Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakk (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
RAKK
RAKUTEOORIA
Rakuteooria põhiseisukohad:
  • kõik organismid on rakulise ehitusega
  • iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel
  • rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas
    Rakkude mitmekesisus:
    Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa .
    EUKARÜOOTNE RAKK
    Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk – rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid.
    Eukarüootse raku ehitus ja talitlus:
    TSÜTOPLASMA
    Tsütoplasma koosneb:
  • aminohapped
  • nukleotiidid
  • mono - ja oligosahhariidid
  • orgaanilised happed
  • vesi
  • polüsahhariidid
  • valgud
  • nukleiinhapped
  • pigment
  • regulatoorained (ensüümid, hormoonid)
  • lahustunud gaasid
    Tsütoplasma ülesanne:
    Tsütoplasma seab kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks.
    T Tuumake
    Poorid
    UUM

    Ribosoomid
    Tuum
    Tsütoplasmavõrgustik
    Tuuma ehitus:
    Tuuma ümbritseb kaks membraani, membraanis paiknevad poorid,mille kaudu toimub ainevahetus. Tuuma täidab karüoplasma. Tuumas esinevad kas üks või mitu tuumakest, mille ülesandeks on ribosoomide ja rRNA moodustamine.kõige olulisemad on tuumas kromosoomid .
    Tuuma ülesanne:Tuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
    KROMOSOOMID
    Kromosoomid koosnevad DNA molekulist ja kromosoomi valkudest e. histoonidest. Koos moodustavad nad nukleosoonse fibrilli.
    Kromosoomide ülesanne: säilitavad pärilikku infot.
    Kromosoomide arv ja kuju on iga liigi jaoks kindel suurus.
    Homoloogilised kromosoomid e. paarilisedkromosoomid sisaldavad samu pärilikke
    tunnuseidmääravaid geene.
    RAKUMEMBRAAN
    Membraani ehitus: rakumembraanid koosnevad kahest fosvolipiidi kihist ja hajusalt paiknevatest valgumolekulidest.
    Rakumembraani ülesanded:
  • eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast
  • kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel
  • toimub aine- , energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel
    Ainete liikumine läbi rakumembraani:
    • osmoosi ja difusiooni teel
    • fagotsütoosi ja pinotsütoosi teel
    • membraani ehituses olevate valguliste ainete kanalite kaudu (passiivne transport)
    • ainete liikumine läbi rakumembraani transportvalkude vahendusel (aktiivne transport)

    Võrdlen aktiivset ja passiivset transporti.
    Rakumembraanil paiknevad retseptorvalgud annavad informatsiooni väliskeskkonnast raku sisemusse .
    Rakumembraani ehituses olevate valkude tähtsus:
  • passiivne transport
  • transportvalgud
  • retseptorvalgud
  • membraani koostises on membraanimolekulid
    RAKUORGANELLID
    TSÜTOPLASMA
    Tsütoplasma võrgustik koosneb: arvukatest kanalikestest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Eristatakse kahte tüüpi tsütoplasme võrgustikke:
  • karedapinnaline: tuuma pinnal paiknevad ribosoomid, kus toimub valgu süntees.
  • siledapinnaline: toimub lipiidide (rasvade) ja sahhariidide (süsivesikute) süntees
    Tsütoplasma ülesanded:
  • toimub ainete liikumine
  • toimub erinevate ainete süntees
    RIBOSOOMID
    Ribosoomide ehitus: ribosoomidel puudub membraan . Koosnevad kahest alamüksusest: suurematest ja väiksematest.
    Ribosoomide ülesanded:
  • toimub valgu süntees
    LÜSOSOOMID
    Lüsosoomide ehitus: on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed. Sisaldavad ensüüme.
    Lüsosoomide ülesanne: lüsosoomides lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid.
    GOLGI KOMPLEKS
    Golgo kompleksi ehitus: koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Kõik nimetatud osad on ümbritsetud membraaniga.
    Golgi kompleksi ülesanne: golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.
    MITOKONDRID
    Mitokondri ehitus: mitokondrit ümbritseb kaks membraani. Sisemembraan moodustub rohketest kurdudest, mida nim harjakesteks. Mitokondrid sisaldavad DNA-d, RNA.d ja ribosoome, seega toimub seal mitokondrile omaste valkude süntees.
    Mitokondri ülesanne: raku varustamine energiaga
    TSÜTOSKELET
    Tsütoskeleti ehitus: koosneb valgulistest niitidest, mis võivad moodustada fibrille ja mikrotuubuleid.
    Tsütoskeleti ülesanded:
  • toetab rakku
  • ühendab omavahel rakumembraani, tuumamembraani ja organellid
  • võimaldab raku kuju muutusi ja organellide asukoha muutusi
    TSENTROSOOM
    Tsentrosoomi ehitus:
  • koosnevad kahest tsentroolist, mis paiknevad teineteise suhtes risti.
  • tsentrioolidest lähtuvad kääviniidid raku jagunemise perioodil.
    Tsentrosoomi ülesane: osalevad pärilikkuse aine jaotamisel raku jagunemise perioodil.
    LOOMARAKK
    Tsütoplasmavõrgustik
    Rakutuum
    Tuumaümbris
    Lüsosoom
    Ribosoomid
    Golgi kompleks
    Rakumembraan
    Tsütoplasma
    Mitokonder
    T Rakumembraan
    Ribosoomid
    AIMERAKK

    Tuumaümbris
    Tsutoplasmavõrgustik
    Rakutuum
    Tsütoplasma
    Mitokonder
    Golgi kompleks
    Vakuool
    Kloroplast
    Rakukest
    Lüsosoom
    Taimerakkule on iseloomulikud :
  • rakukest
  • plastiidid
  • vakuoolid
    RAKUKEST
    Rakukest koosneb tselluloosist lisaks tselluloosile sisaldab rakukest mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid( pektiin ). Rakukesta läbivad poorid.
    Rakukesta ülesanded:
  • TUGIFUNKTSIOON - raku ja kogu taime toestamine puidu- ja niinekiudude abil.
  • KAITSEFUNKTSIOON- kest kaitseb väliskeskkonna tegurite eest.
  • TRANSPORTFUNKTSIOON - soodustab taime organite vahelist mineraalainete liikumist .
    PLASTIIDID
    Plastiide katab kaks membraani. Sisemine membraan moodustab lamelle, välimine membraan sisaldab klorofülli. Kloroplasti sisemuses esineb DNA-d, RNA-d ja ribosoome. Kloroplastides toimub fotosüntees.
    Kloroplast
    Kromoplast
    Leukoplast
    Värvus (pigment)
    Roheline (klorofüll)
    Kollane või punane (karotioid)
    Värvitud
    Ülesanne
    Osaleb fotosünteesi protsessis.
    Annavad taime viljale punase, oranži või kollase värvuse.
    Koguvad varuaineid.
    Esinemine
    Esinevad taime fotosunteesi organites-lehtederakkudes ja vartes.
    Leidub õite kroonlehtedes ja viljades.
    Esinevad mugulates, risoomides , sibulates ja juurtes .
    Tähtsus
    Vajalikud taimede tolmlemiseksja seemnete levitamiseks
    VAKUOOLID
    Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid.
    Vakuooli ülesanded:
  • veemahutid ja annavad rakule siserõhu e. turgor
  • kaitseb taime ärasöömise eest
  • aitab taimedel levida (suhkrud ja orgaanilised happed viljades)
  • Vasakule Paremale
    Rakk #1 Rakk #2 Rakk #3 Rakk #4 Rakk #5 Rakk #6 Rakk #7 Rakk #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Helina Õppematerjali autor
    Leiad looma-ja taimeraku ehituse,rakuorganellid ja nende ülesanded.

    Sarnased õppematerjalid

    Päristuumne rakk
    3
    doc

    Päristuumne rakk

    Päristuumne rakk Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime, seene ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast.

