50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
244 laadimist
Kokku alla laetud
17 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karinn
Õppematerjali autor
vagunis oma surnud last kogu aeg teki sees, nii kaua, kui püssimees selle lapse läbi vaguniukse kraavi viskas. Seal vagunis oli kõigil suur hirm. Vaguni sisemus nägi välja nagu laut, seal oli õlgi, sest see oli loomaveo rong. Virtsahais oli. Ka püssimehed olid sees. Akendel olid trellid ees, mõnes kohas oli ka nari. Inimesi koheldi julmalt. Neile öeldi, et nad on "kulakud" ja Eesti riigi reeturid ja et neid viiakse igaveseks ajaks külmale maale. Sõideti Petseri kaudu umbes 3 nädalat. Vagunis 17 räägiti ja mõeldi ainult sellest, kuidas koju tagasi saada. Lootused olid suured, kõik lootsid tagasi kodumaale saada. Kohale jõudes nägime venelasi, nälga, viletsust, muldonne. Venelasi oli hoiatatud, et nüüd tulevad mõrtsukad ja pätid. Venelased lukustasid uksi. Pärast nad nägid, et lastega naised ei saa olla mõrtsukad
Referaat EESTI PULMA TRADITSIOONID Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus..........................................................................
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga ar
Lõoke Laia sinitaeva all helisemas lõo laul: Liiri-lii, lõõri-lii! Juba vara kevadel näeme lõokest nurmedel. Liiri-lii, lõõri-lii! Hommik-koidust õhtuni lõoke laulab ikka nii: Liiri-lii, lõõri-lii! Armas lõoke, õpeta mindki laulma sinuga: Liiri-lii, lõõri-lii! Siis ma hõiskan samuti hommik-koidust õhtuni: Liiri-lii, lõõri-lii! Päikese ja taeva all ruumi laulda mõlemal: Liiri-lii, lõõri-lii! Pääsukeste tulek Oli jõudnud meie maale jälle kuldne kevade, lilled tõi ta heinamaale, lehed ehteks metsale. Tulid kaugelt pääsukesed üle maa ja üle vee. Vaat'sid ringi linnukesed -- tuttav paik neil oli see. Tuttav kaasik, tuttav oja, mäed ja põllud tuttavad; sääl on aed ja väike maja, lapsed kooli ruttavad. ,,Tere, lapsed, kallikesed, külla teile tulime," sädistasid pääsukesed tervituseks lastele. Ja siis Minnid, Mannid, Jütsid rõõmustades hõiskasid, poisid tervituseks mütsid siniõhku paiskasid
25. - tõdes Angelole kirjutades, et ega seal Amsterdamis midagi erilist ei toimunudki peale selle, et ta seal Franzi kulul elas - mt tundis, et elab olematut elu, ta ei tahtnud ega vajanud midagi ega kedagi, ei tundnud kellestki puudust, isegi Angelost mitte, kuigi seda sellepärast, et ta talle koguaeg kirjutas - talle meeldis käia sellistes kohtades, kus eriti teisi ei liikunud, luusis ringi, näiteks Louvre'is saalis maale vaatamas, mis meenutasid talle pilte ajalooõpikust - uuris Angelolt, kas temale ei aja ajalugu kõhedustunnet peale - ,,Mitte see, et on kõrisid lõigatud ja lõigatakse ikka, vaid see et mitte midagi ei loe, et inimene kannatab kõik välja, kõik!" - lisaks meeldisid mt-le ka maja- ja kortermuuseumid, kus väga inimesed ei käinud, surnute asjad olid seal rahus ja hoovid nägid välja nagu mahajäetud 26.
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
Andres ei tahtnud ennast sellese sekkuda ja läks tuppa koos Krõõda ja Pearu naisega. XVII Krõõda surm- viimane riid muutis meeste vahelise olukorra väga pinevaks. Talvel oli ainuke punkt kus nad kokku võisid puutuda: ühine talitee heinte, haude, puude ja muu materjali vedamiseks. See käis mööda Oru maid- ühel päeval leidis Andres et sinna on aed vahele ehitatud, sel korral ta selle küll lõhkus kuid järgmiseks korraks oli ta endale oma maale tee rajanud. Kevadel oli Vargamäe muutunud selliseks nagu A unistas: 10-kond noort õunapuud, ka kirsi-ja ploomipuud olid õisi täis, marjapuudest ja teistest rääkimata. Sauna-Mari ootas nüüd oma teist last ja Krõõt neljandat, sellega oli naisel aga raskusi sest tervis oli halb ja raske oli olla. Krõõt rääkis mitu korda juba talle et kui midagi peaks juhtuma et ta siis hoolitseks tema laste eest ja aitaks neid. Tihti mõtles Mari sellele et miks ta küll nii oli rääkinud ja
Andres ei tahtnud ennast sellese sekkuda ja läks tuppa koos Krõõda ja Pearu naisega. XVII Krõõda surm- viimane riid muutis meeste vahelise olukorra väga pinevaks. Talvel oli ainuke punkt kus nad kokku võisid puutuda: ühine talitee heinte, haude, puude ja muu materjali vedamiseks. See käis mööda Oru maid- ühel päeval leidis Andres et sinna on aed vahele ehitatud, sel korral ta selle küll lõhkus kuid järgmiseks korraks oli ta endale oma maale tee rajanud. Kevadel oli Vargamäe muutunud selliseks nagu A unistas: 10-kond noort õunapuud, ka kirsi-ja ploomipuud olid õisi täis, marjapuudest ja teistest rääkimata. Sauna-Mari ootas nüüd oma teist last ja Krõõt neljandat, sellega oli naisel aga raskusi sest tervis oli halb ja raske oli olla. Krõõt rääkis mitu korda juba talle et kui midagi peaks juhtuma et ta siis hoolitseks tema laste eest ja aitaks neid. Tihti mõtles Mari sellele et miks ta küll nii oli rääkinud ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid