50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Teele Kruuse
Õppematerjali autor
jaotus [20] 1 - Amazonase regioon 2 - Kesk-Lõuna regioon 3 - Kirde regioon Lisa 6 Indiaani asustused [21] 11 Kasutatud kirjandus 1. Briney, A. An Overview and Geography of Brazil. [WWW] http://geography.about.com/od/brazilmaps/a/brazilfacts.htm(27.04.2014) 2. CIA. The World Factbook. [WWW]https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/br.html(27.04.2014) 3. Seta, J. 2003. Maailma Atlas. Eesti Entsüklopeedia kirjastus, Tallinn. 4. Infoplease. Brazil. [WWW]http://www.infoplease.com/country/brazil.html? pageno=11(27.04.2014) 5. West, J. The Europa Regional Surveys of the World set 2010: South America, Central America and the Caribbean 2010. Europa publications, London. 6. Crocitti, J.J., Vallance, M. 2012. Brazil today : an encyclopedia of life in the republic. ABC-CLIO, Santa Barbara. 7. IBGE. Brasiilia Geograafia ja Statistika Instituut.[WWW]
[1] 1.2 Loomulik iive Brasiilias sünnib aastas 14,1 inimest 1000 inimese kohta. Seevastu sureb seal aastas 9,7 inimest 1000 inimese kohta. Kuna Loomulikuks iiveks on 4.4‰, millest saab järeldada et iive on positiivne ning sündimuste arv on suurem. Brasiilia rändesaldoks on -0.1% 1000 inimese kohta (2017 aasta seisuga) seega on riigis pigem väljaränne, kuid see arv on nii väike et ei mängi olulist rolli rahvaarvu muutsutele tulevikus ja ka praegu. Võrreldes Eesti ja Saksamaaga on Brasiilia nende kahevahel, kuna Eestis on väljaränne suurem, koguni -3.5% ning Saksamaal toimub jällegi sisseränne, 1.5% (CIA 2017 andmete järgi). Imikusuremus 5 Brasiilias on 17.5 1000 sündinu kohta, võrreldes Saksamaa ja Eestiga on see number pea 4 korda suurem. Arvatavasti põhjuseks seal leviv kohtlik Zika viirus ning suremuste mure on
aga isegi mõnekümne tuhande elanikuga. Suurteks linnadeks kujunesid vaid üksikute riikide pealinnad või suurematel kaubateedel väga soodsas kohas asuvad kaubalinnad. 1.saj. oli suurim linn Rooma, kus elas üle 1 miljoni elaniku. Siiski elas agraarajastul linnades vaid 1-2% rahvastikust, harva veidi rohkem. 12.saj.keskpaigast puhkesid Euroopas õitsele kaubandus ja käsitöö. Kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt.,sh..paljud Eesti linnad) ja Vahemereäärsed linnad (Genova, Pisa, Veneetsai jt.). Linnastumine tööstusühiskonnas Tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände (tõukefaktor). Teisalt loodi linnade tööstustes, teenindavas ettevõtluses ja asutustes hulgaliselt uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor).
São Paulo osariik, Sergipe, Tocantinsi osariik. Brasiilias on kaks suuremat linna: Sao Paulo, kus elab umbes 25 miljonit inimest ja Rio de Janeiro, kus elab umbes 10 miljonit inimest. Joonis 1. Brasiilia vapp. Joonis 2. Brasiilia lipp. Joonis 3. Brasiilia pealinna lipp. Joonis 4. Brasiilia pealinna vapp. 4 1.2. Geograafiline asend Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas, hõlmates ligi 50% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ja Brasiilial on rannajoon üle 7,367 kilomeetri. Brasiilial on maismaapiir peaaegu Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili: Venezuela, Suriname, Guyana ja Prantsuse Guyanaga lõunast, Kolumbiaga loodest, Boliivia ja Peruuga läänest, Argentiina ja Paraguayga edelast ja Uruguayga põhjast (Joonis 6).
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid