kasutab. See kogus energiat on talletunud sööda orgaanilises aines. Koguenergiat saab kõige täpsemini määrata söödaproovi põlemisel vastavas seadeldises, mida on hakatud kutsuma kalorimeetriliseks pommiks. Mõõdetakse ära põlemisel vabanenud soojuse hulk. Igal orgaanilisel ühendil on oma konstantne põlemissoojus. Et söötade peamiseks orgaanilisteks ühenditeks on proteiin, toorrasv ja süsivesikud (toorkiud, tärklis, suhkrud jt.), siis on püütud määrata nende keskmist põlemissoojust. Kasutatakse söötade energiasisalduse väljatootmisel Kellneri Instituudi (Saksamaa) teadlaste poolt saadud põhitoitainete põlemissoojuse arve. 1 kg proteiini põlemisel vabaneb 5,72 Mcal e. 23,9 MJ soojust e. energiat 1 kg toorasva põlemisel vabaneb 9,50 Mcal e. 39,8 MJ soojust e. energiat 1 kg toorkiu põlemisel vabaneb 4,79 Mcal e
moodustumisel; · nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; · sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Süsivesikud Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus. Süsivesikud on füüsilise töö puhul suure tähtsusega, vaimse töö puhul aga vajatakse neid veidi vähem. Ka vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama, sest nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Tärklis ning puuviljades, marjades, mees jne. esinev suhkur fruktoos aga ei kutsu rasvumist esile.
Sisse läheb vesi ja valgus; väljub hapnik. Tekib energia, mis salvestatakse ATP’s ja hiljem kasutatakse sünteesiprotsessides. Pimedusstaadium: siseneb süsihappegaas ning väljuvad aminohapped ning suhkrud, lipiidid. Toimub kloroplastide stroomas, energiaallikaks glükoos. Glükolüüs – tsitraaditsükkel – hingamisahel. Vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Aeroobne ja anaeroobne glükolüüs. ATP- adenoniintrifosfaat; makroergiline ühend, mida kasutavad kõik organismid, orgaanilised ained, millesse
Segu muutus häguseks. · Segu lahjendatakse destilleeritud veega. Järeldus: Tegu oli pöördumatu reaktsiooniga, sest hägu ei läinud ära. Põhjuseks oli orgaanilise lahusti liiga kiire lisamine munavalgu lahusele. 1.2 süsivesikute reaktsioonid 1.2.1 Molisch´i test Molischi testi käigus annavad positiivse reaktsiooni nii mono-, oligo- j polüsahhariidid kui ka nukleiinhapped ja glükoproteiinid, kuna happelises keskkonnas toimub pikaaegne monosahhariidide vabanemine. Suhkrud dehüdreeruvad väävelhappe toimel ning tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga moodustades lillaka kihi lahuse ja happe pinnale. Töö käik · Ühte katseklaasi valatakse 2 ml fruktoosi ja teise 2 ml tärklise lahust. · Mõlemasse lisatakse 5-6 tilka Molischi reaktiivi, mis sisaldab -naftooli. Katseklaaside sisu loksutatakse hoolikalt. · Katseklaaside sisule lisatakse tilkhaaval 1 ml konts, väävelhapet.pärast happe lisamist
8. Keemilise sideme jaotus- Ioonne, kovalantne 9. Raku tähtsamad osad- Plasmamembraan ehk välismembraan , Tsütoplasma , Tuum , Endoplasmaatiline retiikulum , Golgi kompleks, Mitokondrid 10. Isomeeride jaotus- Struktuursed, steroid 11. Nimetuse süsivesikud tingis teatud orgaaniliste ühendite grupi vaatlemine süsiniku hüdraatidena Süsivesikud = sahhariidid. Sisaldab kas aldehüüdide või ketoonide funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma 12. Suhkrud teatud osa süsivesikutest (magusamaitselised mono-, di-, tri- ja tetrasahhariidid). 13. Süsivesikute jagunemine- monosahhariidid (monoosid), oligosahhariidid , polüsahhariidid (polüoosid) 14. Monosahhariidide jagunemine- Trioosid, Tetroosid, Pentoosid, heksoosid, heptoosid 15. Monooside põhiderivaadid- Fosfosahhariid, glükoos, uroonhape, suhkrualkohol, aminosahhariid 16. Tähtsamad disahhariidid - Suhkur (sahharoos), piimasuhkur (laktoos), linnasesuhkur (maltoos) 17
varuaineid(nt. tärklisevaru). Kloroplastid-roheline pigment- klorofüll, oluline fotosünteesil. Paiknevad lehtede rakkudes. Sarnane mitokondriga. Kloroplasti sees membraanidest mood. kotjad lamellid- klorofülli molekulid. Kloroplastis lisaks DNA, RNA ja valgu mol. Ribosoomid sünt. seal vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute mood. CO2-st ja veest valguse abil. Vakuoolid-memb. ümbritsetud põiekesed-vesi, happed, suhkrud, värvained. Mood. Golgi k.-i põiekestes või tsütopl.-s-lüsosoomide sarnased. Tsentraalvakuool-teki vakuoolide liitumisel ja on taimerakule ainuomane. Nad on taimeraku veemahutid. Taime siserõhku nim. taime turgoriks. Kuivusel turgor langeb, kuna taim kasutab vakuoolides olevat vett. SEENED on eukarüoodid, neil on 1 või mitu rakuuuma. Nad on heterotroofid- kasutavad vajaliku energia saamiseks teiste org. poolt sünt. org. ainet. Seen on hulkrakne ja
Hallitusseened tavalisemad hallitusseened, mida kohtame on nutthallik ja pintselhallik. Pintselhallik e rohehallik Pintselhallikute mütseelist valmistatakse antibiootikume bakterite põhjustanud haiguste raviks. Tuntuim perekond on Penicillum, millest valmistatakse penitsillini. Pärmseeni eidub looduses kõikjal. Eriti palju on neid taimedel (marjad, lehed) mille tõttu lähevad katkised marjad käärima. Pärmseened muudavad suhkrud alkoholiks ja süsihappegaasiks, kui hapnik ei pääse ligi. Pärmseened on üherakulised seened, mis tavaliselt seeneniite ei moodusta. Suhkrurikkas keskkonnas paljunevad nad pungumise teel. Pärmseened võivad paljuneda ka eoste abil, Pagaripärm on kokku pressitud pärmseened ja seda kasutatakse taigna kergitamiseks. Kübarseened Kübarseente nimetus on tulnud asjaoludest, et need kandseened moodustavad eoste tekitamiseks viljakehi.
Sipelgate põllumajanduse evolutsiooni loetakse vähemalt 50 miljoni aasta vanuseks. Uurijad on seeni kasvatavate aedniksipelgate pesades teinud kindlaks 553 erisugust seenesorti, mida me loodusest mujalt ei leia või kui, siis ainult nende lähisugulasliike. Aedniksipelgate välitöölised lõikavad oma teravate lõugadega puude lehtedest tükikesi, kannavad need pesasügavusse ehitatud seenekasvatuskambrikestesse, kus valitseb täpselt reguleeritud mikrokliima. Lehetükikesed mälutakse peeneks, immutatakse sülje ja väljaheidetega kasvusubstraadiks lehikseentest aretatud kultuuridele. Pesakambrites asuvates seeneaedades on välja kujunenud seente väetusviisid kõrgema saagi saamiseks ning tagatud antibiootiliste "herbitsiididega" teiste, "umbrohtudena" kasvama kippuvate hallitusseente tõrje. Aedniksipelgaliike on seni kirjeldatud üle 200, mõni neist on "aretanud" ühe, mõni kultiveerib aga paljusid erisuguseid seenesorte. Neid antaks...
- Euroopa kvaliteedi kontrollsüsteem mahladele ja nektaritele; Tervislik toit GDA märgistus GDA (quideline daily amounts) Toitumisjuht on toiduainete pakenditel kasutatav märgistussüsteem, mille eesmärk on aidata tarbijatel toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult, muutes toitumisalase info kergesti mõistetavaks ja kättesaadavaks. GDA toob välja tervise seisukohalt olulisimate toitainete (nt energia, suhkrud, rasvad, küllastunud rasvhapped jne) soovituslikud päevased tarbimiskogused ning näitab, kui palju antud toote tarbimine soovituslikust kogusest annab. (www.gdainfo.ee) Näitab, kui palju kaloreid annab üks portsjon konkreetset toodet (näiteks üks viil saia); Näitab, kui palju ühe korraga tarbitav toiduportsjon annab inimese organismile vajalikke toitaineid Pandi märgistus ja maksumus (allikas: Pandipakend)
T hüdrolüüsi kestus, s 600 | 1200 180 glükoosi moolmass V2 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml - 1ml V3 uurimiseks võetud invertaasi lahuse maht, ml 0,5 ml A1 = (6,0-1,60)*25,5*1000 / 600 *180*1*0,5 = 2,08 kat/ml A2 = (10,15-1,60) *25,5*1000/1200*180*1*0,5 = 2,02 at/ml A = A1+ A2 /2 = 2,08 + 2,02 / 2 = 2,05 kat/ml Mul oli tegu 30 kordse lahjendusega, siis A = 2,05*30=61,5 kat/ml Järeldus: Proovides sisaldusid taandavad suhkrud. Taandavate suhkrute sisaldus kasvas (võrreldes 0, 10 ja 20 minuti proove). 1 ml antud invertiinipreparaadi toimel toodetakse 61,5 mol-i taandavaid suhkruid sekundis. Töö teostatud:
* Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede ehitusmaterjal), kitiin
üleküpsetatud liha). Praktikas avaldub: · Süldi keetmisel · Sidekoerikaste lihatükkide muredaks muutumine pikaajalisel kuumtöötlemisel. Süsivesikute muutumine Süsivesikud on taimsete toiduainete põhiline koostisosa, moodustades 60-90% nende kuivainest. Loomsetest toiduainetest on süsivesikuid enim piimas, kuid neid leidub ka lihades. Süsivesikuid sisaldavad magusained: suhkrud ja mesi. Toidu valmistamisel on süsivesikute kõige olulisemad muutused karamellistumine ja kliisterdumine. Karamellistumine Toiduainetes sisalduvate suhkrute karamellistumisel tekkinud ühendid on poorse konsistentsiga, värvuselt kollasest kuni mustani. Karamellistatud suhkrut kasutatakse: · kastmete, jookide, puljongite, magustoitude värvuse ja maitse parandamiseks, · piparkoogitainaste valmistamisel, · mitmete kondiitritoodete valmistamiseks.
Seened Seente sarnasus taimedega Seente sarnasus loomadega ·Kasvavad ühel kohal ega liigu ·Toituvad valmis orgaanilisest aktiivselt ainetest, mida saavad ·Seenerakkudel on rakukestad väliskeskkonnast ·Kasvad kogu elu ·Rakkudes talletuvad samasugused varuained Millised on seened ja kust neid leida võib ? Seened kuuluvad omaette seeneriiki, enamik neist on hulkraksed. Toitu saavad nad orgaanilist ainet lagundades või teistelt elusorganismidelt neil kas parasiteerides või nendega sümbioosis elades. Seega toituvad nad valmis orgaanilisest ainest. Erinevalt taimedest puudub seentel klorofüll ja seetõttu pole neile valgus oluline. Kõige kiiremini kasvad seened soojas ja Seente ehitus Hulkraksed seened koosnevad pikkadest peentest seeneniitidest, mis omakorda koosnevad piklikest rakkudest. Seenerakke ümbritseb õhuke rakuke...
TOIDUAINETE MASSIMÕÕTUDE JA MAHUMÕÕTUDE VAHEKORD Toiduaine nimetus 1 liiter 1 dl 1 sl 1 tl 100 g 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml g g g g ml JAHU JA TANGUTOOTED Nisujahu 600 60 10 3 165 Maisijahu 550 55 8 3 180 Odrajahu 550 55 8 3 180 Rukkijahu 550 55 8 3 180 Graahamjahu 600 60 8 3 165 Kartulijahu 800 80 15 5 125 Riisijahu 550 55 8 3 180 Manna 700 70 10 4 145 Sojajahu 450 45 7 2,3 170 Piimajahu 450 45 7 2 ...
Anaeroobsel hingamisel on oksüdandiks mite hapnik, vaid mõni teine anorgaaniline aine, nt nitraat või sulfaat. Aeroobne hingamine soolekepike, batsillid, pseudomonaadid jne. Aeroobseid hingajaid on rohkesti vees ja mullas. Rakkudes funktsioneerivad nii esmased katabolismirajad kui ka tsitraaditsükkel. Lõppproduktidena moodustuvad energiavaesed ühendid: CO 2 ja vesi. Bakterid on looduse C-ringes peamised C-ühendite lagundajad (ah, valgud, suhkrud, alkohol, nafta, metanool, taimekaitsevahendid), Fototroofid kasutavad valgusenergiat ATP sünteesil. Fotolitoautotroofid (taimed, tsüanobakterid, rohelised S-bakterid, purpursed S-bakterid. Taimed, vetikad, tsüaanobakterid: ATP-d sünteesivad valgusenergia arvel, CO 2 kasutavad C-allikana. Selle redutseerimiseks kasutavad vett. Purpursed ja rohelised väävlibakterid: ATP-d sünteesivad valgusenergia aevel, C-allikana kasutavad CO 2, mida redutseerivad H2S abil.
2) maitsestamata hapu- või laabipiimatooted; 3) pastöriseeritud koor; 4) emulgeerimata rasvad ja õlid; 5) või; 6) töötlemata puu- ja köögiviljad ning marjad; 7) teravili, tangud ja helbed; 8) jahu, tärklised ja kliid; 9) makarontooted; Lisaainete kasutamine · 10) töötlemata liha (sealhulgas värske kodulooma- ning ulukiliha ja hakkliha); 11) töötlemata kala, vähilaadsed ja molluskid; 12) munad ja munatooted; 13) suhkrud ja suhkrutooted (loetelu on toodud määruse lisa 2 punktides 11.1 ja 11.2); 14) mesi; 15) sool ja soolaasendajad; 16) värsked ürdid; 17) pärm; 18) imiku- ja väikelapsetoidud; 19) naturaalsed mineraalveed ja allikavesi; 20) kohv ja kohviasendajad, maitsestamata tee. Lisaainete funktsionaalsed grupid · E-kood võeti kasutusele 1970.a. Rootsis ja EL maades: Toiduvärvid E100-199 Sälitusained E200-299 Antioksüdandid E300-399
Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- japolüsahhariidikes. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, millede molekuli üldvanem võib olla sama, aga erinevused on stereostruktuuris ja seetõttu võivad ka omadused erineda. Molekuli ehituselt võivad nad olla väga erinevad (lineaarsed, polühürdoksüaldehüüdid, tsüklilised jne.). Oligosahhariidi molekulid koosnevad monosahhariidi jääkidest. Polüsahhariidides on suur arv monosahhariide, mis on ühinenud pikkadeks ahelateks. Suhkrud jaotatakse ka vastavalt vaba aldehüüdrühma esinemisele redutseerivateks ehk taandavateks ja mitteredutseerivateks ehk mittetaandavateks. Paljud süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid põhinevad nende redutseerimisvõimele. Suhkrud oksüdeeruvad seejuures sõltuvalt tingimustest erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas oksüdatsiooni tagajärjel suhkru ahel üldreeglina laguneb ja tekib
· + orgaaniline solvent · + vesi (kuni sademe lahustumiseni) Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Minu juhul tekkinud sade ei lahustunud vesi lisamisel. Võimalikult oli lisanud liiga palju solvendi, mis tekitab pöördumatu denaturatsiooni. Teine osa: Süsivesikute reaktsioonid. Teoreetilised alused: Vastavalt struktuurile jaotatakse süsivesikuid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Vastvalt vaba aldehüüdrühma esinemisele molekulis jaotakse suhkrud redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Paljud süsivesikud määramiseks kasutatvad reaktsioonid baseeruvasd nende redutseerimisvõimel. Leeliselis keskkonnas redutseeruvad suhkrud metallide ioone. Suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita toimub neutraalses või happelises keskkonnas produktideks on happed. Teine osa meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide moodustumisel süsivesikute kuumutamisel.
) Tulemus: Lisasin etanooli. Aeglaselt tekkis valgeid niidikesi meenutav sade, ülejäänud segu hägustus õrnalt. Ilmselt lisasin solventi liiga kiiresti, sest veega lahjendades ei lahustunud sade enam täielikult. Järeldus: Etanool dehüdrateeris valgu munavalgu lahusest ja sadestas selle. Solvendi liiga kiire lisamise tõttu oli toimunud valgu pöördumatu denaturatsioon, mistõttu sade enam ei lahustunud. 1.2 Süsivesikute reaktsioonid · Süsivesikute rühma kuuluvad suhkrud, tärklis, tselluloos ning teised polüoosid. · Organismides on süsivesikud energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks, taimedes ka ehitusmaterjaliks. · Süsivesikud jagatakse vastavalt struktuurile mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. · Monosahhariidid/monoosid on lihtsuhkrud glükoos, fruktoos. · Oligosahhariidide molekulid koosnevad monosahhariidide molekulide jääkidest sahharoos, laktoos.
Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- japolüsahhariidikes. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, millede molekuli üldvanem võib olla sama, aga erinevused on stereostruktuuris ja seetõttu võivad ka omadused erineda. Molekuli ehituselt võivad nad olla väga erinevad (lineaarsed, polühürdoksüaldehüüdid, tsüklilised jne.). Oligosahhariidi molekulid koosnevad monosahhariidi jääkidest. Polüsahhariidides on suur arv monosahhariide, mis on ühinenud pikkadeks ahelateks. Suhkrud jaotatakse ka vastavalt vaba aldehüüdrühma esinemisele redutseerivateks ehk taandavateks ja mitteredutseerivateks ehk mittetaandavateks. Paljud süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid põhinevad nende redutseerimisvõimele. Suhkrud oksüdeeruvad seejuures sõltuvalt tingimustest erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas oksüdatsiooni tagajärjel suhkru ahel üldreeglina laguneb ja tekib
Tugeva söötmise korral ladestub rasv nn. depoorasvana naha alla, neerude ümbrusse, rasvikusse, kust organism saab seda kasutada energiavajaduse katteks kehvema söötmise korral. Loomorganismis on rasva väga erineval hulgal. Sisaldus kõigub 2-50%-ni, keskmiselt 18-25%. Vähe on rasva vastsündinute ja noorloomade kehas, rohkem hästi nuumatud loomade kehas. Kui söödas on rasva vähe, võivad loomad oma keharasva sünteesida sööda süsivesikutest (tärklis, suhkrud, toorkiud), samuti proteiinist. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks. Mida suurem on sööda toorkiusisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiud ei lõhustu seedefermentide toimel ning tema lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste: veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi
riiviga. Pressi välja ka mahl. Taina jaoks vahusta munad suhkruga ning lisa vahustamise ajal vähehaaval 1 sl sidrunimahla ja 1 tl koorepuru. Sõelu peale jahuga segatud küpsetuspulber ja tõsta õrnalt ühtlaseks. Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Vormimine: Kummuta küpsenud biskviit suhkruga ülepuistatud küpsetuspaberile, koori kasutatud paber ettevaatlikult maha ja lase tainaplaadil jahtuda. Täidiseks mikserda sidrunimahl ja -koor ning mõlemad suhkrud kokku toasooja toorjuustuga. Kalla peale tugevaks vahuks mikserdatud koor ja tõsta ettevaatlikult kokku. Määri täidis jahtunud põhjale ja lase rullil paberisse pakitult külmas paar tundi jahtuda ning maitsestuda. Kaunista vanillsuhkruga maitsestatud vahukoore ja valge sokolaadiga. Küpsetamine: Küpseta 225° juures 78 minutit. Beseetaigen Pähkli-kohvi beseeküpsised TOORAINE TAIGEN TÄIDIS VIIMISTLU KOKKU
I jood kilpnääre struuma Orgaanilised ained enamik koosneb makroelementidest . Biomolekulid : süsivesikud sahhariidid Rasvad lipiidid Valgud Nukleiinhapped- DNA , RNA Bioaktiivsed ained Vitamiinid Hormoonid Ensüümid lõhustab aineid seedimiseks , kiirendab keemilisi protsesse . Süsivesikud sahhariidid MONOSAHARIIDID e suhkrud Koosneb süsinikust , vesinikust , hapnikust Glükoos (viinamarjad ) Fruktoos (puuviljad) Riboos DNA , RNA
1)Kiirtoitu mõiste. Kiirtoit on kiiresti valmiv toit, mida on võimalik mõne minutiga kohapeal valmistada ja vajadusel ka tellijale kätte toimetada. Kiirtoiduks loetakse: hamburgereid, friikartuleid, pitsa, hot dog jn..Kiirtoitude hulka võib arvata ka take-out ehk kulinaarialettidest kaasavõtmiseks müüdavad võileivad või wrapid, aga ka Hiina söögikohtades karpidesse pakitavad road. Kõik need sisaldavad suurel hulgal rasvu, süsivesikuid, kaloreid, soola, suhkrut ja palju muid aineid. 2)Miks nii palju süüakse Viimasel ajal on hakatud järjest rohkem rääkima tervislikust toitumisest. Kiire elutempo juures ei leita enam aega korraliku ja täisväärtusliku toidu valmistamiseks, mistõttu tuleb sellele rohkem tähelepanu pöörata ning inimestele teadvustada, kui oluline on õige toitumine. Süüakse pigem seda, mis valmib kiiresti, on maitsev ja odav. Eriti populaarsed on kiirtoidurestoranid, mis kõiki eelnevalt loetletud tingimusi täidavad. Nei...
Kokkuvõte secunda kolmandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2002-2009) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Assimilatsioon kõik organismi sünteesiprotsessid. -) Dissimilatsioon kõik organismi lagundamisprotsessid. -) Heterotroof organism, kes vajab elutegevuseks toidus sisalduvaid orgaanilisi aineid. -) Autotroof organism, kes sünteesib anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Produtsendid toodavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Destruendid lagundajad, kes lagundavad surnud orgaanilisi ühendeid. -) Anaeroone glükolüüs ilma hapnikuta toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Aeroobne glükolüüs hapnikuga toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Metabolism organismi aine- ja energiavahetus. -) Makroergiline ühend energiarikas ühend, mis talletab energiat. -) Herbivoor taimtoiduline tarbija. -) Omnivoor segatoiduline tarbija. -) Karnivoor lihatoidumine tarbija. * 2. Osa Kas väited on tõesed või ...
TOIDUAINETE MASSIMÕÕTUDE JA MAHUMÕÕTUDE VAHEKORD Toiduaine nimetus 1 liiter 1 dl 1 sl 1 tl 100 g 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml g 6-7 spl g g ml g JAHU JA TANGUTOOTED Nisujahu, tatrajahu 600 60 10 3 165 Maisijahu 550 55 8 3 180 Odrajahu 550 55 7 3 180 Rukkijahu 550 55 7 3 180 Grahamjahu 600 60 8 3 165 Kartulijahu 800 80 12 4 125 Riisijahu 550 55 8 3 180 Manna 700 70 10 4 145 Sojajahu 450 45 7 2,3 170 Piimajahu 450 45 7 2 220 Täisterajahu 600 60 8 3 165 Sepikujahu 600 65 9 3 Kuklijahu ...
sest temperatuur langes. Edaspidi ülejäänud ained moodustusid supernoovades tuumareaktsioonide jõul. 300 000 aastat peale Suurt Pauku tekkis mikrolaine kiirgus. 1000 miljonit peale maailma algust hakkasid moodustama tähed ja protogalaktikad. 4,5 miljonit aastat tagasi hakkasid moodustuma mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad, orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud, järgmisel etapil toimus nende ühendite polümeriseerumine ja kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised suhteliselt püsivad, keskkonnast eristuvateks molekulide kogumiteks, ning sellel ajal saadi energiat peale päikesekiirguse veel kosmilisest-, radioaktiivsest kiirgusest, ning õhuelektrist ja vulkaanilisest tegevusest. Nende eelduste põhjal hakkas tekkima maakerad. Ürgaegkonnas moodustus maakera vahevöö ja maakoor, ning tekkis õhk- ja vesikond
· Kaitsefunktsioon( pisarad, sülg,loode liigesed) Rakus: · Hea lahusti- Hüdroofilised ained- lahustuvad vees( glükoos, keedusool); Hüdrofoobsed ained-ei lahustu vees(rasvad, õlid) · Osaleb mitmetes keemilistes reaktsioonides · Tagab raku siserõhu olemasolu ehk turgori (nt kui taimed ei saa vett, siis nad närtsivad, inimestel tekivad kortsud) 3 Orgaaniline aine ehk biomolekulid( iseloomulikud elus organismidele) Suhkrud ehk sahhariidid ehk süsivesikud: Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud- väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised · Pentoos- sahhariid, kus on 5 süsinikku: Riboos- nukleiinhapete koostises, RNA- geeni lõik, mis raeliseeribpärilikkuse ainet Desoksüriboos- nukleiinhapete koostises, DNA- pärilikkuse aine talletaja · Heksoos- sahhariidid, kus on 6 süsinikku :
Ensüümid, mida nad eritavad. Vastus: Süljenäärmed eritavad sülje amülaasi, mis alustavad süsivesikute suhkruks lõhustamist. Maoseinte näärmed eritavad maonõre. Pepsiin alustab koos soolhappega valkude lagundamist. Maks muudab kaksteistsõrmiksooles rasvad rasvatilkadeks. Kõhunääremenõre jätkab kaksteistsõrmiksoolesvalkude, suhkrute ja rasvade lagundamist. Peensoole seinad muudab peensoole ensüümide abil rasvatilgad glütserooliks ja rasvhapeteks. Valgud aminohapeteks ja suhkrud glükoosiks. Rasvu lagundab peensooles lipaas. 9. Kus ja mille toimel algab, jätkub, lõpeb süsivesikute/ rasvade/ valkude lagundamine? Kus toimub imendumine? Vastus: Süsivesikute lagundamine algab suuõõnes sülje amülaasi toimel. See jätkub kaksteistsõrmiksooles soolhappe ja pepsiini toimel. Peensooles lõpeb nende seedimine ja nende koostisosad imenduvad. Rasvade lagundamine algab kaksteistsõrmiksooles lipaasi toimel ja lõpeb peensooles, kus algab imendumine.
Selline ainete liikumine organismi ja keskkonna vahel on metabolism. See protsess peab olema tasakaalus. Aineid on vaja organismi ülesehituseks ja energia saamiseks. Toiduga saadud ained organismi rakkudes lagundatakse lihtsamateks koostisosadeks ning ehitatakse uuesti üles organismis kasutatavateks ühenditeks. 4.)Energiavahetus- elus organismi energia on talletatud orgaaniliste ainete keemilistesse sidemetesse. Peamiseks energiaallikaks on suhkrud ehk sahhariidid ehk süsivesikud. Varu energia on talletatud rasvadesse ehk lipiididesse. Energiat vajatakse igasugusteks liikumisteks ja ainete sünteesiks rakkudes. Keemiliste sidemete energia on kasutatav ülekande molekulide abil, mida moodustatakse rakkudes lõhustamisprotsesside kaudu. Ülekande molekulid- energiarikkad makroenergilised molekulid. (1 molekul glükoosi annab 38 makroenergilist ühendit, 38ATP- universaalne)
Kõrge organiseeritus avaldub elusorganismide keerulisemas ehituses, talitluses ja nende protsesside reguleerimises, st protsesside toimumine ei ole juhuslik. 2 · Ehitus · Talitlus · Regulatsioon · Biomolekulid Keerulisem ehitus, mitmekesisemad omadused, väljaspool organismi ei moodustu. Sahhariidid e suhkrud, lipiidid e rasvad, valgud, nukleiinhapped (DNA,RNA), vitamiinid. 6. Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. · pH tase Happesus, enamusel neutraalne (7) · Vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon · Püsisoojasus Ainult imetajad ja linnud. · Kõigusoojasus Teiste selgroogsete (kalad, kahepaiksed, roomajad) ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida. Veelgi enam sõltuvad väliskeskkonnast ainuraksed, kuna nende ainevahetus on
· Bioloogiline aineringe Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid; 96-98% Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik PÕHIBIOELEMENDID H, C, O, N, P, S · Nendest elementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, rasvad, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine Assimileerimine - "liikumine" organismide rakkudes, nitraadid ja nitritid tuleb bakterite ja fütoplanktoni rakuenergia abil redutseerida ammooniumiks, et seda saaks kasutada rakkude "ehitusmaterjalina" Nitrifitseerumine (nitrification) - ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga Denitrifitseerumine (denitrification) - vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid
katseklaasi kaldasendis, lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet (hape voolas mööda katseklaasiseina uuritava lahuse põhja)- toimus kihistumine, kus oli eristatav ülevalt poolt lugedes valge, kollane, lilla, heleroheline osa. Sahharoosiga, toimides samamoodi sain ülemise osa valge tahkja moodustise, põhjast vedel ning piirpind oli intensiivse lilla värvusega. Järeldus Tugevas happelises keskkonnas toimus pikapeale monosahhariidide vabanemine, suhkrud dehüdreerusid. Tekkinud produktid reageerisid edasi Molisch'i reaktiiviga (Molisch'i reaktiiv kujutab endast -naftooli lahust alkoholis), saades lilla kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. O pentoosid C O H furfurool O heksoosid HOCH2 C O
Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh., milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Riboos ja desoksüriboos- jäägid esinevad vastaval RNA ja DNA koostises - kuuluvad nukleiinh. koostisesse. Glükoos ja fruktoos- viinamarjasuhkur ja puuviljasuhkur- mõlemal ühine üldvalem: C6H12O6. nii glükoos kui ka fr. on Organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes mood. Gl. fotosünteesi tulemusena.
1. Anorgaanilised ained organismides on vesi, soolade ühendid. 2. Orgaanilised ained organismides on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. 3. Makroelemendid on mittemetallid: süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. Mikroelemendid: raud, tsink, kaltsium, jood, magneesium, fosfor jne. 4. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · C (süsinik) moodustab erinevaid molekulaarseid struktuure: lineaarsed (nt. valgud), hargnevad (nt. glükogeen), tsüklilised (nt. steroidhormoonid). · O (hapnik) aeroobsetes organismides oksüdeerija. Hapniku kaasabil
RAKK RAKUTEOORIA Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik organismid on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud ...
1) Lamellid - moodustavad lamellide kogumikke, kotjad moodustised, sisemuses on klorofülli molekulid, DNA, RNA ja valgu molekulid 2) Ribosoomid sünteesivad eluks vajalikke valke 3) Väline membraan, sisemine membraan 4) Strooma ja graanid (klorofüll) Vakuoolid Ehitus membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad rakumahla, muutuvad elu jooksul (väikesed vakuoolid ühinevad omavahel suureks tsentraalvakuooliks) Koostis vesi, toitained, jääkained, suhkrud, happed, mõruained, mürgid, pigmendid Ülesanded: 1) Turgori tekitamine (raku siserõhk), annavad kindla kuju 2) Leviku soodustamine 3) Varuainete kogumine ja säilitamine 4) Kaitse (mõruained) Taime siserõhk on turgor. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolides oleva vee ja taim vajub longu, sest vakuooli siserõhk langeb. Taime vette pannes läheb vesi uuesti vakuoolidesse ja turgor taastub.
Nektari mahlad Suhkrud mahlas, nektaris ja mahlajookides Eesti elanik ostab ligi 20 kilogrammi suhkrut aastas. Sellele lisandub maiustustes, puuviljades ja teistes toiduainetes sisalduv suhkur. Seega tuleb hoolikalt jälgida, kui palju suhkrut tegelikult tarbid. Üheks magusaallikaks on näiteks mahlad ja nektarid. Vastavalt Eesti Toitumissoovitustele peaksid süsivesikud katma 55-60% toiduenergiast, kusjuures lastel ja vähese energiatarbega täiskasvanutel ei tohiks sahharoosist saadav energiahulk ületada 10% toiduenergiast.Mahlale, välja arvatud pirni- ja viinamarjamahl, võivad tootjad lisada maitse parandamiseks suhkruid ja suhkrutooteid (kuni 15 g liitri mahla kohta).Mahla, millele on lisatud suhkruid ja suhkrutooteid üle 15 grammi 1 liitri mahla kohta, nimetatakse magustatud mahlaks. Magustatud mahlale võib lisada suhkruid ja suhkrutooteid liitri mahla kohta kuni 100 grammi. Sidruni- ja laimimahlale ning...
lahustu, lahustuvad hästi eetris, alkoholis, tihti on kõrgematel aldehüüdidel meeldiv lõhn. Keemilised omadused: Oksüdeeruvad karboksüülhappeks Ketoonid - ühendid, milles kaks süsivesinikradikaali on seotud karbonüülrühmaga C═O Hüdroksühapped on orgaanilised ühendid, kus funktsionaalsetest rühmadest esinevad nii karboksüülrühm ja hüdroksüülrühm. üldvalem on: HO – R – COOH. 2. optiline isomeeria : millised on süsivesikud, süsivesinikud, suhkrud. Isomeriia - Kui kaks või enam ühendit omab sama kvantitatiivset koostist, erinedes üksteisest keemilistelt või füüsikalistelt omadustelt Stereoisomeeria e. optiline isomeeria - Stereoisomeerid e. ruumilised isomeerid on sama molekulaarse valemiga ja samasuguse aatomite järjestusega orgaanilised ühendid, millel on aatomite erinev paigutus ruumis Isomeeria- mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad
- Leib paksuks ei tee- paksuks teeb see mis seal peal on! - Proteiine on valges lihas sama palju kui punases, punases on aga rauda märksa rohkem - Mitte mingil juhul ei tohi päevas piirduda ühe söömaajaga, kui te olete ettevõtnud kõhnumiskuuri. Meie organism vajab energiat pidevalt, mitte toitumine toob lihtsalt kaasa pideva väsimuse ja närvipinge. - Meie saleda keha suurimad vaenlased on magusad joogid ja suhkrud. - Aju hea töötamise tegemiseks on optimaale menüü 1,5-2 liitrit vett päevas pluss arukas koguses toitu, mi sisaldab kõiki dünaamiliseks ajutegevuseks vajalikke elemente. Ero Viik
invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsoonisegus. Antud töös kasutatakse glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemisel kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov, milles on taandavad suhkrud, viiakse komplekslahusesse. Keemisel taandub kompleksis sisalduv Cu(II) Cu(I)- ks ja Cu2O eraldub punaka sademena. Keetmisel toimuv reaktsioon: Tiitrimisel määratakse vabanenud triloon B kogus, kasutades 0,02M vasksulfaadi lahust, tekib uuesti kompleks, mida näeb lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Tiitrimisel toimuv reaktsioon: Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi koguse järgi leitakse kalibreerimisgraafikult
mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 1) (lihtsuhkrud) monosahhariidid. nt GLÜKOOS(viinamarjasuhkur), fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees) 2) (liitsuhkrud) polüsahhariidid. nt TÄRKLIS, glükogeen, TSELLULOOS(looduslik kiudaine). koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais) süsivesikud - TÄHTSAMAD ENERGIAALLIKAD. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos. (Peamine süsivesikute ehituslik osa on suhkrumolekul – lihtne ühend süsinikust, vesinikust ja hapnikust. valgud - ehk PROTEIIN. Osalevad paljudes bioloogilistes protsessides(transpordivad ja salvestavad molekule(hapniku), pakuvad immuunkaitset. (ka valkained) on elusorganismides tekkiv polümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid.) fotosüntees - co2+h2o=o2+c6h12o6.
· Lahustumine ja elektrolüütiline dissotsatsioon, ensüümreaktsioonid · Transport · Jääkainete eemaldamine · Termoregulaator · Kindel pH ja osmootne rõhk (turgor) · Biovedelike peamine koostisosa · Hüdrolüüs (toitainetest lihtsate orgaaniliste ühendite moodustumine) PÕHIELEMENDID H, C, O, N, P, S Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse aluseks. Põhibioelementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, lipiidid, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine. Esinevad biomolekulides aatomitena. Moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse Moodustavad kaksiksidemeid (O, C, N) ja kolmiksidemeid (C), mis on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele. Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis
glükosiidsideme. Puriinnukleosiididel on võimalikud mõlemad konformeerid, pürimidiinnukleosiididel on eelistatud anti- konformeer. Suhkrukomponendi tõttu lahustuvad nukleosiidid vees paremini kui vabad lämmastikalused. Nomenklatuur: adenosiin/desoksüadenosiin; guanosiin; tsütidiin/desoksütsütidiin; tümidiin; uridiin. 2. Nukleiinhapped. Nukleiinhapete komponendid: Pürimidiinid: Tsütosiin (DNA, RNA); Uratsiil (RNA); Tümiin (DNA). Puriinid: Adeniin; Guaniin. Suhkrud: Riboos/desoksüriboos. Fosfaat. Nukleiinhapped sünteesitakse 5' 3' suunas nii, et järgmise nukleotiidi vahele tekib fosfoester side. 3. DNA struktuurid, komplementaarsusprintsiip. DNA sekundaarstruktuur vesiniksidemed komplementaarsete aluspaaride vahel. Suhkur-fosfaat põhiskelett väljaspool; lämmastikalused seespool. Paremakäeline kaksikheeliks jätab aluspaaride omavaheliseks kauguseks 3,4 Å. Antiparalleelne kaksikheeliks. Lineaarse biheeliksi vormid:
AINEVAHETUSE ÜLDISELOOMUSTUS METABOLISMI PÕHIMÕISTED Metabolism = ainevahetus kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk Katabolism keerulise ehitusega ühendite lagundamisega (degradatsiooniga) seotud reaktsioonide kogum Anabolism raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum Vahemetabolism ainevahetusreaktsioonid, milles osalevad (intermediaarne metabolism) väikesed molekulid (nn. intermediaadid) Metaboliidid raku ainevahetuses osalevad ained Metaboolsed rajad järjestikuste ensüüm reaktsioonide ahelad; ühe lõppprodukt on substraadiks järgmises reaktsioonis Metaboolsed rajad on paljuastmelised · Lineaarsed · Hargnenud · Tsüklilised METABOLISM KULGEB ÜKSIKUTE, KONTROLLITUD ASTMETENA Glükoosi kontrollimatul lagundamisel vabaneks korraga suur hulk energiat. Paljuastmelises ensümaatilises protsessis on vabanevad energiahulgad väikesed (mitte üle 60 kJ/mol) ja...
vähe. Joogimahlad- mahlale on lisatud vett või suhkrut, suhkrutooteid, orgaanilisi happeid Mehud- viljalihaga mahlad, sisaldaad lahustumatuid aineid. nt: pektoosi, tselluloosi jms. Toorainest tehakse püree, see homogeniseeritakse, pastöriseeritakse ja villitakse Pakendid- Levinuim tetrapakk. Pakend kindlustab toote hea säilivuse- valguse ja hapniku kindel Mahlas looduslikult olemas: · vesi · suhkrud (glükoos, fruktoos, sahharoos) · vitamiinid (kõige rohkem C-vitamiini), · kiudained (eriti mehudes) · aroomi- ja maitseühenidid · orgaanilised happed (sidrun-, õun, viin-, bensoe-, salitsüülhape)(liig viib Ca välja) · park- ja värvained · ensüümid · mineraaltoitained (eriti väärtuslik kaalium) · mikroelemendid (eriti raud, vask, mangaan, nikkel, fluor, jood)
On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Moodustab vesiniksidemeid. Mineraalained: a) N, S – toitained, mis on orgaanilises segus b) P, Si, B – vajalikud energia säilitamisel ja ehituse terviklikkusel c) K, Ca, Mg, Gl, Mn, Na – jäävad ioonilise kujuna d) Fe, Zn, Cu, Ni, Mo – osalevad redoksreaktsioonides Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Cm(H2O)n a) Suhkrud – monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised. Riboos (nukleiinhapete koostises), glükoos e viinamarjasuhkur (moodustub fotosünteesi käigus, tihti talletatakse tärklisena), fruktoos e puuviljasuhkur. b) Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud koosnevad kahest-kolmest monosahhariidid. Sahharoos e peedisuhkur (koosneb 1fruktoosi ja 1glükoosi jäägist), laktoos ja maltoos e linnasesuhkur (koosneb 2glükoosijäägist, idanevad seemned).
Ensüümid (reaktsioonide kiirus ja toimumine) Rasvad (orgaaniline aine) Energiaallikad Ehitusmaterjal (rakumembraanid ja organellide membraanid) Rasvkude olulistes ,,ohupiirkondades" (silmamuna ümbrus, neerude ümbrus, kannarasv)- kaitseülesanne · Taimsed õlid · Loomsed rasvad Süsivesikud (orgaaniline aine) Peamine energeetiline ülesanne! · Suhkrud, tärklis (enim taimsetes toiduainetes) · Lihastes ja maksas glükogeenina (loomne ,,tärklis") · Üleliigsed süsivesikud muudetakse rasvadeks Ehituslik ülesanne · Membraanides, DNA-s ja RNA-s · Taimerakukestades tselluloos (enamlevinud süsivesik looduses! (inimene lagundada ei suuda!) - ärgitab lihaseid kokku tõmbuma ja seeditavat soolesisu edasi lükkama
Inimese looteline areng(1. -12. nädal) 1.- 4. nädal Munarakk viljastub tavaliselt munajuhas. Munaraku ja seemne raku kromosoomid liituvad üheks tuumaks. Viljastunud munarakk jaguneb korduvalt. Mõne päeva möödudes on ta hulkrakse blastotsüstina emakas, kinnitudes selle seina külge. Osa balstotsüsti rakkudest moodustavad uue inimindiviidi, keda selle staadiumis nimetatakse embrüoks (idulane). Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist (mesoderm) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. ...
seedimise hõlbustamiseks, saab täisteratoodetest, puu- ja juurviljadest), valgud (olulised ehitusüksused ning juhivad ensüümidena kõiki kehas toimuvaid reaktsioone, liha, munad, teraviljatooted, piimatooted) 9. Kas ühend on lipiid, valk, nukleiinhape või süsivesik? Vastus: nukleiinhape: DNA, RNA Lipiid: kolesterool, D-vitamiin, hormoonid, rasvad, vahad, steroolid, rasvlahustuvad vitamiinid Valk: polümeerid, aminohapped Süsivesik: suhkrud. Sahhariidid. Kitiin, tselluloos, tärklis, laktoos jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
