konkat tõusul vedada. SuurKarja ja VanaPosti tänava ristmikul oli troskade seisukoht ning hobuste joogiküna. Reaalkooli ees ja Niguliste kiriku esisel väikesel platsil ootasid sõitjaid voorimehed. Lippasime poistega ka paljajalu linnatänaval ringi. See oli tol ajal moes. Toast läksime välja sandaalide või saabastega ja õues peitsime need varjulisse paika, et tagasi tulles uuesti tuppaminekuks jalga panna. Vahel tuli ette ka pahandusi, kui varbad juhtusid verised olema. Suvisel koolivaheajal kolasime ringi sadamas ja Kalarannas. Praeguse Linnahalli taga olid meie ujumis ja kalastamispaigad. Paremad ujujad söandasid ette võtta kaugemaid retki enamasti Vana Patarei varemeteni, mis asusid umbes 300 meetri kaugusel. Kalaranna poiss Egon Brücke (hilisem Rannet), kes oli meist pisut vanem, suutis ühe jutiga edasitagasi ujuda. Ta käis ka Kadrioru kergejõustikukursustel ja oli üks võimekamaid. Süstemaatilise treeningu asemel tundis ta rohkem huvi
lausest komaga, nt Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama. 9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z...(helitud); j, l, m, n, r, v (helilised) MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu kasutatakse:
Kiirgusbilanss ei ole konstantne suurus vaid muutub ööpäeva jooksul. Kiirgusbilansi komponente on 6.Osad komponendid langevad ära ning teised osakesed sõltuvad suuresti kiirgava pinna temperatuurist ning siis peab muutuma ka selle kiirguse komponendid, mis võtavad osa kiirgusbilansi protsessist. Kiirgusbilanss muutub positiivseks alles mõni aega pärast päikesetõusu. Ning negatiivseks läheb juba enne päikeseloojangut. Tema positiivsus/negatiivsus sõltub eelkõige päikese kõrgusest. Suvisel ajal muutub positiivseks, kui päike on jõudnud 10- 15 kraadi kõrgusele. Ning õhtul, kui päike laskub samale kõrgusele muutub ta negatiivseks. Kuna talvisel ajal on enamasti lumekate muutub ta positiivseks hiljem. Aga talvisel aja ei pruugigi ta üldse positiivseks minna. Kõige väiksem kiirgusekaotus on detsembris (pilves ja madalad pilved) pinnakatte tõttu. Suvel, kus on selge taeva osakaal suurem on energiakaod suured. Kasvuhooneefekt!
sademeid rohkesti, lõunapoolses osas käib kõigepealt üle soe front, siis külm front, mõlemaga kaasnevad sademed. Mingil ajal jõuab tagant tulev külm front ees liikuvale soojale frondile järele- tsükloni sulgumine(oklusioon), mille järel keeris hakkab hääbuma. · Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna puhul vastupidi. See on tingitud pilvedest. Kõige rohkem esineb tsükloneid sügisel ja ka talvel, kevadisel ja suvisel ajal on suurem osa ilma kujundamisel antitsüklonitel. Madalrõhu lohk- tsükloni väljasopistunud osa. Kõrgrõhuhari- antitsükloni väljasopistunud osa. LÕUNATSÜKLONID · Nimetatakse selliseid tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID
1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli
Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese. Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks kulub 24h ehk üks keskmine päikesepäev. Maa pöörlemine tingib: 1) Öö ja päeva vaheldumist vastavalt sellele poolkerade valgustatus, õhutemperatuur, õhu liikumine ja vee aurustumine 2) Tõusu ja möönalaine teke seda tekitab kuu külge tõmbejõud 3) Coriolise jõud tuulte kaldumine 5. Pööripäevad ja pöörijooned Suvisel pööripäeval (21 või 22 juuni) on põhjapoolkera kallutatud päikese suunas, talvisel pööripäeval ( 21 või 22 detsember) on see päikesest aga ära pööratud. Kevadisel pööripäeval (20 või 21 märts) ja sügisesel pööripäeval (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust (võrdpäevsus) Pöörijooned on 23,5 laiustel ja polaarjooned on 66,5 laiustel 6. Ajavööndid
tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega Maa kuju: Võimalikke varasemaid tõendeid kerakujulise Maa kohta: 1. laevade „vajumine“ horisondi taha 2. põhjanaela asukoha näiline liikumine taevavõlvil sõltuvalt vaatleja asukohast (muutus 1°111 km kohta) 3. ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal Eratosthenes – kreeka mõttetark, kes tegi 250 e.m.a. erakordselt täpse määratluse Maa ümbermõõdu kohta. Ta arvutas suvisel pööripäeval Syenes seniidis oleva Päikese, samal päeval Alexandrias 7,2°se Päikese varjunurga ning Syene ja Alexandria vahemaa alusel Maa kaarepikkuse ja selle alusel ümbermõõdu 43 000 km, mis on vaid 3000 km pikem meridiaani mööda mõõdetud tegelikust ümbermõõdust (ligi 40 000 km) pöördellipsoid – lähim geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule (Maa ei oma ideaalselt korrapärast kuju) geoid – Maa kuju määrav pind
Teisalt aga ruumides, kus Peale põranda temperatuuri inimene viibib pidevalt, ei või põranda pinna temperatuuri tõsta mõjutab jalatalla jahtumist üle +28 °C, sest see tekitab jalalabas ülekuumenemise tunde. ka erinev põrandakate Talvisel ajal sisaldab meie kliimas välisõhk keskmiselt 3,0 g veeauru igas kuupmeetris, pakasepäevadel aga märgatavalt vähem. Suvisel ajal veeauru sisaldus, tänu temperatuuri tõusule, tõuseb ja on keskelt läbi 8 g/m3. Kuna talvine välisõhk sisaldab vähe veeauru, olgugi, et selle suhteline niiskus võib olla 100% lähedal, siis sellise õhu toomine tuppa kuivatab eluruume intensiivselt. Ülemäärane õhuvahetus võib kuivatada eluruume
Toituvad sula-, voolu-, valg- ja põhjaveest ning sademetest. Tüüp Mis toimub Näide Valdavalt lume sulamisveest toituvad tasandike 8-10 kuud lumevangis ja väike äravool, 2-4 kuud kõrge Mackenzie, Indigirka jõed Põhja-Ameerikas ja Kirde-Siberis veeseis, mille põhjustab lume ja igikeltsa sulamine Mäestike lume sulamisest toituvad jõed Aasias Suvisel poolaastal kõrge veeseis, sest mägedes sulab lumi; Sõrdarja, Huang He, sademeid väga vähe, talvel madal veeseis Indus Sademetest toituvad jõed mussoonkliimaga aladel Suvisel poolaastal mussoonvihmade tõttu kõrge veeseis , talvel Amazonas, Kongo, madalvesi Mekong, Amuur
Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas.30.laiuskraadideni jõudes on õhk juba sedavõrd jahtunud ,et hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. 66.Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad mussoonid Lõuna-Aasias. Suvisel aastaajal , kui päike käib üle taevavõlvi seniidi lähedalt,puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. Siis on põuaperiood. 69.Andide mäestiku idanõlvad on Peruus vihmametsad,sest seal on troopiline mereline õhk, mis on soe ja niiske. See on kujunenud välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis
pärineb Inglismaalt Norfolki krahvkonnast, kus 1730. aastatel hakati põllumaad jagama neljaks osaks (ristiku-, taliteravilja-, naeri- ja suviteraviljamaa), seda süsteemi on tänapäeval arendatud ja täiustatud. Rohumaade traditsioonilise majandamise aastaring, mida tehti kevadest talveni? Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. Oksad kasutati enamasti kütteks või kuhjati kändudele ja põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Heinategu. Kõigepealt niideti lagedad heinamaad, puisniitudele mindi enamasti juulis. Varjus kasvab hein aeglasemalt ning põuaoht on puisniitudel väiksem. Vanemal ajal olid heinamaad ühised, hein tehti talgutega ühiselt ja pärast jagati talude vahel. 19. sajandist on heinamaad talude vahel jagatud, piire tähistasid piirikivid. Enamasti oli iga talu heinamaal küün või mitu, tehti ka kuhje.
lausest komaga, nt Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama. 9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z...(helitud); j, l, m, n, r, v (helilised) MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu kasutatakse:
põllumajandusega, kasvatades rahulikult lapsi ja saades ise selle kõigega hakkama. Viimane intervjueeritav oli nüüdseks 26 aastane veebel Margus Hoop. Tema Afganistani mineku põhjuseks oli soov areneda ja õppida. Kokku on ta missiooni piirkonas viibunud kaks korda seitse kuud. Kõige raskemateks olukordadeks peab ta liivatorme, mis seal kandis on väga tavalised. Eriti talumatu on see siis, kui ei ole kaasas kaitseprille. ,,2011a elasin telgis. Olin seal suvisel ajal, siis temperatuur küündis päikese käes +61 kraadini. Telgis oli olemas konditsioneer. Voodi oli laiem kui mul hetkel korteris. Telgis sees oli olemas külmkapp, isiklik riidekapp, telekas ning wifi levis telgis. Hügieeni tingimused oli head. Dussi konteinerid olid majutusalal. 2009a kui olin esimest korda, siis majutus oli meil konteiner linnakus. Põhimõte oli nagu on ühiselamul. Olid kahesed toad, koridori peal oli eraldi dussi ruum ning eraldi wc ruum. Korrusel oli kokku 18 tuba.
laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tykk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba
kaugem sugulane; mustatriibuline kört kandja leinab, lahkunud on lähedane. Külgkorviga mootorratasja kastiautost turismibuss. Kihnu mehed ja naised kasutavad saarel igapäevase sõiduvahendina külgkorviga mootorratast. Kihnu kaluritest mehed on mootorratast veidi töösõbralikumaks disaininud kalurite mootorratastel on külgkorvid kalakastiga asendatud. Kaasaegset reisibussi Kihnu saarel ei leidu. Suvisel ajal tehakse turistidele saarel ekskursiooni lahtise kastiautoga. saare keskel asub Kihnu muuseum, kus turist saab külastada eri teemadega tube: naiste tööde tuba - aukohal Kihnu naine, naiste käsitöö ja pulmatraditsioonid; meeste tööde tuba - Kihnu mehed laevaehitajatena, kalameestena, pillimängijana, kala- ja hülgepüüdjana. Meeste toas saab kohtuda kuulsaima Kihnust pärit mehega ehk
kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tykk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi
Edasi minnakse juba koguduse ja seda teeninud ning sellest keskkonnast välja kasvanud inimeste juurde. 3 ÜMBRITSEV KESKKOND Sõites Tartust Kallastele, seisab umbes 20 km järel teest paremal puudesalus tagasihoidlik valge kirikuhoone. See on Vara Brigitta kirik. Valge ehitis on õhtuhämaruseski märgatav, kuna see on valgustatud. Ainult suvisel ajal peitub ta ümberseisvate puude rohelusse. Kirikuaias on kalmistu, kuhu matmine lõpetati 18. sajandi lõpuveerandil. Pisut eemal on uuem, kasutusesolev kalmistu, kus on ka Vabadussõjas langenute mälestussammas (1925, taasavatud 1988), ja Teises maailmasõjas langenute vennashaud.1 Kiriku ümbruses on palju suuri vanu puid, sealhulgas looduskaitse alune Vara kiriku tamm (ümbermõõt 4,2 m, kõrgus 24 m). Seda peetakse muistseks ohvripuuks (II a-t. algus).2
Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli Uno Tamm Silvi Tamm Rohumaade klassifikatsioonis on tehtud pidevalt muudatusi. Viimased muutused viidi sisse 2007. aastal. Statistikaameti andmetel käsitletakse rohumaadena söödakultuure põllumaal (külvikordade süsteemis kuni 5 aastat karjatamiseks, heinaks või siloks kasvatatavad heintaimed) ja püsirohumaid (külvikorras mitteolev maa, mida kasutatakse haljasmassi või heina tootmiseks või karjatamiseks või mida säilitatakse heades põllumajandus ja keskkonnatingimustes). Püsirohumaadeks loetakse mitmeaastaste heintaimede pinda, mida on kasutatud 5 aastat või kauem (pikaajalised rohumaad ja poollooduslikud kooslused). Poolloodusliku koosluse ehk pärandkoosluse all mõeldakse inimese poolt ümber kujundatud looduslikku kooslust, mis sellisena püsib mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Poolloodusliku kooslusena mõistetakse puisniitu, puiskarjamaad, rannan...
Kommentaar tulemusele: Saadud tulemus ei näita küll väga suur kasumitaset, kuid arvestades tagasihoidlikku müügiprognoosi ja asjaolu, et nõudlus selliste teenuste järgi on tulevikus kasvav, siis võib esimese tegevusaasta positiivseks lugeda ning äriidee perspektiivikaks. Samas peab alati mõtlema, mida ja kuidas veel paremini teha ning kuidas kasumit veelgi suurendada. Samuti võiks mõelda, et mida teha täiendavalt suvisel ajal, et sel perioodil samuti kasumit oleks. Rahakäibe prognoosi koostamine Meie näite puhul on arvestatud, et ettevõtjad panevad omavahendeid äriidee käivitamiseks 2000.- EEK ulatuses ja samuti saadakse rahalist tagastamatut toetust vallavalitsuselt 8000.- EEK. Nimetatud rahaliste vahendite eest sisustatakse mängutuba mänguasjade, toolide, laudade jm. vajaliku inventariga. Asjad ostetakse esimesel kuul ja samal kuul ka mängutuba avatakse.
Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, iseäranis omane rändavatele, nomaadsetele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili Viljavaheldussüsteem(mitmeväljasüsteem, norfolgi külvikord): põldhein, taliteravili, naeris/kartul, oder koos ristikuga. Rohumaade tööde aastaring *Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. *Oksad kasutati enamasti kütteks või kuhjati kändudele ja põletati suvisel heinaajal. *Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Heinategu. Kõigepealt niideti lagedad heinamaad, puisniitudele mindi enamasti juulis. Varjus kasvab hein aeglasemalt ning põuaoht on puisniitudel väiksem. Vanemal ajal olid heinamaad ühised, hein tehti talgutega ühiselt ja pärast jagati talude vahel. 19. sajandist on heinamaad talude vahel jagatud, piire tähistasid piirikivid. Enamasti oli iga talu heinamaal küün või mitu, tehti ka kuhje
jääkristallide segust). Nt. Kõrgrünkpilved. ALUMISED PILVED (aluse kõrgus alla 2 km; halli või tumehalli värvusega ning võrdlemisi tihedad. Neis pilvedes leidub juba suuremaid elemente kui eelmistes). Nt. Kihtpilved. VERTIKAALSUUNAS ARENEVAD ehk KONVEKTSIOONIPILVED (alus on ~0,4-1,5 km kõrgusel, kuid pilvede tipud võivad ulatuda ülemiste pilvede kõrguseni. Tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel. Suvisel ajal aluspind soojeneb tugevasti päikesekiirguse tagajärjel, mistõttu tekivad õhu püstvoolud. Püstvooludes õhu adiabaatilise jahtumise tagajärjel kujunevadki konvektsioonipilved. Arenevad kõige soodsamalt keskpäeva paiku). Nt. Rünkpilved. Pilet nr. 14 Pinnase temperatuuri iseärasused. Tsüklon, milline ilm sellega kaasneb. Maapinnale langeb soojus edasi pinnase juhtivuse, kiirgamise ja konvektsiooni teel. Viimasel juhul kantakse soojus edasi
3.10.2 Kliima Tallinna kliimale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõdukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,7°C. Kõige külmem kuu aastas on veebruar. Meri mõjutab nii Tallinna kui ka Haabersti linnaosa kliimat. See avaldub esmalt õhutemperatuuris. Haabersti linnaosas on õhutemperatuur suvisel ajal 1,1 – 2 kraadi madalam ning talvel 1,1 – 1,5 kraadi kõrgem võrreldes Ülemiste ilmajaamas mõõdetuga. Valdavad sademed langevad soojal perioodil. Võib täheldada, et viimasel kümnendil on sademete hulk suurenenud. Seda näitavad ka teiste vaatlusjaamade andmed. Kliima kujuneb mitmete faktorite koosmõjul, kus sademed on vaid üks neist. Vast kõige keerulisem on mõõta auramist. Aasta keskmine aurumine maapinnalt moodustab ca 464 mm, aurumine veekogude
Liha- ja kalapraed 183 610€ 420 000€ 420 000€ Lahja alkohol, vein 59 895€ 90 000€ 90 000€ Kohv, tee 11 610€ 18 000€ 19 500€ 38 Kergemad eelroad 22 110€ 44 000€ 44 000€ MÜÜGITULU KOKKU 511 650, 50€ 1 035 200€ 1 117 500€ Müügi- ehk käibeprognoos on koostatud hooajalist faktorit arvestades Käive kasvab just suvisel perioodil, kus turistide osakaal klientuuris mõjutab kohviku külastatavust. Aastast aastasse tõuseb ettevõtte müügitulu, mille tingib ettevõtte tuntuse kasv ning mahetoidu sööjate ja allergikute osakaalu eeldatav kasv. 9.3 Maksevõime ehk likviidsuskordaja Likviidsuskordaja hinnatakse nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on tegemist hea näitajaga. Tabel 13. Likviidsuskordaja 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta Lühiajalised
Manchester United kaotas eile võõrsil 1:2 Müncheni Bayernile, Inglismaa klubi ründaja vajas väljakult lahkumisel abi, kuna oli põrganud kokku Bayerni ründaja Mario Gomeziga, vahendab The Guardian. Rooney lahkus Bayerni kodustaadionilt karkudel ning tema parema jala ümber oli kaitseks pandud spetsiaalne saabas. Kardeti, et Rooney võis hüppeliigeses sidemed rebestada, aga nüüd selgus, et vigastus osutus kardetust kergemaks ning tõenäoliselt tema osalemist suvisel MM-finaalturniiril ohtu ei sea. Briti saartel suleti vulkaanituha tõttu veel lennujaamu 16.05.2010 13:27 Suures osas Suurbritanniast on täna õhtul lennujaamad suletud. Eesti aja järgi kella 15 ja 21 vahel on kinni näiteks Manchesteri, Liverpooli ja Doncasteri lennuväljad, kirjutas BBC. Lisaks on tuhapilve levik tõkestanud lennuliikluse Põhja-Iirimaal, osal Sotimaast ja Mani saarel. Londoni ja Dublini lennujaamad on avatud.Lisaks on tuhapilve levik tõkestanud lennuliikluse
Lisatakse köögiviljadele, kartulile, munatoitudele, juustule. Rosmariinioksaga saab maitsestada õli ja äädikat. Kasutamine ravimtaimena seedimist soodustav, mikroobi- ja viirusevastane, paikset verevarustust parandav. Muud kasutusalad kasutatakse aroomitaimena. Tema eeterliku õli kasutamine kosmeetika- ja parfümeeriatoodetes väga levimud. Kasutamine haljastuses ilutaimena saab kasvatada/kasutada ainult suvisel ajal. Muu oluline informatsioon raseduse ajal tuleb rosmariinist loobuda, sest ta ergutab emakalihaseid. 8 HARILIK MELISS Melissa officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus põõsasjas püsik VARS neljakandiline, harunenud ja tihedalt lehistunud.
Juhtum Kuidas keskkond mõjutab inimese elu? Meie kõikide arusaam maailmast, olukordadest, objektidest on erinev, kuna me kõik oleme pärit erinevast kultuurilisest- ajaloolisest keskkonnast, mis on meie arusaamu mõjutanud. Kui ühe riigi piires ei pruugi olla need erinevused väga suured, siis kahe riigi piires on need erinevused kindlasti suuremad. Elizabethi juhtumi puhul ei pruugiks Eesti sotsiaalosakond ja lastekaitse osakond teha sellest suurt numbrit, kui suvisel ajal elab ema koos lapsega paadis või kui lapse hambad ei ole kõige paremas korras. Eestis tekiks kindlasti küsimus, kus on lapse isa ja millisel moel ta lapse heaolule kaasa aitab ja, kui ei aita siis, kas oleks võimalik, et ta last ka rahaliselt toetab. Antud juhtumis Hollandi lastekaitse kommentaare ei jaganud ja isa osalus on teadmata. Käesoleva juhtumi puhul mängib rolli see, et kultuurid on erinevad, standardid on Hollandis kõrgemad, kui Eestis
Remniku Puhkekeskus asub Peipsi järve põhja- · tingimuste loomine erinevate vaba aja rannikul, imeilusa järve liivasel kaldal. Peipsi järv tegevuste korraldamiseks; on üks soojema veega järvi Eestis. Eriliselt peen · sihtsuunitlusega, laste sotsialiseerimise prot- ja puhas rannaliiv on suurepärane paik puhkuseks sessi toetavate programmide korraldamine ja puutumatu loodus inspireerib tegevusteks vabas suvisel koolivaheajal; õhus. Remniku Laste- ja Noortelaager asub Alajõe · laste vaba aja sisustamine, nende silmaringi valla keskusest 8 ja Jõhvist 35 kilomeetri kaugusel, avardamine ja huvi tõstmine sisuka ning on rajatud 80. aastatel ning on sealses piirkonnas aktiivse vaba aja veetmise vastu. üks paremas seisukorras baase lastega seotud prog-
max juulis,min jaanuari küllastusvajak võrdub veeauru kõrgustel. Selleks et õhurõhku võrrelda, on maksimaalselt 0,10,3 mm, aastats ligikaudu lõpus.4)polaarset tüüpi iseloomustab maksimaalse rõhuga antud vaja mõõdetud õhurõhk taandada kindlale 1050 mm. Suvisel ajal kaste teataval pikk ja karm talv ja lühike ning temperatuuril. Küllastuse korral kõrgusele. Selleks kõrguseks on võetud määral asendab päeval taimedelt aurunud võrdlemisi jahe suvi.Aastased küllastusvajak võrdub nulliga. merepind. Vanasti taandati õhurõhk vett. temperatuuri amplituudid ulatuvad läbi
tähele suuna vahel. Öö vastand on päev, taevakehade öö- ja päevakülge eraldab terminaator. Kuna Päikesüsteemi planeetide pöörlemistaljed ei asu nende orbiitide pinna suhtes perpendikulaarselt, siis muutub öö pikkus nende tiirlemise ajal aastase perioodilisusega. Päev ja öö on võrdsed kevadisel ja sügisesel pööripäeval, sest Maa telg on ekliptikale perpendikulaarselt. Suurim vahe päeva ja öö pikkuse vahel on talvise ja suvisel pööripäeval, kui Maa telg on suurima nurga all ekliptika suhtes. Pärast talvist pööripäeva muutub öö põhjapoolkeral lühemaks ja lõunapoolkeral pikemaks. Vastupidiselt talvisele pööripäevale muutub suvine pööripäev pikemaks ja lõunapoolkeral lühemaks. Polaarjooni ja pooluse vahel võib öö kesta üle ööpäeva, see on polaaröö. Astronoomia seisukohast esineb öö kui päike on horisondi suhtes üle 18 kraadi nurga all
Vikerkaar 1-2 [2011, jaanuar 07] http://www.metsas.ee/et/tekstid/hassokrull/anarhia · Luks, L (2009) Mina- see on punk. Vikerkaar 10-11 [2011, märts 26] http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=5011 · Niineste, M (2009, juuli 3). Trubetsky ,,Eesti punk ,,jääb oma ideele alla. Eesti Päevaleht 14 · Niineste, M (2010, august 5). Punk pole surnud. Eesti Ekspress 29-30 · Pulver, A (2011, jaanuar 28). Suvisel laulupeol sureb punk vaikselt. Virumaa Teataja 8 · Pruul, K (2000) Ilus varjatud haigus Tartu:EK$ · Rinne, H (2008) Laulev revolutsioon Tallinn:Varrak · Rooste, J (2000) Tagasi prügimäele :Tänapäev · Trubetsky, T (1994) Anarhia Tallinn:Tiritamm · Viires, P (s.a) Eesti punkluule. [2011, aprill 12] http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/Eest_punkluule.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_punkansamblite_loend
68. 1 26,72 26,84 25,19 30,79 23,27 71,5 24,9 69. 1 48,61 49,04 42,64 53,10 44,81 49,1 46,3 22. Antud näitajad iseloomustavad Päikese kõrgust horisondist keskpäeval: 6º; 53º; 9º; 55º Paigutage need näitajad tabelis õigesse kohta. Vaindloo saar Naha küla Suvisel pööripäeval (osaülesanne 70) (osaülesanne 71) 53º 55º Talvisel pööripäeval (osaülesanne 72) (osaülesanne 73) 6º 9º Iga õigesti paigutatud näitaja andis 0,5 punkti. Ülesande nr 22 tulemused
· Kasvatada koguduse liikmeid satanistliku õpetuse vaimus · Süvendada koguduse liikmete lugupidavat suhtumist üldinimlikesse väärtustesse ja traditsioonidesse · Oma eesmärgi saavutamiseks kannab kogudus hoolt satanistlike templite, matmispaikade ja rituaalpaikade asutamise ja ülalpidamise eest, hoolitseb satanistide vaimse ja kõlbelise kasvatuse eest, korraldab usulisi pühasid. · Koguduse korralised usupühad on kevadisel, suvisel, sügisesel ja talvisel pööripäeval ning 30. aprillil ja 31. oktoobril. · Iga koguduseliikme tähtsaim usupüha on tema isiklik sünnipäev. (http://mvo.saadanas.org/pohikiri.htm) Neid punkte lugedes ei jää silma mitte ühtki sellist, mis peaks kuidagi kaaskodanikke häirima. Lisaks on sinna põhikirja pandud ka 9 saatanlikku deklaratsiooni: · Saatan pakub naudingut karskuse asemel. 20
3. Maa pöörlemine ja tiirlemine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese (1a), poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise suunas, ekvaatoril vaadatuna läänest itta (keskmiselt 24h). Maa pöörlemise tingib öö ja päeva vaheldumine, Coriolise jõud ning tõusu ja mõõnalaine teke (kogu ookean liigub Kuu suunas ehk seal on tõusuvesi) Maa pöörlemistelg on eliptikatasandi suhtes kaldus (23,5kraadi) 4. Pööripäevad ja pöörijooned Suvisel pööripäeval (21. või 22. juunil) on põhjapoolkera kallutatud Päikese suunas Talvisel pööripäeval (21. või 22. detsembril) on see aga Päikesest ära pööratud. Kevadisel (20. või 21. märtsil ) ja sügisesel pööripäeval (22. või 23. septembril) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust.
Nõukogude ajal ei olnud õpetaja töö kerge. Ühiskonnas valitses kahekeelsus - üks asi, mida koolis õpetati, ja teine, mida kodus räägiti. Eestlased ei olnud ise oma peremehed ja see mõjutas ka õpetajatööd. Koolidel tuli välja sõeluda see, mida tuli õpetada, ja see, kuidasmoodi ,,oma asja'' edasi viia. Märjamaa keskkoolis õpetas Jõgisalu looduslugu, keemiat, saksa keelt, vajaduse korral ka eesti keelt ning korraldas õpilastele looduseteemalisi matku. 1954. aasta suvisel matkal kohtus ta Puhtu laiul professor Erik Kumariga, kes kutsus Jõgisalu Looduskaitse Komisjoni juurde. 1957. aastal abiellus Harri Jõgisalu Elsa Milliga. Jõgisalude perre sündis tütar Miina 1958. aastal, kes lõpetas Märjamaa Keskkooli 1976. aastal. Miina sai kõrgema hariduse Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogika erialal ning tänaseks töötab Türi Muusikakoolis, kus annab klaveritunde ja muusikaajalugu. 1.5 Kirjanik
78 60.22 39.78 55. 1 37.77 37.76 38.13 36.57 38.69 37.80 62.20 17. (osaülesanne 56) Millal on päike seniidis ekvaatoril? Kõige täpsem vastus märkige X- ga. A. aastaringselt kell 12.00 Sagedasemad eksimused: B. keskpäeval kevadisest pööripäevast suvise pööripäevani 29% pakkus varianti C, 23% varianti A ja C. suvisel ja talvisel pööripäeval kell 12.00 14% varianti B. D. Xkevadise ja sügisese pööripäeva keskpäeval E. keskpäeval sügisesest pööripäevast talvise pööripäevani Ülesande nr 17 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tulemuse tulemuse
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
toataimena edasi kasvatada. Meie oludes rosmariin väljas ei talvitu. Ka toataimena nõuab maitsetaimena, erilist hoolt, sest tahab ravimtaimena, talvel hästi valget kasvukohta ja soojust ainult 5 aroomitaimena 10 kraadi ja mõõdukat kastmist. Pigem talub mõni kosmeetika- ja aeg kuivust kui liigniiskust. Kevadel võib oksi parfümeeriatoodetes, tagasi lõigata. ilutaimena toas, suvisel ajal ka väljas taimed ette kasvatada. Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele, vajadusel maitsetaimena, pikeeritakse ja istutatakse välja pärast ravimtaimena, öökülmaohtu. Kasvuruumiks 40-50 cm. Talvel aroomitaimena, katta! ilutaimena, meetaimena värskena maitsetaimena,
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu p...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)..............
köögivilja-ühepajatoitudesse. Kasutamine ravimtaimena Soodustab seedimist, mikroobi- ja viirusevastane, paikset verevarustust parandav. Nende omaduste pärast kasutatakse teda reumasalvide põhiainena. Lisaks mõjub ürt ergutavalt ning tugevdab närve. Muud kasutusalad aroomitaimena on eeterliku õli kasutamine kosmeetika- ja parfümeeriatoodetes väga levinud. Kasutamine haljastuses suurepäraselt lõhnav pütitaim, mis tingimata kuulub isteplatsi lähedale. Aias ainult suvisel ajal, sobib ilutaimeks toas. Muu oluline informatsioon raseduse ajal tuleb rosmariinist loobuda, sest ta ergutab emakalihaseid. Eestikeelne nimetus on Harilik meliss (Sidrunmeliss) Ladinakeelne nimetus on Melissa officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus püsik, võib kiiresti kasvada 70 cm kõrguseks. Taim on üsna põõsasja kujuga. Sisaldab rikkalikult eeterlikku õli, mõru- ja parkaineid. Vajab kindasti
Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori koh...
Olulisematest kaupadest on Eestit läbinud veel teravili ja väetised, aeg-ajalt ka muud kaubad. Järjest enam on kasvanud transiit läänest Venemaale, seda põhiliselt konteinervedudena, aga ka sõiduautode veona. Teine oluline valdkond on reisilaevandus, mis otseselt seostub ka turismiga. Aastas umbes 8 miljoni reisija edasi-tagasivedu Tallinna-Helsingi ca 80 kilomeetrisel liinil toob tulu nii Eesti kui ka Skandinaavia firmadele ning konkurents erinevate firmade vahel on väga kõrge. Suvisel hooajal väljub pea iga tund mõni praam või kiirlaev Tallinnast Helsingi poole ja tagasi. Eestil on regulaarne laevaühendus Rootsi ja Venemaaga (Peterburiga). Viimastel aastatel on Läänemerereisilaevaliikluses oma positsiooni oluliselt tugevdanud Tallink, mille laevad peatuvad peale Eesti ka Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa sadamates. Kohalik laevaliiklus tähendab aga eelkõige praamide liikumist mandri ja saarte vahel. Siseveedel on transport väga tagasihoidlik.
Sisseost 380,00 3450,00 470,00 5640,00 560,00 6720,00 Kokku: 2997,30 24777,60 3087,30 26967,60 3405,78 40869,36 47 11.5 Ettevõtte käivitusperioodi kulud Käivitusperioodiks on arvestatud aasta 2012 perioodil jaanuarist juunini. Plaanijärgselt oleme oma turismitalu avamisega valmis suvisel kõrghooajal, kus inimesed otsivad puhkamis ja ajaveetmiskohti rohkem. Sellel perioodil on võimalus kiiremini ning madalamate reklaamikuludega saada tuntuks kohaks. Vaatamata sellele, plaanime talvehooajaks valmis olla juba märtsiks. Sealhulgas oleme varustatud talveks vajalike ajaveetmisvahenditega. Jaanuaris toimub omanike ja juhatuse liikmete aktiivne otsing investeerijate, ettevõtlus- toetuste osas
perioodilisest väetamisest) aga loobuda. Taimetoiteelementide omastamise optimaalne sügavus on 8...15cm. 13 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Sügisesel väetamisel viiakse fosfor-, kaalium-, lubi- ja orgaanilised väetised mulda sügiskünniga, suvisel väetamisel aga kesakünniga, mis tagab toitainete parima kättesaadavuse. Kevadiseks külvieelseks väetamiseks sobivad lämmastikväetised, mis viiakse mulda kultiveerimisega. Orgaanilistest väetistest sobivad kevadiseks väetamiseks hästi käärinud sõnnik ja kompostid, kuid need tuleb mulda viia kas korduskünniga või randaaliga. Fosfor- ja kaaliumväetisi võib kevadel anda ainult tingimisi, so kui nad jäid sügiskünni alla mingil põhjusel andmata
soojussalvestisse salvestunud soojusenergiaga. Tehnoloogia suudab mõningal määral päikesekiirgust isegi läbi õhemate pilvede püüda ja üsna olulisel määral soojusenergia kadusid kompenseerida. Madalatemperatuurilisi päikesekollektoreid saab Eestis majapidamises edukalt kasutada nii sooja tarbevee tootmiseks kui ka küttesüsteemi toetava lahendusena. Päikeseküttesüsteem koosneb peale päikesekollektori veel automaatikaplokist, pumbasõlmest, paisupaagist jaühendustorustikust. Suvisel päikesepaistelisel ajal on võimalik katta kogu soojustarbimise vajadus. [13] Joonis 1. Päikesekollektoriga sooja vee tootmise põhimõtteline skeem Allikas: (http://www.virkus.com/kalle/wp-content/uploads/2012/01/kollektor.jpg) 9 1.5.1.3. Päikesekollektorite liigid Tasapinnaline päikesekollektor Kollektorite lihtsaim mudel, mis koosneb päikesekiirgust neelavast tasapinnast ja sellele
Kõige lihtsam meetod puidu kuivatamiseks on vabaõhkkuivatus. See nõuab aga pikka kuivatusaega ja on suuresti sõltuv aastaaegadest. Et puit oleks korralikult kaitstud kahjustuste vastu, ei tohi puidu niiskus peale kuivatamist ületada 18.. .20%. See nõuab 3.. .8-kuulist kuivatusaega. Kui selle aja jooksul ei olda küllalt hoolsad, võivad puidu välimus ja omadused kahjustuda. Vabaõhkkuivatus toimub kõige kiiremini suvisel perioodil, kuid ei võimalda puitu kuivatada alla 17... 18% niiskuse. Suur osa puidutoodangust (näiteks sisustustarbed ja mööbel) nõuavad tooraineks aga märgatavalt madalama niiskussisaldusega puitu. Joonis 45 Kuivatamine vabas õhus. Puidu niiskusprotsendid vastavalt kasutusalale: Mööbli, sisustuse, parketi jne jaoks toatemperatuuril, mille juures õhu suhteline niiskus on 30...40%, on sobivpuiduniiskus 6...8%. Akende ja välisuste, suhteline õhuniiskus 70..
Aastajad vahelduvad maa kaldenurga tõttu. Vähi pöörijoon 23 kraadi 27 sekundit . Ekvaatoril on kaks korda aastas päike seniidis (90 kraadise nurga all) . Selle vahelisel perioodil liigub seniti Vähi pöörijoone suunas. Ja kui meil pmst jaanipäev on siis on ekvaatoril kõige halvem nurk. Kevadisel ja sügisesel pööripeäval on kogu planeedil päev ühe pikkusega võrdpäevsus. Vähi pöörijoonest ekvaatori poole jäävatel aladel on päike seniidis 2 korda aastas. Suvisel pööripäeval päike põhjapolaarjoone kandis üldse ei looju. Lõunapoolkeral toimub kogu staff analoogliselt va et meie suvel on neil talv ja Vähi pöörijoone asemele on seal Kaljukitse pöörijoon. Meie talvel toimub neil nö jaanipäev. Maa vööndit paralleelide + 23o27' ja 23o27' vahel nimetatakse troopiliseks voondiks ehk palavvoondiks. Laiuskraadidest ± 66o33' pooluste poole asuvaid alasid nimetatakse polaarehk külmvoonditeks (Arktis ja Antarktis)
detailseid uuringuid on seal tehtud üsna vähe, arheolooge eriti ligi ei lastud, kuna see objekt on nii väärtuslik. Maausulised peavad seda ka oma pühapaigaks, ütlevad, et arheoloogiline torkimine kahjustab sealset väge. Arvati, et kivid on sinna viidud puitparvedel ülevalt mägedest, kuid arheoloogid, kes seda üritasid ka teha, ebaõnnestusid täiega. Sammaste põhisuunad langevad kokku päikesetõusuga, taas on tegu objektiga, millel on olnud olulised rituaalid nii talvisel kui ka suvisel pööripäeval. Varasem traditsioon seostab neid keltidega, druiididega, kuid dateeringu poolest on tunduvalt varasem. On ka neid, kes usuvad, et tegu on UFOde maandumisplatisga. Viimaste aastate hüpoteese aga: o Tegemist on olulise ravipaigaga, nimelt on ka selle kohta varasemad ülestähendusi, et nende kivide kandmine amuletina või haige koha hõõrumine vastu kivi toob õnne. Näiteks leiti sealt mehe luustik, kes oli Sveitsit, tal oli
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
valetas, et Hiie hakkab piima jooma 10 aasta pärast, osaliselt päästis see Hiie elu - Leemet jätkas visalt õpinguid onu juures, käidi koos metsas ringi vanu tühje onne ja sealseid asju vaatamas, kohati ka elus inimesi – rauku – kellega juttu vesteti, Leemet päris neilt Põhja Konna kohta, sai teada, et teda on võimalik leida valvurite abil, kellel on vastav võti, kuid keegi ei teadnud, kes valvuriteks on, oli müüt, et suvisel pööripäeval puhkeb õitsele sõnajalg ja see ongi võtmeks (PS! sõnajalad ei õitse), Vootele neid jutte ei uskunud, pidas neid lihtsalt inimestele meelepärasteks seletusteks ja püüdeks mingit lootust säilitada - Leemet aga otsustas lootust säilitada ja õnne proovida, temaga liitus Pärtel, koos otsiti seda kogu öö, kuid asjatult, hommikul ärgati Meeme juures, kellele oma seiklusest rääkisid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
