sajandi alguseks oli lõunaks sooja söögi valmistamine peaaegu üldiseks muutunud. Pudrupäevad olid 19. sajandil ja veel 20. sajandi alguses kesknädalal ja laupäeviti, pudrupäevadele lisandus siis ka mulgi puder ja ka kartuli puder. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) poolt korraldatud uurimusretkedel on kogutud mitmeid mulgi pudruga seotuid andmeid. Näiteks kirjeldatakse ERMi poolt kogutud materjalides talutoitudest aastal 1900, et taludes on kindel kord teha kartulitanguputru ikka kolmapäeviti ja laupäeva õhtul. 19. ja 20 . sajandi vahetusel oli taludes mitmel pool kesknädalal ja laupäeval peatoiduks kas tangu- või kartulipuder või paksud kapsad (mulgi kapsad). Et enamik suuremaid talusid olid sellel ajal Mulgimaalt tulnud peremeeste käes, siis oli ka arvatavalt enamike talude toidujaotus pärit just Mulgimaalt. Mitmeltpoolt Eestist kogutud andmetes kirjeldatakse, et tangu puder keedeti ikka kartulitega,
Lisaks sellele tuli silma peal hoida paigalpüsimatutel lastel. Eks kontimurdev töö ja Andrese suured ootused olidki põhjuseks, miks Krõõt siit ilmast ni vara lahkuma pidi. Polnud ka Maril Vargamäe uue perenaisena lihtne: lisaks oma kahele lapsele pidi ta hoolt kandma ka Krõõda nelja lapsukese eest ning nende kõrvalt tegelema veel vajalike majapidamistöödega. Koormaks Marile oli ka süütunne oma laste isa ja abikaasa Jussi surmas, mida ta tahtis heastada, taludes vaikselt kannatusi. Teenija ja saunanaisena oli Mari elurõõmus noor neiu, kelle huulilt kostis alatasa lauluviis. Aga pärast seda, kui Andres temast Vargamäe perenaise tegi, muutus see kõik- nii nagu Andresel oli esikohal töö, sai see ka Marile esmajärguliseks ning elurõõm asendus nukruse ja kurbusega. Tammsaare naistegelased on kurvad ja õnnetud, samuti meeste käsualused. Naised olid mehest madalamal positsioonil ning pidid olema sõnakuulelikud ja truud kui koerad oma peremehele
On olemas midagi veel rohkem julmemat? Julm oli see küll, kuid igas halvas leidus midagi head. Neid "laulatati" enne kurba lahkuminekut, mida nad olid tahtnud teha ammu-ammu, kuid selleks polnud julgust. Peale "laulatust" saadeti nad kaugele üksteisest, teades, et ei kohtu enam kunagi ning arvatavasti ei naase oma kodumaale. Külaelu aga jäi nendeta kestma samamoodi, nagu oli nendega. Mõisahärra ehk unustas oma noorima tütre ning elas oma uhket rikast elu edasi. Taludes veeres elu edasi nagu uba. Talvel oodati suve ning suvel taheti aega seisma panna. Kõik tundus elu jaoks piisavalt hea. Lapsed jooksid väljas ringi ja mängisid ning polnud seda pakast, kes nõrgukeste elu kippus endale rebima. Sinna endisesse tallu jäid vana ema ning kaks väikest last ootama pereisa, teades sisimas, et teda pole enam nende jaoks. Ajad läksid alles siis raskeks, polnud kedagi, kes neile leivapalukest tooks. Nad elasid oma elu nii kuis elada andis ning kuni see veel kestis.
kihelkonnad. Inimeste vahel oli ikka majanduslik ebavõrdsus ja kehtis agraar ühiskond. Muutuseks oli see, et kadusid malevad, tekkisid seisused ja mõisnike kiht. Ülikkonna järeltulijad saksastusid ja telupoegade vahel tekkis talupoegade kihistumine. Arvan, et üheks muutuseks oleks pidanud olema see, et inimeste vahel oleks pidanud kaduma ebavõrdsus. Paljudest talupoegadest said linnakodanikud ning jäid samaks endised turukohad ja linnaasulad. Samuti säilisid külad ja talud. Taludes kus kasvatati vilja saatis suur edu sest vili tõusis tarbekuselt suurele kohale. Siiakanti asus elama rohkelt saksa rahvast, tekkis juurde linnu ja linnades tekkis raad ning käsitöö ühendid koondusid kokku tsunftideks, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti tugu kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Arvan, et tsunft oli üks vajalikeimaid koosseise tol ajal kuna turul hakkas valitsema kord ja kauplejate vahel võrdsus.
lubatud seda teha. Lääne-eesti. õlu Õlletegemine on saartel ja Läänemaal üldine. Kõikides kadakakasvukohtades on õlletegemisel alati kasutatud ka kadakaoksi. Lääne-eesti. kala ja liha • Läänemaalt on teada veiseliha toiduks tarvitamist rohkem kui mujal Eestis. Söödi veel nii lamba kui ka sealiha. • Rannarootslased tapsid Noarootsi suurtes taludes oma tarbeks aastas 8-10 lammast, 1-2 siga ja veise. • Saaremaal, Hiiumaal ja Muhus keedeti sülti mitte sea vaid vasikalihast, Hiiumaal ka veiselihast. • Rannarootslased valmistasid ka juustu. Ida-eesti toit • 18. sajandist kasvatasid Ida-Eesti eestlased aed- ja juurviljadest ainult
(rukis), suvivili ja kesa. Vimalik, et selline põllumaa kasutamine oli tuntud juba 13. sajandil. Alates 16. saj. esimesest poolest oli kolmeväljasüsteem üldlevinud ja tavaline nii talu kui mõisapõldudel. Sõnnikuvedu Kolmeväljasüsteemi puhul peaks põllumaa saama sõnnikut igal kolmandal aastal, 17. saj. andmete järgi sõnnikunappuse tõttu tegelikult 69 aasta tagant. Talupõldudele jätkus sõnnikut mõnevõrra rohkem, sest taludes peeti tööloomi enam kui mõisates . Eriti väetati talivilja alla minevat maad. Kesale veeti sõnnik juunis, kartulimaale varakevadel. Kui rukis külvati kartulimaale, veeti sinna sõnnik hilissügisel. Sõnnik tõsteti koormasse sõnnikuhargiga, põllul tõmmati maha sõnnikukonksuga. Külv Vilja külvati käsitsi veel 20. sajandilgi. Seemneks valiti kõige raskemad ja paremini valminud terad. Külvas peremees kui
Kas linnakoolija maakooli noored on sarnased või erinevad? Eestis on sadu tuhandeid koolinoori. Inimestena vaadates on nad kõik ühesugused, kuid neid eristavad nende juuredkoht kust nad tulevad. Ei mõelda just tihti sellele, kui palju mõjutab inimest see, kas ta on tulnud suurest linnast või väikesest maakohast. Seda mõtet arendades tuleb päevavalgele küsimus, kas Eesti linna ja maakooli õpilased on sarnased või pigem erinevad? Käisin neli päeva maakoolis, kus oli kuuskümmend õpilast. Võrreldes minu praeguse kooliga, kus on kuussada õpilast on vahe tohutult suur. Esimene võrdlus, mis ma võiksin kohe tuua on keskkond. Väikses koolis tunnevad kõik kõiki ning sõprussuhted on väga lähedased. Algklassid suhtlevad väga edukalt põhikooliga ja vastupidi. Üksteise vastu ollakse tolerantsemad, sest sõprade valik on väike. T...
vormid asulad. linnad ning suured riigid. valitsemisvormid. demokraatlik riigid. Koloniseerim kord, kuigi on ine. ka teisi. 8.Põllumaj Pole Alepõllun Kasutati Põllutööriista Samades taludes Uued masinad anduse dus. tööloomi. d arenesid. kasvatati nii loomi ning väetised areng Põlispõllun Tootlikus kui ka hariti põlde + dus. arenes. (segatalud) ja putukatõrjed. Agraarreform masinad. . 9
ja hoolivus. Eesti Vabaõhu muuseumi pood on koht, kus käivad erinevatest riikidest inimesed Eesti käsitööd uudistamas ja midagi Eesti ajaloo kohta uurimas. 2. Teemaarendus Sain teada ,et on tulemas minek Eesti Vabaõhumuuseumisse. Uurisin internetist, kus see ettevõte asub ja millega see ettevõte tegeleb? Sain teada, et ettevõte asub Tallinnas Rocca al Mare kooli lähedal. Muuseumis saab tuttvuda, inimeste ja majadega, sa näed kuidas vanasti inimesed elasid taludes. Poe lahtiolekuajad on suvehooajal (23. aprill 28. september)10.00-20.00 ja talvehooajal (29. september 22. aprill) 11.00-17.00. Külastasin 2.12.17 Eesti vabaõhumuuseumi ning pärast muuseumi külastuskäiku läksin muuseumi poodi uudistama. Poodi siise astudes oli seal mõnus piparkoogi lõhn. Ukse ees asus infolett, kus sa infot küsida muuseumi kohta. Infoletist edasi oli poe kassa. Seal on ka võimalus kaardiga maksta. Poe kujundus jättis väga hubase mulje, olid
kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. TALUDE PÄRISEKSOSTMINE 1849 kehtestati talude päriseksostmise kord ja tingimused. Otsustusõigus, kas talusid üldse müüa, kellele ja mis hinnaga, kuulus maa omanikule-mõisnikule. Talu võidi müüa ka mujalt tulnud talupojale. Ulatuslikum päriseks ostmine algas 1850 ndatel. Raha talude väljaostmiseks saadi linakasvatusest. Vastupidiselt viljale püsis lina hind püsivalt kõrge. Paljudest taludes oli lina all nii palju põldu, et oma tareks vilja ei jätkunud ja tuli osta mõisast. P-Eestis toimus talude päriseks ostmine hiljem ja suuremaks tuluallikaks oli kartulikasvatus. Korraga suutsid talu välja osta vaid kõige jõukamad. Sageli osteti ära vaid osa ja ülejäänud jäi talu peale kirjutatud võlaks, mida maksti aastakümneid. Talude päriseksostmine tähendas murrangut maarahva elus. Eestlane vabanes majandusliku sõltuvuse alt ja sai oma maa täieõiguslikuks peremeheks
perele hoopiski jätku leivale. Kui mõned eriti rasked näljaperioodid välja arvata, ongi eestlase laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba. Ajas sada aastat tagasi minnes oli toidulaud praegusega võrreldes talupoeglikum, tänaseni säilinud piirkondlikud erinevused aga veelgi teravamalt piiritletud. Kehval kivisel pinnasel elav ranna- ja saarerahvas sõi leivakõrvaseks peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala. Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad. Oinale sai saatuslikuks mihklipäev (29.september), mardipäeval (10. november) oli laual hani ja kadripäeval (25.november) kana. Enne jõulu veristati nuumsiga, millest pidi peale pühaderoogade valmistamist soolaliha ja -peki näol jaguma kuni järgmise sügiseni. Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega keedukartul, mille juurde
Toiteala kattub levikualaga. Veepinna rõhk on võrdne atmosfäärse rõhuga. Toitumine: sademed, sügavamatest põhjavee kihtidest, veekogudest (inversioon). Režiimi tugev seotus klimaatiliste teguritega. Nõrk reostuskaitstus. Mida sügavam kiht, seda paremini kaitstud. Ülaveekiht-vabapinnalise põhjavee erivorm, tavaliselt lokaalse levikuga. Toiteala langeb kokku voolualaga, sageli on teke tehnogeene. Reostuskaitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena. Käitub samuti, nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad.
seppade seas oli neid palju. Oleviste kildis töötasid valdavalt eestlased. Nende käes oli ka kaubavedu. Eestlasi nimetati keskajal linnahallideks. See nimi saadi külge riiete pärast. Nad kandsid valgeid riideid, mida pesti ja leotati tuhavees ning need läksid halliks. Sellest olenemata eestlasi taga ei kiusatud. Iga pühapäev oli linnahallidel isegi eestikeelne jumalateenistus. Arvan, et linnas elavad eestlased võisid olla palju jõukamad kui taludes elavad eestlased. Inimeste elu polnud keskajal kerge. Sagedased sõjad, haigused ja arstiabi puudulikkus olid põhjuseks, et surm oli tol ajal sage külaline. Üldise sanitaarse olukorra tõttu levisid laastavad nakkushaigused, neist kõige hirmsam oli katk. Leeprat ehk pidalitõbe oõdevad inimesed paigutati spetsiaalsetese hospitalidesse. Neid linnast veidi eemale rajatud asutusi nimetati ka seekideks.
Elus tuleb hetki, kus me küsime endilt, ükskõik kas teadlikult või mitte, kas olla või mitte olla. Me otsustame selle üle erinevalt, valides vahel üht kui teist, sõltuvalt olukorrast ja enda meeleolust. Kuulsa küsimuse algne püstitaja oli elust muserdunud Taanimaa prints, kes oli segaduses ja ei suutnud otsustada, kas täita oma kättemaksuplaan või mitte. Otsusele jõudmine on raske, sest seda mõjutab lihtsa tee valimise ahvatlus. Võiks ju arvata, et alla andmine oleks Hamleti olukorras kergem olnud, aga kas ikka oleks? Hamlet poleks kunagi suutnud oma isa mõrva lihtsalt unustada ja eluga edasi minna. Siin olid mängus ka tema tõekspidamised ja sisemine meelerahu, sest selline käitumisviis ei oleks olnud Hamletile omane. Edasi tegutsemine on alati kasulikum, kui alla andmine, kuigi on võimalus, et sellest kahju tuleb. Siiski saab sellestki kogemuse võrra rikkamaks. Hamlet leidis pärast pikka kahtlust täis perioodi vastuse- ta valis olemise...
algatajaks, nikolai II venemaa viimane keiser, tema valitsusaeg lõppes veebruarirevolutsiooniga, ta lubas rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ja riigiduuma valimisi, jaan tõnisson postimehe peatoimetaja, aatemees, EV riigivanem, eesti rahvameelse eduerakonna esimees, konstantin päts teataja peatoimetaja, majandusmees, EV riigihoidja ja vanem, EV I president, pjotr stolõpin venemaa peaminister, kes viisläbi agraarreformi vene taludes, max planck saksa füüsik, pani aluse kvantfüüsikale, albert einstein sveitsi patendiamatnik ja füüsik, pani aluse erirelatiivsusteooriale, sigmund freund austria psühholoog, pani aluse psühhoanalüüsi teooriale ja meetodile, alfred nobel rootsi keemik, leiutas dünamiidi, asutas nobeli auhinna, theodor herzl austria-ungari ajakirjanik, sionistliku poliitilise liikumise rajaja, ernest rutherford uus meremaa füüsik, avastas planetaarse
· 1987. aastal ilmunud teose ,,Armas", mis on kirjutatud tõestisündinud loo põhjal, eest sai autor Pulitzeri preemia. · Maailma romaanivaramut rikastavad veel Morrisoni romaanid nagu ,,Jazz" (1992), ,,Paradiis" (1998) ja ,,Armastus" (2003). · 1993. aastal pälvis Toni Morrison ka Nobeli preemia. Üks kõige tähtsamatest teemadest teoses on rassism. Tegevust toimub orjaajastul Ameerikas, mis tähendab, et valged pidasid oma taludes mustanahalisi orje, kes rügasid kõvasti tööd, ning valgel omanikul oli õigus siis tumedanahalisi osta ja müüa ja nendega teha, mida hing ihaldas. Tsitaat:,,Valged on ettearvamatud. Räägivad üht ja teevad teist. Valged võtsid kõik, mis mul oli või millest ma unistasin ning purustasid ka mu südamekeeled. Maailmas pole mingit muud õnnetust peale valgete inimeste." (Laste ,,tootmine") Kuna valge peremees võis teha oma orjaga kõike, siis soovisid peremehed, et nende
valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile 600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma väega Eestimaal suve paigas at-Steinis, eestlased tulid peale suure väega ning peeti suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr) Rahvaarvu kasv Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad) Külad koondusid haldusüksustesse; üks või mitu küla moodustasid linnusepiirkonna, Suuremad haldusüksused olid kihelkonnad. Kihelkonnad moodustasid maakonnad Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi, peenemat riiet jms; vastu anti karusnahka ja vaha) 1030. a Kiievi suur vürst Jaroslav Targa vallutusretk Tartu alla, Tarbatu vallutati;
valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile 600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma väega Eestimaal suve paigas at-Steinis, eestlased tulid peale suure väega ning peeti suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr) Rahvaarvu kasv Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad) Külad koondusid haldusüksustesse; üks või mitu küla moodustasid linnusepiirkonna, Suuremad haldusüksused olid kihelkonnad. Kihelkonnad moodustasid maakonnad Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi, peenemat riiet jms; vastu anti karusnahka ja vaha) 1030. a Kiievi suur vürst Jaroslav Targa vallutusretk Tartu alla, Tarbatu vallutati;
Peale köögi ehitamist, muutus suveköök tarbetuks. Kui valmis eraldi elamu, siis uutel rehtedel polnud puht majandushoonena enam kambreid. Põllunduse ja karjanduse arenedes kasvas vajadus suuremate aitade ja lautade järele. Tavaks said suured üheruumilised laudad, kõik loomaliigid omaette sulus. Kanade jaoks olid õrred. Uutel lautadel olid ka aknad ja kõrge kivivundament. Lõuna-Eestis ehitati rohkelt maakivist seintega lautu. Enam hakati eitama ka hobusetalle, mida varem taludes üldse ei olnud. Sageli kuulus talli juurde ka vankrikuur. Taluõue ilmus ka suur kerge ehitusega, enamasti laudseintega heinaküün. 20.sajandi alguses hakkad vana tüüpi aedu kõrvale tõrjuma laualippidest lippaed.19.sajandi keskpaigas hakati ehitatama keldreid pooleldi või täiesti maa sisse ehitatud (varem hoiti kartulisaaki maa sees aukudes, kartulikoobastes), just seoses kartulikasvatuse suurenemisega. Seal hoiti peale kartulite ja juurviljade ka muid toiduaineid, nt piima
söö sabata silku (ehk soola)!" Rasvase ja soolase suutäiena sobis heeringas nii kördi-, leeme- kui ka leivakõrvaseks. Et tegemist oli siis juba suhteliselt odava ja hästi säiliva kaubaga, hakati seda lausa mitu korda päevas sööma. Veelgi enam, sageli maksti isegi osa töötasu soolaheeringates. Just sellest perioodist võime otsida ka juuri eestimaalaste üldisele soolalembusele, mis meid tänini saadab. XX sajandi algupoolel loobuti paljudes taludes väikestes kogustes heeringa ostmisest ja selle asemel varuti terve tünn, millest piisas kauemaks. Soolaheeringas oli ka hea nälgakustutav toidupoolis moonakotti nii koolilastele, karjastele kui ka metsameestele. Muide, heeringatünnide soetamise komme säilis kunagistel elatanud talupidajatel veel XX sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel. Paarkümmend aastat tagasi muutus aga heeringas suhteliselt defitsiitseks kaubaks, mida sageli pikka aega tulutult poelettidelt otsiti
Kuressaare Gümnaasium Saun, ait ja suvekoda Koostaja: Kati Õige 11e klass Kuressaare, 2009 SAUN oli enamikes peredes ning suurus olenes jõukusest suurtes taludes sauna juures kamber, mis oli eluruumiks sulasele või päevalisele(saunarahvas) ehitati teistest hoonetest eemale veekogu ligidale seinad tehti kuusest või männist saunaruum väike, umbes 3*4 meetrit, muldpõrandaga või õhukese kruusakorraga kaetud põrandaga puupulgad pandi nagideks ja pingud seina ääres istumiseks saunas olid kibud, suuremat kasutati külma vee tõstmiseks ning väiksemat leili viskamiseks suvel käidi saunas iga nädal, talvel üle nädala
Pietism - pühitsusliikumine, mille eesmärkideks olid usuelu elavdamine, usu sisemine tunnetamine ja vastuseis usulisele stagnatsioonile. Hernhuutlaste kogudused jõudsid Eestisse 1730.-te aastate algul. · Vennastekogudused rõhutasid usulist vagadust, kõrgeid moraalseid standardeid, samuti sotsiallset võrdsust ja vendlust. Luterlikust kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega. · Koosolekuid ja teenistusi peeti taludes, rehetubades ja vabas õhus. · Suuremad kogudused ehitasid oma palvemajad · Positiivne mõju: 1) Kõrge moraal, kõlblus ja karskus 2) Lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine 3) Sotsiaalse eneseteadvuse tõus. Näiteks kadusid vargused 4) Sotsiaalne võrdsus ja vendlus s.t et kõik on võrdsed 5) Eneseteostuse võimalused · Negatiivne mõju:
Teose analüüs Lugesin Lydia Koidula poolt kirjutatud raamatut ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola,,. Tegevus selles raamatus toimub 19. sajandil Eesti taludes. Põhiline sündmustik leiab aset Mäeotsa talus, osaliselt kaasatakse ka teisi talusid ja paiku. Tegevus toimub ühe talutüdruku Maie ümber, kellel käiakse kosjas. Mäeotsa Peeter, Maie isa, tahab Maiet Erastu Ennule sunniviisiliselt mehele panna, aga Maiele Enn ei meeldi. Maie tahaks mehele minna hoopis Männiku Märdile, mulgile kes sealkandis renditalu ära ostis. Peetrile mulk ei meeldi ja teeb kõik, et Maie ikka Ennu võtaks. On veel
mida uurimistöö käigus kasutatud kirjandusest leidsin. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikuks on teinud kasest eestlaste lemmikpuu, millest annavad tunnustust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Kask on valgusnõudlikumaid lehtpuuliike ja seetõttu ei suuda ta varjus kasvada. Puhtkaasikud saavutatakse hooldusraiega. Kaske võib nimetada ka linnapuuks. Taludes üsna hästi saastunud õhku, kasutatakse kaske haljastuses.. Eriti hinnatud on mitmed arukase teisendid, vormid ja sordid. Erilaadse puidu ja tüve järgi tuntakse maarja- ehk karjala kaske. Omapärase võra kujuga on pikkade ja rippuvate okstega arukask ehk leinakask, vihmavarju- kujulise võraga ning püramiidja võraga arukask. Huvitava välimusega on ka lõhisleheline ja punaseleheline arukask. Eesti arukaskede vanus võib ulatuda 150 aastani. Siiski küünib
4.Talupoegade sotsiaalne liigitatus Talupojad jagunesid üksteisest varanduslikult ja õiguslikult tunduvalt erinevateks rühmadeks. Suured sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel kadusid alles 16. saj teise poole sõdade ja rahvastikukaotuse tagajärjel. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale andameid vastavalt talu suurusele ning kandevõimele. Õiguslik seisund oli adratalupoegadel küll ühesugune kuid jõukusel oli 10-kordne vahe. Suuremates taludes oli kasutusel palju võõrast tööjõudu. Muust talurahvast soodsamas olukorras olid maavabad ja vabatalupojad, kes olid kohustatud kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena ning ise oma maad harima, sest neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi. Läänemaadel, kus mõisamajandus oli tugevamalt arenenud, oli vabatalupoegi vähem. Külaühiskonna alumise kihi moodustasid vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad, sulased ja teenijad. 5.Linnad ja kaubandus. Tsunftid ja gildid
