Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külmale maale (17)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Midagi veel rohkem julmemat?
Rännak 19.saj. küla ellu “Külmale maale”
Meie esivanemate elupäevade ajal võitlesid talupojad ning nende pered toidu ning sooja eest. Ei suvel, kevadel ega ka ehk sügiselgi polnud ajad nii rasked kui olid need talvel. Mõisahärradel ja prouadel polnud suurt hädagi, vaestel olid aga mured suuremad. Ei olnud neil raha, süüa, riideid ega sooja, kuhu pugeda pakase eest. Nendest võis ainult unistada. Mõni küll nurus sõpradelt sendikest või tükikest leiba, kuid kust neilgi võtta kui kitsas käes. Pereisad otsisid tööd, emad hoolitsesid laste ja kodu eest ning lapsed lippasid toas ringi särgi väel ja ootasid isa uksepiidal, sest poolalasti oli kaugemale hirmus külm minna. Kui aga oli suur nälg, ei näinud lapsed mingit põhjust oodata ukse peal, vaid lippasid läbi jääkülma lume isale vastu. Rõõm oli nii suur, et külm oli ammu unustatud. Kuid nälg ning pakane ei olnud niisama inimeste hirmutamiseks, vaid vahest tuli tahtmine isegi mõnd pereema või lapse hinge endale võtta, kellel ei olnud piisavalt julgust või jõudu nendega võidelda.
Vanal ajal juhtus tihti ennekuulmatuid lugusid, mis praegu võib meile tunduda lihtsalt põneva raamatu või filmina . Kuid siis olid ajad üpriski reaalsed .
Vaesus oli tol ajal häbiasi. Samal ajal, kui üks mees nurus sõpradelt midagi hamba alla, teine kasvõi puutus kokku kuriteoga, et mitte minna koju tühjade kätega. Kolmas aga teenis elatist ausalt ning viimases hädaski ei pistnud oma nina räpasesse töösse. Kuid kui vintis peaga pubis valede meestega sõprust sobitada ning paar kopikat laenuks võtta, polnud pääsetee sugugi kerge. Lootust oli vaid raha tasapisi tagasi tasuda ning oma elu endist viisi edasi elada. Tihtilugu aga mured ja viha tavaliselt sellist teed pidi ei viinud; pigem kiskusid allamäge, kuni pääseteed ei leidnud. Kas raha nimel tuleb end tirida sellisele teele?
Alati on olemas lahendus, mis ei pea olema vargus. Halvale teele mindud , kas sai minna veel jubedamaks? Jubedus võis olla see, kui naine valetas kohtusaalis oma armastatu ees, et teda mite kaotada. Kuid valed tulid päevavalgele ning said oma teenitud palga. Tol ajal oli kombeks panna kasvõi väikese vale või varguse eest pokri ning saata kaugele ära. On olemas midagi veel rohkem julmemat? Julm oli see küll, kuid igas halvas leidus midagi head. Neid “laulatati” enne kurba lahkuminekut, mida nad olid tahtnud teha ammu-ammu, kuid selleks polnud julgust. Peale “laulatust” saadeti nad kaugele üksteisest, teades, et ei kohtu enam kunagi ning arvatavasti ei naase oma kodumaale .
Külaelu aga jäi nendeta kestma samamoodi, nagu oli nendega. Mõisahärra ehk unustas oma noorima tütre ning elas oma uhket rikast elu edasi. Taludes veeres elu edasi nagu uba. Talvel oodati suve ning suvel taheti aega seisma panna. Kõik tundus elu jaoks piisavalt hea. Lapsed jooksid väljas ringi ja mängisid ning polnud seda pakast, kes nõrgukeste elu kippus endale rebima. Sinna endisesse tallu jäid vana ema ning kaks väikest last ootama pereisa, teades sisimas , et teda pole enam nende jaoks. Ajad läksid alles siis raskeks, polnud kedagi, kes neile leivapalukest tooks. Nad elasid oma elu nii kuis elada andis ning kuni see veel kestis.
Külmale maale #1 Külmale maale #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 244 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 17 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karinn Õppematerjali autor
Rännak 19.saj. küla ellu “Külmale maale”

Sarnased õppematerjalid

Küüditamine
11
wps

Küüditamine

vagunis oma surnud last kogu aeg teki sees, nii kaua, kui püssimees selle lapse läbi vaguniukse kraavi viskas. Seal vagunis oli kõigil suur hirm. Vaguni sisemus nägi välja nagu laut, seal oli õlgi, sest see oli loomaveo rong. Virtsahais oli. Ka püssimehed olid sees. Akendel olid trellid ees, mõnes kohas oli ka nari. Inimesi koheldi julmalt. Neile öeldi, et nad on "kulakud" ja Eesti riigi reeturid ja et neid viiakse igaveseks ajaks külmale maale. Sõideti Petseri kaudu umbes 3 nädalat. Vagunis 17 räägiti ja mõeldi ainult sellest, kuidas koju tagasi saada. Lootused olid suured, kõik lootsid tagasi kodumaale saada. Kohale jõudes nägime venelasi, nälga, viletsust, muldonne. Venelasi oli hoiatatud, et nüüd tulevad mõrtsukad ja pätid. Venelased lukustasid uksi. Pärast nad nägid, et lastega naised ei saa olla mõrtsukad

Ajalugu
EESTI PULMA TRADITSIOONID
30
doc

EESTI PULMA TRADITSIOONID

Referaat EESTI PULMA TRADITSIOONID Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus..........................................................................

