2 ha haritavast maast 0,5-1 ha on plaanitud maasikaistanduse rajamiseks. Tänaseni töötu FIEl Ilona Krobenil on pikaajalised põllukultuuri kasvatamiskogemused. FIE Ilona Kroben kavatseb vähendada tänast põllukultuuride kasvuala, rajamaks maasikaistandust põhitulu suurendamiseks. III Äriidee FIE Ilona Krobeni äriidee aluseks on maasikaistanduse rajamine, tagamaks perele püsivama sissetuleku ja anda võimalus küla noortele suvisel korjamisperioodil lisatasu teenimiseks. Maasikakasvatuse rajamisele andis tõuke tänane majanduslik olukord, kus ainsa tuluallikana on võimalus töötada eraettevõtja juures palgatuluga 100 krooni päev, ilma töölepingu, pensionifondi ja haigekassata. Lisaks enda elatamisele on peres õpihimuline 10. klassis õppiv tütar, kes soovib edasist kooliteed jätkata ülikoolis, kuid paraku on suurem osa ülikooliharidusest juba tasuline. Eelnevat arvestades on Ilona Krobenil nii vajadus, kui
Jälgida, et lapsel oleks organismist kõik kroonilised põletikukolded välja ravitud: allergia ,nohu.. Ka võib olla astmaeelseks seisundiks!!! Allergiline konjuktiviit Kaasub sageli rinofarüngiidile või esineb koos sellega. Silmad punetavad, turses, valgustundlikud , esineb pisaravool. Allergiline sinusiit Kaasub tavaliselt üle 2 aastastel lastel Heinapalavik Avaldub kevad- suvisel perioodil, seoses puude ja taimede õitsemisega. Esineb: vesine nohu- nina sügelemine, sage aevastamine; kurgu kipitus- ja sügelustunne – pidev köhatamine; silmade punetus, sügelus, pisaratevool, laugude turse; raskemal juh ul hingamisraskus. Heinapalavik Lisaks võivad lapsel esineda ka liigesvalu, seedehäired, nahalööve. Haigusnähtude tugevus oleneb õitsemise intensiivsusest. Pollinoosi
karjatamiskäitumise uurijad on leidnud, et nad eelistavad rohu valikul kõrrelisi ristiku ees (Grant et al, 1984). Kitsede ja veiste koospidamisel tuleks kitsi karjatada enne ja seejärel veiseid. Suvel leiavad kitsed endale sööta ka võsastunud ja madalasaagilistelt rohumaadelt, sest nad söövad meelsasti ka looduslikke rohundeid. Kitsed on võimelised seisma tagajalgadel ning sööma ka puude ja põõsaste lehti. Sellepärast on kits ülihea võsa- ja umbrohtunud põldude puhastaja. Suvisel vabapidamisel võivad kitsed teha ka palju kahju, sest nad söövad noori puukasve ning vilja- ja lehtpuude koort. Tänu suurele uudishimule ja kõrgemale tolerantsusele kibedamaitseliste ja kõrgema tanniini sisaldusega söötadele, võib kits süüa mittemaitsvaid umbrohtusid, metsikuid võrseid. See võib viia mõnikord isegi mürgiste taimede söömisele ja mürgistuste tekkimiseni. Kitsed eelistavad ebatasaseid, künklike
Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama. 9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z...(helitud); j, l, m, n, r, v (helilised) MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu kasutatakse:
tingitud lume ja liustikujää intensiivne sulamine. Neile jõgedele, mille toitumises on suur osatähtsus lumeveel, esineb suurvesi kevadel, suurematel laiustel ka suve algul. Kõrgmäestikest algavatel jõgedel esineb suurvesi suve keskpaigani. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele tavaliselt ka kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. Suvise madalvee tingib ühelt poolt sademetehulga vähenemine, teiselt poolt suurenemine. Suvisel madalveeperioodil on jõgede põhiliseks toiteallikas põhjavesi, millele lisandub suuremal või vähemal määral vihmavesi. Talvise madalvee põhjuseks on maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine, nii et ainsaks toiteallikaks jääb põhjavesi. Karm kliima ja väikese põhjaveevaruga igikeltsa aladel külmuvad keskmised jõed isegi põhjani ja esineb äravoolukatkestusi. Üleujutused Mererannikutel on üleujutused tingitud merevee ootamatust tõusust, mille põhjuseks on
lehtedega taim, mis kuulub võhaliste sugukonda. Looduses kasvab taim Lõuna- Ameerikas. Looduses taim õitseb, toatingimustes aga väga harva. Diifenbahhia lehed on kollase ja rohelise kirjud või valge ja rohelise kirjud. Taim sobib väga hästi kohtadesse, kus on vähe valgust. Camilla on diifenbahhia sort mille tuneb ära valgete lehtede järgi milledel on roheline äär. Diifenbahhia hooldusjuhend Taim vajab palju vett ja tihedat väetamist. Suvisel ajal võiks teda väetada iga paari nädala tagant. Ümberistutamisel tasub tähele panna, et taim vajab happelist mulda (müügil kõigis hästi varustatud lillepoodides). Taim tuleks istutada võimalikult väikesesse potti! Diifenbahhia kasvutingimused Taim talub pimedat kasvukohta, võimalusel asetada taim aga poolvarjulisse kohta. Taim on pärit Lõuna- Ameerikast ning harjunud soojaga, seega ei tohiks temperatuur langeda alla 15 kraadi.
sõltub ilmastik Eestis suurel määral sellest, millist trajektoori mööda see õhukeeris liigub. Kui tsüklon liigub Läänemerele ning Eesti jääb tsükloni idapoolsele äärealale, siis mõjutab meid soe õhumass. Kui lõunatsüklon liigub lõunast põhja mööda Ida-Euroopa lauskmaad siis valitsevad põhjakaarte tuuled ning pilves ja sajune ilm. Kahe vastupidises suunas kulgeva õhuvoolu vahele jääb valdavalt lõunast põhja kulgev frontaalvöönd. Äärmuslikud ilmanähtused kaasnevad suvisel ajal.(äike paduvihm,rahe.tromb) Troopilise tsüklonid .Kõigekohutavamaid ilmastikust tingitud looduõnnetusi põhjustavad troopilised tsüklonid, mida nimet. ka orkaanideks ja Ida-Aasias taifuunideks. Need kujutavad endast võimsaid õhukeeriseid palavvöötmes. Kuna õhurõhu gradient on suur , siis on tuuled äärmiselt tugevad, puhanguti isegi üle 100m/s. Troopilised tsüklonid tekivad ookeanide kohal 5.-25. põhja- ja lõunalaiuse piirkonnas, kus pinnavee temperatuur on kõrge
saaksid õpetust etiketist. Räägiti riietusest, soengutest, õigest istumisstiilist neidudele ja ka poisid said nõuandeid. Siiski olid mõned vanemad õpetajad ahastuses, kui üks minu klassiõde ilmus lõpuaktusele kleidis, mis kattis vaevu tema istmiku ja dekoltee oli nii avar, et ka mõned vanemad selle kohta hiljem märkuse tegid. Kas seda neiut huvitas etikett? Vaevalt küll. Pidulikul üritusel, isegi suvisel perioodil, peaks neiud kandma kleidi või seelikuga alati ka sukki, neidki kandsid vaid näputäis tüdrukuid. Poisid olid nagu ikka – ülikonnad- lipsud ja kingad. Ja suurem osa meist nägid väga head ja šikid välja. See on üks väheseid pilte, kus me kõik nägime välja nö vastavalt olukorrale. Kasvatus algab kodust ja mõned akadeemilised tunnid etiketi teemadel ei tee noortest täiskasvanutest kõige kombekamaid inimesi. Maaja Kallast (2010: 143) nendib, et
võib see endaga kaasa tuua kriminaalkaristuse- paranduslik töö kuni 1 aasta või rahatrahv kuni 100 rubla(alus:Eesti NSV Kriminaalkoodeksi §198) [7] Tänapäeval on kuklase pesa hävitamisel rahatrahv kuni 6000 krooni ehk 382[7] Lubamatult palju hävineb kuklaspesi metsamajanduslikel töödel. Talvise raie korral hävivad langil praktiliselt kõik pesad kuhila laialiajamise või kinnitallamise ja sellele järgneva külmumise tõttu. Suvisel lageraiel hävineb pesi vähem, kuid allesjäänud pesakonnad on määratud hukkumisele toidupuuduse tõttu. Seetõttu tuleb : 1.Lageraiele eelneval varakevadel elujõulised kuklaspesad langilt üle viia teise sobivasse kohta. Samuti tuleb pesad ära viia kraavide ja elektriliinide trassidelt enne puude langetamsit. 2.Hooldusraied ja aegjärgulised raied organiseerida selliselt, et puude langetamine ja kokkuvedu kuklaspesi oluliselt ei kahjustaks. Tuleb vältida siplegate poolt külastavate
Kultuurkapitalu sissetulek laekus piirituse ja viinamüügi puhastulust, tubakaaktsiisist, lõbustusasutuste maksudest ja välispasside tasust. 1928. aasta Uuenduslik Nipernaadi. August Gailiti romman "Toomas Nipernaadi" kujunes maalähedases ja realistlikus Eesti kirjanduses uuenduslikuks. Tegemist on seitsme novelliga, mida ühendab literaat, vagabund ja romantiline seikleja Toomas Nipernaadi. Teose süzee moodustab vabameelse ja muretu Toomas Nipernaadi lõputu rännak kaunil suvisel Eestimaal. Nipernaadi jõuab mitmesse tallu ja sauna, kohtub eripalgeliste inimestega, luiskab neile heatahtlikult ja ohjeldamatult. Tema ilus, lennukas ja inimeste sisemisi hingekeeli puudutav mõttelõng on eriti edukas naiste ja tütarlaste juures: Nipernaadi muinaslugu äratab neis igatsust millegi kauni, enneolematu järele. "Toomas Nipernaadi" jõudis kiiresti tõlgete kaudu Eestist kaugemale. Raamat ilmus saksa, hollandi, tsehhi, leedu, poola, soome, läti ja prantsuse keeles
Ratsuritäht (Hippeastrum) Päritolumaa: Lõuna-Ameerika mägedes, poolkõrbetes ja hõredates põõsastikes. Ajalugu: Ratsuritähed kuuluvad amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda. Kasvukohanõudlus Valgus: täispäike, alates augustist tuleb teda pimendada. Temperatuur: soe ruum, 18–23°C. Õitsemise ajal võib ta tõsta ka jahedamasse, see pikendab õitsemisaega. Puhkeperioodil veidi jahedam, 15–20°C. Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld. Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku. Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta. Kasv Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma. Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse. ...
vann või duss, föön, püksipress ja/või triikimisraud ja -laud. Lastele narivoodi, samuti võrevoodi ja hälli kasutamise võimalus. Vannitoas potid, vannimänguasi, hambapesutopsid Lisaks: Hotelli saabudes igale lapsele üllatuskingitus mõistatusteraamat või värvimisraamat koos pliiatsitega. Hotellis laste toidu soojendamisvõimalus. Restoranides laste menüüd, söötmistoolid, laste lusikad ja lauanõud. Laste mängutuba ning raamatunurk hotelli fuajees. Suusavaheajal, suvisel ja sügisesel koolivaheajal lastel oma hommikusöögilaud. VIRU KONVERENTSIKESKUS Viru Konverentsikeskus on tänu oma soodsale asukohale otse linnasüdames ja seotusele Sokos Hotel Viru muude teenustega üks mugavamaid paiku Tallinnas ürituste korraldamiseks. Konverentsikeskus paikneb Sokos Hotel Viru teisel korrusel, omaette avara fuajee ja garderoobiga. Samal korrusel asub õdus ajaveetmispaik baar Bogart ning banketirestoran Merineitsi
Kokkuvõttes saab suvel (juunis) põhjapoolkera rohkem valgust ja soojust kui lõunapoolkera, talvel(dets) aga vastupidi. Seniitasendi muutus aastate jooksul. Päike saab seniidis (päikesekiired langevad maapinnale 90o nurga all) olla vaid pöörijoonte (23,5o põhjalaiust ja lõunalaiust) vahel, 2x aastas- kevadisel ja sügisesel võrdsuspäeval (21. märts ja 23.sept) on päike seniidis ekvaatoril, põhjapöörijoonel suvisel pööripäeval ja lõunapöörijoonel talvisel pööripäeval (22. juuni ja 22.dets). Õhutemp. Ööpäevane käik. Päeval on soojem kui öösel, kuna päeval paistab päike, öösel mitte. Pilves ilmaga on õhutemperatuuri ööpäevane käik väiksem kui selge ilma korral (päeval ei lase pilved kiirgusel maapinnani jõuda, öösel aga kiirgavad soojust maapinna poole tagasi). Suvel on õhutemperatuuri ööpäevane käik selgemini välja kujunenud kui talvel (suvel on rohkem
Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Sii...
taas Lääne mõjudele. Tänapäeval valitseb siin parlamentaarne demokraatia ning suhted naaberriikidega on head. Majandus on tõusuteel ning liikmesolek sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu NATO ja Euroopa Liit tagab Ungarile suurema stabiilsuse. Ungari on külastajatele lummav maa tänu oma pikale ajaloole ja vanadele kommetele ning traditsioonidele. See on mägede ja tasandike, jõgede ja järvede maa, kus valitseb kontinentaalne kliima, mis teeb ta suvisel ajal väga meeldivaks. Ungari pulbitseva kultuuri- ja riikliku keskusena on praegu populaarne turismiobjekt pealinn Budapest, aga ka maa teised piirkonnad köidavad üha rohkem külastajaid, kes tulevad siia nautima suurepärast arhitektuuri ja hoolikalt hoitud looduse ilu. 3 1.Riigist üldiselt Ungari paikneb Kesk- euroopa südames, tal pole merepiiri ja ta külgneb seitsme riigiga.
Kuressaare Gümnaasium DEBORA VAARANDI Luulereferaat Liinu Tuust XIIf klass Kuressaare 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Luuletaja elulugu.............................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................................6 Luuleanalüüs....................................................................................................................................7 Enim meeldinud luuletus.................................................................................................................9 Kokkuvõte...................................
Kui päikesekiired langevad maapinnale risti, siis öeldakse, et päike paistab seniidis. Maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub päikese kõrgusest ja päikesepaiste kestvusest, samuti pilvisusest. Aastaajad Aastaaegade vaheldumist ja seega ka Päikeselt saadava soojushulga muutumist põhjustavad kolm asjaolu: • Maa tiirlemine ümber Päikese • Pöörlemine ümber oma telje • Maa telg on mõnevõrra kaldu 21.juunil, suvisel pööripäeval, on päike seniidis põhjapöörijoonel. 22. detsembril, talvisel pööripäeval, paistab päike seniidis meist hästi kaugel, lõunapöörijoonel. Polaarjoontel kestab nii polaarpäev kui – öö ainult kaks ööpäev. Mida lähemale poolustele, seda pikemaks venivad ka polaarpäev ja -öö. Soojusvööd Maakeral võime eristada kuut soojusvööd, kolm kummalgi poolkeral. Palavvöö
Loomade arv on väike, põhikarja uttesid on 30 ning karjas on ka üks sugujäär. Plaanis on tegeleda edasi Valgepealiste lammaste aretamisega ning osta juurde Teksli tõugu jäär. Kuna hetkel on kari väike siis on lähitulevikus plaanis suurendada loomade arv 70 põhikarja uteni. Maad on talu ümbruses kokku 25 ha, kus toimub karjatamine ja kogutakse vajalik sööt loomadele. Plaanis on maad juurde osta või rentida. Kuna maad on piisavalt, siis suvisel aja on lambad karjamaal, kus neil on ka varjumise võimalus. Talvel on loomad laudas, kuid neil on võimalus minna ka lauda lähedal asuvale karjamaale. Loomi söödetakse oma maalt kogutud söödaga, milleks on hein ja kuivsilo. Lisaks saavad loomad veel lisasöötasid, milleks on mineraalained sool ja jõusööt. Lambaid pügatakse üks kord aastas ning pügamisteenus ostetakse sisse Turustamine Tegelen peamiselt liha turustamisega. Loomad müün, kui nad on saavutanud kehamassi 40-50
Fosforväetiste kasutamine on laialt levinud, sest fosfor pole elusorganismidele mullas liiga toksiline. Fosforväetised on ka sellepoolest kasulikud, et nad soodustavad suhkrute sünteesi. Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist. Fosforväetised on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana, kas siis istutusauku, või sügisel mulla kobestamisel 8-10cm sügavusele, kus paiknevad kõrvaljuured. Suvisel perioodil on fosforväetised efektiivsed ainult lahustatud kujul. Fosforväetisi kasutatakse näiteks tomatite väetamisel. Kui mulla temperatuur on alla 15 0C ei suuda tomat mullast fosforit omastada. Seda juhtub eriti varakevadel, taimed muutuvad purpurse varjundiga tumeroheliseks. Sellisel juhul lisatakse taimedele fosforväetist. Ka noored tomatitaimed vajavad kõige enam lisaväetamist fosforväetistega. Vastasel juhul viljade
........................................................ ÜLEVAADE TEOSEST ,,Tõde ja õigus" Referaat Õppeaine - kirjandus Juhendaja: ..................... Koostaja: ....................... Tallinn 20 ..... Sissejuhatus Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Olin seni eelarvamusega suhtunud A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus"ning seda igavaks ning tüütuks teoseks pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnud ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub aut...