Talupojad said endale ise kodukoha valida ning arenes väljarändamisliikumine Venemaale, kuhu suunduti otsima paremat elu. 9. Mis oli 19 sajandil Eestis põhiline majandusüksus? Külas oli endiselt mõis, mis toimis talupoegade tasuta ja suniviisilisel tööl. 10. Mis olid mõisa peamised tuluallikad ja tegevusalad? Mõisa edendamise aluseks oli viljatootmine. Peamine tuluallikas oli aga viinaköökides teraviljast põletatud viin. Töötati ka palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning ka käsitöö või kaubanduses. Tuluallikaks oli ka salakaubandus Rootsi ja Soomega. 11. Millal rajati Kreenholmi manufaktuur? Millega see tegeles? 1858. aastal rajati Narva Kreenholmi manufaktuur, kus kasutati ära Narva jõe koskede vee- energia. Vabrikus töödeldi puuvilla, mida veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest. Toodang, kedratud puuvill, saadeti aga Venemaa riidevabrikutesse. Narvast kujuneski Eesti kõige olulisem tööstuskeskus. 12
kaks vöörmündrit Koosseis 1)mõisarahvas mõisas elavad, sealt ülalpidamist saavadmajateenijad, mõisasundijad, mitmesugused ametimehed, käsitöölised, kodaniku seisusest sakslased(metsnikud, raamatupidajad, koduõpetajad) 2)külarahvas keskne koht pererahval, peremees ja perenaine tegid tööd põldudel, lapsed töötasid koos sulasrahvaga mõisapõldudel, vabadikud ehk saunikud nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel hooajatöödel koormised 1)mõisnikule teotöö(korraline nädalatöö, hooajatöö) naturaalandamid, rahamaksud 2) vallale, kogukonnale teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine, vaeste eest hoolitsemine 3) riigile pearaha ja nekrutiandamine(nn. Verekümnis)(sõjavägi) sõjaväe majutus, moona kohustus 4) kirikule kirikumaksud, tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise
.) Hoolis oma lastest väga (viimased sõnad, mis Andresele ütles oli: ,, Ära kunagi võta kurja naist laste emaks'') Mari Oli väga usaldusväärne ning hooliv (peale Krõõda surma imetas lisaks enda lapsele ka Krõõda last) Oli irooniline ning nokkiv (naljaga nokkis jussi pidevalt) 5. Teose miljöö Teose tegevus toimub umbes 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses, mida saab järeldada sellest, et inimesed elasid taludes ning tegelesid talutöödega viljakasvatamine, loomapidamine. Kodudes kasutati sulaseid. Liikumisvahendina kasutasid inimesed hobuseid ja vankreid, mitte autosi. Loomi kasutati ka muu otstarbena põllutõõd jne. Sellel ajal oli väga tähtis peremehe sõna isa (või siis terve perekond) võis valida, kellele peretürar naiseks läheb. Oli täiesti tavaline, et mees kasutab naise
mõeldud mereande. Fakt, et LAV-is on aastaajad Euroopale vastupidised, annab see teiste riikide ees suure eelise lille- ja aiandusturgudel. Põllumajanduses on tegev 24% tööga hõivatud inimestest. Enamik põlde ja istandikke paikneb lõunas ja idas rannikuvööndis ning Transvaali lavamaadel. Põllumajandus jaguneb kaheks sektoriks valgete ja aafriklaste omaks. Valgetele kuulub 90% põllumaast, sh niisutatav maa, nende taludes (keskmine suurus 900 ha) kasutatakse rohkesti aafriklaste odavat tööjõudu, masinaid ja väetisi. Neist taludest pärineb kogu kaubatoodang. Tähtsaim põllumajandusharu on loomakasvatus. Viljatoodangult on LAV maailmas neljandal kohal. Taimekasvatuses on põhiliselt teraviljad: mais, nisu ja sorgo. Maisi eksporditakse, kolmandik tarbitavat nisu imporditakse. Edeneb köögi- ja puuviljandus, lõunarannikul
mihklipäevaks, siis maksti ka suvilisele. Peremehed maksid väga erinevalt, osad panid koti kuhjaga täis, teised aga voolisid külmitu tasaseks. Mõnes talus töötasid terve suve päevalised. Selle arvel palgati sulaseid ja teenijaid vähem. Päevalistele maksti palka vaid nende päevade eest, mil ta töötas. Päevalistena töötasid need, kel ei olnud võimalik sulaseks minna. Päevapalk oli rukkivili. Päevi tuli peremehele teha ka hobuse kasutamise eest. Enamikus taludes, kus kasutati võõrast tööjõudu oli teenijate eluruumiks üks suurem üldiseks otstarbeks kasutatav tuba- peretuba. Mööblina oli seal perelaud, mida kasutati söögilauana. Selle ümber seisid pingid, vahel ka toolid. Seinale oli kinnitatud pikk riidevarn, seal rippusid tööriided. Talvekuudel oli peretuppa paigutatud vokid, viipsik, kääripuu ja kangasteljed, et kedrata ja kududa lõnga. Peretoas olid ka teenijate voodid- lihtsad puust magamisasemed
Kohv on kõige tähtsam välisartikkel. Selle tootmine annab tööd enam kui 2 mln inimesele. Teed ja sisalit kasvatatakse peamiselt mõisates. Tee toodang on kasvanud 18000 tonnilt (1990a.) 19794 tonnini (1991a). 1993. a. algatati 20.a. plaan, et suurendada veelgi tee toodangut. Alates 1976a. on sisalikiu tootmine langenud, seda seetõttu, et rohkem on hakatud kasutama sünteetilist kiudu ja valitsus riigistas sisali tööstused. Puuvilla kasvatatakse väikestes taludes, peamiselt Tanga, Muranza, Kogoma, Kagera, Singida, rannaäärsetes Arusha ja Kilimanjaro regioonides. Tubakas on kolmas tähtsam eksportartikkel. Selle toodang on muutunud mõjukamaks 1990-ndtel. Akazuupähkleid kasvatatakse rannaääres, Tangal ja Mtwaral, isegi ka väga väikestes taludes. Nelki toodetakse Sansibaril, mis kunagi varustas enam kui 60% maailma nelginõudlusest. Praegugi tuleb põhiosa maailma nelgitoodangust Sansibari saarelt.
Juhendaja: 2008 Ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium) lillpaju, metskanep, põdrahein, tulipiits Põdrakanepi suuri lillakasroosasid välju võib näha nii vaarikal käies, metsas seeni otsides, mahajäetud taludes ja varemetes kolistades või lihtsalt rongiaknast välja vaadates. Sageli esineb ta massiliselt, nii et põdrakanepist moodustunud padrik tundub lausa läbitungimatuna. Sellest peletab eemale veel üks asjaolu: põdrakanepi taimede tihedas juurterägastikus suudavad vastu pidada vaid nõgeste juured. Nii on põdrakanepiga koos kasvamas vaid kõrvetavad nõgesed. Kanepiga on selle taime nimi ilmselt seetõttu seotud, et ta kasvab sageli nii tihedalt koos nagu kanep ja on ka nii kõrge nagu kanep
tangudest. Viimase nimetused läti puder ja mulgi puder asenduvad põhja pool uute nimetustega, näiteks poolvillane puder. XIX-XX sajandi vahetusel hakkasid eesti külades levima uued toidud, mida varem oli valmistatud vaid linnades ja mõisates. Järjest enam võitsid poolehoidu mitmesugused küpsetatud saiad või koogid, tangupuder asendus manna- või riisipudruga. Hakati kohvi keetma, millest sai peagi traditsioon paljudes peredes. 5. Lauanõud ja kombed Lauanõud olid taludes enamasti puust ja savist. Laua keskel asuvast suurest kausist võttis igaüks kordamööda lusikaga toitu. Igal sööjal oli ka oma nuga. Söömise ajal oli igal pereliikmel laua ääres kindel koht. Laua otsas istus peremees, tema läheduses oli leivapäts, kust ta igaühele viilu lõikas. Vanemad inimesed istusid, lapsed pidid sööma püstijalu. Vallatust söömise juures ei lubatud. Pärast sööki tänati toidu eest. Sööjatele sooviti "Jätku leiba", millele vastati "Jätku tarvis". 6
Suuremad kogudused ehitasid endile palvemajad. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli vennasteliikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18
Vennastekogudused ehk hernhuutlased kogudused jõudsid Eestisse 1730.te aastate algul. Herrhutis Saksamaal alguse saanud pietistliku taustaga liikumien, rajajaks krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf. Vennastekogudused rõhutasid usulist vagadust, kõrgeid moraalseid standardeid, samuti sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Luteri kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega. Koosolekuid ja teenistusi peeti taludes, vabas õhus ja rehetaludes. Vennastekoguduste positiivne mõju eestlastele: a)kõrge moraal, kõlblus ja karskus, b)lugemise ja kirjaoskuse tähtsustamine, c)sotsiaalse enesetoestuse uus tõus, d)usuliste tõekspidamiste mõistmine ja rakendamine, e)eneseteostuse võimalused. Vennastekoguduste negatiivsed mõjud eestlastele: a)rahvakultuuri vaenulikkus, b)usulised äärmused, c)teatud vastandumine ühiskonnale. Mitmed
Maapäevadel lepiti kokku, et põgenenud talupoeg tuleb tagastada tema endisele omanikule(sellele tõrkusid vastu linnade esindajad). Põgenikke otsisid taga arda ja haagi kohtunikud. Liikumisvabadus säilis vabadel talupoegadel. Kujunes välja ka pärisorjus talupoeg oli mõisniku iskiklik omand. · Kasutati 3 väljasüsteemi. Tähtsaim tehniline uuendus vesiveski. Vilja kasvatamine suurenes(oder, rukis). Karjakasvatus andis lisa toidulauale. Enamasti taludes mite mõisates. Linnaõigused ja kaubandus · Linnaõigus tagas linnale seadusliku korra ja iseseisvuse. Linnakodanikuks võisid saada vabad inimesed(elas püsivalt linnas, maksis kodanikumaksu). Linnanõukogu ehk rae liikmete arv oli erinev. 14.saj 24aga, 15.saj vähens see 14. Rae koosseisu kuulus veel 4 bürgermeistrit(linnapead). · Maahärrat esindas linnafoogt. Nende residentsid ehk kodud asusid lossides. Neil oli väike mõjuvõim
Arenenud maades tarvitatakse tänapäeval aastas ligi 13 kg seepi inimese kohta. Seebi ajalugu Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal baltisakslastelt. Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutamaseebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale Teist maailmasõda. Kodune seebivalmistamine Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasvakasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. Lambarasv läks küünalde valmistamiseks.
Maaturismi alla kuulub põllumajandus- ehk agroturism (agritourism). Tegemist on tootmistaludega, mis tutvustavad huvigruppidele põllumajanduslikku tootmisprotsessi. Tutvuda saab loomafarmidega, seenekasvandustega, mahetootmistaludega, aiandustaludega, kalakasvandustega, taludega, kes tegelevad taimekasvatusega (ka dekoratiivtaimede ja raimtaimede kasvatamine). Tihti on sellistes taludes talupoed või kohvikud põllumajandustoodangu müümiseks, toodangut saab degusteerida. Siia kuulub ka põllumajandustoodete töötlemisega tutvumine. Veinireisid Ungari, Prantsusmaa ja Itaalia viinamarjakasvatajate juurde on ka eestlastele tuntud. Vähem on teada oliiviveskite külastamise võimalusi. Meil Eestis on võimalik külastada näiteks Nopri talu ja degusteerida sealses talumeiereis valmivaid maitsvaid kohupiimatooteid ja kohapeal küpsetatud leiba
tegeldi maagia ning ennustamisega jne. Koos pühakutekultusega hakkas eestlaste aimes kultuuris juurduma katolüklik kaluder. Vana-Liivimaa kultuur, linnad, kaubandus 1. Keskaegne kultuurielu põhines kotaliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. 2. Piiskopkondade keskustes, kus osusid toomkivikud, loodi nn toomkoolid-kõige pikaeglisemaks kujunes neist Tallinna Toomkool. 3. Linnas kui ka talus oli käsitöö, hinnades kaup valmistatakse mügiks, taludes kõik oli enda jaoks. Kaupmehed ei kaubelnud selleks, et saada pururikkaks, vaid et olla just nii rikas kui kaupmehele kohane. 4. Sest mõned majad on tehtud gootika ajajärku. Vanalinnas on palju keskaegsete kirikute ja veel arvukomate all. Linna majadega
Aga aastatel 1629-1695 rahvaarv tõusis sisserände tagajärjel Soomest, Venemaalt, Poolast ning mandri Eestisse tuli inimesi ka Saaremaalt. Pikk rahuaeg soodustas ka sündimust. Aastatel 1695-1710 langes rahvaarv uuesti sest Eestit tabas näljahäda ja katk, ning sellele järgnes Põhjasõda mille käigus hävitasid Venelased Eestlasi eriti innukalt. Seega polnud rahvaarv Rootsi ajal eriti püsiv. Ka Rootsi ajal tegelesid Eestlased põlluharimisega. Taludes kasvatati rukist, otra, kera, nisu, hernest ja lina. Koduloomadest peeti lambaid, kitsi, sigu ja veiseid, igas talus oli ka hobune. Kodulindudest kasvatati kanu ja hanesid. Ka õiguslik olukord ei olnud varasemast muutunud sest jätkuvalt alluti sakslastest mõisnikele, ka talu maa kuulus mõisnikule. Küll aga viidi Rootsi ajal sisse kaks uuendust milleks olid vakuraamat, kuhu hakati arvestust pidama talupoegade koormiste üle. Teiseks
Ta ei pidanud võõrastega rääkimist vajalikuks. Samas Mari sai lõpuks aru, et ka temal on mingi väärtus (kui kosilased tulid, saatis Mari nad minema, kuna ta sai aru, et kosilased on ainult rahaahned ning omakasupüüdlikud) ning lõpuks otsustas ta koos lastega linna ära kolida, jättes maha Kremeri (armukese). Mari tahtis eelkõige sõltumatu olla. 5. Teose miljöö On aru saada, et tegevus toimub aastatel umbes 18901920 kuna inimesed elasid veel taludes. Põhitööks oligi talupidamine lüpsmine, viljategemine jne. Inimesed käisid riides, nagu sellele ajale kohane (Mari kandis pastlaid), Ulrich von Kremer kandis sellist kuube ning pintsakut nagu Saksale tollel ajal kohane. Loodust oli kirjeldatud ilusa ja viljakana. Inimeste omavaheline suhtlus sõltus väga palju nende positsioonist. Selgesti on aru saada, et tegevus toimus just nendel aastatel, kuna tänapäeval on igalühel
Hoogustus ka elamuehitus. Paljud suurettevõtted suutsid jalule jääda ja moodustus ka palju uusi. 1920. aastate arhitektuuri peamiseks stiiliks oli moderniseeritud luterlik barokk, mida iseloomustavad rasked väiksed ja väheste avadega ehituskehad ja kõrge kelpkatus, fassaadid olid liigendamata ja kaunistusteta. Riik hakkas aktiivselt keskenduma ehitustegevusse ja külamaastiku ilmesse. Arhitektuuriliseks muutuseks taludes oli see et palgi asemel võeti kasutusele tsementkivi, hiljem tellis. Uute tuultena hakati ka seinapinda heledaks värvima. Vooderdama ja värvima hakati ka välisseinu. Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast. Soosituks sai rahvusromantismist pärit skandinaaviamõjuline hööveldamata lauast vertikaalne laudis, mille puhul laudade vahekohad kaeti peenema liistuga. Traditsioonilise kelpkatuse asemele tuli viilkatus. Hiljem hakati tegema ka tsementkividest katust
muutused ( pärisorjus, reduktsioon) Talurahvas oli kaotanud peamised vabadused. Ei saanud valida, kes on tema härra, elukohta ei tohtinud omatahtsi vahetada, maad ei tohtinud osta, müüa ega vabalt rentida. Mõisnikud võisid talupoegi osta ja müüa. Sõjad 16 saj teisel poolel ja 17 saj esimesel poolel jätsid suure jälje majandusse. Palju oli sööti jäänud põlde, sest töötajatest ja loomadest ei piisanud. Enamikus taludes oli peamiseks tööjõuks peremehe enda pere. Rahvaarvu kasvamise tagajärjel hakati palkama abikäsi( sulased ja tüdrukud). Talude kasvu pidurdas mõisate arvukuse ja mõisamajanduse osatähtsuse kiire kasv. Kuna mõisapõlde tuli juurde, kasvas ka teoorjus. Teonorm oli talvel 6 päeva nädalas ja suvel 12 päeva nädalas. Mõis nõudis abitegu vastavalt oma äranägemisele suuremateks põllutöödeks( külviks, sõnnikuveoks jne). Korraldati ka mõisatalguid.
Must-toonekurg eelistab loomset toitu. Põhiliselt sööb ta kalu pikkusega kuni 25 cm, konni ja veeputukaid, harva sisalikke ja veetaimi. Toituma lennatakse kuni 5 km, erandjuhtudel kuni 10 km kaugusele pesast. Juttselg-kärnkonn Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Kõre elupaigad on teistsugused kui teistel meie konnadel - nimelt asustab ta peamiselt rannikualasid, taludes vabalt ka riim- ning soolast vett. Eestis leidub kõret Pärnu lahe rannikul ning üksikutel väikestel meresaartel - Kihnul, Ruhnul ja Manilaiul. Üks elujõuline asurkond on teada ka Tallinna ümbrusest. Kõre lemmikelupaikadeks on liivaste muldadega mererannad ja liivadüünid. Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt vilkalt, mistõttu esmasel kohtumisel võib tunduda, et tegu on hoopis hiirega. Teda võib tegutsemas näha vaid öösiti, päeval peidab ta end
Rohumaade niitmist saab alust kõigepealt sellistelt niitudelt, mis alustavad kasvu varakult ja need on mineraal mullal asuvad põldheina rohustud. Teises jrk alust niitmist min m olevatelt kult niitudelt. 3 jrk turvasmuldadel paikn kult niidud. 4 võivad jääda looduslikud luhad. Heinategu on ilmselt vanim rohusöötade konserveerimisviis. See põhineb niiskussisalduse vähendamisel alla 17-18%, millega seiskub mikroorganismide ja seente aktiivne elutegevus. Ennesõjaaegsetes taludes olid hein ja põhk veiste põhilised söödad, kuid juba siis tehti taludes algust ka silo valmistamisega, sest silotegemisel saab heintaimi koristada vanemas arengufaasis, toitainetesisaldus on kõrgem ja seeduvus parem. Ka ilmastik mõjutab silo tegemist vähem kui heinategu. Heinateo eelisteks on selle lihtsus, väiksem tehnikavajadus ja veoste kaal, samuti on tagasihoidlikumad nõuded säilituskohtadele ja kasutamisele.
mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi. Loodus- ja maaturism Maaturism Maaturism on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas. Lisaks maapiirkondade kasutamisele puhkamiseks ja reisimiseks on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism, sealhulgas majutusteenus taludes, kuid maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis- ja puhkamisvorme nagu jalgsi hobu-, kanuu-, ratta- ja suusamatkad, loodus-, jahi-, kalastus-, seiklus- ja kultuuriturism jpt. Maaturismi defineeritakse tihti ka selle toimumispiirkonnast lähtudes, mistõttu nii määratletakse maaturismi eelkõige kui mitte-linlikku turismi. Maailma Turismi-organisatsioon (WTO) defineerib
Mina: Kuidas tähistakase kase pühasid? Aino: Inimese kõrgused kased või suured okste kimbud (enamasti tuuakse siiski kased mitte kaseoksad) tuppa. Mina: Kas ja kuidas tähistad praegu kaskede pühasid? Aino: Mina tähistan täpselt nii, nagu ma enne rääkisin, kuidas kasepühasid tähistatakse. Mina: Millal on kasepühad? Aino: Kasepühasid nimetatakse ka nelipühadeks. Neli pühasid peetakse 11.-ndal mail. Mina: Miks on paljudes taludes kask olemas? Aino: Puid istutatakse taludesse tavaliselt mingiteks tähtpäevadeks. Kuna kask hakkab hästi kasvama, siis valitakse tavaliselt just kask, kuna kask hakkab hästi kasvama. Mina: Kuidas kaske vanasti veel kasutati, peale tarbeesmete valmistamise? Aino: Kui talust suri ära peremees või perenaine siis murti talus kasvava kase latv ära, näitamaks, et talus on vaba mees või naine. Kase latva ära murdmine oli matusetseremoonia üheks osaks.
Nõukogude aeg: Eesti Vabariigi taastamine ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid 1944- inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu, ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (poliitiliselt korralduselt totalitaarne) Nõukogulik võimustruktuur.Nõukogude võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga.Punaarmee järel tulid operatiivgrupid-uue võimu esimesed taastajad kohtadel.Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koodusid Võrru kuna Tallinn oli veel sakslaste käes.Sept-okt viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas kontrolli kogu Mandri-Eesti üle(saartel käisid veel lahingud). Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omadega.Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil,mis allus täielikult Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei(EKP).Parteis oli 1951a juba 18500liiget,neist alla poole eestlased. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase.EKP-d juhtis sisuliselt 1941a-st(pärast Karl S...
põllumajandusreformi käigus jagati või müüdi maad talupoegadele ajapikku toodeti ka müügiks toodeti enamasti teravilja loomi linde segatalud iseloomulik arengumaadele (brasiilia - kohvioad) spetsialiseerunud suurtalud turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale kaasaegsem tehnika arenes kaubavahetus tööjõudlus suurenes levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika esmalt spetsialiseerumine piimakarja taludes kasvatati ka teravilja loomadele söödaks suurlinnade lähedal Põhja-Euroopa USA Kanada kirde osa Jaapan Uus-Meremaa ekstensiivsed teravilja talud põhiliselt kasvatati nisu levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerika Austraalia Venemaa palgati hooajatöölised tootmiskulud ning tulud väiksed rantod suur loomakasvatusmajand lihaveised ja lambad
Eesti rahvustoidud 1.Kuni 19.sajadini oli talurahvaelatustase väga madal ja igapäevane toit vilets ja kasin. 2.Päeva peamiseks söögikorraks oli õhtusöök,milleks keedeti suppi või putru.Toit oli võrdlemisi ühekülgne.Kõige tavalisem toidukord nädala toidukordades oli kas hommikul või õhtul tanguleem. 3.Enam levinud toidumenüü nädalasees oli piimasupp, kört,leib silk,hapupiim. 20 sajandil hakati sööma kartult,liha,kastet ja suppi. 4.Pruukosti söödi tavalistele söögikordadele lisaks jüripäevast kuni rukkilõikuseni varahommikuni. *Oli olemas selline komme, mida pidi järgima!!! Alates jüripäevast saati ei tohtinud hommikul toast söömata väljuda, sest arvatavasti võis linnulaulu, eriti käo kukkumise kuulmine tuua majja õnnetuse- linnupette söömiseks. 5.Leiba peeti pühaks. Austa leiba, leib on vanem kui meie. Kui leivatükk maha kukkus pidi sellele kohe suud andma-nii ei tulnud vaesus majja.Pätsi ei pandud lauale nii,et lõiga...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
