekord taheti kaasata ka lätlased ja leedulased. Kolme Balti riiki läbiva inimketi idee väljapakkujaks oli Edgar Savisaar. Esmalt suhtuti sellesse skeptiliselt, kuid idee jäeti siiski ellu. 15. juulil toimus kolme rahvarinde esinduste kokkutulek, kus arutati ettepaneku esialgset skeemi. Eestimaa Rahvarinde poolt osalesid Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak, Rein Veidemann ja Küllo Arjakas. [2, lk 62] Leedus mõeldi, et iga riik teeb tähed ,,MRP", hiljem ka ,,SHP", kuid selle teostus oleks olnud raskem ja poleks nii hästi rahva ühtsustunnet demonstreerinud. [3] Moskvast teatati, et kuigi salaprotokolle leitud pole, viitavad kõik faktid sellele, et need olid MRP lahutamatud osad. [2, lk 62] 7 Kolme päeva pärast toimus rahvarohke RR koosolek. Koosolekul oldi veel kahtleval
Palusalu 6 maadlus (raskekaal) Johannes 193 Berliin kreeka-rooma Kotkas 6 maadlus(raskekaal) Ants Antson 196 Innsbruck kiiruisutamine 4 (1500m) Svetlana 196 México naiskondlik florett Tsirkova 8 Jaan Talts 197 Münchenis Tõstmine(raskekaa) 2 Jüri Tarmak 197 München kergejõustik 2 (kõrgushüpe) Aavo Pikkuus 197 Montréal meeskondlik 6 maanteesõit Mait Riisman 198 veepall 0 Viljar Loor 198 Moskva võrkpall 0 Jaak Uudmäe 198 Moskva kolmikhüpe 0 Ivar Stukolkin 198 Moskva ujumine (4×200m 0 vabalt teade)
Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis.(2) Eesti Kergejõustikuliit (EKJL) on mittetulundusühing, kes edendab ja koordineerib kergejõustikualast tegevust Eestis ja juhindub IAAF ning Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) põhikirjadest, määrustest ja eeskirjadest.(5) 4 Olümpiakulla kergejõustikus Eestile on toonud kõrgushüppaja Jüri Tarmak 1972a. Münchenist, kolmikhüppaja Jaak Uudmäe 1980 a. Moskvast, kümnevõistleja Erki Nool 2000a. Sydnyst ja kettaheitja Gerd Kanter 2008 a. Pekingist.(4) Tähtsamad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on (2): 1. Olümpiamängud 2. Maailmameistrivõistlused 3. Euroopa meistrivõistlused Veel peetakse järgmisi võistlusi: 1. IAAF-i maailma karikavõistlused 2. Euroopa karikavõistlused 3. Sisemaailmameistrivõistlused 4. Euroopa sisemeistrivõistlused 5
1956.a Melbourne: Mihhail Kaaleste (aerutamine; hõbe); Bruno Junk (kergejõustik; pronks) 1960.a Rooma: Hanno Selg (moodne viievõistlus; hõbe); Aleksandr Tsutselov (purjetamine; hõbe) 1964.a Tokyo: Rein Aun (kergejõustik; hõbe); Jaak Lipso (korvpall; hõbe) 1968.a Mexico: Svetlana Tsirkova-Lozovaja (vehklemine; kuld); Jaan Talts (tõstmine; hõbe); Anatoli Krikun, Jaak Lipso ja Priit Tomson (korvpall; pronks) 1972.a München: Jaan Talts (tõstmine; kuld); Jüri Tarmak (kergejõustik; kuld); Svetlana Tsirkova-Lozovaja (vehklemine; kuld); Georgi Zazitski (vehklemine; pronks) 1976.a Montreal: Aavo Pikkuus (jalgrattasport/ maanteesõit; kuld); Raul Arnemann (sõudmine; pronks) 1980.a Moskva: Viljar Loor (võrkpall; kuld); Mait Riismann (veepall; kuld); Jaak Uudmäe (kergejõustik; kuld); Ivar Stukolkin (ujumine; kuld ja pronks); Nikolai Poljakov (purjetamine; hõbe); Jüri Tamm (kergejõustik; pronks) 1988
.. Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit. Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Põgus pilk möödunule kinnitab, et kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse.
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
