Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"suvisel" - 286 õppematerjali

thumbnail
23
doc

Maateadus alused

jõe keskele pikimadalatesse. Maateaduste alused I (5.okt) Kui saabub küljeerosiooni tasakaal, siis on ühel kaldal erosioon sama kiire kui teisel küljel settimine, ja jõe laius enam ei suurene, vaid jõesäng muudab oma asukohta. Alluuvium ­ jõetekkeline sete. Sängialluuvium ­ jõesängis moodustunud setted. Sängialluuviumi alumise kihi moodustavad suurema läbimõõduga kivitükid. Meandreerumine toimub kiiremini kevadiste suurvete ajal ja aeglasemini suvisel kuivaperioodil. Alluviumikehades võib leida tsüklilisi erineva kliimaga perioodidel tekkinud kihte. Lammialluuvium - Kevadiste suurvete ajal tekib settekiht ka lammi peale. Peamiselt muda ja igasugune orgaaniline material. Sel ajal tekivad ka peamiselt liivast kaldavallid. Soodialluuvium ­ Sooti tekitav orgaanikarikas settekeha. Terrass on suurveest mitte üleujutatav vana lammitasandik, mis tekib kui muutub erosioonibaas või kerkib maapind ja hakkab toimuma kiire põhjaerosioon

Maateadus → Maateadus
117 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

emapuhma ümber hulgaliselt uusi noori taimi. Vajadusel saab need tütaristikud oksa küljest lahti lõigata, välja kaevata ja uude kohta istutada. (Kodu & Aed, nov. 2007) Paljundamiseks on soovitatav lõigata ka pistik kevadel, millelt eemaldada õied ja alumised lehed ning torgata seejärel turba ja liiva segusse juurduma. Kontpuu istutatakse kevadel kobestatud ning kompostiga rikastatud pinnasesse. Neid tuleb kasta regulaarselt, eriti esimesel aastal pärast istutamist. Suvisel ajal põuase ilma korral tuleb kasta rohkesti. Pinnas tuleb vooderdada lehekomposti või puukoorega ning enne külmade tulekut tuleb taimede ümbrus samuti vooderdada komposti või langenud lehtedega. (Unelmate aed) Crataegus monogyna Üheemakane viirpuu Hooldus Tihe võra nõuab iga-aastast lõikamist, et okste vahele pääseks piisavalt päikesevalgust ja õhku. Puu on reeglina poogitud. Sellepärast tuleb jälgida juurevõsusid ja vesivõsusid. Need lõigatakse kohe

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
58 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Füüsika meie ümber

Kiiruse valemist leiame vajaliku kiiruse. Joonis ja lahendus h = 15 cm, h = gt2/2 ; t = 2 . 0,15/10 = 0,17 s; h v = s/t ; v = 1 m / 0,17 s = 5,8 m/s = 21 km/h. · Miks kosmoselaevas on kaaluta olek? 10 · Kas inimene saab olla kaaluta olekus ilma Maalt lahkumata näiteks 5 minutit? · Kuidas tekivad suvisel autosõidul mõnikord märgatavad "asfaldilombid" maanteele? (kuiva ilmaga märjana tunduvad kohad asfaldil)? · Talvel raputatakse tänavale soola. Miks? Vihje: sool alandab lume vee külmumistemperatuuri. 4. Sport 4.1. Käimine Käimine on inimesel põhiline liikumisviis. Leiame käimise kiiruse, mis väsitaks käijat kõige vähem. Kuidas ülesannet lahendada? Alustame mudelist: jalga vaatleme kui ühest otsast

Füüsika → Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
47
pdf

Võru linna juubelipidustused

hoogtööpäevi, kus oodati kõiki võrulasi Rannatare esisele väljakule, et teha ümbruskond korda.83 Ka kutsuti üles ametkondi, kruntide ning eramajade valdajaid ja kasutajaid korrastama oma piirkond umbrohust, prügihunnikutest ning lükkama postid ja tarad tagasi sirgeteks. Võru Linna RSN Täitevkomitee kontrollis antud nõude täitmist nädal pärast üleskutset.84 Suur murekoorem oli ka Kubija lauluväljak, mis pidi juubelipidustusteks uue välimuse saama. Kuna töömehi oli vähe ning suvisel ajal olid enamus puhkustel, siis paluti appi kohalikud inimesed. Suurt eeskuju näitasid meeskoor ja segakoor Tervis, kes proovide asemel aitasid lauluväljakut ehitada. Seetõttu muutus juubeliaasta motoks: "Oma kätetöö uuel laululaval."85 83 Juubelikomisjon. (15. mai 1984. a.). Kõik on oodatud. Töörahva Elu, lk 1. 84 Võru linna RSN Täitevkomitee. (4. august 1984. a.). Kodulinn korda!. Töörahva Elu, lk 1. 85 Annom, K. (10. juuli 1984. a.)

Ühiskond → Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Euroopa muinaskultuurid - konspekt

ring neljameetristest kivisammastest. Suured sinakat tooni kiltkivid, mida ei leidu seal kohapeal. Need on arvatavasti toodud Walesist, kus neid leidub. Milleks Stonehenge ehitati? 19. sajandil pakuti, et see on Rooma tempel, hiljem seostati druiidide pühakohaga ­ kelti omad, kuid keltid ei elanud veel sel ajal Inglismaal. Stonehenge'i rajajad olid head astronoomid ja matemaatikud - kivid on väga täpselt paigutatud. Tee, mis viib tema juurde, on orienteeritud päikesetõusule suvisel pööripäeval. On olnud oluline tähendus nii suvise kui talvise pööripäeva jaoks. Tegemist võis olla ka omaaegse observatooriumiga, kus oli võimalik ennustada nii päikese- kui kuuvarjutusi. Mõni arvab, et see on tulnukate tehtud, sest tol ajal ei oskanud inimesed selliseid asju teha. On peetud raviva otstarbega kohaks, kust inimesed käisid otsimas abi oma tervisehädadele. Ravimiseks hakati sealt endale kivikilde lööma. Üle Inglismaa käisid inimesed seal omale kilde võtmas,

Kultuur-Kunst → Euroopa muinaskultuurid
289 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

(Afganistani sõda, Tsernobõli tuumaelektrijaama plahvatuste tagajärgede kõrvaldamine) - Vene keel kui ,,rahvustevaheline suhtlemiskeel". ,,Ei ela ma majas, ei tänaval, mu aadress on NSV Liit". - Laste ja noorte ideoloogiline töötlemine. Ametlike riigipühade juurutamine. Jõulud NSV Liidus pühade alla ei kuulunud. Lätis keelati isegi jaanipäeva tähistamine. - Baltimaade rahvad klammerdusid aga visalt oma kultuuritraditsioonide külge. Kõige selgemalt ilmnes see suvisel ajal vabas õhus peetavatel laulu-ja rahvatantsupidudel, mida korraldati iga viie aasta tagant. Tsensori valvas pilk. Näide kesktee otsimisest ametliku ideoloogia ja südametunnistuse vahel (lugemine ridade vahelt)- Veljo Tormise ,,Lenini sõnad", mis kanti ette 1975.aastal ja mis kõneles rahvaste enesemääramisõigusest. - ,,Loovintelligents". Mõjukamad ja populaarsemad luuletajad: eestlased Hando

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
187
pdf

Sõduriõpik

KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...

Sõjandus → Riigikaitse
19 allalaadimist
thumbnail
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine paigutatakse liikluskeelu ala algusesse. Kuna matkaraja staatus on ebaselge ja külastatavus suhteliselt tagasihoidlik, siis võib piirduda üksikute suviste loendusperioodidega. Kalastajate loendus Kuna Emajõe Suursoo on populaarne kalastuspiirkond, tuleks külastuskoormuse selgitamiseks episoodiliselt läbi viia kalastajate loendust. Seda eriti arvestades asjaolu, et suvisel ajal jäädakse kaitseala piiresse ööbima, millega võib tekkida täiendav surve elupaikadele ja kaasneda häiritus kooslustele. Ühe lahendusena võib pakkuda Emajõe külastuskeskusest mootorpaatide ja nendes olevate kalastajate loendust nädalavahetuseti reede pärastlõunast pühapäeva õhtuni. Samuti tuleks loenduse läbiviimisel arvestada kalastusperioodidega. Joonis 14. Emajõe Suursoo kaitseala külastusseire peaks keskenduma kaitseala keskusele

