Kosmeetika oli väga oluline usuliste rituaalide juures, kaunistati isegi surnuid. Lisaks ilule oli kosmeetikal ka praktiline roll: kaitse päikese, kuuma tuule ja liiva eest. Olid olemas naissoost meigikunstnikud, keda kutsuti „suumaalijateks”. Nad töötasid koos maniküürijate ja juuksuritega. Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid meikimiseks valget pliisisaldusega kreemi. Segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka puistati roosakama jume soovil punastest marjadest pressitud mahla. Samasugust puudriretsepti 4 kasutasid ka roomlannad. Levinud oli ka krokodilli ekskrementidest valmistatud puudrilaadne segu. Erinevalt egiptlastest, kes ilustasid ennast jumalate jaoks, tahtsid kreeklased ja roomlased head välja näha üksteise jaoks. Antiikaja rikkad kaunitarid uskusid tõsiselt hobuse- või eeslipiima vannidesse,
Lisaks ilule oli kosmeetikal ka praktiline roll: kaitse päikese, kuuma tuule ja liiva eest. Olid olemas naissoost meigikunstnikud, keda kutsuti ,,suumaalijateks". Nad töötasid koos maniküürijate ja juuksuritega. Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid meikimiseks valget pliisisaldusega kreemi. Segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka puistati roosakama jume soovil punastest marjadest pressitud mahla. Samasugust puudriretsepti kasutasid ka roomlannad. Levinud oli ka krokodilli ekskrementidest valmistatud puudrilaadne segu. Erinevalt egiptlastest, kes ilustasid ennast jumalate jaoks, tahtsid kreeklased ja roomlased head välja näha üksteise jaoks. Antiikaja rikkad kaunitarid uskusid tõsiselt hobuse- või eeslipiima vannidesse, vaesemad pesid end lehmapiimaga, sest piim on loomulik emulsioon ja niisutaja, ta sisaldab
Lisaks ilule oli kosmeetikal ka praktiline roll: kaitse päikese, kuuma tuule ja liiva eest. Olid olemas naissoost meigikunstnikud, keda kutsuti ,,suumaalijateks". Nad töötasid koos maniküürijate ja juuksuritega. Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid meikimiseks valget pliisisaldusega kreemi. Segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka puistati roosakama jume soovil punastest marjadest pressitud mahla. Samasugust puudriretsepti kasutasid ka roomlannad. Levinud oli ka krokodilli ekskrementidest valmistatud puudrilaadne segu. Erinevalt egiptlastest, kes ilustasid ennast jumalate jaoks, tahtsid kreeklased ja roomlased head välja näha üksteise jaoks. Antiikaja rikkad kaunitarid uskusid tõsiselt hobuse- või eeslipiima vannidesse, vaesemad pesid end lehmapiimaga, sest piim on loomulik emulsioon ja niisutaja, ta sisaldab
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO- kool Hanna-Maria Ulm KOSMETOLOOGIA AJALUGU Referaat Tallinn 2016 1 Sissejuhatus Antud töö eesmärk on koostada ülevaade kosmetoloogia ajaloost ning iseloomulikest trendidest kosmeetikas läbi aegade. Kõik kasutatud kirjandus on elektroonilised materjalid 2 Välimus ja ilu on alati olnud naiste elu, hoolimata ajastust, sajandist või aastakümnest. Muutused olid aeglased ja vähem tuntud sajandeid varem, kuid alates 20-dast sajandist on stiilid ja suundumused muutunud aina kiiremini. Siiski muutuse järgi kosmetoloogias, rõiva stiilides, tarvikutes ning juuksehoolduses saab avastada palju rohkemat kui pealiskaudses ajaloos. Need muutused annavad ülevaate naiste sotsiaalsetest rollidest läbi ajaloo, samuti ka kuidas naised vaatasid iseend. Kosmetoloogia ajalugu näitab iga ühiskonna mõistet füüsilisest il
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Entsüklopeedia ütleb, et ,,kosmeetika on oskus arendada ja alal hoida välist ilu". Kosmeetika all mõeldakse seega nii iluravi, kui ka kaunistamist ehk jumestamist. Yves Saint Laurent on öelnud: ,,Jumestus on elamise kunst, väljendusvabadus ja fantaasiate teostamine. See on teatud kommunikatsiooniliik." Loodusrahvad Juba enne seda, kui ürginimesed hakkasid jumalaid kummardama, uskusid nad, et on olemas kurje jõude, mis tuleb ära võita. Nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Kui mehed liikusid väljaspool oma elupiirkonda jahiretkedel või toitu korjamas, maskeerisid nad ennast, et kurjad jõud neid ära ei tunneks ega söandaks rünnata. Mehed kandsid näole eredavärvilisi maalinguid, püüdes endale seeläbi võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat välimust anda. See sõj
jumestuskreemid • Matid jumestuskreemid • Valgustpeegeldavad jumestuskreemid • Valgusele reageerivad jumestuskreemid Dekoratiivkosmeetika Puudrid • Tolmpuuder • Pressitud ehk kompaktpuuder Põsepuna Dekoratiivkosmeetika Lauvärvid Laineridja silmapliiatsid Ripsmetušid Kulmupliiatsid Kunstripsmed Huulevärvid, huuleläiked, huulepliiatsid Jumestuskreemid Jumestuskreemide ülesanne: toonida nahka muuta jume võimalikult ühtlaseks luua alus kogu ülejäänud jumestuseks tuua välja näonaha loomulik ilu, mitte katta seda paksu kihiga Jumestuskreemid Jumestuskreeme on suures värvivalikus ja väga erinevat tüüpi. Kasutamine: - leida õige toon, et sobiks naha loomuliku jumega - suvel tuleks eelistada kergemat, talvel kaitsvamat jumestuskreemi Vedelad jumestuskreemid põhinevad tavaliselt vesialusel kerge nahale kanda
KUNSTIAJALUGU I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine
annaabi.ee 
50 punkti
~ 6 lehte
20 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid