Orgaanilised ained (1)

Anorgaaniliste ainete põhiosa mood. vesi.
Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke.
Enim levinud valgud : LIPIIDID ( rasvad , õlid & vahad)
SAHHARIIDID ( glükoos, tärklis, tselluloos ).
DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on
oluline roll päriliku inf. avaldumises .
VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb
enamikus keem. reaktsioonides.
Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid , valgud
Ja nukleiinhapped .
BIOMOLEKULID : sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped
BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid , hormoonid, antibiootikumid
SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille
Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis:
1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni.
Mono - , oligo -, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised = suhkrud .
MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh.,
milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.
Riboos ja desoksüriboos- jäägid esinevad vastaval RNA ja DNA koostises
- kuuluvad nukleiinh. koostisesse. Glükoos ja fruktoos - viinamarjasuhkur ja puuviljasuhkur- mõlemal ühine üldvalem: C6H12O6. nii glükoos kui ka fr. on
Organismide põhilised energiaallikad . Rohelistes taimedes mood. Gl. fotosünteesi
tulemusena.
OLIGOSAHHARIIDID on madalmolekulaarsed orgaanilised üh. , mis organismides on valdavalt mood. Kahe- kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel.
Nt. glükoos + fruktoos = (liituvad omavahel) sahharoos - roo ja peedisuhkru peamine koostisosa . Maltoos - e. linnasesuhkur koosneb aga kahest glükoosijäägist. Piimas leidub- laktoos on samuti di ehk oligosahhariid . (glükoos + galaktoos ). Sarn. Monos. Kasutavad org. ka oligosahhariide eelkõige energia saamiseks.
POLÜSAHHARIIDID ehk kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid) , mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. : tärklis(mugulas, sibulas, risoomis), tselluloos( taime vars ), glükogeen( maksas ja lihastes).
Organismides energeetiline ning ehituslik ülesanne!
LIPIIDID: on organismide energia allikaks. On orgaaniliste ühenite klass, kuhu kuuluvad: rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid.
(lah. enamasti aga nt. alkoholis ja eetris).
LIITLIPIIDID : lihtlipiidide ühinemisel teiste keem. Ühenditega moodustuvad liitlip.
Nt. kuuluvad rakumemembraani koostisesse FOSFOLIPIIDID . STEROIDID- madalm. Tsüklilised üh., mis vees peaaegu ei lahustu. Nt. kolesterool , mitmed hormoonid( nt. suguhormoonid : M- testosteoon; N- östrogeen), D- vitamin ( kaltsiferool ). HORMOONID- bioaktiivsed ained, mis põhiliselt mood. Loomorganismide sesekretsiooninäärmetes.
VALGUD ( proteiinid ) on aminohapetest moodustunud polümeerid.
:aminohappe üldvalem, ehk: NH2CH2COOH
Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste om. AMINORÜHM(-NH2) &
happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH).
PEPTIIDSIDE- kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel mood. ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimet. peptiidsidemeks.
Valgu aminoh.’st järjestust nimet. ESIMEST JÄRKU STRUKTUURIKS. (primaarstruktuuriks)
Valgu TEIST JÄRKU STRUKTUUR (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvi kuj. HEELIKSIKS v. kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.
(juuksed, ämblikuniit, küüned, siid )
Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu KOLMANDAT JÄRKU STRUKTUUR (tertsiaalstruktuur). Enamasti keraja kuj. ning kannab nimetust GLOOBUL.
Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, mood. valk, mille puhul räägitakse
NELJANDAT JÄRKU STRUKTUURIST (kvarternaarstruktuur).
NUKLEIINPROTEIIN: valgu kompleks nukleiinhappega.
DENATURATSIOON : valgu kõrgemat järku struktuurid lagunevad, alles jab primaarstruktuur .
RENATURATSIOON : denaturatsiooni pöördprotsess.
Denaturatsiooni käigus valgu ruumilised struktuurid hävivad, renaturatsiooniga aga taastuvad .
VALGUD: ÜLESANDED: ENSÜÜMID- biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. VITAMIINID- bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained.
ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON: amülaas- suuõõnes- valgud reguleerivad biogeeniliste reaktsioonide kiirust.
EHITUSLIK FUNKTSIOON: küüned , juuksed, karvad, suled, sõrad, kabjad jne.
TRANSPORTVALGUD : esinevad rakumembraani koostises, juhivad kindlat tüüpi molecule nii raku sisse kui ka välja.- ehk TRANSPORDIFUNKTSIOON
Vereensüümides esinev liitvalk hemoglobin kannab hapniku kopsudest kõigisse kudedesse.
Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse - selles seisneb valkude RETSEPTORFUNKTSIOON .
Tänu RETSEPTORVALKUDELE liigub amööb toiduosakese suunas nign kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. ( nt. keele limaskesta retseptorvalgud aitvad meil toidu maitset tunda)
REGULATOORSET FUNKTSIOONI täidavad mitmed VALGULISED HORMOONID. Nt. vere suhrkusisaldust reguleeriv insuliin (mood. in. kõhunäärmes)
Valkude KAITSEFUNKTSIOONID avalduvad väga eriilmeliselt. Antikehad( mood. veres_ organismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete jt. organismile mitteomaste orgaaniliste üh. vastu.)
AIDS- omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab virus HIV.
HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke.
KONTRAKTSIOONIVALGUD- valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine, taolisi valke nimet. kontraktsioonivalkudeks.
(tuntuimad. lihasvalgud)
Valkude LIIKUMISFUNKTSIOONI näiteks võib tuua ka algloomade viburite ja ripsmete liikumise.
VALKUDE ENERGEETILINE FUNKTSIOON- valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides .
VALGUD TÄIDAVAD ORGANISMIS: ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor -, regulatoorset, kaitse-, liikumis - ja energeetilist funktsiooni.
KOMPLEMENTAARSUS PRINTSIIP: lämmastikaluste üksteisele vastavus
REPLIKATSIOON : DNA- ahela kahestumine enne raku jagunemist.
ANTIGEEN: organismi sattunud võõraineid, mis tingivad antikehade tekke, nimet. antigeenideks. (nukleiinhapped, organismile võõrad valgud jne.)
Dna molekul : adeniin, guaniin , tsütosiin, tümiin
Rna molekul: adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil : LÄMMASTIKALUS
Dna. Desoksüriboos, Rna. Riboos : SAHHARIID ( suhkur)
Dna. Fosfaatrühm, sama : HAPPEJÄÄK
(monomeeri ehitus)