Perekonnaõpetus
Raamatute lühikokkuvõtted eksamiks-kirjandiks
10
doc

Raamatute lühikokkuvõtted eksamiks (kirjandiks)

A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust ­ teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga ar

Kirjandus
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

Lõoke Laia sinitaeva all helisemas lõo laul: Liiri-lii, lõõri-lii! Juba vara kevadel näeme lõokest nurmedel. Liiri-lii, lõõri-lii! Hommik-koidust õhtuni lõoke laulab ikka nii: Liiri-lii, lõõri-lii! Armas lõoke, õpeta mindki laulma sinuga: Liiri-lii, lõõri-lii! Siis ma hõiskan samuti hommik-koidust õhtuni: Liiri-lii, lõõri-lii! Päikese ja taeva all ruumi laulda mõlemal: Liiri-lii, lõõri-lii! Pääsukeste tulek Oli jõudnud meie maale jälle kuldne kevade, lilled tõi ta heinamaale, lehed ehteks metsale. Tulid kaugelt pääsukesed üle maa ja üle vee. Vaat'sid ringi linnukesed -- tuttav paik neil oli see. Tuttav kaasik, tuttav oja, mäed ja põllud tuttavad; sääl on aed ja väike maja, lapsed kooli ruttavad. ,,Tere, lapsed, kallikesed, külla teile tulime," sädistasid pääsukesed tervituseks lastele. Ja siis Minnid, Mannid, Jütsid rõõmustades hõiskasid, poisid tervituseks mütsid siniõhku paiskasid

Kirjandus
Emil Tode-Piiririik-- lugemisaegsed märkmed
13
docx

Emil Tode "Piiririik" - lugemisaegsed märkmed

25. - tõdes Angelole kirjutades, et ega seal Amsterdamis midagi erilist ei toimunudki peale selle, et ta seal Franzi kulul elas - mt tundis, et elab olematut elu, ta ei tahtnud ega vajanud midagi ega kedagi, ei tundnud kellestki puudust, isegi Angelost mitte, kuigi seda sellepärast, et ta talle koguaeg kirjutas - talle meeldis käia sellistes kohtades, kus eriti teisi ei liikunud, luusis ringi, näiteks Louvre'is saalis maale vaatamas, mis meenutasid talle pilte ajalooõpikust - uuris Angelolt, kas temale ei aja ajalugu kõhedustunnet peale - ,,Mitte see, et on kõrisid lõigatud ja lõigatakse ikka, vaid see et mitte midagi ei loe, et inimene kannatab kõik välja, kõik!" - lisaks meeldisid mt-le ka maja- ja kortermuuseumid, kus väga inimesed ei käinud, surnute asjad olid seal rahus ja hoovid nägid välja nagu mahajäetud 26.

Kirjandus
Juhtumite kirjeldused
13
pdf

Juhtumite kirjeldused

Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 ­ aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi

Sotsiaaltöö
Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

Andres ei tahtnud ennast sellese sekkuda ja läks tuppa koos Krõõda ja Pearu naisega. XVII Krõõda surm- viimane riid muutis meeste vahelise olukorra väga pinevaks. Talvel oli ainuke punkt kus nad kokku võisid puutuda: ühine talitee heinte, haude, puude ja muu materjali vedamiseks. See käis mööda Oru maid- ühel päeval leidis Andres et sinna on aed vahele ehitatud, sel korral ta selle küll lõhkus kuid järgmiseks korraks oli ta endale oma maale tee rajanud. Kevadel oli Vargamäe muutunud selliseks nagu A unistas: 10-kond noort õunapuud, ka kirsi-ja ploomipuud olid õisi täis, marjapuudest ja teistest rääkimata. Sauna-Mari ootas nüüd oma teist last ja Krõõt neljandat, sellega oli naisel aga raskusi sest tervis oli halb ja raske oli olla. Krõõt rääkis mitu korda juba talle et kui midagi peaks juhtuma et ta siis hoolitseks tema laste eest ja aitaks neid. Tihti mõtles Mari sellele et miks ta küll nii oli rääkinud ja

Kirjandus
Tõde Ja Õigus 1
25
odt

Tõde Ja Õigus 1

Andres ei tahtnud ennast sellese sekkuda ja läks tuppa koos Krõõda ja Pearu naisega. XVII Krõõda surm- viimane riid muutis meeste vahelise olukorra väga pinevaks. Talvel oli ainuke punkt kus nad kokku võisid puutuda: ühine talitee heinte, haude, puude ja muu materjali vedamiseks. See käis mööda Oru maid- ühel päeval leidis Andres et sinna on aed vahele ehitatud, sel korral ta selle küll lõhkus kuid järgmiseks korraks oli ta endale oma maale tee rajanud. Kevadel oli Vargamäe muutunud selliseks nagu A unistas: 10-kond noort õunapuud, ka kirsi-ja ploomipuud olid õisi täis, marjapuudest ja teistest rääkimata. Sauna-Mari ootas nüüd oma teist last ja Krõõt neljandat, sellega oli naisel aga raskusi sest tervis oli halb ja raske oli olla. Krõõt rääkis mitu korda juba talle et kui midagi peaks juhtuma et ta siis hoolitseks tema laste eest ja aitaks neid. Tihti mõtles Mari sellele et miks ta küll nii oli rääkinud ja

Eesti keel




Kommentaarid (17)

jannok profiilipilt
jannok: Natukene lühikese võitu aga saab lihtsa ülevaate!
14:19 24-03-2012
 profiilipilt
: Väga hea, supper :)
16:49 19-11-2012
Kataa125 profiilipilt
Kataa125: Liiga lühike vast
08:37 05-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun