Kosmeetika ajalugu (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristi Tulvik
Rahvusvaheline CISESCO-kool cid III
Kristi Tulvik
Cid III
KOSMEETIKA AJALUGU
Referaat
Tallinn 2016
Kosmeetika (kreeka keelest kaunistuskunst) ehk iluravi e.nahahoole, tähendab inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Eristatakse arstlikku ja dekoratiivkosmeetikat. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja raviga ning iluvigade kirurgilise kõrvaldamisega. Dekoratiivkosmeetika valdkonda kuuluvad kehailu esiletoovad võtted (sealhulgas hügieen ) ja jumestamine, mille eesmärk on moenõudeid arvestades välimust ilmestada, rõhutada isikupära ja varjata iluvigu.
Kuidas on aga kosmeetika areng kulgenud läbi ajaloo?
10 000 e.Kr
Enesekaunistamise ajalugu algab suure tõenäosusega koopainimese poolt tahma ja nõe kasutamisega näo ning keha kaunistamiseks. Hiljem lisandusid värvilised mineraalid , kaunistamaks keha jahile ja sõtta minnes.
Vaaraode hauakambrite väljakevamised kõnelevad, kui hinnatud ja kõrgelt arenenud oli Vana-Egiptuse iluravi, selahulgas minkimiskunst. Seal kasutasid nii mehed kui ka naised lõhnastatud õlisid ja salve naha puhastamiseks ja pehmendamiseks. Õlisid ja kreeme kasutati kaitseks tuule, liiva ja kuuma päikese eest. Peamised koostisosad olid: sandliõli, tüümian, majoraan, lavendel , seeder , aaloe , oliivõli, mandliõli , roos, rosmariin , piparmünt, petersell , kummel ja paljud teised. Enim kasutust leidis sandliõli, mis oli asendamatu kehahoolduses ja võitluses naha vananemisega. Sandliõli on niisutav , parandab naha elastsust , venitusarme ennetav, kortse silendav ning mitmekülgse ravitoimega. Kummeliõli kasutati vistrikulise ja põletikulise naha raviks. Petersell taastab naha jumet ning seda kasutati ka pigmendilaikude vastu.
Meie ajal tuntud aroomiteraapia juured on ka pärit Egiptusest. Tol ajal kasutati viirukeid ja kehalõhnastajaid meditsiinilistel eesmärkidel ja rituaalides. Keha ja vaim oli vaja hoida tasakaalus ja harmoonilises ühenduses. Egiptlastele oli ilu, maagia ja meditsiin elu lahutamatud osad.
Vanas-Egiptuses kasutati dekoratiivkosmeetikat juba üle 7000 aasta tagasi. Minkimismoes dikteeris silmade rõhutamine. Kulmudele anti kõrge kaarjas kuju, ripsmed ja kulmud toonitati musta värviga (must galeniid- kohl/ mesdemet). Laod kaeti roheka või sinakasrohelise tooniga, mida saadi rohelisest malanhiidist (roheline vasemaak ). Põsed ja huuled jumestati punaka värvitooniga (punane ooker). Kasutati ka puudrit ja lakiti küüsi. Värvivaid pulbreid tavatseti segada vee, rasva või õliga ning neid kanti näole näppude abil. Aplikaatorpulgad avastati alles 4000 aastat tagasi. Arvatakse, et silmade ümbrusesse mitmesuguste ainete määrimine kandis eelkõige infektsioonist hoidumise eesmärki. Silmapõletikesse haigestumine oli väga sage.
Vana-Kreekas segasid salve ja õlisid kokku orjad . Nende ülesandeks oli ka oma käskijate keha ja juuste eest hoolitsemine. Neid orje nimetati kosmeetideks. Kreekakeelsest sõnast kosmetike – kaunistuskunst – on tuletatudki tänapäeva mõiste kosmeetika.
Antiikaja rikkad naised võtsid ka piimavanne, peamiselt kasutasid hobuse- või eeslipiima. Piim on hea niisutaja, mis sisaldab vitamiine, piimhapet, proteiine ja alfa-hüdrokühapet. Vaesemad kasutasid lehmapiima. Kasutust leidsid veel mandliõli, mis on pehme ja vitamiinirikas; roosiõli andis meeldiva aroomi , oli rahustav ja põletikuvastase toimega. Mesi leidis kasutust haavade raviks, kuna usuti, et sellel on antibakeriaalne toime. Mees sisalduvad suhkrud tegid naha ka pehmeks ja õrnaks.
Jumestamiskunstis oli igal rahval oma eripära. Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid naha kaunistamiseks valget pliisisaldusega kreemi. Heledama naha saavutamiseks segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka roosakama jume soovil puistati punastest marjadest pressitud mahla. Kreeklannad kasutasid veel oma näo minkimiseks tinavalget ja karmiini, kulmude ja ripsmete värvimiseks erilist nõge (tetud essentsi põlemise saadus ). Asüüria naised katsid näo emailitaolise massiga, mis kuivades andis nahale pärlmutrise läike. Hindu naised värvisid kulmud mustaks, katsid näo ja kaela valge värviga, huuled võõbati kuldseks ja hambad pruuniks. Hiinlannade kõrgem klass värvis ka küüsi. Selleks kasutati kummiaraabiku, zelatiini, mesilasvaha ja muna segu. Alamklassile oli küünte värvimine keelatud. Aasia naised raseerisid veel kulme. Hambad värviti kuldseks.
Ka Jaapani naised võõpasid oma näod kriitvalgeks. Alguses kasutati pliisisaldusega kreemi, kuid see rikkus kiiresti näonaha ära ja kasutusele võeti riisist tehtud puudrit. Vahel kasutati ka puudrina lindude väljaheidet, et anda näole erilist heledat jumet.
Geiša kultuuris oli meikimine väga pikk protseduur . Esmaslt kantakse näole, kaelale ja rinnale erilist õli või vaha ning seejärel veega segatud valge kreemjas puuder . Puuder määritakse näole babmusharjaga. Seejärel tupsutatakse nahk üle märja käsnakesega, et anda niiskust ning aidata puudril paremini peal püsida. Geišaks pürgijad maikod kannavad sellist tugevat meiki pea kolm aastat järjest praktiliselt maha võtmata.
100-1900 m.a.j.
Roomas kasutasid inimesed odrajahu ja võid vistrikele. Küüntele kanti lambarasva ja vere segu. Moodi läks ka mudaravi. Mehed värvisid oma juuksed blondiks.
Indias kasutati juuste värvimiseks ja keha kaunistamiseks hennat. Keerulise kujundusega kunst kanti kätele ja jalgadele , eriti tähtis oli seda teha pulmadeks. Hennat kasutati ka mõnes Põhja-Aafrika kuluurides.
Ristiusu sissetungiga antiikmaailma pidurdas keha eest hoolitsemise. Tauniti keha pesemist , sõrmi võidi kasta vaid pühitsetud vette. Hammaste pesemine oli ennekuulmatu. Mustuse ja haisu vastu hakati kasutama rohkem meiki ja parfüüme. Meiki kanti ka rohekm seoses rõugete armidele. Lisaks paksule puudrikihile kasutati armide peitmiseks mustast siidist või sametist kaunistusi-südame, kuu ja tähe kujuga. Kaunistused omandasid ka teatud tähendust: suu juures olev kaunistus tähendas kandja valmisolekut flirtimiseks; premal põsel olev märgike, et naine on abielus; silmanurgas kaunistus andis teada omaniku hõõguvast kirest. Kui mink muutus juba tüütavaks ja paksuks, kraabiti lihtsalt koorik maha.
18. sajadi keskpaigas muutusid kõrgustesse küündivad parukad Euroopa õukondades suurmoeks. Parukad puuderdati heledaks ja need pidid olema enesemaksmapanemistungi väljenduseks. Hiigelparukad muutusid isuäratavaks hiirtele ja täidele. Sügelemise vastu võeti kasutusele sügamisvardad. Oma suurima pikkuse saavutas parukas 1700 aastaks. Siis muutus see jälle lamedamaks ja pisut lühemaks.
Värskes õhus jalutamist üldiselt ei harrastatud. Nägu kaeti looriga, et kaitsta väikseimagi tuulepuhangu ja päikesekiire eest.
Pärast Prantsuse revolutsiooni lõppes ka õukondlik jumestusmood. Rõivastus muutus praktilisemaks, soengud lihtsamaks. Parukad kadusid, oma juustese tehti lokke. Puuderdamine ja minkimine muutus igandiks. Minkimist seostati prostituutidega. Naised hakkasid töötama ja võtma osa ühiskondlikest tegevustest, sealhulgas spordist. Hakati teadlikult hoolitsema mitte ainult näo, vaid kogu keha eest. Ideaaliks seati füüsiliselt tugev, terve ja hamooniliselt arenenud isiksus.
20.-21. sajand
Pole kahtlustki, et 20. sajandi algus oli tänapäeva kosmeetikatööstuse koiduaeg . Filmikunsti, fotograafia , kiire kommunikatsiooni areng ning suur ettevõtjate toetus lubas tutvustada kosmeetikatooteid igas majapidamises läänemaailmas. Kosmeetikaturus nähti suuri võimalusi ja tekkisid kosmeetikagigandid. Esimesed massidele tootvad kosmeetikafirmad, kes siiani tegutsevad, on näiteks Max Factor , Elisabeth Arden, L'Oréal ja teised. Paljud tänapäeva meigitootjad loodi 1920’ndatel ja 1930’ndatel aastatel.
20. sajandi alguses oli naiste iluideaaliks valge näonahk, hästi tumedad silmad ja veripunased huuled. 1910 ’ndatel oli kõige popularsem toode huulepulk, neid oli palju erinevaid toone ja need olid odavad. 1915 aastal leiutas Maurice Levy metallist huulepulga hoidiku. L'Oréal asutaja, Eugene Schueller, leiutas 1907 aastal esimese sünteetilise juuksevärvi. Esimene patendeeritud küünelakk loodi 1919 aastal. Hakati tootma kulmapliiatseid, mille koostisosaks oli hüdrogeenitud linaseemneõli. Esimesteks ripsmetuššideks said pressitud „ koogid “, mis koosnesid siis seebist ja värvipigmedist.
1909 aastal avas Selfridges Londonis Oxford Street ’il kaubamaja, mis hakkas müüma kosmeetikat .
1920’ndatel lõi Coco Chanel moeikooni, kellel olid tumedad silmad, punased huuled ja punased lakitud küüned. Nahk oli kuldne päevitnud jumega . Kuna kuldne jume ja päevitamine olid väga populaarsed, nõudis see nüüd nahale kaitset. 1936 aastal tõigi L'Oréal turule päikesekaitsevahendi. Päevitunud jume oli moes Euroopas ja Ameerikas. Aasias jätkas iluideaali naha valgendamine, mis on aktuaalne veel siiani. Nahka heledamaks pleegitada püüdsid ka mustanahalised naised. Naha pleegitajaid sisaldas aluselisi kemikaale nagu hüdrokinoon, mis pärssis melaniini sünteesi nahas. Need pleegitajad võisid põhjustada dermatiiti ja isegi surma, kui neid kasutati suurtes annustes.
1940’ndatel aastatel, Teise Maailma sõja ajal, muutus kosmeetika vähem kättesaadavamaks. Peale sõda aga toimus hüppeline kasv kosmeetika- ja moetööstuses. Hakati korraldama moešhõusid. Avati omanimelised moemajad ( Gucci , Givenchy, Coco Chanel ja teised). 1951 aastal korraldati ka esimene Miss Maailm konkurs. Tekkisid niinimetatud kosmeetikanäod, kus kuulsad näitlejad osalesid meigi- ja kosmeetikatooteid reklaamivatel kampaaniatel. Hakati rohekm kasutama ka roosasid toone huultel. Silmalau värvidest ei kasutatud enam vaid ühte värvi, toone hakati kombineerima. Kasutusele võeti silmalainer. Iga endast lugupidaval naisel leidus käekotis ka ripsmetušš, mille loojaks oli 1920 aastatel Meybelline. Kasutusele tulid ripsmete koolutajad, kulmušabloonid.
Suurem väljumine traditsioonilisest stiilist leidis aset 1960-ndatel ning 70-ndatel, mil kasvas hipiliikumine (loomulik näiv kosmeetika), punk ( tumedam ning võigas stiil, mille eesmärgiks oli šokeerida) ning glam (ekstravagante ning värviline stiil). Neist stiilidest on välja kasvanud palju uusi stiile, mis on aidanud vormida ning muuta moodi ja kosmeetika tarbimist tänapäeval.
Tänapäeva kosmeetika kasutab väga laialdaselt paljude teadusharude , nagu farmakoloogia , füsioloogia, biokeemia , füsioteraapia ja teisi saavutusi. Ilu „saabumist“ ei oodata enam vaid kreemidest ja meigist. Suur areng on toimunud kirurgilises iluravis. Lisaks kirurgilistele protseduuridele kasutatakse üha enam ka mesoteraapiat (mesoteraapia on unikaalne nahka värskendav ja noorendav protseduur, mille metoodika töötas välja prantsuse arst Michel Pistor 1952. aastal). Mesoteraapia on kiire ja tõhus noorendav protseduur, kus nahka turgutatakse erinevate vitamiini kokteilidega. Algselt viidi aineid nahka peenikese nõela abil süstides, kuid tehnoloogia arenedes on täna võimalik hooldus läbi viia ka aparaatide abil – seda nimetatakse süstevabaks mesoteraapiaks.
21.sajandil on tänu teadlikusele kasvanud huvi taas loodusliku kosmeetika vastu. Kaubanduses leiduvad looduslikud kosmeetikasarjad sisaldavad siiski ka keemilisi koostiosi (on vaja ju tooteid kauem säilitada). Seega valmistatakse palju näohooldustooteid ise, nagu tegid seda meie esivanemad .
Tootesarjad on muutunud vajaduspõhisteks. Igale näonahatüübile, näoosale, vanusele, ilmastikutingimustele on loodud omad hoolduvahendid.
Üha rohkem on kosmeetikat kasutama hakanud ka mehed. Enam ei kasutata vaid habemeajamisvahendeid, vaid neile on loodud just nende naha eripärasusi arvestavad kosmeetikasarjad.
Oma ilu ja hinge eest on inimesed hoolt kandnud juba aegade algusest peale. Tuhandeid aastaid on abi leitud loodusest. Tänapäeva tehnoloogia arenguga on muutunud kosmeetika ja meigitooted omaette teadusharuks. Eesmärk on aga olnud alati üks: saavutada nahale terve ja ilus jume.
Kasutatud kirjandus:
Inna Tarmak „Peeglike,, peeglike seina peal...“ . VALGUS, 1976
https://et.wikipedia.org/wiki/Kosmeetika
http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-1428/TARBIMISE-AJALOOST%3A-Dekoratiivkosmeetika -
http://www.cosmeticsinfo.org/Ancient-history-cosmetics
https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_cosmetics#20th_century
http://glamourdaze.com/history-of-makeup
https://finissage.ee/wordpress/mesoteraapia/
6