külmutatult ja vajadusel saab neid kasutada hilisemateks siirdamisteks. IVF edukus sõltub naise vanusest, ovulatsiooni stimulatsiooni tüübist, eelnevast lastetuse kestusest, sperma kvaliteedist ja teistest riskifaktoritest. 3 IVF tsükli rasestumise tõenäosus on 25- 35% tsükli kohta. Raske spermapatoloogia korral kasutatakse ka protseduuri, mille korral süstitakse seemnerakk otse munarakku. Seda meetodit nimetatakse ICSI-ks. Juhtudel, kui naisepoolne viljatus on tingitud ovulatsiooni häiretest, on võimalik kasutada doonormunarakku ning arenenud embrüo siirdatakse hiljem naise organismi. Juhtudel, kui mehepoolne viljatus on tingitud spermatogeneesi puudumisest munandis, on võimalik kasutada doonorspermat. Spermadoonorlust reguleerivad seadused. Kunstliku viljastamisega seotud peamised tüsistused: 1-2% naistest võib kehavälise viljastamise ettevalmistamise käigus tekkida munasarjade hüperstimulatsiooni sündroomi raske vorm, mida
Ülenurme Gümnaasium Eliisabet Serg Liisa Ivanov 10. klass Kunstlik viljastamine Uurimustöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lastetuse ehk infertiilsuse all mõistetakse olukorda, kus paaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel tekkinud rasedust, kuigi nad seda soovivad. See on probleem, millega võib kokku puutuda kuni 15% paaridest, seega on Eestis viljatuid paare kuni 20 000. Lastetus võib olla nii primaarne (varasemaid rasedusi pole) kui ka sekundaarne (lastetus on tekkinud pärast varasemat rasedust). 30% juhtudel on paari last
Kui emal on need AK olemas võivad need kanduda lapsele ja laps võib saada kahjustatud. Haigus ise võib raseduse ajal halveneda Th2 osakaalu tõusuga. Rasedust võib mõjutada hilise raseduse katkemise kaudu, võib esile kutsuda enneaegse sünnitus (seotud haiguse rasedusaegse ägenemisega). Tsöliaakia – gluteeni vastu reageerimine, tulemusena kahjustub limaskest. Viljatute patsientide seas on tsöliaakia esinemissagedus kõrge ning viljatus võib olla tsöliaakia ainus ilming – autoantikehad põhjustavad embrüotoksilisust ja implantatsioonihäireid. Antifosfolipiidsündroomi võimalik mõju rasedusele: habituaalsed abordid, pre-eklampsia, platsentaarpuudulikkus, enneaegne sünnitus ja sünnitusjärgsed komplikatsioonid. Raseduspatoloogia põhjuseks on vaskulopaatiad, trombide tekked, ANA ja APA embrüot kahjustav toime, APA seostuvad otseselt trofoblastile ja kahjustavad implantatsiooni/platsentatsiooni. 3
Paide Ühisgümnaasium Rasedus ja Paide Ühisgümnaasiumi keskkooliealiste tüdrukute teadlikkus rasestumisest ja sellest hoidumisest Uurimistöö Autor: Krista Severev 11A Juhendaja: Liivi Aare, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................... 4 1. Viljastumine ............................................................................................... 5 1.1. Viljastumiseks sobilik iga .................................................................. 5 1.2. Viljastumise protsess ......................................................................... 5 1.2.1. Kunstlik viljastamine .............................................................. 6 1.3. V
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise
Ei sobi ebaregulaarse menstruatsiooni tsükli puhul.Vajalik pidev jälgimine.suguliselt levivate haiguste vastu kaitse puudub. Äärmise täpsuse korral kaitseb 80% Eestis ei müüda,aga naaberriikides on uriinitest. 24.10.2008 loeng 5dets. Eksam ja siis Seminar 4 tundi...annab iga kord 1punkti. 13.45 7 nov,14 nov,21 nov kohtume 28 nov ja 5 dets seminarid! Kunstlik viljastamine Tavaliselt 9 paari 10-st aasta jooksul suudab last saada, 1 paaril ei õnnestu viljatus ehk infertiilsus Esimene katseklaasi laps nägi ilmavalgust Inglismaal 1978a. Emakaväline viljastamine IVF Euroopas 1-3 % Kõige rohkem Taanis, Soomes, Island - 1500 protseduuri aastas miljoni inimeste arvu kohta. Eestis ligikaudu 10 aastat..450-500 protseduuri aastas 1miljoni kohta. 300-350 protseduuri keskmiselt. 100 katseklaasi last Eestis aasta jooksul. Veerand on mitmikud selle protseduuri tagajärjel. Steriilsus: relatiivne-ravitav vorm absoluutne-ravimatu vorm
Seksuaalkasvatus Marelle GrünthalDrell Tallinna Pedagoogiline Seminar Terviseõpetus/Inimeseõpetus/Esmaabi Seksuaalsus ja seksuaalkultuur Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Iga inimese seksuaalsus on kordumatu, kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individ
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
Kõik kommentaarid