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus-Kordamine Eksamiks
    13
    rtf

    Raku ehitus ja talitlus. Kordamine Eksamiks

    koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Epiteelkoe moodustab naha pindmise osa ja katab siseorganeid.

    Bioloogia
    Raku ehituse konspekt
    3
    doc

    Raku ehituse konspekt

    Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 ­ 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks. Kui vahe on liiga suur, siis ei saa need protsessid korralikult toimuda. Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. (Jaanalinnu munaraku läbimõõt on keskmiselt 5cm ja kaal 0,5 kg). Rakud võivad olla ümmargused, niitjad ja kruvi kujulised. Mõnel on ripsmed, mõnel on viburid, mõni on sile, mõni on ümbritsetud limaskestaga. Üherakulised on iseloomuliku väliskujuga, nii et mikroskoobi all on kerge ära tunda, kellega on tegu

    Bioloogia
    Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus
    4
    doc

    Bioloogia kordamine - Loom- ja taimeraku ehitus

    Bioloogia kordamine Loom- ja taimeraku ehitus Rakuteooria kujunemine · Valdav osa rakkudest on mikroskoopilised · Rakuteadus e. Tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitust) · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel · Raku uurimiseks kasutatakse mikroskoopi Rakkude mitmekesisus · Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid · Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel · Bakterid on oma väliskujult erinevad(ümarad, pulkjad, kruvikujulised, võivad olla ripsmetega kui ka viburitega)

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus
    11
    doc

    Raku ehitus ja talitlus

    RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber ­ nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook ­ 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke ­ kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer ­ munaraku avastaja Brown ­ rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow ­ rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope:

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus
    5
    docx

    Raku ehitus ja talitlus

    RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann ­ KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow ­ IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli

    Bioloogia
    Eukarüootne ja prokarüootne rakk
    11
    doc

    Eukarüootne ja prokarüootne rakk

    Aktiivsel transpordil toimub korraga kaks asja: 1. Molekul, mida transporditakse, kinnitub valgule ning valk transpordib ta teisele poole membraani. 2. Samal ajal kinnitub valgule makroergiline ühend (adenosiintrifosfaat - ATP), millelt saadakse aktiivseks transpordiks vajalik energia. Igal juhul, kui ainet transporditakse suurema kontsentratsiooni suunas, on vaja lisaenergiat. Lisaks transportvalkude abil toimuvale ainete liikumisele võib rakk aineid omastada ning eraldada ka endotsütoosi ja eksotsütoosi teel. Endotsütoosi puhul sopistub rakumembraan sisse ning vajalikud molekulid transporditakse rakku membraansetes põiekestes. Rakutuum Rakutuum on tsütoplasmast kahe membraaniga eraldatud piirkond. Rakutuuma välismembraan läheb tsütoplasmas üle tsütoplasmavõrgustikuks ehk endoplasmaatiliseks retiikulumiks. Rakutuuma membraanis on hulk poore, mille vahendusel liiguvad rakutuuma ja tsütoplasma vahel ained.

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus
    12
    doc

    Raku ehitus ja talitlus

    Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine ­ 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek ­ üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine ­ 17.saj. teine pool K. E. von Baer ­ avastas imetaja munaraku ­ loomorganismi areng saab alguse munarakust ­ 1826 Matthias Schleiden ­ kõik taimed on rakulise ehitusega ­ 1838 Theodor Schwann ­ taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega ­ 1839 Rudolf Virchow ­ iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakuteooria põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementaarüksus) Kõikide organismide rakud on ehituse, talitluse ja keemilise koostise poolest sarnased Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude mitmekesisus väikseim rakk(bakter) ­ mükoplasma ­ põhjustab köha

    Rakubioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    sinikazzz profiilipilt
    sinikazzz: Kordamiseks päris sobiv :)
    20:26 07-04-2010
    Kiicyke profiilipilt
    16:22 19-09-2020



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun