Molekulaargeneetika haru, rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Millised valdkonnad kuuluvad geenitehnoloogia alla, millega need tegelevad? Geeniteraapia- haiguste ravimine. Kloonimine- täiskasvanud org pärit geneetilise materjali kasut uue, temaga identse org loomiseks. Isikute tuvastamine. Mis on geeniteraapia? Võimalus paljude haiguste. Nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Kaks liiki- somaatiline, sugurakke mõjutav. Somaatiline geeniteraapia ja sugurakkude mõjutamine. Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased
Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (rist...
· Viburite kinnitumiskohtade läheduses on punane silmtäpp (sellega tajub ta valgust, mille poole ujuda). · Rohelise värvuse annab talle kopakujuline kloroplast (, mis paikneb rakukesta vahetus läheduses). · Neil on fotosünteesimiseks ja elutegevuseks head tingimused. · Suvel paljuneb ta mittesuguliselt eostega. Kuid ta paljuneb ka suguliselt (Sügisel külmas vees tekib koppvetikas palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast ning ujuvad ringi, liituvad ning kattuvad paksu kestaga. Pärast pikka puhkeperioodi hävib kest ja tekib palju väikesi koppvetikaid.) Klorella · Puuduvad viburid. · Keraja kujuga ning koppvetikast väiksem. · Mõõtmed varieeruvad keskkonnatingimustest. · Elab samblike talluses · Elab sümbioosis alamate selgrootutega (vesikelluke, hüdra).
Lk 123 Mõisted 1. Hübriid Olid FI põlvkonnas musta ja pika sabaga. 2. Monohübroodne ristamine - ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid 3. Alleel - ühe geeni erivorm. 4. Homosügootne organism - organism, kelle kõik sugurakud sisaldavad samu kromosoome. 5. Heterosügootne organism - kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Moodustab sugurakke erinevate alleelidega. 6. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub. 7. Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel. 8. Mendeli 1. seadus - ehk ühetaolisuse seadus. 9. Mendeli 2. seadus ehk lahknemisseadus 10. Analüüsiv ristamine -ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust.
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
munasarjas 6) Tulemus 4 spermi Tekib üks viljastamata munarakk ja kolm jääkkeha 7) Lõpp Praktiliselt elu Menopausini (u. 45-50 lõpuni a.) Kehaväline Kehasisene viljastumine viljastumine 1) sugurakud 1) spermid viiakse väljaspool emase munajuha munajuhasse 2) vajalik väga 2) vaja on vähem suur sugurakke sugurakkude arv 3) suur osa 3) järglased on järglastest paremini kaitstud hukkub N: kahepaiksed, N: roomajad, kalad imetajad, linnud
Kirjelda naise suguelundeid ja nende talitust. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp ning need paiknevad kõhuõõnes. Munasarjad on sugunäärmed, mis toodavad suguhormoone ning kus valmivad ka munarakud. Munajuha mööda liigub munarakk emakasse ning seal toimub ka munaraku viljastamine. Emakas on lihaseline õõnes elund, kus areneb viljastatud munarakust loode. Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast. Tupest algab ka spermide teekond munajuhasse. 3.Võrdle mehe ja naise sugurakke. Mehe sugurakud ehk spermid moodustuvad mehe organismis pidevalt ja kogu elu jooksul. Naiste sugurakud ehk munarakud on kõik moodustunud looteeas, need valmivad perioodiliselt ühe kaupa, kuid mitte kogu elu jooksul. 4.Mis on viljastumine? Kus ja kuidas ning millal toimub viljastumine inimesel? Viljastumine on munaraku ühinemine seemnerakuga. Munaraku viljastab alati vaid üks seemnerakk, mis on enamasti kõige aktiivsem ja tervem. Munarakk on
taimed ja ka nendest saadud tooted, nt. loomasööt, kelle pärilikkuse ainele (geenidele) on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Geeniteraapia Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste – nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: Somaatiline e. ravikloonimine sugurakke mõjustav. Esimene GM bakter oli E .coli 1971. Esimene GM taim oli tubakataim 1983. Esimene GM imetaja oli hiir 1985. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. GMO PLUSSID JA MIINUSED Plussid: Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme)
ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. 1.3 Spermid vajavad arenguks eritingimusi: Selleks, et isasrakud saaksid areneda, on vajalikud kindlad tingimused: 1) vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri 2) spermid on kehale võõrad rakud e. võõrkehad, seetõttu ei tohi nad verega kokku puutuda Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70- 85 päeva. Sugurakke moodustub mehe kehas pidevalt. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Meessugnäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organimist suguti läbiva kusiti kaudu. Kuni murdeeani kindlustab kusiti ainult kusepõie tühjenemise. Suguküpsuse saabudes väljub seemnepurskel sperma kusiti kaudu, kuid mitte kunagi uriiniga samal ajal. Ühe seemnepurskega eritub tavaliselt mitusada miljonit spermi. 1) Naistel paikneb enamik suguelundeid keha sees
Endokriinnäärmed e. Sisenõrenäärmed Taisi Hiie Pedl-13 2014 Hormoonid I Kõrge bioloogilise aktiivsusega ühendid (toimespetsiifilisus) Biosüntees toimub endokriinnäärmetes Humoraalsel teel (kehavedelike kaudu) transporditavad Reguleerivad organismi funktsioone (ainevahetus) Eritatakse rakuvahelisse vedelikku (veri, lümf) Sisefaktorid- sünteesitakse organismis Erinev toimeaeg Hormoonid II Sünteesitud hormoone ei deponeerita (erandid: türeoglobuliin kilpnäärmes) Muudavad rakkude või rakuosade permeaablust (läbitavust) Reguleerivad ensüümide hulka ja kulgu Stimuleerivad/pidurdavad närvisüsteemide talitlust Mõjustavad rakkude jagunemist, koensüümide ja ensüümide aktiivsust Mõjutavad ainult kindlat kude või elundit Endokriinnäärmete klassifikatsioon ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, Click to edit Mas...
II profaasi! II metafaasi! II anafaasi! II telofaasi! 35. Kidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? 36. Millal toimub kromosoomide ristsiire? 37. Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? 38. Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? 39. Mille poolest erineb mitoos meioosist? 40. Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? 41. Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? 42. Kus moodustuvad isassugurakud inimesel? 43. Kus moodustuvad emassugurakud inimesel? 44. Kuidas moodustuvad isassugurakud inimesel? Emassugurakud inimesel? 45. Mille poolest erinevad emas ja isassugurakud inimesel? 46. Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees inimesel? II osa 1. Mis on embrüogenees? 2. Mis on lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? 3. Kus toimub lõigustumine inimesel? 4
nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine 1) sugurakud väljaspool munajuha 1) spermid viiakse emase munajuhasse 2) vajalik väga suur sugurakkude arv 2) vaja on vähem sugurakke 3) suur osa järglastest hukkub 3) järglased on paremini kaitstud N: kahepaiksed, kalad N: roomajad, imetajad, linnud BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi a) Bioloogilised viirused (punetised ja gripp) toksoplasma süüfilise bakter hallitusseened
Enamus hulkraksed, sisaldavad klorofülli rohelist varjavaid punaseid pigmente, mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses. Eestis kasutatakse agarikust agarit, mida tarretava ainena kasutatakse näiteks marmelaadi tegemisel ja bakterite tardsöötmete valmistamisel. Hiinas ja Koreas söögiks porfüüriat. Rohevetikad on liigirikkaim vetikate rühm. Kõikjal. 1-rakulised, koloonialised, hulkraksed. Mõned viburitega liigid meenutavad teiste sugurakke. Magevetes niitjad rohevetikad (“vesijuuksed“) eelkõige puhtamas vees, meres suhteliselt reostunumas. Üks põnev rohevetikas on Acetabularia, kelle keha koosneb ühest vihmavarjusarnasest 5-10cm suurusest rakust. Kasvavad kobaratena koos Vahemere rannikul.Ladestunud lubja tõttu on valget värvi. Koloonialine kerasviburlane on kui mudelorganism, mis selgitab hulkraksete tekte ainuraksetest. Koloonia rakkude sees esineb tööjaotus.
Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? Jagunemine toimub kaks korda. 45.Mille poolest erineb mitoos meioosist? Mitoosi puhul toimub rakutsükkel ehk jagunemine igas faasis vaid ühe korra. 46.Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, mitte nende koopia? Kuna sugulisel paljunemisel arenev järglane saab mõlemalt vanemalt võrdselt kromosoome, mis mõjutavad tema geneetilist muutlikkust. 47.Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? Meessugurakud ehk spermid ning naissugurakud ehk munarakud. 48.Kus moodustuvad isassugurakud inimesel ning kus emassugurakud? Isassugurakud munandites ning emassugurakud munasarjades. 49.Kuidas moodustuvad isassugurakud inimesel ning kuidas emassugurakud? 50.Mille poolest erinevad emas-ja isassugurakud inimesel? Isassugurakkudel XY kromosoomid, emassugurakkudel XX kromosoomid. 51.Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees inimesel?
Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja lahknevuse tõttu 39. Mille poolest erineb mitoos meioosist? Mitoosiga tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, meioosiga väheneb see arv kaks korda 40. Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? Sest järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi 41. Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? Munarakud ja seemnerakud h 42. Kus moodustuvad isassugurakud inimesel? Munandite seemnetorukestes 43. Kus moodustuvad emassugurakud inimesel? munasarjades 44. Kuidas moodustuvad isassugurakud inimesel? Emassugurakud inimesel? Meestel- spermatogeenid on spermide eelrakkudes, mida tekib kogu elu vältel juurde (70 päeva), naistel- ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas, jätkub suguküpsuse saabudes (28 päeva) 45
Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. Suguline paljunemine jaguneb: Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed. · Küpseb palju sugurakke. · Viljastumine on juhuslik. · Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: · Imetajad, roomajad ja linnud. · Küpseb vähem sugurakke. · Viljastumise tõenäosus suurem. · Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. VÕRDLUS: VEGETATIIVNE EOSELINE SUGULINE Järglased geneetiliselt Vahepealne Geneetiliselt erinevad samad
Välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks ja neis paljunevad ja valmivad spermid ja sünteesitakse meessuguhormoone. Need on täidetud pisikest seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes. Spermid juhitakse seemnepurske ajal mööda seemnejuhasid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme toodetud nõred. Need moodustavad kokku kõik sperma, mis väljub kusiti kaudu. Ühe korraga eraldub mitusada miljonid spermi.
Kliiniline surm Surma seisund mille käigus on võimalik (5-7 minutit) inimest veel elustada. Selle käigus kaotab organism teadvuse, südametöö- ja hingamine seiskuvad. 2. Viljastumine Kehasisene Kehaväline Roomajad, imetajad, linnud Kahepaiksed, kalad Spermid viiakse emase munajuhas Sugurakud väljaspool munajuha Vaja on vähem sugurakke Vajalik väga suur sugurakkude arv järglased on paremini kaitstud suur osa järglasi hukkub 3. Õp. Lk 117 · Kondoom Kummikest takistab spermide sattumist naise organismi.Samuti ka ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. · Spiraal takistab embrüo kinnitumist emakaseinale.Väldib rasedust , kui paigaldatakse kuni 5 ööpäeva pärast suguühet..
Eetikaprobleemid - igal organismil oma genoom * Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. * Eesmärk ravida teatud haigusi * Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõvede raviks. * Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline ning sugurakke mõjutav. * Katsetusi on tehtud tuhandeid ning praeguse seisuga on aidanud see pisut üle kümne lapse, kes kõik on olnud kaasasündinud immuunsüsteemi häiretega. Kolmel neist tekkis hiljem vähk. * Senised katsetused siiski näidanud, et geeniravi on olnud võimeline haigustest jagu saama ja et geeniteraapial vähemalt mingil määral on tulevikku. Geenivektor- rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud elementidega, mis tagavad selle
3. Kunstliku viljastamise vajalikkuse ja lubatavuse üle otsustab arst, lähtudes käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides kehtestatud korrast. 4. Ainult arst võib teostada kunstlikku viljastamist, kanda naisele üle embrüo või külmutada embrüot. Kunstliku viljastamise toimingutes võivad osaleda selleks väljaõppe saanud muud tervishoiutöötajad. 5. Kunstliku viljastamise doonor (edaspidi doonor) on isik, kes loovutab vabatahtlikult oma sugurakke kunstlikuks viljastamiseks. Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, loetakse nii munaraku- kui ka spermadoonor doonoriks. 6. Abielus oleva naise kunstlikuks viljastamiseks peab olema tema abikaasa nõusolek, mis peab olema kooskõlas naise poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 16 antud nõusolekuga. Mehe nõusolekust peab ilmnema, kas ta nõustub abikaasa kunstliku viljastamisega oma seemnerakkudega ka pärast enda surma. 7
tärklis -talletub taimes varuainena, mida vajadusel kasutatakse -on orgaaniline aine -tärklis tekib glükoosist e on saadud fotosünteesi käigus klorofüll -on pigment mis annab taimele rohelise värvi rakuhingamine - glükoosi lagunemisel hapniku abiga saadakse energiat -hapniku abil energia saamine suguline paljunemine -taimede puhul on organiks õis mittesuguline paljunemine -paljunemie kus pole vaja paljunemiseks sugurakke. tolmlemine -õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmeile. viljastumine -on seemneraku ühinemine munarakuga. seeme -nad erinevad üksteisest värvuse,kuju,suuruse ja ehituse poolest -samad on neil seemnekest, idu ja toitekude -ümbritseb seemne kest ja see kaitseb seemet -toitekoes on varuained mida idu idanemisel tarbib paljasseemnetaim -neil pole õisi ega vilju -seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel
Paljunemine Eesmärk järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lähtuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungu...
11. Kahekordistub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus. 12. Mitoosi tähtsus on toota keharakke. 13. Ristsiire - tuumakesed kaovad, toimub kromosoomide liibumine, geenivahetus, kääviniidistik moodustub, tuum ja tuumakesed lõhustuvad, lõpptulemusena tuleb ühest diploidsest rakust neli haploidset geneetiliselt erinevat rakku. 14. Väheneb kaks korda kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus. 15. Meioosi tähtsus on toota sugurakke. 16. Mitoos - keharakkude moodustumine, diploidne kromosoomistik, moodustub kaks uut rakku, ei toimu ristsiiret, toimub üks mitootiline jagunemine, meioos - sugurakkude tootmine, haploidne kromosoomistik, moodustub neli uut rakku, profaasis toimub ristsiire, kaks järjestikust jagunemist. 17. Munarakk - naisel, kest on, suured on, toitained on, munarakke pole enam menopausi ajal, seemnerakk - vibur on ,kus on mitokondrid liikumisenergia
ORGANISMIDE PALJUNEMINE 1. MÕISTED 1) Suguline paljunemine- paljunemisviis, mille jaoks on vaja kahte vanemat kuna neil on nii isas- kui ka emassugurakud. Paljunemine sugurakkude abil. 2) Mittesuguline paljunemine- Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil. 3) Eoseline paljunemine-Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. (Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad) 4) Vegetatiivne paljunemine- suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st. 5) Karüokinees- tuuma jagunemine (Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas) 6) Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine 7) Mitoos- keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku 8) Interfaas- kahe paljunemise v...
Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub.(tähistatakse suurtähega) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega). Homosügootsus homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke. b) Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu. Heterosügoot homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel. b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine.
hormonaalse ainevahetuse häired. Mõnel juhul aitab ka munajuhade operatsioon. Kõige tulemuslikum ravimeetod munajuhade sulguse, immuunsobimatuse ja mehepoolse viljatuse põhjustel on katseklaasis viljastamine ja embrüo siirdamine. Lisaks katseklaasis viljastamise protseduurile kasutakse seemneraku injektsiooni munarakku kui tegemist on mehepoolse viljatuse raske juhuga. Veel viljatuse ravimeetodiks on kunstlik viljastamine kus sõltuvalt põhjusest, kasutatakse kas abikaasa enda või doonori sugurakke. (Perekool s.a) 4.1 Kunstlik viljastumine Kehavälist ehk kunstlikku viljastamist kasutati algselt munajuhade haigust põdevate naiste ja ebaselge naisepoolse viljatuse raviks. Nüüdseks on kasutusala laiendatud ka mehepoolse või teadmata põhjusega viljatutele paaridele. (Viljatus s.a) Kunstlik viljatus on lahenduseks ning lootuses viljatutele peredele, kuigi elusa lapse sünni tõenäosuseks on vaid 15%. Rasestumise määr on juba 20%-25% aga kunagi ei tea kas see lõppeb edukalt
Küsimused paljunemise kontrolltööks 1.Mille poolest erinevad: a) keha- ja sugurakud Keharakkudel on 46 kromosoomi, sugurakkudel on 23 kromosoomi. Sugurakke on vaja ainult paljunemiseks. Sugurakud on kehavõõrad. b) autosoomid ja sugukromosoomid Autosoomid ei määra sugu. Sugukromosoomid on X- ja Y-kromosoomid, määravad soo. c) mitoos ja meioos Mitoosil tekivad keharakud. Meioosil tekivad sugurakud. Mitoosil 4 faasi, meioosil 8 faasi. Mitoosil tekib 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku. Mitoos aitab parandada vigaseid rakke, aitab kasvada, asendatakse vanu rakke.
Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt k...
Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt k...
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Pruunvetikate alla kuuluvad lehtadrud. Eestis on esindatud üks pruunvetika liik: põisadru. Esmase plastiidiga vetikad Kolm hõimkonda: 1. Hõimkond: punavetikad: umbes 4000 liiki maailmas, enamasti hulkraksed, reegline merevetikad, neil on suguline paljunemine, värvus roosakast mustjani. 2. Hõimkond: rohevetikad: (maismaataimede eellased) Maailmas 16000 liiki. Nad on kõikjal, neil on suguline paljunemine. Mõned liigid meenutavad teiste sugurakke (nad on viburitega) Alamliik: ikkesvetikad Maismaataimed Maismaataimed jagunevad sammaltaimed (domineerib haploidne elujärk), ülejäänud taimed (domineerib diploidne elujärk). Ülemineku vormiks on sõnajalgtaimed. Pärismaismaataimed on katteseemnetaimed ja paljaseemnetaimed. Loomad Käsnad Neil koed puuduvad Ülejäänud loomadel on koed ning need on jaotunud lootelehtedeks. Kahe lootelehega on ainuõõsed (radiaal sümmeetriaga (meduusid, korallid))
närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu,
muutmine DNA molekuli osade siirdamisega. Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises ning haiguste diagnoosimises ja ravis. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: 1. somaatiline 2. sugurakke mõjutav Somaatiline geeniteraapia ehk ravikloonimine: Ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakkude mõjutamine. Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglasteennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse
täielikult lahti, ristsiire, 2 järjestikust jagunemist, 1. anafaasis lahknevad kromosoomid poolustele, mitoosis kromotiidid, meioosis 2. profaasi ja interfaasi liitudes dna replikatsiooni ei toimu. 33.Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? Sest toimub kromosoomide ristsiire, millega kaasneb geenivahetus. Järglase DNA pannakse kokku isa XY ja ema XX kromosoomidest. 34.Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? Mehel spermid ehk seemnerakud ja naised munarakud. 35..Iseloomusta spermatogeneesi (kus toimub, millises eas algab ja lõpeb, millest areneb, mis on geneesi lõpptulemus, eriomadused) Toimub munandites, algab suguküpsuse saabudes ja võib kesta kõrge eani. Arenevad spermatogoonidest, lõpptulemus küps sperm, talletatakse munandimanuses. 36.Iseloomusta ovogeneesi (kus toimub, millises eas algab ja lõpeb, millest areneb, mis on geneesi lõpptulemus, eriomadused)
ja kolm jääkkeha 7) Lõpp Praktiliselt elu lõpuni Menopausini (u. 45-50 a.) Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine 1) sugurakud väljaspool munajuha 1) spermid viiakse emase munajuhasse 2) vajalik väga suur sugurakkude arv 2) vaja on vähem sugurakke 3) suur osa järglastest hukkub 3) järglased on paremini kaitstud N: kahepaiksed, kalad N: roomajad, imetajad, linnud Looteline areng e. embrüogenees Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad:
nt suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, lühinägelikkus, skisofreenia. 41. Mis on sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevused? Mittesugulisel pärineb pärilik info ainult ühelt vanemalt, sest uus organism areneb ainult ühest vanemast, aga sugulise paljunemise korral pärineb pärilik info kahelt vanemalt, sest sugurakkude tuumade ühinemisel areneb uus isend. 42. Mis eelised on kehasisesel viljastumisel kehavälise viljastumise ees? Küpseb vähem sugurakke, aga viljastumise tõenäosus on suurem ning on paremini kaitstud väliste keskkonnategurite eest. 43. Mis erinevus on otsesel ja moondelisel arengul? Otsese arengu korral organism sünnib või koorub täiskasvanud organismiga sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristatavate vaheetappideta, aga moondelise arengu korral organism ei ole sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. 44
Embrüogenees looteline areng, kestab viljastumisest sünnini Postembüogenees lootejärgne areng. Kestab sünnist surmani. Partenogenees selline paljunemisviis, kus uus organism areneb viljastamata munarakust (mesilastel ja sipelgatel). On olemas keha väline ja keha sisene viljastumine. Kehasisene toimub emasorganismi suguteedes. Sugurakkude arv on tunduvalt väiksem kui kehavälise puhul. Keha siseselt viljastuvad imetajad, linnud ja roomajad. Kuna toimub piiratud kohason vähem sugurakke. Viljastumine toimub ainult munajuhas. Siis on loode ema kehas kaitstud. Kehaväline viljastumine vees, juhuslik, sugurakkude arv suur, viljastumine on väiksem ja juhuslik. Kehaväline viljastumine on energeetilisemalt kulukam. Kahepaiksed ning kalad. Follikul munaraku kaitsev ja toitev põieke. Kollakeha rebenenud folliikul Kollakeha ja foliikul eralavad mõlemad naissuguhormoone Ostrogeen ja progesteroon naissuguhormoonid 45 55 aasta vahel algab naistel menopaus
Sammaldel on sigikehad. Risoom maa-alune vars, millega taim saab maa all paljuneda Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim Eoseline paljunemine paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk. Näiteks: sõnajalad, samblad, osjad. Eoseid moodustavat elujärku nimetatakse sporofüüdiks. Eosest areneb eelniit. Millest kujuneb sambla taim. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustuv organ gametangium. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, ühest vanemast. Nimetatakse ka neitsisigimiseks sellepärast. Esineb võililledel, kortslehtedel ja maranatel. Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism. Sugurakud jagunevad kaheks: diploidne (46) ja haploidne (23). Kõige edukam ja keerulisem paljunemine on seemneline paljunemine.
Hormoon GLÜKAGOON on vastupidise toimega insuliinile- aktiviseerib ensüüme, mis muudavad glükogeeni glükoosiks 4.5. KÄBIKEHA asub peaajus ja tema hormoonid kontrollivad inimese ööpäevaseid rütme ja nahapigmendi sünteesi 4.6. KÕRVALKILPNÄÄRE- hormoonid kontrollivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust 4.7. SUGUNÄÄRMED NB! Talitleb nagu kõhunääre välisnõre-ja sisenõrenäärmena Välisnõrenäärmena toodavad sugunäärmed sugurakke. Sisenõrenäärmena toodavad suguhormoone. ÖSTROGEEN ja PROGESTEROON tekib munasarjades ja TESTOSTEROON munandites ERITUSELUNDKOND Erituselundkonna mood : neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti ehk ereetra Lisaks NEERUDELE täidavad eritusülesandeid veel NAHK, KOPSUD JA PÄRASOOL. ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine, DEFEKATSIOON seedimatute toidujääkide eemaldamine. NB! Neerudel on organismi HOMÖOSTAASI ehk stabiilse
Bioloogia Elu omadused 1. Elusorganismidel on rakuline ehitus 2. Keeruline organiseeritus 3. Aine- ja energia vahetus ümbritseva keskonnaga o Hingamine, toitumine, eritumine jne 4. Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond. 5. Paljunemine o Suguline o Mitte suguline (pole vaja sugurakke) 6. Kasvamine ja areng, vananemine ja surm 7. Pärilikkus ja muutlikkus 8. Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine 9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon Eluslooduse organiseeritus 1. Molekulaarne tase NT: DNA molekul a. Organellid: kromosoomid, membraan, kloroplastid jne 2. Rakutase a. Kõik eluomadused olemas a.i. Hulkraksetel: kude (side kude, lihakude, närvikude jne) a.ii. Organ mass, süda, kops, aju (taimedel juured, leht jne) b. Loomadel: elundkonnad nt hingamiselundkond ...
Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub.(tähistatakse suurtähega) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega). Homosügootsus homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke. b) Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu. Heterosügoot homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel. b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Genotüüp organismi kõik pärilikkustegurid
· Vereringeelundkond kindlustab keha kõik rakud, koed ja organid vajalike ainetega ja transpordib jääkained erituselunditesse · Hingamiselundkond kindlustab gaasivahetuse, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest · Erituselundkond sinna kuuluvad elundid eemaldavad kehast vedelad jääkained · Sigimiselundkond toodab sugurakke, kindlustab uue organismi arengu · Sisenõrenäärmed toodavad hormoone, reguleerivad organismi talitust · Närvisüsteem juhib organismi talitusi, võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega 2. NAHK KATAB JA KAITSEB · Nahk on organ, mis katab inimese keha, kõige tähtsam ülesanne kaitsta organismi, teised ülesanded : aitab säilitada kehatemperatuuri, naha retseptoritega tajume puuteärritusi,
Näited: kartul, kalanhoe, aedmaasikad, paju, tikrid Loomad vegetatiivselt: käsnad, ainuõõssed Seened vegetatiivselt : pärmseend , 4) kuidad paljunevad a)sammaltaimed : eostega palusammal, lehviksammal b)sõnajalgtaimed: eostega maarjasõnajalg ja kilpjalg c)paljasseemnetaimed: vegetatiivsel n: kuusk, mänd d)katteseemnetaimed: vegetatiivselt n: päevalill, võilill 5) kehaväline viljastumine: Eelised: nii emas- kui ka isasloomad heidavad vette väga palju sugurakke järglasi on palju Puudused: sugurakkude kohtumine vees on küllaltki juhuhslik Hävivad vees suhteliselt kiiresti, võivad sattuda ka vee-elanike toiduks N: haug, ahven, kahepaiksed(konn) Kehasisene viljastumine: Eelised : munarakud on kaitstud Puudused: munarakkude arv on tunduvalt väiksem, kehasisene viljastumisel on loote areng aeglasem kui kehavälisel viljastumisel. N:roomajad, linnud, imetajad. Sisalik, leevike, koer. 6) too näiteid loomadest, kes
Ovulatsioonil folliikul rebeneb Munarakk vabaneb ja viljastub munasarjas Menstruatsiooniperiood on Viljastumise mittetoimumisel menstruaaltsükli osa eraldub emaka limaskesta pindmine osa ca iga 28 päeva järel Kehasisene viljastumine toimub Kahepaikse organism toodab enamusel kahepaiksetest suurel hulgal sugurakke Partenogeneesil areneb loode kahe Partenogeneesi esineb alamatel spermiga viljastatud munarakust loomadel Östrogeene toodavad nii folliikul Uute munarakkude küpsemine on kui kollakeha pärast ovulatsiooni veelgi enam naissuguhormoonide poolt takistatud Moorula rakud eristuvad kiiresti Põislootel puudub kobarlootele
Kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutus veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Rasestumise vältimiseks kasutatakse keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Füsioloogiline meetod menstruaaltsükli täpne tundmine. Viljastumine: Kehaväline: selgrootud, kalad · Sugurakkude kohtumine üsna juhuslik · Hävivad sugurakud üsna kiiresti · Vee-elukate toiduks · Heidetakse vette palju sugurakke Kehasisene: loomad ( alates roomajatest) · Vanema liikumisvõimalus · Turvalisus · Ei sõltu keskkonnateguritest · Ei tule palju sugurakke toota 5. Looteline areng ehk embrüogenees Viljastunud munarakk sügoot 1) lõigustumine hulkraksuse tagamine, munajuhas, tsütokinees ja DNA replikatsioon, tulemuseks moorula, (kobar moodustunud) 2) blastuatsioon munajuhas/emakas, rakud kahte kihti embrüoplast ( sisemine),
· Vaja on kahte vanemat · Tekivad sugurakud · Järglased erinevad · Aeglane · Muutlikkus suur Mittesuguline jaguneb veel kaheks Esiteks: Vegetatiivne · Bakterid · Ainuraksed Taimedel näiteks risoomidega Teiseks: Eoseline · Sõnajalgtaimed · Seened · Sammaltaimed · Vetikad Taimedel toimub suguline paljunemine seemnete abil. SUGULINE PALJUNEMINE JAGUNEB KAHEKS Kehaväline viljastumine: Kalad ja kahepaiksed. Küpseb palju sugurakke. Viljastumine on juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: Imetajad, roomajad ja linnud. Küpseb vähem sugurakke. Vijastumise tõenäosus suurem. Kaitstud paremini ebaoodsate tingimuste eest. INIMENE ON HULKRAKNE ORGANISM Inimene on fnktsioneeriv tervik mõisted. Närvirakkude eripära: Ülesanne on info juhtimine. Sidekude: Rakuvaheainet palju. Lihaskude: * vööt- tahtele alluvad liigutused * silelihas- maos, ei allu tahtele.
Ristamist, kus jalgitakse ainult uhe alleelipaari parandumist, nimetatakse monohubriidseks. Monohubriidse ristamise naitena voib tuua homosugootse mustakirju ja homosugootse punasekirju veise ristamise. mustakirju punasekirju P BB r bb gameedid B,B b,b F1 4Bb mustakirjud Bb r Bb gameedid B,b B,b F2 = BB 2Bb bb mustakirjud mustakirjud punasekirju Genotuubiline lahknemissuhe -1/4 BB : 2/4 Bb : 1/4 bb. Fenotuubiline lahknemissuhe on 3:1. Kuna homosugootsed isendid moodustavad ainult uht tuupi sugurakke (B boi b), siis on esimese polvkonna hubriidid koik uhesuguse genotuubiga heterosugootsed (Bb). Seega kehtib siin Mendeli I seadus e esimese polvkonna ristandite uhetaolisuse e uhtlikkusseadus homosugootsete isendite ristamisel saadakse esimeses polvkonnas (F1) koik uhetaolised jarglased. Uhetaolisus kehtib nii genotuubi kui ka fenotuubi kohta. Kui dominantsus puudub, on F1-hubriidid kahe vanema vahepealsed; sel juhul raagitakse heterosugootsuse intermediaarsest
looma organi osa. Organ (kreeka organon 'tööriist') on organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus. Suguline ja mittesuguline paljunemine Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke Elus ja eluta organism Elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem Eluta organism on ökosüsteem mis on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond Otse ja moondega areng Otsene areng järglane on täiskasvanud isendiga üldjoontes sarnane. 6 Moondega areng järglane sünnib või koorub erinevana täiskasvanud isendist. On olemas: a. Täismoone vastne (röövik) > nukk > valmik b
VÄLISTURG 2015. a. imporditi kõige rohkem sealiha Saksamaalt. Muidu imporditakse ka Taanist, Soomest palju. Imporditi umbes 22 000 tonni hinnaga 1,85 €/kg. Võrreldes aastaga 2014 on sissevedu kasvanud aastaga 7%. Seakatku tõttu vähem Lätist, Leedust. Eesti ekspordib kõige rohkem Lätti, Leetu. 2015. aastal 9000 tonni hinnaga 1,97 €/kg. SIGADE BIOLOOGILISED JA MAJANDUSLIKUD OMADUSED 1. Sigadel suur viljakus. Primaarne viljakus-looma võime toota teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus-looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. (Sekundaarne viljakus on madalam, kuna palju seemnerakud ei saa seemendamisel viljastatud ja samuti looted hukkuvad) Eesti sigade keskmine viljakus on 10-12 põrsast. Emised sigimisvalmid seemendamiseks 8-kuuselt-kehamass 110-120kg. Soovitakse paaritada/seemendada 3.inna ajal (siis vabaneb rohkem munarakke). Emise puhkeaja e. poegimise ja uuesti tiinestumise vahe peaks olema 4-6 nädalat
Ebasoodsates tingimustes võivad energiat sugurakud hukkuda Väike võimalus haigusi üle kanda Viljastumise tõenäosus väiksem NT kalad, kahepaiksed, selgrootud Kehasisene Ei ole vaja suurtes kogustes Sugurakud väliskeskkonna eest sugurakke toota kaitstud Suur võimalus haigusi üle kanda Viljastumise tõenäosus suurem NT putukad, linnud, imetajad 6. Vegetatiivse paljunemise näited: 5 konkreetset taime, 2 looma. 1. Tulp sibul 1. Hüdra pungub 2. Kartul mugul 2. Käsn - pungub 3. Iiris risoom 4. Kannike leht 5. Tikker oksake 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