Kulm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab ja esineb äikest. Õhutemp langeb järsult. Polaar-ja pöörijooned. Maa asend päikese suhtes 22. juunil Suurem osa põhjapoolkerast on valgustatud. Päike käib põhjapoolkeral kõrgelt ja päevad on pikemad kui ööd. Maa saab päeva jooksul rohkem valgust kui lühikese ööga kaob. Põhjapoolkeral algab suvi. 22. juunil - suvisel pööripäeval on Päike seniidis Vähi ehk põhjapöörijoonel. Sellel laiusjoonel (23°27') paistab Päike keskpäeval kõige kõrgemalt - otse lagipähe. Põhjapooluse ja polaarjoone vaheline ala on ööpäevaringselt valgustatud, seal on polaarpäev. Maa asend päikese suhtes 22. detsembril Põhjapoolkera on Päikesest justkui eemale pööratud ja saab vähem valgust ning soojust. Päike käib madalamalt, kõikjal põhjapoolkeral on päev lühem kui öö.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond xxx xxx SEKRETÄRI ETIKETT Referaat Juhendaja: Sekretäritöö õppejõud xxx Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Sekretär olla on elulaad. Amet vormib inimese käitumise ja sekretär jääb ka pensionil olles oma olemuselt sekretäriks. Väljaõppinud sekretäri tunneb ära tema tehtud tööst, kõnest, kõnnakust, riietusest ja veel paljudest pisidetailidest, mida võib nimetada ühisnimetusega sekretäristiil. Selleks, et elada sisse sekretäristiili tuleb õppida nagu näitleja oma osa, sotsiaalset rolli mängima. Iga detail kõneleb midagi ja sekretär peab oskama oma käitumist juhtida ja une pealt õigesti tegutseda. Milline on õige sekretär, kui palju ta tohib endale lubada edevust ja tippmoodi. Kuidas on õigem riietuda, kuidas ja kui palju tohib kasutada kosmeetikat? Kuidas varjata oma ihuv...
Mitu seisukohast erilist huvi pakkuvat ala on seaduse kaitse all kui loodusreservaadid, loodusmälestised ja rahvuspargid. Floora ja kliima muutuvad koos kõrgusega, nagu mägikeskkondadele tüüpiline. Allpool sirguvad metsad. Ülaosas, kuni 1800 m, on okaspuud (näiteks alpi seedermänd, kuusk ja lehis), kõrgemal aga võsapadrikud ja värvikirevad alpiaasad. [1. ] Austria mägine maastik suvisel ajal. [5. ] 10 Poliitiline süsteem Austria on parlamentaarne vabariik, mille põhialusteks on demokraatia ja võimude lahusus. Riigi kõrgeimaks esindajaks on kuueks aastaks valitav liidupresident. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament: Rahvusnõukogu (Nationalrat) ja Liidunõukogu (Bundesrat). Liiduvalitsust juhib liidukantsler. Riigiõiguslikud alused
eelkõige sealse kliima poolest. Uurisin sellest kliimavöötmest rohkem ja räägin järgnevas tekstis troopika kliimast, kõrbetest, troopilistest metsadest ja muust sellisest. Kliima Troopilist kliimat iseloomustavad eelkõige väga suur kuumus ning vähene sademete hulk.Kogu aasta valitseb seal kõrgrõhkkond ja sademeid ei teki. Troopilises kliimavöötmes on juba märgatavad temperatuuri erinevused suve- ja talveaja vahel. Aastaringselt valitseb seal kõrgrõhuala. Suvisel ajal võib temperatuur päeval tõusta 50 kraadini ja isegi üle selle. Kuna õhk on aga kuiv, jahtub see öösel kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. Talvisel ajal käib päike juba tunduvalt madalamalt ning päevane keskmine õhutemperatuur on 20 kraadi ringis, öösel võib temperatuur langeda aga ka alla nulli. Pildid troopilisest kliimavöötest Kõrbed Troopilistel aladel laiuvad tavaliselt kõrbed, kuna taimede kasvuks on vett liiga vähe.
oma eesmärgina külastajatelt raha kätte saamist või kultuurilist mitmekesisust ja kaasaaitamist linna maine muutmisele? Linnavalitsus sai aru, et ürituse majanduslik ja kultuuriline kasu ei ole võrses tasakaalus. Festivali eesmärgiks peetakse nüüd linnavalitsuses pigem majanduslikku kasu. (Robertson, Frew 2008: 44-45, 54) Eestis toimub erisuguseid kultuuriüritusi, aga eestlased on laulurahvas ja seda on näha ka arvukates muusikaüritustes. Suvisel ajal toimuvad kõikjal Eestis vabaõhukontsertid ja etendused, aga toimub ka teistsuguseid üritusi. 2010 aasta septembri lõpus korraldati Tartus juba neljandat korda Teadusfestivali, mille eesmärgiks on teaduse populariseerimine. Kindla koha on leidnud eestlaste kultuurisündmuste seas igaaastane Viljandi Pärimusmuusikafestival, mis paneb mõneks päevaks terve väikelinna elama. Iga-aastane
Karusloomade küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubandusega. Sölkupid on palju jahti pidanud veelindudele ning metsistele ja laanepüüdele. Põhjapoolsed sölkupid tegelevad taigatüüpi 9 põhjapõdrakasvatusega, mille nad on üle võtnud ilmselt neenetsitelt ja eenetsitelt. Karjad on neil väikesed, põhjapõdrad lastakse pikkadeks perioodideks vabaks ja vaid suvisel sääseajal kogutakse aeg-ajalt loomad kokku ning aetakse kergesse varjualusesse, kus tehakse sääskede peletamiseks suitsutõrjet. Põhjapõtru ja koeri kasutatakse veoloomadena nartade ees. (Vallikivi, 2018) Kokkuvõte Referaati koostades tutvusin lähemalt ühe rahvaga. Sain teada nende eluviisist, ajaloost ja kultuurist. Referaadi koostamine oli põnev ja hariv. Huvitav oli lugeda inimestest, kes ei ela meist eriti kaugel, kuid elavad hoopis teistmoodi.
Enamasti liiguvad tsüklonid läänevoolus läänest itta. Tsüklonite ees on soojad õhud, tagaosas valitsevad tuuled muudavad õhu külmaks. Mingil ajal jõuab tagant tulev külm front ees liikuvale soojale frondile järele. Toimub tsükloni sulgumine, mille järel keeris hääbub. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna puhul on vastupidi. Kõige rohkem tsükloneid on sügisel ja talvel. Kevadisel ja suvisel ajal on antitsüklonid. Lõunatsükloniteks nimetatakse selliseid tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Trombid ja vesipüksid Lisaks suurtele õhukeeristele e. tsüklonitele esineb atmosfääris ka väikesemõõtmelisi väga tugevaid keeriseid. Tornaadod Põhja-Ameerika preeriavööndis on läbimõõduga mõnisada meetrit
.. 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu oli tasapindne, praegu tõusev (Rogosi kastellmõis... 2009). Mõisa väravatornis asub koduloomuuseum, mis on suvisel ajal külastajatele avatud. · Viitina mõis (Rõuge vallas) esmakordselt on Viitina mõisat mainitud 16. sajandil. 1896. aastal valminud uus peahoone on kahekorruseline historitsistlik kiviehitis, mille esimene korrus on krohvitud, teine korrus aga puhta vuugiga tellisladu. Kolme akna laiune keskrisaliit on fassaadil kergelt esile ulatuv, seda ilmestab järsukaldeline viil. Põhikorpusele lisaks on vasakul mahukas tiivaosa, mis on kujundatud peahoonega
Mõnikord tuli järgmist õienupukorda oodata terve aasta. Tänapäeval tuuakse Hollandist lillepoodidesse ka juba selliseid kaktusi, mis enam nii tundlikud pole. Et jõulukaktus end hästi tunneks, tuleks teda aeg-ajalt leige veega üle piserdada (ta on pärit rannikualadelt). Samuti vajab ta pisut rammusamat mulda kui enamik ülejäänud kaktuseliike. Suvel, kui jõulukaktus puhkab, vajab ta hoolikat kastmist, sest muidu tõmbuvad ta lülid kortsu. Seega tuleks juba lille suvisel puhkeajal mõelda, millist ruumi ta kõige paremini sobiks jõulude ajal ilmestama. Kui jõulukaktust tuleb õitsemise ajal siiski mingil põhjusel teise kohta ümber tõsta, tuleks potile teha valgusepoolsesse külge märge ja sättida see uues kohas täpselt samasse suunda. Mõned õied võib lill muidugi solvumisest ikka poetada, kuid enamik jääb külge. [6. Internet] 7. HUVITAVAID FAKTE KAKTUSTEST
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond M.M. TH - 1 GRUUSIA KÖÖK Referaat Juhendaja: Anne Roosipõld Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Oma referaadi koostan ma Gruusia köögi teemal. Selle köögi valisin enda teemaks, sest mul on gruusia köögi kohta vähe teadmisi. Gruusia on kultuuriliselt Eestist erinev, seetõttu usun, et saan selle referaadiga uusi ja huvitavaid toite teada. Uurimisülesanded: · selgitada välja milliseid toite Gruusias süüakse · saada uusi teadmisi Gruusia köögi kohta · anda väike ülevaade kommete kohta · võrrelda eesti ja gruusia kööki Referaadi materjale otsin internetist. Kasutan erinevaid blogisid, sest ametlikke allikaid gruusia köögi kohta on väga raske leida. 3 1. TOIT 1.1. Soolased road Gruusia köök on pikkade traditsioonidega ja võrratuid maitseelamusi pakkuv. Gruusias tarvitatakse rohkesti aedvilju, seetõttu sisaldavad to...
kuupäevaraja- kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev polaarjooned- kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaroo ja polaarpäev. Pohjapolaarjoon asub pohjalaiusel 66°33'38" ja lounapolaarjoon lounalaiusel 66°33'38" poorijooned- kujutletav joon maakera pinnal, mille laiuskraad on 23,5° N (pohjapoorijoon) voi 23,5° S (lounapoorijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pooripäeval). pooripäevad- Suvisel pooripäeval (21. voi 22. juunil) on pohjapoolkera kallutatud Päikese suunas, talvisel pooripäeval (21. voi 22. detsembril) on see aga Päikesest ära pooratud, kevadisel (20. voi 21. märtsil ) ja sügisesel pooripäeval (22. voi 23. septembril) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii pohja- kui lounapoolkera saavad vordse hulga päikesekiirgust. Maa telje kallakus ja selle muutused- Maa telje kallakus orbiidi tasandi
Maakeral tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: Polaarne, lähispolaarne ,lähistroopiline, troopiline, ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, parasvöötmeline. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga. Ta kandub meie alale läänevooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temperatuur on määratud kiirgusreziimi sesoonse kõikumise poolt. Suvel toob ta kaasa palava ja talvel pakaselise ilma. FRONDID Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel.
töövõime laigeb, samuti oi silmad piigeseisuidis. Liiga Liidudele võimaldada varjualused. ereda valguse korral võivad sageieda tööõiietused iii tähelepaiematusest kui ka pimestusefekti tõttu. Vältida suvel keskpäevast otsest päikest. Pidev töötamiie suvisel ereda päikesega ajal õues.Liigie päikesevalgus oi kahjulik iii töötajale kui liiiule 1.3. Õnnetusjuhtumioht Libisemis- ja kukkumisoht Kõik töötajad Sagedaseks põhjuseks sisetöödel oi märg põraid iiig välitöödel libedus (poriie II...III kaiade õueala)
(Histrodramus, 2018) Pärast seda juhtumit langes Mõõgavendade ordu maine tohutult ning avalikult hakati rääkima Mõõgavendade ordu likvideerimisest. Avaldati arvamust, et see tuleks muuta laitmatu mainega Saksa ordu haruks. (Histrodramus, 2018) Isegi peale seda kui Mõõgavendade ordut oli tabanud rahvusvaheline hukkamõist, jätkas too aktiivselt tegutsemist Baltikumis. 1236. aasta sõjakäik Leetu kukkus ordul täielikult läbi. Ordumeister Folkvin olevat ka selle vastu olnud, sest suvisel ajal oli raske Leetu tungida ja pealegi oli kergemalt relvastatud leedulastel nende maal selge eelis. Mõõgavendade ordu enamuste soov jäi peale ja suunduti Leetu sõjaretkele. Tagasitee pani neile kinni leedulaste malev, kes Liivimaa vanema riimkroonika järgi mõõgavennad mutta surus. Pärast Saule lahingu kaotamist oli selge, et Mõõgavendade ordu enam iseseisva organisatsioonina püsima jääda ei suuda. (Histrodramus, 2018) 1237
........................................................... 28 2 SISSEJUHATUS Undi veehoidla asub Tartu-Jõgeva maantee ääres vasakul ja Savikoja paisjärv paremal pool teed, Lähte alevikust 900 meetrit Tartu suunas. Autori igapäevane koolitee läheb nendest veekogudest mööda. Visuaalsel vaatlemisel on järvedes vesi suvisel perioodil alati roheline ja sageli ka ebameeldiva lõhnaga. Pinnalt on näha vetikate vohamist ehk veeõitsengut. Ilmselt satub inimtegevuse tõttu vette rohkesti toitaineid. Eelpoolnimetatud põhjused tekitasidki huvi paisjärvede seisundi vastu. Põhjalikuma uurimise alla võeti ülesvoolu asuv Undi veehoidla. Uurimistöö probleemküsimus ongi, missugune on antud veehoidla vee kvaliteet? Töö eesmärgiks on uurida Undi paisjärve hüdrobioloogilist seisundit ja autoripoolne
majandamine ära. Samuti on jooniselt 1 näha, et kümne aastaga on majutuskohtade arv Saare maakonnas kasvanud suvehooajal pea kolm korda ning talvisel hooajal pea neli korda. Küllaltki stabiilne majutuskohtade arvu kasv toimus aastani 2007 ning pärast seda toimus kerge langus, mille põhjustas üldine majanduslik olukord, kuid alates aastast 2009 on majutuskohtade arv taaskord kasvanud ning on hetkel kümnendi kõrgemail tasemel nii talvisel kui ka suvisel hooajal, mis võib viidata sellele, et on leitud lahendusi talvel turistide meelitamiseks. Joonis 1. Majutuskohtade arv Saare maakonnas 2. Voodikohtade keskmine arv Saare maakonna majutusasutustes Pea pooled Saaremaa voodikohtadest asuvad Kuressaares ning suur osa voodikohtadest asub spa-hotellides. Joonisel 2 on näha, et talveperioodil on keskmine voodikohtade arv majutusasutuste kohta suurem kui suve hooajal. Põhjuseks on ilmselt see, et talvel panevad
Raba Anna-Helena Purre Tallinna Järveotsa Gümnaasium 12.b Tallinn 2008 Sisukord RABA............................................................................................................................................. 1 SISUKORD......................................................................................................................................... 2 ÜLDISELOOMUSTUS.......................................................................................................................... 2 ABIOOTILISED TEGURID.................................................................................................................. 3 BIOOTILISED TEGURID RABADES.................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Kergtööstus ja kodu- ning iluteenindus **** **** **** ÄKSI KIHELKONNA RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: *** *** Tartu 2017 SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid ...
lõpule. Sakslased plaanisid vallutada linna kolmanda rünnakuga ja venelased tugevdasid oma kaitseliine. Kolmas rünnak Lahingu kolmas etapp oli kõige kriitilisem. Hitler otsustas operatsiooni Blau ümber korraldada. Kaukaasia naftavarud jäid kõrvale. 14. oktoobril anti välja käsk, mille kohaselt peatati kõik operatsioonid Ida-Euroopas ja keskenduti Stalingradile ja Kaukaasiale. Nüüd sai näha, kas suvisel pealetungil üldse mõtet oli. Punaarmeele anti korraldus rünnata ja sakslased ajada eemale. See tabas sakslasi ootamatult, nad taandusid u 300 meetrit, kuid tulemuseks oli vaid ummikseis, mille tõttu oli Stalingrad 8 muutunud Hitleri ainsaks mõtteks. Sakslaste vasturünnak oli väga tugev. Nad suutsid piirata sisse traktoritehase ning Punaarmee ei tulnud seda enam kaitsma, sest kui ta oleks kaitset
Sealjuures saab arvestada, et elektri transport kaugele toimub väiksemate kadudega kui soojuse puhul. Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km2. Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m2 annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km2 pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km2 (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km2 suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2. 1.2. Soojusenergia
3 miljonit tonni väävelhapet aastas. Kivisöe tulekahjud. Maailmas on sadu kivisöetulekahjusid. Need mis põlevad maa all on raske märgata ja paljusi ei saa kustutada . Need tulekahjud võivad põhjustada maapinna vajumist. Põlemisel tekkivad heitgaasid on elule ohtlikud. Kui gaasid vabanevad maapinna peale, võivad need tekitada pinnapealseid tulekahjusid. Kivisüsi võib süttida iseenesest või kokkupuutudes tulega . Taimede põlemisel ( suvisel ajal ) võivad süttida ka naaber kivisöe allikad. Hiinas põleb aastas 109 miljonit tonni kivisütt väljaheites 200 miljonit tonni süsinikdioksiidi . See moodustab 2-3 % kogu maailmas väljaheidetud süsinikdioksiidist fossiilsetest kütustest aastas. Kuid see on ka samapalju kui eraldavad heitgaase kõik autod USA-s . Antratsiit Antratsiit on kõva, kompaktne variatsioon mineraalsest söest, mil on suur läige. Tal on kivisüsidest suurim
Tallinna Polütehnikum Jüri Vinnal CHEOPSI PÜRAMIID Referaat Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 Kuidas ehitati? 4 - Herodotose teooria 4 - Teine teooria 5 Siseehitus 6 Mõõtmed 7 - Cheopsi püramiidile vastavad mõõdud 8 Asetus 9 Püramiidi energeetika 10 Huvitavaid fakte 11 SISSEJUHATUS Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suuri...
mehaanilisi seadmeid nagu proppeller. Seda saab teha avatavate akendega või ventilatsiooni aukudega. Keerulistemates süsteemides lastakse soojal õhul ruumis tõusta ja väljuda kõrgematel asuvatest shaftidest. 5.3 Konditsioneer Õhukonditsioneer ehk konditsioneer on seade, mis jahutab, kütab ja puhastab siseruumide õhku. Jahutamine suve. Tavalisi, on/off-tüüpi kompressoriga konditsioneere kasutatakse kõikvõimalike ruumide jahutamiseks suvisel perioodil kuni +5 °C välisõhutemperatuuril. Jahutamine talvel. Kui lisada konditsioneerile talvevarustus, siis saab temaga ruume jahutada ka talvel. Soovitatav on kasutada sujuva reguleerimisega rõhu pealt juhitavat talvevarustust: see tagab tõrgeteta töö ka kuni 15 °C välisõhutemperatuuril. Kütmine. Enamikul seadmetest on peal neljateeklapp, mille abil pannakse konditsioneer tööle vastupidises suunas. Nii saab konditsioneeri kasutada ka
Aastas on keskmiselt 30 päeva selget ilma, pilves päevi on umbes 3 korda rohkem (umbes 150). Kevadel võib iga 3. päev selge olla. Mais on pilves päevi kuni 3. Detsembris on selgeid kuni 2 ja enam kui pooled (17-18) on pilves. Madalpilvisuse järgi on seda vähem. Pilves päevi on saja ringis (alla selle, ainult Tallinnas on rohkem). Seega üldpilvisus on näiteks 10 ja madalpilvisuse järgi selge (null). Selgeid päevi on rohkem, 70-85 (rannikul rohkem). Ööpäevane tsükkel on olemas suvisel ajal. Külmal ei sõltu ööpäevast. Udu Liigid: need on radiatsiooniudu (kohalik teke, jahtumine aluspinna tõttu); advektsiooniudu ei ole kohaliku tekkega, sisserännanud õhumass hakkab jahtuma, talvel suladega; frontaalne udu on haruldane, siis kui on soe front tulemas. Laussadu peab langema läbi jaheda õhukihi ja piisad aurustuvad. Esineb vihmasajuga. Advektiiv-radiatsioonilised udud soe õhk jahedale aluspinnale ja öösel kiirguslik jahtumine. Precipitation fog frontaalne udu
Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, omane rändavatele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili. Viljavaheldussüsteem (mitmeväljasüsteem): põldhein, taliteravili, naeris/kartul, oder ristikuga. Rohumaade tööde aastaring Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. Oksad enamasti kütteks või põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Millal algas Eestis ulatuslikum pärandkoosluste kadumine? Pärandkoosluste pindala hakkas aeglaselt vähenema 20. sajandi esimesel poolel seoses niitude ülesharimise ja kultuuristamisega. Niitude pindala vähenes oluliselt pärast II maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine. Kui suurel pindalal levisid pärandkooslused 20. saj. algul?
(http://www.niinsaare.ee/est/) 18.00 Külastame Niinesaare järve äärseid matkaradu ning naudime ilusat Eesti loodust. 21.00 Ööoode 11.päev 09.00 Hommikusöök 11.00 Stardime Alutaguse Seiklusparki, kus on 5 erineva raskusastmega rada ja pikad (http://www.alutaguse.com/index.php/seikluspark ) 14.00 Läheme lõbutseme ka suvisel tuubirajal. 13.00 Mõnus aeg rannas (võrkpall, sulgpall), lõunasöök puhkekeskuses. 16.00 Läheme Kolkja Vanausuliste Muuseumi, kus giid aitab meil tutvuda Peipsiäärsete kommete, vanausuliste kultuuri ja elulaadiga. 18.00 Läheme Alatskivi lossi, kus meid ootab uhke Õhtusöök ning majutus uhketes sviitides. ( http://www.alatskiviloss.ee ) 12.päev 9 10.00 Äratus ja hommikusöök 11
otsese päikesega kohas, kuni ilmuvad õisikupungad. Alles siis võib taimed sooja tuppa tuua ning lasta õitel seal avaneda. Pärast õitsemist tuleb vees kasvatatud sibulad ära visata, kuid potis kasvatatud taimedel tuleks lasta kasvutsükkel lõpetada, kastes neid mõõdukalt kuni lehtede kuivamiseni. Sibulaid säilitada kuivas ruumis sügiseni, mil need võib uuesti maha istutada. Neid sorte võib ka peenral kasvatamiseks osta. Paljunemine: suvisel puhkeperioodil tuleks eemaldada külgsibulad. Haigused ja kahjurid: sibula juurelest, baktermädanikud, hahkhallitus 2.3 Ebahüatsint 6 Ebahüatsint (Hyacinthoides, syn. Endymion) on sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast, mis looduslikult kasvavad Lääne Euroopas ja Põhja Aafrikas. Eesti aedades on enim kasvatatud liik hispaania ebahüatsint (vt lisa 10) ja temast aretatud erivärvilised
Lisaks kuuluvad AS Pere kontserni toidlustusettevõtted Tartu Ülikooli Kohvik, Pärnu Kuursaal, õllerestoran Place, Püssirohukelder ning müügipunktid (Leiko-1, Leiko-2, Pagarikiosk). Leikod on müügipunktid Tartu kesklinnas, bussijaama kõrval, Linnaturu piirkonnas, mis müüvad peaaegu kõikki AS Pere poolt pakutavaidtooteid. Lisaks veel välismaiseid komme, küpsiseid, jookidest - A.Le. Coq ja Coca Cola tooted. Pakutakse veel kohvi teenust ning suvisel ajal väike valik Premia jäätiseid. 2.1 Pakutavad tooted Ettevõte, kus käisin praktikal tegeleb suuremalt jaolt AS Pere toodangute müümisega. Toodete sortiment on igapäevasest tööst välja kujunenud, kuna tarbijate nõudlus osade toodangute suhtes on suurem kui mõne tundmatu toote suhtes, seega vahelduseks hooajati tulevad müüki kaubad, mis pole pikaajaliselt müügis olnud, et pakkuda tarbijatele vaheldust. AS Pere sortimendi nimekiri: (Lisa 1)
naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, küll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi
on 176 tm. Metsade keskmine boniteet on I-II. Metsauuendustöödel saadakse istutusmaterjal põhiliselt oma puukoolist. Transport: Puurmani vallas on riigi-, munitsipaal- ja erateid kokku 316 km. Riigiteede kogupikkus vallas on 90, vallateede kogupikkus on 39 km. Kõik vallateed on kruusateed. Erateede kogupikkus on 122 km. Metskonnale kuulub metsateid 72 km. Suurima liikluskoormusega on TallinnTartuLuhamaa maantee. Teede talihooldust teevad lepingulised partnerid ja vald oma seadmetega. Suvisel perioodil teostatakse greiderdamistöid vastavalt iga-aastastele sõlmitud lepingutele. Teede seisund on üldiselt rahuldav. Vallateede remonti tehakse vastavalt rahalistele võimalustele. Turism: Olulisemad turismiobjektid Puurmani vallas on: · Puurmani loss ja park · Alam-Pedja looduskaitseala Puurmani valla arengukava 20072020. · Kursi kirik · Vabadussõja mälestussammas Kursis · Vabadussõja mälestussammas Sadukülas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