Loodus → Loodus
7 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

Põhiteemaks sotsiaalse kurjuse probleem, analüüsib ka moraali probleemi. Teoses kuulub Tolstoi poolehoid lihtrahvale. Ta jõuab järeldusteni, et 1)kõlbelise allakäigu tingib ühiskond; 2)ausale in. on tolle aja Vm. ainuõige koht vangla. Tolstoi leiab, et Vene ühiskonda tuleb tõsiselt muuta. ,,Anna Karenina" Konflikt tegelaste ja Moskva vahel on käegakatsutav. Ükskõik kes raamatu põhikarakterite pundist Moksvasse ka satub, alati ta tunneb ennast muutununa, liblikana meeliköitval suvisel aasal, kus kasvõi hetkeks kõik mured kuhugi tahaplaanile kaovad ning õnnelained peakohal plaksatades kokku löövad. Moskva on nagu kõrgem jõud, mis oma väikseimagi puudutusega kõigele ja kõigile teise näa annab. Ei ole tähtsust, kas tegelased seda muutust soovivad, või ei, Moskva ründab, haavab, teeb sohki, kuid võidab igal juhul. L. Tolstoi "Anna Karenina" Süzee lühikokkuvõte. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly

Kirjandus → Kirjandus
69 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

Teoses on seda kirjeldatud nii: ,,Oli kuidagi kurb see mulje, mille Sagrits viis kaasa oma sõbrast, sellest hoolimata, et see ise näis olevat igati rahul ja õnnelik. Kuid ta näo poisilik ilme oli kadumas, mis võis ju tulla sellest, et ta pidi koolis range olema. Ja hoolimata sellest, et ta nüüd rohkem tegeliku tööga oma muskleid harjutas, oli ta oleks lõtv ja loid, kuidagi meeldetuletav seda olekut, mis on inimesel suvisel kuumal ajal. Sagrits oleks tahtnud temale omase teravusega öelda, et Juulius nägi välja nagu kassipoeg, keda lapsed on liiga palju süles väntsutanud." Juulis läheb tütarlastekooli õpetajaks, aga ütleb ise, et ei tunne, et ta peaks üldse õpetaja olema, sest et suuda oma õpilasi oma ainet nii armastama panna, nagu tema seda tegi. ,,..., kuid millal oligi tal aega raamatute jaoks. Töö võttis oma osa, lisaks kodune tööteenistus

Kirjandus → Kirjandus
106 allalaadimist
thumbnail
45
docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naat...

Toit → Toitumine
52 allalaadimist
thumbnail
56
docx

Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel

UK: Ja mul on selliselt, et ma saan ikka jalgu saan tugikeppidega kasutada. Tugikeppidega lähen siis merre. Hoides tasakaalu käies püsti. Käimiskepid seisavad vee peal, need on kerged ja nendega lähen vajalikule sügavusele siis saan vette minna ja pärast välja tulla, ja ratastool on mul sõiduvahend sinna ja tagasi. Kuid selliselt saab veemõnusid nautima minna ainult siis, kui jalad ja käed toimivad mingil määral koos. Uurisin intervjueeritavatelt, kas suvisel ajal rannamõnude sekka kuulub ka päevitamine, siis väideti, et see kõik oleneb inimese vigastusest. UK: ,,Ei. Päike ei ole üldse hea. Päike ärgu võtku mind, mina ei võta teda. Ja minu haigusega ei ole palavus üldse hea asi." Kõik 38 oleneb sellest, kui palju puudega inimene saab iseseisvalt liikuda, kas ta saab toolilt ise maha. Milline on tema termojahutuse võimekus. P1: Mina mitte, ma kohe ei kannata kuumust, sest paljud, noh on selgroo vigastus,

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
18 allalaadimist
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kui ta saab võimaluse mõneks päevaks Tallinnasse puhkusele minna, õnnestub tal põgeneda Soome (26.november). Pääses sõjast. Soomes tegeles Eesti komitee asjadega. Soomes oli kuniks Soome oli sunnitud NSV liiduga rahu sõlmima ning põgenes Rootsi. Üsna pea saab ta Rootsis kontoriametniku tööd – 13 kindlustusseltsi agent. Rootsi keelt pisut oskas. Oma elu veedabki Stockholmis. Suvisel ajal käib reisimas ja pühendub kirjutamisele. Käib Euroopas – Itaalia, Hispaania, Türgi. „Rohtaed” viimane Tallinna triloogiasse kuuluv teos. Need ei ole omavahel otseselt seotud, sündmustik toimub Tallinnas. 1942 ilmub. Sellega lõpeb Eestis avaldatud loomingu hulk. Peategelane eesti noormees, kes käis gümnaasiumis. Julius peategelane – tahab koolis käia, olenemata sellest, et ta onu valetab talle. Tahab saada suureks meheks nagu roomlased.

Kirjandus → Kirjandus
154 allalaadimist
thumbnail
126
docx

Puittaimede hooldusjuhend

emapuhma ümber hulgaliselt uusi noori taimi. Vajadusel saab need tütaristikud oksa küljest lahti lõigata, välja kaevata ja uude kohta istutada (Kodu & Aed, nov. 2007). Paljundamiseks on soovitatav lõigata ka pistik kevadel, millelt eemaldada õied ja alumised lehed ning torgata seejärel turba ja liiva segusse juurduma. Kontpuu istutatakse kevadel kobestatud ning kompostiga rikastatud pinnasesse. Neid tuleb kasta regulaarselt, eriti esimesel aastal pärast istutamist. Suvisel ajal põuase ilma korral tuleb kasta rohkesti. Pinnas tuleb vooderdada lehekomposti või puukoorega ning enne külmade tulekut tuleb taimede ümbrus samuti vooderdada komposti või langenud lehtedega (Unelmate aed). 16. Cotoneaster scandinavicus - harilik tuhkpuu 16.1 Lühikirjeldus Liik on levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopast Inglismaa, Lõuna-Rootsi ja Lõuna-Soomeni ning samuti Krimmis ja Kaukaasias

Põllumajandus → Põllumajandus
22 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...

Botaanika → Taimekasvatus
239 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

1942. õnnestus vaatamata ekstreemsetele oludele saada ülikooli lõpudiplom. Tallegi tuli aga sõjaväekutse ning lihtne põli sai lõpu. Siiski õnnestus tal rindest hoiduda. Esimesel võimalusel põgenes mees Soome, kus ühines Eesti Komiteega. Enne Eestist lahkumist ilmus talt veel teinegi romaan ,,Õige mehe koda", mida nimetatakse Tallinna triloogiaks. Soomest põgeneb edasi Rootsi, kus töötab kontoriametnikuna. Oma elu veedabki Stockholmis ning pühendub kirjandusele, käies suvisel ajal Euroopas reisimas. Tallinna triloogiast väärib enim nimetamist ,,Rohtaed", mis räägib noormehest, kes käib koolis. Poisi eeskujudeks on kunagised rooma suurkujud. Süzee viib lugeja tollasesse õpilasolustikku ning annab ülevaate ka täiskasvanud mehe elust. Paguluses alustas Eesti teemadel kirjutamisega, näiteks ,,Kõik, mis kunagi oli", misjärel pidas kirjutamisega pausi, vajas uut inspiratsiooni. Pärast pausi ilmub ,,Hingede öö", mida autor nimetab 'realistlikuks muinasjutuks'

Kirjandus → Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

D  2,3 h horisondi kauguse arvutamiseks kasutatakse valemit , kus h on raadiolokaatori antenni kõrgus. Sõltuvalt atmosfääri seisundist võib ülikõrgsageduslike raadiolainete levi mõjutada ülerefraktsioon või alarefraktsioon. Ülerefraktsiooni korral levib raadiolokaatori kiir peaaegu paralleelselt horisondiga ja raadiolokatsioonilise horisondi kaugus suureneb. Nähtus võib esineda keskmistel laiustel kevad - suvisel perioodil, troopikas aga aasta ringi. Ülerefraktsioon Alarefraktsiooni puhul kõverdub raadilokaatori antenni kiir ülemiste atmosfäärikihtide poole ja raadiolokatsioonilise horisondi kaugus väheneb. Alarefraktsioon võib esineda sügisel ja talvel polaarrajoonides, kus meri on soe (nt. Barentsi mere Koola poolsaare rannikul) ja kallas külm. Raadiolokatsioonilise horisondi kaugus võib väheneda 20...30%. Soe meri Külm kallas

Merendus → Laevandus
29 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Rooma tsivilisatsioon

Üles tõusti väga vara, koidu ajal või enne koitu. Hommikupoolik veedeti töötades või rikkamate inimeste puhul kliente vastu võttes. Foorumitel käidi äri- ja kohtuasjade pärast, riigiasju ajamas. Õhtu algas väga vara, eriti talvel, juba 3-4 ajal aktiivne tegevus linnades oli lõppenud. Suvel mõned tunnid rohkem. Forum tühjenes. Keisririigi alguses ehitati avalikke hooneid, mida nim basiilika, mis olid mõeldud turu-ja kohtu hoonetena, kogunemishooned. Eriti suvisel ajal päikese eest varjul olemiseks, talvel sademete eest. Kui inimesed ei tahtnud basiilikatest ära minna, aeti koertega minema. Kõik suundusid termidesse. Kõik sotsiaalsed kihid käitusid ühtemoodi. Õhtu oli pühendatud iseendale. Terme hakati massiliselt ehitama keisririigi ajast. Sellest ajast sai luksuslikes tingimustes kümblemine kõigile kättesaadavaks, nim ka vaeste villadeks. Termides olid raamatukogud, võimalik kohata sõpru, lihtsalt lebada, palli mängida

Ajalugu → Vana-Rooma
19 allalaadimist
thumbnail
162
odt

Puittaimede hooldusjuhend

emapuhma ümber hulgaliselt uusi noori taimi. Vajadusel saab need tütaristikud oksa küljest lahti lõigata, välja kaevata ja uude kohta istutada. Paljundamiseks on soovitatav lõigata ka pistik kevadel, millelt eemaldada õied ja alumised lehed ning torgata seejärel turba ja liiva segusse juurduma. Kontpuu istutatakse kevadel kobestatud ning kompostiga rikastatud pinnasesse. Neid tuleb kasta regulaarselt, eriti esimesel aastal pärast istutamist. Suvisel ajal põuase ilma korral tuleb kasta rohkesti. Pinnas tuleb vooderdada lehekomposti või puukoorega ning enne külmade tulekut tuleb taimede ümbrus samuti vooderdada komposti või langenud lehtedega. HARILIK TUHKPUU (Cotoneaster scandinavicus) Joonis 14. Harilik tuhkpuu. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/61/Cotoneaster_acuminatus_- _berries_(aka).jpg Iseloomustus Liik on levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopast Inglismaa, Lõuna-Rootsi ja Lõuna-Soomeni ning

Botaanika → Ilutaimede kasutamine
26 allalaadimist
thumbnail
47
docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

Joomisreziimi järgimisel on suur tähtsus ka nülgimise kvaliteedi seisukohalt. Kui loomad ei saa piisavalt juua, siis on nülgimine raskendatud, suureneb lihas- ja rasvkoerebendite tõenäosus; lihaskoe mass võib väheneda, tema veesisaldus alaneda 5­6% võrra; veretustamine ei pruugi täielikult õnnestuda. Ligipääs veele takistatakse 2­3 tundi enne loomade tapale saatmist. Juhul kui pole võimalik kindlustada loomade vaba juurdepääsu veele, joodetakse neid suvisel ajal kolm ja talveperioodil kaks korda ööpäevas.12 Soovitatav puhkeaeg eelbaasis on veiste puhul järgmine: · veol kuni 50 km kauguselt ­ 1 kuni 2 tundi, s.o aeg, mis kulub vastuvõtule, ajamisele tapaeelsulgu; · veol 50 kuni 200 km kauguselt ­ 3 kuni 9 tundi. Lammaste soovituslik puhkeaeg on · veol kuni 100 km kauguselt ­ 1 kuni 2 tundi, s.o aeg, mis kulub vastuvõtule, ajamisele tapaeelsulgu; · veol 100 kuni 250 km kauguselt ­ 6 tundi

Tehnoloogia → Tehnoloogia
160 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

veeliini alla; T ­ troopikaveeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini kohale; WNA ­ Põhja-Atlandi talvine veeliin, mis kantakse talvisest veeliinist 50 mm allapoole. See on nõutav ainult 100 m pikkustel või sellest lühematel laevadel; F ­ magevee suvine veeliin, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et see merevette jõudes oma suvise veeliinini kerkiks. See leitakse valemist (mm), kus võrdub laeva mass-veeväljasurvega suvisel süvisel tonnides; TPC ­ tonnühik 1 sentimeetri süvise kohta. TF ­ troopikaveeliin magevees, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et see merevette jõudes oma troopikaveeliinini kerkiks. See leitakse samast valemist kui F, kuid mõõdetakse troopikaveeliinist ülalpool 1 2 f LTF

Ehitus → Laevaehitus
112 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

T ­ troopikaveeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini kohale; WNA ­ Põhja-Atlandi talvine veeliin, mis kantakse talvisest veeliinist 50 mm allapoole. See on nõutav ainult 100 m pikkustel või sellest lühematel laevadel; F ­ magevee suvine veeliin, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et see merevette jõudes oma suvise veeliinini kerkiks. See leitakse valemist (mm), kus võrdub laeva mass-veeväljasurvega suvisel süvisel tonnides; TPC ­ tonnühik 1 sentimeetri süvise kohta. TF ­ troopikaveeliin magevees, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et see merevette jõudes oma troopikaveeliinini kerkiks. See leitakse samast valemist kui F, kuid mõõdetakse troopikaveeliinist ülalpool 1 2 f LTF

Ehitus → Laevaehitus
277 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Laevade ehitus

veeliini alla; T ­ troopikaveeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini kohale; WNA ­ Põhja-Atlandi talvine veeliin, mis kantakse talvisest veeliinist 50 mm allapoole. See on nõutav ainult 100 m pikkustel või sellest lühematel laevadel; F ­ magevee suvine veeliin, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et see merevette jõudes oma suvise veeliinini kerkiks. See leitakse valemist (mm), kus võrdub laeva mass-veeväljasurvega suvisel süvisel tonnides; TPC ­ tonnühik 1 sentimeetri süvise kohta. TF ­ troopikaveeliin magevees, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et see merevette jõudes oma troopikaveeliinini kerkiks. See leitakse samast valemist kui F, kuid mõõdetakse troopikaveeliinist ülalpool 1 2 f LTF

Merendus → Laevandus
101 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

mürkseeni, millede mürgisus ka peale kupatamist ei kao. Eestis (Põlva ja Tartu maakonnas läbiviidud uuring näitas, et aastas korjati ühe uuringus osalenud leibkonna poolt keskmiselt 87 l metsamarju, millest enda tarbeks kasutati 23 liitrit. Linnaelanikud kasutasid enda tarbeks keskmiselt 4 l seeni ja maaelanikud 19 l seeni leibkonna kohta (Kaimre, 2000). Mõningates maapiirkondades on tänapäeval (äärealad) suvisel ajal marja- ja seenekorjamine oluliseks sissetulekuallikaks. Metsamarjadest on olulised: Jõhvikad, nende saagikus võib ulatuda 500-600 t ha -1 (rekordsaagid kultuuris isegi 2000 t ha-1). Pohl - on nii metsamari, kui ka ravimtaim. Saagikus tavaliselt 250-250 kg ha-1. Saagikamad on vanemad pohlamännikud, kus puistu liitus on 0,4-0,5. Suurema liituse korral saagikus langeb. Raviotstarbel kasutatakse ka võrseid ja lehti, peaks aitama nohu ja külmetuse vastu.

Metsandus → Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Määrdeaine vähesus kiirendab kütusepumpade kulumist. Diislikütustes leiduvad parafiinid hakkavad teatud temperatuuril kristalliseeruma ja kütuse voolavus halveneb. Sellega kaasneb voolutakistus kasv torudest, kütusefiltritest ja pihustitest. Optimaalne viskoossus suvisel kütusel on 3...6 mm ²/ s , talvisel 1,8...3 mm ² / s. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. 20 MPa juures on viskoossus 2 korda suurem ja 100 MPa juures 10 korda suurem, kui normaalrõhul. Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja kütus kaotab läbipaistvuse. See temperatuur on kütuse voolavuse piiriks.

Varia → Kategoriseerimata
182 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Suvel kõrgeneb temperatuur rannikult sisemaa suunas, suve lõpuks ühtlustub temperatuur kogu Eestis. Sügisel jahtub sisemaa aga rannikualadest kiiremini. Talvekuude keskmiseks temperatuuriks on -4...-5 kraadi C, suvekuudel 15-18 kraadi C. Aasta keskmine temperatuur on umbes +5 kraadi C. Päikesepaistet on 1600-1900 tundi aastas, see on u 36-44 % selle suurimast võimalikust väärtusest. Valge ja pimeda aja pikkus erineb aastaajati. Suvisel pööripäeval on Lõuna-Eestis päeva pikkus 18 tundi, Põhja-Eestis 18 tundi 30 minutit. Talvisel pööripäeval on valget aega vastavalt 6 tundi 30 minutit ja 6 tundi. Meteroloogilisi andmeid Eesti kohta Vaatlusjaam: Vilsandi Aasta keskmine õhutemperatuur ( kraadi C): 6,5 Maksimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): 33 Minimaalne õhutemperatuur ( kraadi C): -32 Keskmine tuule kiirus (m/s): 6,5 Aasta sademete hulk (mm): 579 Püsiva lumikatte kestus (päevad): 77 Vaatlusjaam: Pärnu

Geograafia → Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
95
doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

Veel märgiti positiivselt ära lastele suunatud Tervise Paradiisi pakett ,,Minu esimene spaa", sest see võimaldab ka täiskasvanul saada mõned tasuta hoolitsused. Ühele vastajale meeldis Tervise Paradiisi turvasüsteem, et kõik ei ole vile ja plaksu peale nagu Hispaania spaades. Lisaks sellele meeldib väikelaste vanematele, et Tervise Paradiis asub suhte- liselt looduslikus keskkonnas ja õues on suur ala, kuhu võiks laiendada suvisel ajal laste mänguväljaku. Praegu on Tervise Paradiisi külastamisel võimalik suvel tasuta batuudil hüpata ja liumäge kasutada. Kolm lapsevanemat arvas, et sinna võiks lisada vähemalt liivakasti ja kiiged. Negatiivseks peeti Pärnu spaades väga erinevaid asju: protseduuri kestel sõimata saamine, puudulik sildimajandus, klientide otsustusõiguse piiramine, vetelpäästjate ükskõiksus, üldise hoolivustunde puudumine, halb teenindus, vähene külalislahkus,

Majandus → Turundus
54 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Määrdeaine vähesus kiirendab kütusepumpade kulumist. Diislikütustes leiduvad parafiinid hakkavad teatud temperatuuril kristalliseeruma ja kütuse voolavus halveneb. Sellega kaasneb voolutakistus kasv torudest, kütusefiltritest ja pihustitest. Optimaalne viskoossus suvisel kütusel on 3...6 mm ²/ s , talvisel 1,8...3 mm ² / s. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. 20 MPa juures on viskoossus 2 korda suurem ja 100 MPa juures 10 korda suurem, kui normaalrõhul. Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja kütus kaotab läbipaistvuse. See temperatuur on kütuse voolavuse piiriks.

Materjaliteadus → Materjaliõpe
60 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

a) päikesekiirgusest ja b) lähedalasuvate kehade (pikalainelisest) soojuskiirgusest. Need mõlemad faktorid määravad kindlaks keskkonna klimaatilised tingimused (temperatuuri, vee aurumise, õhu ja vee liikumise), kuid ainult väike osa päikesekiirgusest kasutatakse ära fotosünteesis. Biosfäärile kosmosest langeva päikeseenergia hulk on 2 cal cm­2 min­1 (100%), kuid läbi atmosfääri tulles see väheneb ja selgel suvisel päeval võib maapinnale jõuda mitte üle 67% esialgsest energiahulgast (1,34 cal cm­2 min­1). Tungides läbi pilvede ja taimkatte nõrgeneb päikesevalgus veelgi ja päikeseenergia hulk, mis jõuab ühe päeva jooksul ökosüsteemi autotroofse kihini varieerub 100­800 cal cm­2 (parasvöötmes). 1 k(k)alor on soojushulk, mis on vajalik 1 g (l) vee soojendamiseks 1ºC võrra. Biosfääri jõudnud päikeseenergiast: a) 30% peegeldub; b) 46% muundub otseselt soojuseks;

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
776 allalaadimist
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Karusloomade (hallorav, soobel, naarits, põhja pool ka polaarrebane) küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubanduse ja jassakinõude sisseseadmisega venelaste poolt. Sölkupid on palju jahti pidanud veelindudele ning metsistele ja laanepüüdele. Põhjapoolsed sölkupid tegelevad taigatüüpi põhjapõdrakasvatusega, mille nad on üle võtnud ilmselt neenetsitelt ja eenetsitelt. Karjad on neil väikesed, põhjapõdrad lastakse pikkadeks perioodideks vabaks ja vaid suvisel sääseajal kogutakse aeg-ajalt loomad kokku ning aetakse kergesse varjualusesse, kus tehakse sääskede peletamiseks suitsutõrjet. Põhjapõtru kasutatakse veoloomadena nartade ees nagu ka koeri. Jahimehed on ka ise vedanud enda järel nartat. Praegu on traditsiooniliste majandusharude tähtsus mõnevõrra langenud, kuna ühismajandite süsteem ja looduse reostamine on viinud tavapärase elatusalade tasakaalu paigast (Sargorodski 2002). Olulisemaks kui kunagi varem on

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
31 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

hobuserauakujuliselt paigutatud triliiti (triliit ­ kolmest rahnust koosnev kivivärav). Nende vahel paikneb altarikivi. Ümber tsentraalse kivisammastiku on säilinud veel jäljed kolmest sama keskmega kivipostide ringist, millest suurima läbimõõt on 80 meetrit ja neid omakorda ümbritsevast veel suurema diameetriga ringmuldvallist. Arvatavasti oli ehitis astronoomiline tempel, mille kivide paiknemises on jälgitav Kuu liikumise 56-aastane tsükkel ja Päikese tõusu suund suvisel pööripäeval. 3 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR Maailma üks vanemaid tsivilisatsioone sai alguse Mesopotaamiast ehk jõgedevaheliselt ( Kahejõe ) maalt. See oli suur tasandik Tigrise ja Eufrati jõe vahel, kuhu 4. aastatuhandel eKr. elama asunud sumeri hõimud lõid eelduse kõrge kultuuri tekkeks. Aastatuhandete ( 4. at. - 1. at. I pooleni eKr.) jooksul tekkisid ja lagunesid neil aladel mitmed

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
470 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Kui euroliidu läänepiir lõpeb Portugaliga, siis Eesti on üks idapoolsetest piirimärkidest. Samuti tunduvad mõlemad maad Euroopa suurriikide kõrval pisikesed, kuigi Portugal ligi kümne miljoni elanikuga paistab Maarjamaa kõrval lausa suurriigina. Portugallane on reeglina heatujuline ja sõbralik. Pole ka midagi imestada, sest klimaatilised tingimused on võrreldes Eestiga paremad. Päikest ja suvesooja jagub Portugalile lihtsalt rohkem. Samas ei lase Atlandi ookean suvisel tapval kuumusel võimust võtta, seetõttu jäävad suvised soojakraadid tavaliselt mõistlikesse piiridesse. Portugallane käib tööl elu nautimiseks Kui eestlane elab selleks, et tööd rabada, siis portugallane käib tööl eesmärgiga elu nautimiseks vajalik rahanatuke välja teenida. Sõbrad, vaba aeg, hea vein ning jalgpall on Portugalis tähtsamad kui ületöötamine ning sellega kaasnevad terviseprobleemid. Soojadele maadele iseloomulikult võib kõike teha ka homme

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama- jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tykk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi

Kirjandus → Kirjandus
103 allalaadimist
thumbnail
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Kui Tom oleks olnud suur ja tark filosoof, nagu seda on selle raamatu kirjutaja, siis oleks ta taibanud, et töö on see, mida inimene on kohustatud tegema, ja lõbu see, mida ta ei ole kohustatud tegema. Ja see oleks aidanud tal aru saada, miks kunstlillede valmistamine või sõtkeveski ümberajamine on töö, kuna keegli veeretamine või Mont Blanc'i otsa ronimine on ainult lõbu. Inglismaal on rikkaid dzentlmene, kes juhivad neljahobusetõlda kakskümmend või kolmkümmend miili päevas suvisel ajal, sest see eesõigustatud lõbu maksab neil ränka raha, aga kui neile selle eest tasu pakutaks, siis muutuks see tööks ja nad loobuksid sellest. 3. P E A T Ü K K Tom ilmus tädi Polly ette, kes istus avatud akna all mugavas tagatoas, mis oli ühtlasi magamistuba, söögituba ja raamatukogu. Mahe suveõhk, segamatu vaikus, lillelõhn ja mesilaste uinutav sumin olid avaldanud oma mõju, ja tädi Polly tukkus oma kudumistöö köhal,

Kirjandus → Kirjandus
184 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Sügiseti ja talvel hoiab ta rannikualad tunduvalt soojemana kui sisemaa Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30′ ja 59º50′ pl vahel mereliselt kliimaltmandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna-Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

purustades, mis meenutas varakevadist jääminekut. Kuusirp pilvede vahel oli nagu taevalaev, mis nende õhuliste jääkampade vahele kinni oli jäänud. Claude laskis pilgul alla libiseda ja jäi hetkeks mõlemat torni ühendava sambakestest võre vahelt vaatama uduse ja suitsuse Pariisi kaugete vaikivate katuste rägastikku: neid oli arvutu hulk, nad olid teravad, üksteise vastu surutud ja väikesed nagu vaikse mere lained suvisel ööl. Kuu heitis nõrka valgust, mis andis taevale ja maale tuhkja varjundi. Sel silmapilgul lõi tornikell oma heleda ja mõrase häälega kaksteistkümmend. Preestrile tuli meelde keskpäev. Jälle kaksteistkümmend hoopi... «Oh,» ütles ta tasa, «nüüd on ta keha juba külm.» . Äkki kustutas tuulehoog ta lambi ja peaaegu samal ajal nägi ta torni teises nurgas üht varju, valget kogu, mingit kuju, üht naist. Ta väratas. Naise kõrval seisis 352 2 0 7

Kirjandus → Kirjandus
91 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun